Korraga ründas meid Tema Majesteedi laev. Enne, kui end lahinguvalmis saime, haakisid nad oma laeva meie oma külge ja tungisid pardale. Järgnes kõige verisem ja jõhkram lahing. Meie, mereröövlid, ei andnud armu ühelegi Tema Majesteedi sõdurile. Võitlus käis kõikjal nii tekil, trümmis kui kapteni kajutis. Igalt poolt kostis raevunud hüüdeid ja haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats. Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates piinades. Nüüd te...
Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, maastikureljeefi iseloomustavad punktid ning lati teised seisupunktid. Lati seisupunkte peab võtma nii palju, et saadud kõrgused iseloomustaksid täielikult mõõdistatava maatüki reljeefi. Latipunktid peavad asuma reljeefi skeletijoontel (veelahkmejoon ja voolukoha jooned). Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad , kõrgustike jalamitel, lisaks tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused. Vana tüüpi instumentidega töötades kuulus brigaadi vähemalt 4 inimest (tahhümeetri juures vaatleja, protokollija, krokii koostaja, latihoidja). Krokii koostaja liigub koos latihoidjaga maastikul ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii...
See on hea ka sooja hoidmiseks ja sissetungija vältimiseks. Nokkloom on kaetud tiheda karusnahaga, mille pärast seda liiki eelmisel sajandil palju kütiti. Tema karv on lühike, tihe ja pehme. Nokkloomal on kaks paari viie varbaga jäsemeid. Jalgadel on ka küünised. Varvaste vahel on tal ujulestad. Keha pikkus on 30-45 cm ja saba pikkus on 10-15 cm. Saba on tal lai ja lame. Nokkloomal on pardinoka taoline nokk, mida katab sarvestunud nahk. Tema noka servad asendavad hambaid. Nokkloom on osav ujuja ja kaevuja. Ta toitub enamasti selgrootuist. Peamiselt on need vee-elulised ussid, putukad ja koorikloomad. Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel. Nokka ääristavad sarvplaadikesed on mõeldud toidu mudast välja...
eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
1 + sin 1 + sin 2 2 on 2/3. 6. (15p) On antud korrapärane nelinurkne püramiid, mille külgserva ja põhja vahelise nurga tangens on 3 ning põhja diagonaal on 8 cm. Püramiidi sisse on kujundatud korrapärane nelinurkne prisma nii, et selle alumine põhi asub püramiidi põhjal ja ülemise põhja servad külgtahkudel. 1) Avaldage prisma ruumala tema põhja diagonaali d kaudu. 2) Millise d väärtuse korral on prisma ruumala maksimaalne? Arvutage prisma maksimaalne ruumala. Lahendus: Olgu d prisma põhja diagonaal; d1 = 8 cm püramiidi põhja diagonaal; H on püramiidi kõrgus;...
Kolme shokolaadi brownies minu lemmik 200 g võid 200 g tumedat mõrushokolaadi 1 ½ dl jahu 1 dl kakaopulbrit 50 g valget shokolaadi 50 g tumedat shokolaadi 3 muna 3 dl suhkrut Sulata kastrulis kuumaveevannis tükeldatud tume shokolaad ja või. Sega kuni on ühtlaselt sulanud. Kuumuta ahi 160 kraadini. Vooderda kandilise umbes 20 cm läbimõõduga koogivormi põhi ja servad küpsetus-paberiga. Tükelda valge ja piimashokolaad. Vahusta munad ja suhkur kohevaks vahuks. Vala veidi jahtunud shokolaadisegu munavahu hulka. Sega õrnalt läbi. Sega omavahel jahu ja kakaopulber. Sõelu shokolaadi-segusse ja sega ühtlaseks. Väldi ülesegamist. Lõpuks lisa tükeldatud shokolaadid. Vala tainas vormi ja küpseta 30 minutit. Jahuta kook vormis täielikult ja kummuta lauale. Lõika kook esmalt...
Suurema osa riigist moodustab liivakõrb ja vaid koos jõega lookleb läbi kõrbe kitsas riba viljakat põllumaad, mis ales deltas veidi laieneb. Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb. Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt. Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid...
Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Mandrilaamade põrkumine laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid Kahe ookeanilise laama põrkumine...
Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör ning ajas enesele selga, mis meeldis. tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peatumata ja taha vaatamata. peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine, kes mingib. olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne. Siis käänas ta selja peeglile ja püüdis oma kukalt näha, silmad pahupidi. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas...
Kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised Mitmeid ohtusid on võimalik kontrollida käsitööriistade nõuetekohase kasutamise ja hooldusega, näiteks: · haamer: kontrolli, et haamri vars oleks terve, haamripea kindlalt kinni ja terve; · viil: viilil olgu korralik käepide. Viili ei tohi kunagi kasutada kangina! · peitel: teritamisel anna peitliterale õige nurk. Ära lase peitli peal muutuda seenekujuliseks, vaid freesi servad regulaarselt siledaks! · kruvikeeraja: ära kunagi kasuta seda peitli või haamrina. Ohtlik on lõhenenud käepide! · tellitav mutrivõti: kontrolli, et mutrivõtme tööpind on korras. Alati kasuta õige suurusega mutrivõtit! Taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus Ohtude kontrolli alla võtmine tähendab ennetavat kontrollimist ja hooldust. Muuhulgas: · kontrolli, millised on valmistaja nõuded hooldusele;...
Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab ühtaegu hapu, magusa ja mõru maitse. Maitsmismeel on väga tähtis saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Maitse võib hoiatada ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus. Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral...
Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (File/Page Setup/Paper/Paper Size), ühepoolsel paberilehel. Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti, reavahe 1,5 intervalli (Format/Paragraph/Line spacing/1,5 lines). Lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged). 4. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga plokkstiilis 12 punkti (üks tähekõrgus) (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). Töös ei kasutata taandridu. 5. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse plokkstiilis vahe 24 punkti (kaks tähekõrgust). 18 6...
·Aktiivne vulkaaniline tegevus. ·Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; · mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; · maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;...
Munajuha (tuba uterina) Munajuha on umbes 12cm pikkune torujas organ, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja 8 ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina...
Igasugune võõrkeha ärritus kutsub reflektoorselt esile köhatamise või läkastuse ja võib põhjustada kõri limaskesta turset. Kõrivatsakese seintes on rohkesti seroosnäärmeid, millede nõre niisutab häälepaelu. Hääl tekib kõri keskosas nn. Kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasabil, mis piiravad häälepilu. Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Kõnelemisel häälekurdude servad (häälepaelad) pingutuvad ja häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib heli - hääl. Häälepaelte pingutamine ja lõõgastumine, samuti häälepilu laienemine ja ahenemine sõltuvad kõrilihaste tegevusest. Kõrilihased on vöötlihased ja jagunevad häälekurdude pingulioleku reguleerijateks, kõriahendajateks ja -laiendajateks. Hääle artikuleerimine häälikuteks (kõneks) toimub suuõõnes keele, suulae ja huulte abil...
com/image/oocyte.gif MUNAJUHA tuba uterina Munajuha on keskmiselt 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse. Munajuha asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Munajuha kõhtmine suue asetseb munasarja läheduses, on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, kusjuures tekib 15-20 narmast. Üks narmastest on teistest pikem ja ulatub vahetult munasarja vaba servani. Lehtrile järgneb laienenud osa - ampullaarosa ( ~2/3 munajuha kogupikkusest), mille läbimõõt on 6-10 mm. Siin toimub munaraku viljastamine ja siin toimuvad ka vililase arenemise varajased staadiumid. Järgneb kitsuse osa (läbimõõt ~3 mm). Kitsuse osa ulatub emakani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina ja avaneb emakaõõnde. Munajuha emakaosa...
Loodusgeograafia Maa sfäärid Litosfäär hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö e mantelmaakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore tihedus 2,7 kerge...
4 Krahv Alphonse hakkas Henrit kaaa võtma ka rene Princetau ateljeesse. Peale esimest korda hakkas Henri käima ateljees kunstniku töid ja tegemisi jälgimas. Henri hakkas vahetpidamata joonistama ja väljendas enda tuneid maalidel. Kord pliitasi kätte saanud hakkas ta kohe midagi kritseldama. Tema vihikute servad olid täis joonistatud hobuseid, koeri, kasse ja kõike muud sellist. Kuna Henri tervis ei olnud hea siis näiteks 1873 läks at kooli alles detsembris. Hoolimata sellest kui maha at oli jäänud õppis at järgi ja oli 1874 juulis aktusel jällegi parimate hulgas. Tervis halvenes jälle ja 9.jaanuar 1875 oli Henri sunnitud õpingud täielikult katkestama. Ema viis ta Ida-Püreneede tervisvetele. Tagasi tulle naasesid nad Bosci lossi, kus onu Charles võttis laste kasvatamise enda hooleks ja...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...