Toidulisandid Toidulisandid on: erinevad vitamiinid Mineraalid erinevad taimsed lisandid traditsioonilised toidulisandid kõrgtehnoloogilised lisandid toonikumid Millal peaks tarvitama toidulisandeid? Kui toit on ühekülgne peale rasket haigust kevadeti ja sügiseti immuunsuse tõstmiseks haiguse ajal organismi vastupanu suurendamiseks sportlastel Kust toidulisandeid osta? Apteegist Võrkturundusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toidulisandeid müüakse kindlate annustena: Kapslid Tabletid Pulbri-kotikesed Pakendis, mis võimaldab toodet tarbida väikeste mõõdetud kogustena(nt. Tilgutuspudel) Mis erinevus on toidulisandil ja ravimil? Toote eesm...
Siin kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta: 1. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. ...
Diisel : Marker Solvent Yellow 124 6-9 mg/l ja värvaine Automate Blue 8 GHF 10-15 mg/l. Kerge kütteõli : Marker Solvent Yellow 124 6- 9 mg/l ja värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l. Erimärgistatud KKÕ kasutamine pole lubatud, EDK lubatud kasutada põllumajandus ja kutseline kalapüük. 16. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast. 17. Millistel tingimustel on mõtet lisada CFPP alandavat lisandit diislikütusele? Külmakindlust tagavate lisandite kasutamine on mõistlik vaid juhul, kui soovitakse suurendada suvise diislikütuse külmakindlust. 18. Millega on asendatud oktaaniarvu tõstvad lisandid tänapäeval? Etanool,MTBE,ETBE. 19. Kas biokütus on parem või halvem „tavalisest“ mootorikütusest? Miks? Keskkonnasäästlikkuse poolest parem, kuna seda toodetakse taastuvatest allikatest ning CO2 ringluse mõttes parem. Näiteks HVO on ka põledes palju puhtam biokütus. 20. Kas Eestist müüakse biokütuseid
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende erinevate molekulmasside järgi. Lahuses sisalduvad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov viiakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess toimub kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud:
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest..................................................12 8.Reovete koostis ning omadused.....................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid............................
PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud
a. liblejas b. Kerajas c. Pesajas d. Kantjas e. Ovaaljas Score: 5/5 Küsimus 6 (5 points) Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel b. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel c. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures d. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
KT nr 5 mõisted. Polümeerid. Sahhariidid. Valgud Polümeer – on ained, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemeega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Elementaarlüli – polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon – toimub kordsete sidemete arvel (mol liituvad) Polükondensatsioon – selle käigus eraldub mingi madalmolekulaarne aine (tav H20 ) Plastmass – polümeeri ja vajalike lisandite segu Kopolümeer – erinevte lülide kordumine Homopolümeer – samade lülide kordumine Polüester – hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensastiooni teel moodustunud polümeer Polüamiid – aminohapetest või dihapetest ja diamiinist kondesatsiooni teel moodustunud polümeer Monosahhariid – polühüdroksükarbonüülühend Disahhariid – sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki
koostisainete sulamistemperatuuridest. sulab 327, tina 232 Materjal on töötlemiseks ja kasutamiseks Messing (Cu+Zn) - puhkpillid, ehted, ukselingid, sobivamate omadustega. kraani osad Kuumakindel sulam NIKROOMID (Ni+Cr 30%) - kütteelemendina muhvelahjudes Sulam on lisandite tõttu keemiliselt Roostevaba teras (Cr+Fe+C<2%) - kööginõud, passiivsem. Selline materjal peab kruvid, kraanikauss keskkonnamõjudele paremini vastu. Vase sulamid - mündid Tsinkplekk (Fe+Zn) - katus, auto kere, vihmavee torud Mangaalium (Al+Mg) - väga korosioonikindel
3.2.1 Betooni soojendamine õhuga.................................................................................. 7 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. ...................................... 8 3.2.3 Betooni soojendamine auruga................................................................................. 8 3.2.4 Betooni soojendamine elektriga.............................................................................. 9 3.3 Keemiliste lisandite kasutamine................................................................................... 10 3.3.1 Külmumisvastaste lisandite kasutamine-kiirendajad.............................................. 10 ...................................................................................................................................... 10 3.3.2 Külmumistäppi alandavad külmumisvastased lisandid.......................................... 11
Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti,
kristalle, sageli ka tihedaid muldjaid või ooliitseid masse, mis on mõnikord neerja väliskujuga. Värvus punakaspruun kuni raudmust, kriipsu värvus kirsspunane. Läige metalliline.Kõvadus 5,5 Haliit kivisool, Esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Värvitu või lisandite tõttu hall, kollane, pruun jne. Läige klaasjas, porsunud pinnal rasvane. Soolane maitse Sülviin - Sülviin esinev enamasti teraliste või tihedate massidena. Värvitu, piimvalge või lisandite mõjul pruunikas. Maitse kibesoolane. Fluoriit - Fluoriidi kristallid on tavaliselt kuubikujulised, harvem oktaeedrid. Esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Värvus varieerub. Võib-olla violetikas, kollane, helesinine, roosa, roheline või värvitu. Läige klaasjas
Põhjavee Reostumine Looduslik põhjavesi, vaatamata tema koostisele ja kasutamisvõimalustele on puhas, isegi sel juhul, kui ta liigse mineraalsuse või lisandite tõttu ei sobi joogiks, või kasutamiseks mingiks muuks otstarbeks. Reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostuda võib põhjavesi nii reostunud vee tungimisel põhjavette, kui ka sademete vee infiltreerumisel läbi reostunud pinnasekihtide. Mõnel määral tinglikult on reostumiseks nimetatud ka ebasobiva koostisega loodusliku vee segunemist kvaliteetse põhjaveega inimtegevuse tagajärjel, näiteks merevee tungimisel põhjavette liigse mageda vee väljapumpamise tagajärjel saartel ja rannikualadel jne.
tulemusena.Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. 7 2. TERASE TOOTMINE 2.1Metallurgilised protsessid Terase tootmise lähtematerjalid on toormalm ja terasmurd. Terase sulatamise (tootmise) põhimõte seisneb lähtematerjalides oleva süsiniku ja lisandite selektiivses oksüdeerimises ja nende üleviimises räbusse ja gaasilisse faasi. Siit tulebki vajadus hapniku järele. Et süsinik ja lisandid erinevad füüsikalis- keemiliste omaduste poolest, siis igaühe eraldamiseks tuleb luua kindlad tingimused, kasutades füüsikalise keemia seadusi. Metallurgilised protsessid kulgevad terase sulatamisel üldjuhul neljas etapis: Lähtematerjalide sulatamine ja süsteemi metall-räbu tekkimine Keemine Desoksüdeerimine
D. 787 kraadi juures te E. Struktuuri iseloomu olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puud B. Tekib lisandite olem C. Tekib grafiitmalmi D. Tekib valandi modi Student Response aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline k
#1. Kõrge rasvasisaldusega (eriti küllastunud rasvadega) ja väga soolast toitu seostatakse suurema südamehaiguste riskiga. #2. Liiga kõrge suhkrusisladusega toidu tagajärjeks on liiga suur glükoosi hulk veres, mis võib viia diabeedini. #3. Ebatervislik toitumine suurendab depressiooni ja tujumuutuste riske. #4. Toit, milles olulise toitaine- kaltsiumi- tase on madal, tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. Kaltsium on hädavajalik luude tugevdamiseks. #5. Lisandite, säilitusainete ja rafineeritud suhkru poolest rikas toit võib põhjustada kehva kontsentratsioonivõimet, hüperaktiivsust ja agressiivsust. Selle põhjuseks on kroomi puudus. Kroom, mis lisandite- ja suhkrurikkas toidus eemaldatakse rafineerimisel, on vajalik veresuhkru taseme kontrolli all hoidmiseks. #6. Arvatakse, et umbes üht kolmandikku vähkkasvajatest on võimalik tõkestada toimusharjumuste muutmisega. Toiduga, mis on kõrge kiudaine ja täisteralise kuivaine
50 ühendit. Mittelenduvate ühendite hulka kuuluvad pärmid, soolad, käärimata süsivesikud, glütseriin jt. Piirituse valmistamisel on ülesanne selles, et tuleb eraldada sellest keerulisest segust lenduvad koostisosad ja saada piiritus võimalikult puhta ja kangena. Piirituse lisandid sealjuures eraldatakse ja jaotatakse fraktsioonideks. Piirituse tootmise jäätmeks on praak, mis on hinnatud loomatoit. Piirituse eraldamine põhineb piirituse ja tema lisandite erineval lenduvusel. Lisandite lenduvus sõltub etanooli kontsentratsioonist keskkonnas.Selleks, et võrrelda lisandite ja etanooli lenduvust kasutatakse aurustumis- ja rektifitseerimiskoefitsente. Piirituse aurustumiskoefitsent=lisandi massiprotsent aurus: vedelikus Rektifitseerimiskoefitsendiks nimetatakse lisandite aurustumiskoefitsendi suhet etanooli aurustumiskoefitsenti.
Pidulike köögiviljalisandite ja - roogade valmistamine( keedetud, praetud, hautatud, küpsetatud, üleküpsetatud, täidetud). Toitude valmistamine seentest. Kuumade ja külmade kastmete ja nendest tuletiste valmistamine. Teraviljatoodetest (tangained, pasta) roogade valmistamine. Kohupiima- ja munaroogade (omletid, sufleed, pudingud) valmistamine. Eriliigiliste salatite ja võileibade valmistamine, serveerimine. Erinevate kuumtöötlusvõtetega liharoogade, kalaroogade, neile sobilike lisandite valik ja nende valmistamine ja serveerimine. Jahutatud, külmutatud, kuumade järelroogade, neile sobilike lisandite valik ja nende valmistamine ja serveerimine. Külmade eelroogade ja suupistete valmistamine ja serveerimine. Kuumade eelroogade ja suupistete valmistamine ja serveerimine. Külmade ja kuumade jookide valmistamine ja serveerimine. Pärmitaignate, biskviittaignate, keedutaigna, õhulise taigna, liiva- ja
2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul Sadestamine intertsjõudude mõjul Filtrimine Märgpuhastus Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon
poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. 3. Betoonilisandid 3.1. Keemiliste betoonilisandite liigitus Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks. Euronorm EN 934-2 annab järgmise keemiliste lisandite klassifikatsiooni: Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid Õhku manustavad lisandid Veehoidvust tõstvad lisandid Tardumist kiirendavad lisandid Kivinemist kiirendavad lisandid Tardumist aeglustavad lisandid 10 Hüdrofobiseerivad lisandid.
727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. 787 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D
8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. 787 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel Student Response B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpili
Esineb peamiselt polaarsetes vedelikes ja gaasides Variant 2 ning ka orgaanilistes tahketes dielektrikutes. 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Dielektrikukadude kaonurga tangensi Vedeldielektrikute läbilöök sõltub suuresti lisandite konsentratsioonist selles. Eristatakse definitsioon ja vektordiagramm. sillakeste, puhta elektrilise läbilöögi ja soojusliku Dielektrikukadude kaonurga tangens on võrdne: läbilöögi teooriaid: 1. Rööpaseskeemi korral: dielektriku
Teras
Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3
põhimeetodiks. Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks,
8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Feedback A. Tekib valandi modifitseerimisel Student Response Feedback (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel B. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel C. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel D. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste kuju? Student Response Feedback A. Kantjas B
etapina tsementiiditakse Score: 0 / 15 Küsimus 10 (10 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Valgemalmi võib saada kiirel jahutamisel ka lisandite olemasolul 50.0% b. Valgemalm tekib aeglasel jahtumisel lisandite puudumisel -50.0% c. Valgemalm on survega töödeldav -50.0% d. Valgemalm tekib Si olemasolul ja aeglasel
Koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteksglükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped,nukleotiidid). Polüsahhariidid–tselluloos, kitiin, tärklis. Valgud. Nukleiinhapped (DNA, RNA). Polüpreenid–naturaalne kautšuk. 3. Mis on plastid? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid. 4. Mis on lisandite ja abiainete ülesanne? Lisandite ja abiainete ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine. 5. Mis on termoreaktiivid? Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: - Termoplastid, - Termoreaktiivid. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula kuumutamisel ega lahustu. Taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri ning on jäigad 6
vk2 u E k V m V s laengukandjate liikuvus vabade laengute suunatud keskmine liikumiskiirus ühikulise tugevusega elektriväljas. Ioonse elektrijuhtivuse korral tekib mõlemal juhul elektroodidel uut ainet – dielektrikus olevate lisandite või selle enese dissotseerumise produkte. Peamiselt molioonse elektrijuhtivuse korral ilmuvad elektroodidele dielektrikus molioonide kujul oleva aine osakesed, nt vedeldielektrikus emulsioonina olev vesi. Juhul, kui dielektrikus erandina esineb elektronjuhtivus, uut ainet elektroodidele ei ilmu Mahueritakistus Mahueritakistusena defineeritakse 1 m pikkuse serva-ga kuubi takistust, kui mõõteelektroodid on ühendatud vastastahkudele asetatud elektroodidega
4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Üleeutektne valgemalm 6. Ferriitne tempermalm 7. Alaeutektne valgemalm 39 Lihv 9. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2. Üleeutektne valgemalm 3. Perliitne keragrafiitmalm 4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Alaeutektne valgemalm 6. Perliitne tempermalm 7. Ferriitne tempermalm 40 Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel 41 Millistel tingimustel tekib valgemalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 3
eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Value Correct Answer A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks 100% magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju?
hulgast; kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus vesitseme nttegurist ja lisandi hulgast; kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus tsementve sitegurist. Kordamisküsimused: 1. Betoonisegu plastifitseerivad lisandid. 2. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju be toonisegu omadustele. 3. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju ki vistunud betooni omadustele. 4. Plastifitseerivate lisandite doseeringud. Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhil ised kasutatavad lisandid ja 5. nende mõju betooni omadustele. Soovitatav kirjandus: E. Uustalu, Betoonilisandid. Tallinn, 1997. J. M. Bazhenov, Tehnologija betona. Võsshaja shkola , Moskva, 1987. A.M.Neville, Properties of Concrete. Harlow Essex, 1995. 3 PDF to Word
Kätriin Vossi 12.D klass Kunstinäituse analüüs 21.sajandi kunstipublikule on Raoul Kurvitza kogu looming olnud salapärane ja tundmatu. Tema maalikunst eriti: see on pealt näha banaalselt dekoratiivne, sisuliselt aga pungil müstikat. Kujundite, värvikompositsiooni ja pealkirjaliste lisandite tähendused on pärit esoteerilistest teadustest ja peegeldavad tihti nii keerulist sõnumite kihistust, et seda polegi võimalik mõista autori kommentaarideta. Salapärasus on pea alati olnud kunstniku eduteguriks, ta oskab seda kasutada. Ja kuigi piisav annus salapärasust on teinud Raoul Kurvitzast maailmakunstniku, sellest pole veel piisanud, et maailmakuulsaks saada. Kas põhjuseks võib olla soov siiski tundmatuks jääda? Antud näitusel on eksponeeritud
1.Huumlahendus on kõrge pinge all toimuv 1.Sädelahendus – see tekib siis, kui vooluallika ionisatsioon, mille käigus eraldub valgust. Looduslik võimsus pole piisav, et tekitada huumlahendust või näide on virmalised. eletrikaart. Looduslik näide on äike 2.Elektrivool velelikes saab tekkida hapete, aluste ja 2.Elektrivool pooljuhtides – pooljuhid on Arseen, soolade vesilahustes. Kui lisada vette vasksulfaati, räni,germaanium,indium. Laengukandjateks siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSo4 molekulid pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja siis hakkavad vase positiivsed ioonid liiku...
Plastmass. Mirko Laanekivi Millised on plastmassid ? Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale.
Kütuse täielik põlemine mootoris ja töötavate detailide kulumine sõltub suurel määral kütuse ja õli kvaliteedist. Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva tihedusega osakestele erineva tsentrifugaaljõu tekitamine. Pidevalt töötava tsentrifugaalseparaatori leiutas esimesena 1878 aastal Carl Gustav. de Laval (1845 - 1913).
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub k...
100 % puhtale komponendile ja iga vahepunkt vastab kindlale sulamile, vertikaalteljel on temperatuur. Diagrammid koostatakse termilisel meetodilkatsete aluselsaadud sulamite jahtumiskõverate järgi, kandes diagrammile kõik sulami kriitilised temperatuurid, mille juures toimub järsk jahtumiskiiruse muutus või temperatuuriseisak. Kristallvõre defektid : 1) Punktdefektid - vakants (vabaksjäänud sõlm kristallvõres ja sõlmede vahekohtades asuvad põhimetalli aatomid) ; lisandite aatomid põhimetalli kristallvõre sõlmedes või sõlmede vahel. 2) Joondefektid dislokaatorid (sirg-või kõverjoonelised kristallpindade katkekohad) , mõjutavad tunduvalt kristalliterade tugevust ümberpaiknemise tõttu , vähendades voolavuspiiri 1000 korda. 3) Pinddefektid teradevahelised eralduspinnad ja terasisesed dislokatsioonidest piiratud kristallvõre katkepinnad.
Metall tahkis, milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi täidetud elektronidega (juhtivustsoon) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0) Energiatasemed tahkises Pooljuht tahkis, mille valentstsoon on täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (E=13eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Keelutsooni laiust reguleeritakse põhiliselt lisandite viimisega pooljuhtidesse. Rakenduslikult on kõige tähtsamaks pooljuhiks olnud räni (Si), aga tähtsad on ka germaanium (Ge) ja gallium-arseen (GaAs). n - pooljuht · n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). · Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem,
Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille mole...
surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Kasutusalad ● Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. ● Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. ● Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool
· Liiv (räniliiv) + Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) + Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) = Klaas Klaasi välimus · Klaas on läbipaistev värvuseta peegelduv sile klaase on igasuguseid, värvlisi, õhemaid, paksemaid ja palju teisi erinevaid, selleks on lisatud teisi koostisosi Klaasi head omadused · kõva materjal · läbipaistev · hea peegelduvusega · raskesti kuluv · lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida Klaasi halvad omadused · habras · kergesti purunev · klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist Kasutusalad · Aknaklaas · Optilised elemenid · Mahutid · Dekoratiivsed rakendused · Ehitusmaterjal · Igapäevaelus Kasutatud materjalid · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed · http://et.wikipedia
Alumiiniumoksid Al2O3- on polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...
Iseseisev töö Võtsin teemaks Raua Praktikal oleme rohkem kasutanud rauda mida treinud.Rauda mõjutab süsinikusisaldus kui suur süsinikusisaldus on seda tugevam materjal on. Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida.See tekst tuli mul meelde eelmine aasta ühes eriala tunnist,kui õpetaja rääkis. Raua juures on halb asi see,et ta habras materjal,kui ei ole teda karastatud ehk siis pehme materjal.Hea omadus on see,et ta on kulumiskindel Raud läheb ka kiirelt kuumaks ära ehk ta on hea soojus juhitavusega.Raua füüsikalised omadused
Sportlaste toidulisandid Marju Zupsmann MJ110 Mis on toidulisand ? ... toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada. Kui Sinu toidus ei ole piisavalt vajalikke ühendeid, siis tuleks tarvitada lisandeid Erinevad vitamiinid, mineraalid, taimsed lisandid. Toidulisandite kasutamisel on väga tähtis teada, kust läheb piir. Sportlaste toidulisandid Toidulisandite valik on väga suur. Kõige tuntumad sportlaste toidulisandid on spordijoogid. Toidulisandite kasutamine on viimastel aastakümmnetel väga populaarseks muutunud Kreatiin on maailmas kõige müüdavam toidulisand. Eesmärgid, miks toidulisandeid tarvitatakse Kehalise töövõime parandamine. Keha rasvavaba massi kasvu soodustamine Keha rasvamassi vähendamine Tervise tugevndamine. Toidulisandite kasutamine võib olla ka väga ohtlik, kui ei osata piiri pidada. Lisandite kasutamisel on palju reegeleid : v Enne toidulisandi kasutamist tuleb enda toitumist ...
Tabelist 1 on näha, et plastifitsaatori lisamine võimaldab sama töödeldavuse juures vähendada vee kogust. Graafikutelt 2 ja 3 on näha, et konstantse vesitsementteguri juures plastifitsaatori lisamine tõstab painde ja survetugevust. Kordamisküsimused: 1. Betoonisegu plastifitseerivad lisandid. 2. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju betoonisegu omadustele. 3. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju kivistunud betooni omadustele. 4. Plastifitseerivate lisandite doseeringud. 5. Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhilised kasutatavad lisandid ja nende mõju betooni omadustele.
· Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. · Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. · Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. · Räni ja germaanium on kaks kõige kasutatavamat pooljuhti. Neil mõlemal on neli elektroni välisel elektronkihil. · Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes, peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. · Pooljuhtide elektrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Veidike ajalugu pooljuhtidest: · 1874- esimene pooljuhi ja metalli töötav kontakt (Braun)
kõvadus tugevus kuumuskindlus kulumiskindlus Sulamite füüsikalised omadused erinevad lähteainete omadustest. Sulamite füüsikalised omadused sõltuvad keemilisest koostisest ja struktuurist. Sulami värvus võib erineda lähteainete omast. 2 Süsinikterased Süsinikterased jagunevad alagruppidesse kahjulike lisandite sisalduse järgi järgmiselt: · tavaterased · kvaliteetterased · vääristerased Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nad samuti kolme gruppi: · konstruktsiooniterased · tööriistaterased · eriomadustega terased Kvaliteetsüsinikterased vastavad kehtestatud kvaliteedinõuetele nagu sitkus, tera suurus, vormitavus. Süsinikusisaldus 0,2 ... 0,65%. Termotöötlust pole ette nähtud
Juhul, kui segus kasutatakse töödeldavust parandavaid lisandeid, tuleb asfaltsegu segamis- ja paigaldamistemperatuuride korrigeerimisel lähtuda lisandi tootja kasutusjuhendist. Parafiinsetel vahadel põhinevaid töödeldavust parandavaid lisandeid kasutada ei tohi. Asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide, sideaine ja lisandite koguste, temperatuurireziimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava asfaltsegu tootmisraportid tuleb esitada asfalditehase tootmisjuhi poolt allkirjastatuna insenerile kaetud tööde akti lisana. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Asfaltsegudes kasutatav jämetäitematerjal tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa
Vali üks: 1. Alaeutektne valgemalm 2. Ferriitne tempermalm 3. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 4. Perliitne keragrafiitmalm 5. Perliitne tempermalm 6. Üleeutektne valgemalm 7. Perliitne hallmalm Question 40 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? Vali üks: 1. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel Question 41 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millistel tingimustel tekib valgemalm? Vali üks: 1. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 oC juures 2. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 3. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
