Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin. Võits...
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt,
Presidendi kõne analüüs 14. sptembril 2015 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas Riigikogus kõne „Tehkem Eesti uuemaks“. Mulle meeldis presidendi kõne, sest minu meelest oli ta väga aus ja arusaadav mitte ainult Riigikogu liikmetele, vaid ka tavalistele inimestele, kellel õnnestus seda lugeda või kuulda. Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid: Metafoorid: Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga, oleme jäänud sõjamöllust eemale, vaatame tõele näkku, ühes aidas on sulased vist pikka aega vargil käinud ja peremees pole seda märganud. Retoorilised küsimused: Kuidas oli võimalik, et täiesti tsiviliseeritud rahvast ja kultuuri, mis andis meile Beethoveni ja Bachi, haaras selline vihkamine, et nad hakkasid tapma inimesi nende rahvuse pärast?
kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. 3. Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega Küsimuste liigid Teatud eeldustele tuginedes lisainformatsiooni soovimine. Sõltuvalt sellest, millist vastust oodatakse, eristatakse nelja liiki küsimusi. 1. Jah-ei küsimused nõuavad jah või ei vastust. 2. Suletud küsimustes esitatakse võimalikud vastusevariandid. 3. Avatud küsimused ei anna vastusevariante. 4. Retoorilised küsimused on need, milles küsilause vormis midagi väidetakse ning vastust ei oodatagi. Küsimuste vastuste liigid: 1) kogemustel põhinev vastus: vastus vastuolus küsija ootustega. 2) arutelu: eesmärk on selgitada või väita. 3)filosoofilised vastused: vastused, mis ei anna vastust.
Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*), retoorilised, esitatakse mitu küsimust korraga Näiteid suunavatest/juhtivatest küsimustest Kas see pole ilus? Ega sind see film ju ei huvita? Sa ju ei teeks niimoodi? Iga aus inimene, käituks just sel viisil. Kas sa ei teeks nii? Vastused Dillon (1997): Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse Vaikus Keeldumine Teema vahetamine Huumor Valetamine Küsimus Mitmetähenduslik vastus Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus Aus vastus * Kas oled X raamatut lugenud?
Milleks on vaja religiooni? Essee analüüs Analüüsin Jaan Lahe esseed "Milleks on vaja religiooni?". Essee on pühendatud äsjalahkunud teoloogi Pille Valgu mälestusele. Arvamus on kirjutatud valdavalt arutlevas vormis, autor astub lugejaga dialoogi, lootes läbi selle lugejat mõjutada. Lauseehituses on ülekaalukalt kasutuses põimlaused, esineb ka palju võõrsõnu, oma osa leiavad ka retoorilised küsimused ja mõttekordused. Ülesehituselt on loogiline, kus iga järgmine mõte toetab ja viitab eelmisele. Lugejas- konnaks on arvatud kogu eesti rahvas. Essee autorit Lahte häirib asjaolu, et eestlased pööravad liiga vähe tähelepanu religioonile. Autor on veel välja toonud küsitluste tulemused, kus selgub, et Eesti rahvastikust peab ainult 20% inimestest religiooni oma elus oluliseks, mis on maailma mastaabis oluliselt väike näitaja
• Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
- Vähest küsimuste esitamist tähelepanelikku vaikimist · Peegeldamis oskus Kehtestamisoskusest konfliktilahendusoskusest koostööl põhineva probleemilahendusoskusest suhtlemisoskuste valimisoskustest küsimuste liigid : suletud küsimused - vastus jah/ei üldküsimused kas sa lähed koju? Alternatiivküsimused- tahad sa teed või kohvi suunavad küsimused on ju hea film avatud küsimused - mis sa sellest arvad retoorilised küsimused millal ometi lõppeb valijate rumalaks pidamine? jätelemõtlemisele suunavad küsimused
soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat jne. Ilukirjandusnormid • Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad
Lasnamäel, nii Narvas kui Valgas. Jah see on meie endi riik, kus meie otsustame ja eeme ise oma valikud. Eesti peab arvestama, et seda õigust ise otsustada seatakse pidevalt kahtluse alla. Mõne jaoks oleme olnud liiga edukad, liiga sõltumatud, liiga isepäised, liiga eurooplalikud. Eesti rahvas on tõestanud, et vabadused – sõnavabadus, arvamusvabadus, liikumisvabadus -, õigusriik, sõltumatu kohtuvõim ja demokraatlikud valimised viivad meid edasi.“ Retoorilised vahendid • Laiendatud metafoor kõnes Propagandaveskid jahvatavad ega puhka. Mees või naine,kes kaitseb oma kodu,tegutseb hoopis teistsuguse meelsusega kui mõni roheline mehike, palgasõdur või kriminaal. • Kordus –ühe sõnarühma kindla rütmiga kordamine. See „Üks kõigi, kõik ühe eest“ põhimõte on loonud olukorra, kui mitte ühtki NATO liiget pole mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata. • Allusioon
Rahvaluule · Rahvajutud: muinasjutud muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas."
välismaale paremat elu Kellel veel on isa ka, otsides ja varsti unustatakse, kaob emakeel hoitud on ta isa maa. Vara suri isa mul. Mis on ühel isatul? Isatul vaid ema keel. Ema. Kauaks teda veel? Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 8 värsirida Tegu on süliriimiga Riimiskeemiks on aabbccdd Ühes reas on 7 silpi Kõlakujund – assonants Retoorilised küsimused Väljajätt ehk ellips MÄLESTUS Ei ma sind ei reetnud, ehkki leidsin leiu, ehkki kauaks ajaks köitma jäi üks neiu. Kolmteist küünalt Abielumees kohtab noort tema auks tol õhtul põles, neiut, kes oli rikkumata, ilus, kolmteist veetlev ja tal tekkis soov lapseaastat helkis muutuda paremaks rinnasõles. inimeseks. Kõike, mis tast hoovas, kõike
Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus. Edaspidi kasvab Eesti majandus tasakaalukamalt". ,,Oma raha on meid hästi teeninud. Ning teenib hästi edasi ka siis, kui me ta mõne aasta pärast euro kuube rüütame". ,,Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja järele mõtlemise aega". ,,Eesti suudab oma majandust ümber korraldada. Eesti homse majandusedu eeldused on olemas". Kõnes kasutatud retoorilised vahendid: Hüperbool ,,liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus", ,,nagu me ei küta suvel tuba, et talvel soojem oleks, nii ei vea ka jõuluaegse kõhutäiega jaanini välja", ,,kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid", ,,hetke pärast kui õu lööb heledaks ja kõlavaks ilutulestiku paukudest pidage väike paus", "hädakuulutajate juttudest omakasu noot", ,,kroon on täna ja on homme euro rahvuslikus kuues".
turvalises maailmas. Tulevikunägemus: ,,Kui me neid kolme viga väldime, siis pole Eestil vaja oma tulevikku karta ega oma sammude puhul kõhelda. Üleskutse, üles õhutus: Me usume oma tulevikku. Me usume iseendasse. Me hoolime inimestest, kes siin elavad. Me armastame Eestit. Me usume vabadusse." Presidendi kõne pauside ajal on kuulda aplause ja hüüdeid. See annab tõestust selles, et kõne oli edukas ja inimesi haarav. 3 Retoorilised vahendid *Laiendatud metafoor kõnes. See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi. Meie vaim sai vabaks. Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgu. *Kordus -ühe sõnarühma kindla rütmiga kordamine. Ühine hüüd ja ühine laul. Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita. Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle. *Allusioon Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda.
oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Võrdlused – Ehteestilised rahvalikud võrdlused on nt vihma valab (~ tuleb) nagu oavarrest, kleit nagu mustlase tulekahju, läks nagu keravälk, piiblist pärineb nt jäi seisma nagu soolasammas. Kõnekäänud – Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas. 5. Fraseologismide päritolu ( ja kujunemine ) Põlisfraseologismidele leiame tihtipeale vasteid sugulaskeeltest, mis osutab pikale eale: need fraseologismid olid olemas juba siis, kui praegused läänemeresoome keeled polnud veel välja kujunenud
4. Metonüümia sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kujundikeelest ei ole pääsu: ühe võtte vältimine elavdab teise. Poeetilise rollita kanduks tekst ilukirjandusest välja. 10. Lausekujundid. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Lausekujundid mängiad sõnastusega. ( Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid ). Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nim refrääniks. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse e parallelismi. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade e antitees. Vastandi e kontrastipõhimõte on
o Sünteneesia Kõnekujund, mis ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu Nt valgete seinte sihisev hääl (B. Kangro) 10. Lausekujundite liigid a) Lausekujundid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja sõnakujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. i. Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud ii. Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul 1. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nimetatakse
● Skeemid-sisaldavad organiseeritud teadmist ● Motiiv-kommunikatsiooon on suunatud eesmärgile Küsimuste esitamine- vestluse juhtimise tehnika ● info kogumine ● kontroll interaktsioonides ● huvi loomine teema vastu ● huvi väljendamine ● vastaja teadmiste kaardistamine ● tähelepanu hoidmine Suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*-kas see pole ilus? onju lahe?), retoorilised, esitatakse mitu korraga Vastused ● Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse ● Vaikus ● Keeldumine ● Teema vahetamine ● Huumor ● Valetamine ● Küsimus ● Mitmetähenduslik vastus ● Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus ● Aus vastus Peegeldamine ● huvi väljendamine ● kuulamis-/osalemissoovi väljendamine
Oskus keelduda, küsida teisi vigastamata. Konflikt Konflikt kui valitud suhtlemistasandite ja stiilide tagajärg. Iseloomulik huvide ja eesmärkide põrkumine, erinevus suhtumises. Sageli kaasneb negatiivne emotsionaalne taust. Konflikt kui võimalus suhteid parandada ja enda vajaduste eest seista. Endastlähtuvad tehnikad (Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel, Krips, 2002): · ignoreerimine · küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised) · argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine) · jah, aga... (näiline aktsepteerimine) · demagoogiavõtted (valetamine, vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine,
vähendus. 8) vastandväljendus - seostab väga vastandlikke mõisteid, kuni mõttetuseni: 9) Sünesteesia ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu. 10) Iroonia e pilkav teesklus, kus üteldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud. Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi , mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ilukõnelaused e retoorilised lausestused. Tuntumad on tundeväljenduslik retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus. Piltkujundid: 1)
kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B. Alveri impulsid, kelle intellektuaalne, klassikaliselt selge ning keeletaidurlik luule näib Krossi eelduste ja taotlustega enim resoneerivat. Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv
instants, Teie oletegi moraalireegli, normi esitaja-õigustaja. Mistahes üldnormi (nt. inimõigused) arutlusvaba eeldamine on filosoofilises mõttes dogmatism. Siia vigade perekonda kuulub ka „elu pühaduse“ fetišeerimine (ilmaliku inimese jaoks on pühadus kahtlase sisuga termin). Varjatud eelduste puhul kasutatakse sageli retoorilist väljenduslaadi: „on ju nii, et...“, retoorilised küsimused, „kas siis loode ei vääri sündimist?“ jne. Sageli ei kasutanud autorid isegi mitte retoorikat, vaid deklareerisid: „Ma arvan et...“ „Ma leian et...“ – ilma põhjendusteta ei maksa selline ledimine midagi. 2.2. Printsiipide asemel näited. Filosoofiline arutelu on vaidlus vastandlike printsiipide vahel, ilma printsiipideta pole ka universaalset normatiivsust (ka
Võrdlus Kordus Alliteratsioon · Anafoor Onomatopöa · Epifoor Anagramm · Parallelism · Refrään Riim Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol · Allegooria Anakoluut · Metonüümia Ellips · Sünekdohh · Hüperbool Antitees · Litootes · Oksüümoron Kalambuur Kiasm
kehakatted) · Didaktilised üldistavas vormis rahvapedagoogilised keelud, hoiatused jms., mis simuleerivad tihti uskumusi, tavaõiguslikke sätteid ja/või vanasõnu Uudishimu teeb ruttu vanaks; Kes vana asja mäletab, silm peast välja! Kes supiga leiba sööb, see saadetakse Siberisse; Reha palub vihma (kui reha unustatud maha, pulgad ülespoole); Kes jalga põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe · Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st. pareerivad, iroonilised, norivad vastused mitmesugustele pärimistele, soovidele, palvetele, kurtmistele, vabandustele, hinnagutele, solvangutele jne.; lähtuvad konkreetseist sõnadest partneri poolt öeldus: (Anna... --) Anna jäi Tartus rongi alla; (Ei usu! --) Anna urruaugule musu! (Ei viitsi... --) Kui ei viitsi, võta vits pihku! (Ise... --) Ise on sealaudas; (Kuhu? --) Kuke suhu; (Ma mõtlesin... --) Kalkun ka mõtles (et muneb aga...); (Ma nägin unes..
kunstlik tehiskaaslane, juhuslik kokkusattumus Tüvekordus erinevates tuletistes ning käände- ja pöördvormidega. Nt tegematuks tehtud teod, õnnega õnnestatud õnnelikud Kumulatsioon ehk kuhjum sama tähenduspiiri sõnade massiivne kogum. Nt. Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega .... (J. Kross) Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. Nt ,,O tempora, o mores!" hüüatas Cicero. Retooriline pöördumine ehk poeetiline üte, tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. Nt. ,,Otsus, mille te teete, tulgu aidaku kõik jumalad" neile kasuks," lõpetab Demosthenes oma filipika. Retooriline küsimus on stiilivõttena esitatud küsimus, millele ei oodata vastust. L. Meri küsib oma kõnes Saksamaa taasühinemise 5
asemel seostatakse nähtuse sarnaseid jooni. Kaudne kõnetegu väljendatakse üht, kuid taotletakse midagi öeldust suuremat Lausekujundid ehk figuurid Lausekujundid mängivad sõnastusega. Kõige levinumad on kordused - sõnakordused, värsikordused (refrään), mõttekordused (parallelism). Vastandlike mõtete kõrvutamist nimetatakse antiteesiks (vastuseade). Astendus mõttekordus, kus esineb tähenduslik tõus või langus Retoorilised lausestused hüüatused, pöördumised, retoorilised küsimused Sidesõnatus vs sinesõnakus Tähendusmängud kalambuur (homo- ja sünonüümide ootamatu kõrvutamine) Paradoks vastuolu sisaldav ütlus, mis toob välja sügavamad tõed Kiasm ristlause Siire ütluse jätkamine järgmises lauses või salmis Lausekujundid võivad tihtipeale seguneda Piltkujundid Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite kasutamine ja pildi
mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"? Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon · assonants · eesriim 3. epifoor ehk lõpukordus · lõppriim · refrään 4. onomatopöa ehk helijäljendus Kesk murdu roosan värvin
EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega.
kui ka sügavalt liigutab. Harimiseks vajatakse vahedaid, rõõmustamiseks vaimukaid ja meeleliigutuseks kaalukaid väljendeid. Ent sõnadel on teatud kindel järjekord, mis taotleb kahte eesmärki: rütmi ja viimistletust; samuti on esitusel oma ülesehitus ja vastavalt käsitletavale teemale kohane järjekord. Kõigele sellele on vundamendiks mälu, valgustuseks aga ettekanne. (Prits 2002: 10) 7. Quintilianus Mark Fabius Quintilian (35-96 eKr). Ta imetles Ciceroni autoriteeti, kuid tema retoorilised ideed erinevad õpetaja retoorilistest ideedest. Neil on pedagoogiline fookus: "Koolituste käsiraamatus" on Quintilian oma 2 aastase retoorika õpetamise kogemust kokku võtnud. 10 Teave "Juhend" on mõeldud õpetajale. Kvintiliin räägib tulevase kõneleja haridusest, filosoofia, grammatika, kunsti, õiguse uurimisest. Analüüsib eeskujulikke tekste, räägib
strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutunud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile (narratiivne struktuur, vaatepunkt, süzeemudelid) ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, toon (diction), süntaks, värsimõõt). Antiikajal retoorika > kõnekunsti reeglistik (ülesehitus, retoorilised võtted publiku veenmiseks, kujundlik keel). 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana. Stilistika uuris erinevate autorite stiili omapära, ka zanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Grammatiline struktuur (sõnavara, süntaks), teksti akustilised elemendid (kõla, riim, värsimõõt) ja vormiküsimused.
piirab ratsionaalse arupidamise printsiipe. Kriitilise uurimuse instrumente ja analüüsi tulemusi võib levitada teaduslike publikatsioonide kaudu, ajalehekommentaarides, soovitustes, treeningutes, arengukursustel, näitustel, raadios, parlamentaarsetel sümpoosiumitel jne. Kokkuvõtvad märkused Käesolevas peatükis on kokku võetud, kuidas poliitlingvistika integreerib analüütilise diskursuse, retoorilised ja poliitilis-teaduslikud kontseptsioonid, et analüüsida distsipliinidevahelisi teemasid näiteks nagu populistlik retoorika. See lähenemine võimaldab adekvaatsemat analüütilist tööd kui mono-distsiplinaarne lähenemine poliitteadustes ja lingvistikas.Praktlise uurimistöö järk-järguline esitlus ei osutanud sellele, et eksisteerib ainult üks optimaalne retsept, kuidas teha poliitlingvistilist analüüsi poliitilisele retoorikale
Igapäevasuhtluses ilmneb ka veel üks kaudväljenduse vorm --> kaudne kõnetegu - vähendav kõne, mis iseloomustab viisakat suhtlust. Osa abil vihjatakse tervikule ! Vabandage, kas teil on kella? - mis kell on? ! Vabandage, te istute mu mütsi peal! - Tõuske kohe püsti! ! Mul pole aega - Ma ei taha ! Sul on nina must - pühi oma nina puhtaks Skeem: ! Kaudne kõnetegu: ! X--> L --> M1= M2 (;M3) ! LAUSEKUJUNDID (figuurid) Kujundid, mis mängivad sõnastusega. ! Eristuvad kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid. ! Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi KORDUSI, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või tüvesid korratakse kõrvuti algul, keskel ja lõpul. Ma kõnnin hallil lõpmata teel kesk nurmi täis valmivat vilja, ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, ju lapsena teesid armastas meel, teed laulavad õhtul hilja... Loomulikud on värsikordused - Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt
Iroonia eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks Lausekujundid (mängitakse ennekõike sõnastuse ja lausestusega) Lausekujundid ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega.Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega.Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja t2hendusmängud. Kordus rõhutab tekstis mingisugust olulist sõna(u) või tugevdavad meeleolu.s6nu v6i s6natyvesid korratakse kõrvuti värsside algul, keskel ja lõpul. Refrään - salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvad v2rsid v6i salmid. Parallelism e. mõttekordus mingisugust olulist mõtet öeldakse tekstis mitu korda erineval moel üle; väga omane nt eesti rahvaluulele
(Vana = auväärses eas) Kõlakujundid: 1. Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine (nt maja-kaja, tuba-luba) 2. Onomatopöa loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel (nt sulinal, vulinal, sädinal, põrinal); 3. Alliteratsioon konsonantide kordus sõnades (nt kägu kukkus kuusikus) 4. Assonants vokaalide kordus sõnades (nt anna aega atra seada) Lausekujundid: Ebatavaline sõnajärg lauses, tahtlikud sõnakordused/sõna väljajätud, retoorilised küsimused jm. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik lüürika ja dramaatika kõrval. Eepilised tekstid kirjeldavad peamiselt sündmusi, kuigi neis võib esineda ka tundeseisundite kujutamist. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Proosa eepika väljendusvorm. Proosateostes jutustatakse sündmusest, tegelastest ja olukordadest rahulikult ja tõepäraselt. Süzee teose teema, ainestik. Karakter inimloomus. Miljöö keskkond, nii sotsiaalne kui ka looduslik.
millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid; aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid;
Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);kehakeel;tarbekaupade (riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)- teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). Tõlgenduslikud- pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism).
· Camus absurdist · Bibihhin meeleolust Mis on filosoofia? meetodite küsimus faculty / hingejõud / zanr / vorm meetod võime mõtlemine arutlus õiged arutluse reeglid (loogika) kujutlusvõime kirjanduslik tekst /kõne metafoorid ja kujundid, teksti / kõne retoorilised omadused mälu (mäletamine ja mäluteater, ajalugu sümbolid, toposed (autoriteedid) jt. matkimine mnemotehnilised vahendid, narratiiv. naer, iroonia nali (lollus, narrus, paroodia) ümberpööramine Mis on filosoofia? etümoloogiline vastus Pythagoras: · philós sõber, armuke · sophia tarkus Mis on tarkus?
mida Bach kasutab hea meelega). Figuuril on eriline koht seksti hüppel üles, mis kostub nagu hüüatuse moodi, samalaadne efekt on kromaatilistel tõusvatel ja laskuvatel gammadel ning motiividel mis on üles ehitatud väh. v suur. intervallidele. Saksa klaviirmuusikas kasuattakse pateetilise efektina ära isegi ebavõrdsest temperatsioonist tulenevaid halvakõlalisi intervalle - nüanss mis tänapäeval klaverimängus kaotsi läheb. Retoorilised on ka ootamatud generaalpausid ning sagedasest pausidest hakitud meloodiajoon. Sellest lähtub ka laulu- ja illivirtooside koloratuurikunst. Süsteem mis hõlmab üle saja erineva muusikalse retoosilise figuuri, puudutab 17.sajandil rohkem vokaalmuusikat. 1.5 Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel: 17.saj teisel poolel hakati lisama kannatusaja koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid. Nimelt hakati peale kolmekümneaastase sõja lõppu uuesti taastama kirikukoore, kes siis
Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi. Strukturistlike koolkondade eelkäija. 4
Autorikeskse mina-grafitiga haakuvad meie- positsioonilt lähtuvad seinakirjutused. D. Sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks. Möödujat-lugejat-adressaati kõnetavad, kohati imperatiivsed sententsid on nt: Hinga vabalt, ela tõeliselt, armasta. Kõnetavad retoorilised küsimuslikud mõttesententsid. E. Klassikalistele vanasõnadele omased teatud süntaktilised stereotüübid või vormelid, mis oma eeldus- ja järeldusstruktuuriga toovad esile ka vanasõnade süntaktilise sümmeetria: Kes ..., see. F. Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
;semiootika. Lugejast lähtuvad kirjandusteooriad: retseptsiooniteooria. Kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad: kirjanduslugu; uushistoritsism, feministlikud kirjandusteooriad, sooteooriad; kultuuriuuringud; postkolonialistlik teooria; ökokriitika. 5.Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on üks kirjanduse uurimise põhipraktikaid. Oluline on mõistmine, see on esmane tase ehk loeme teksti hoolikalt läbi. Konkreetse teksti puutuva informatsiooni kogumine, nt tegelased, miljöö, sündmused, retoorilised ja narratiivsed võted, vaatepunkt jne. Kirjandusteadlane eelkõige tõlgendab ehk pöörab tekstile intensiivset tähelepanu. Tõlgendamine on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse lepind, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Kitsas tähenduses:teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel.
keelelis-kommunikatiivse prisma. Diskursus tekst kontekstis; keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid; ütluste ja keelekasutusviiside organiseeritud kogum. Diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis; teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine. Diskursuse struktuurid teksti/diskursuse omadused, aspektid, detailid (nt grammatilised struktuurid, retoorilised struktuurid, kõneaktid, interaktsiooni strateegiad, graafika), mida diskursusanalüüsis kasutatakse analüüsikategooriate funktsioonis. Interdiskursiivsus loov, ühendav intertekstuaalsus, mis põimib erinevate diskursustüüpide, zanride või stiilide konventsioone ehk tavasid, luues seeläbi uusi või hübriidseid interaktsiooni- ja sotsiaalsete suhete vorme ning diskursustüüpe. Intertekstuaalsus ühe teksti tähenduse kujundamine teis(t)e teksti(de) poolt teis(t)e
· Suhtlusviis või toimimisviis: suuline / kirjalik, spontaanne / redigeeritud, dialoogiline / monoloogiline · (Mõnikord lisatakse zanrid, mõnikord teadlikud võtted kindlate tunnustega teksti saavutamiseks) · Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel.
(2) EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos (3) LÜROEEPILISEKS kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan Sisu järgi võib luulet jagada loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jne. Peamised tunnused (1) domineerivad välisvormist tulenevad kaanonid (lüürika puhul sisevormist), ent päris eraldiseisvad, sulamata. pole., luules aktiveeruvad eri retoorilised kujundid (semantiline, positsiooniline etc) (2) on universaalne tagasipöördumise põhimõte (Lotman - luule lähteparadoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa), st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda.) (3) näeme positsioonilis kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist, "keerleb ühe koha peal"
EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos LÜROEEPILISEKS kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan Sisu järgi võib luulet jagada loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jne. Peamised tunnused: domineerivad välisvormist tulenevad kaanonid (lüürika puhul sisevormist), ent päris eraldiseisvad, sulamata. pole, luules aktiveeruvad eri retoorilised kujundid (semantiline, positsiooniline etc) on universaalne tagasipöördumise põhimõte (Lotman - luule lähteparadoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa), st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda) näeme positsioonilist kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist, "keerleb ühe koha peal" soosib mittenarratiivsust - luules nii narratiivi kui mittenarratiivi, ent eeldub
17 Olulised probleemid, mida semootika reklaami valdkonnas näeb: 1) Tootemõiste kui märgisüsteemi osa. 2) (Sotsiaalsed) sümbolid reklaamis. 3) Kultuuriomased märgisüsteemid ja reklaam. 4) Reklaamteates kirjeldatu kui sümboolne tarbimine. 5) Toote kasutamine kui süntaktiline struktuur. 6) Reklaamteate kui narrativ oma tüüpstruktuuridega. 7) Konteksti mõjud reklaamteate märgitõlgendusele. 8) Retoorilised tegelased reklaami imagos. 9) Reklaamteate struktuur kui iseseisev teade. 10) Telereklaami kui mütoloogia. 11) Omandamise semiootika ja reklaam. 12) Firmamütoloogia peegeldumine reklaamis. 13) Terbimiskultuuri semiootiline analüüs. Abelsoni kontseptsioon - mõttekäike saab formuleerida teatud lausetena ning et teatud lauseterühmi saad liita samalaadilistekd tüüpideks sõltuvalt sellest, kuidas suhestuvad psühholoogilised elemendid nende lausete sees (need laused nimetatakse
Õppis Torino ülikoolis agronoomiat ja inglise kirjandust. Isa töötas botaanika-aias, siit sage looduseteema Calvino loomingus. Varased jutud 1940. aastatest on lihtsas, otsekoheses stiilis, mis meenutab Hemingwayd. Ilustamata stiil ja rõhk ühiskondlikule realismile ajendas kriitikuid teda liigitama neorealistide alla (koos näiteks Cesare Pavese ja Elio Vittoriniga). Kuid neorealismist eristavad Calvino teoseid retoorilised vahendid nagu üksikasjalikud looduse ja loomade elu kirjeldused, nõtked pöörded süžees ja farsilikud vahejuhtumid, sageli absurdselt koomilised sündmused. Teoseid. Novell „Hõbedane sipelgas“. Noore abielupaari koju tungivad sipelgad. Ühest küljest on tegu elusolendite realistliku kirjeldusega, teisest küljest võib sipelgates näha selle sümbolit, kuidas kaasaja elu pealetükkivus röövib inimestelt privaatsuse. „Kosmikoomika“, 1965
Retoorilise meetodeid kasutatakse ka täpis- ja loodusteadustes. Algselt oli retoorika veenmisprotsess, mis eeldas kõneleja ja kuulaja koostoimet. Seda on kirjeldatud erootiliste metafooridega. Retoorikat laiendatakse ka bilooogia valdkonda. Kenneth Burke: Motiivide grammatika. Retoorika on sümbolite või märkide kasutamine sümboleid mõistvate olendite stimuleerimiseks. Burke'i järgi on kirjandus eelkõige sümboolne toiming. Igas tekstis on olemas retoorilised vormid (design) ja mallid (pattern), mis mõjutavad lugeja teadvust ning alateadvust. Igasugune kirjanduslik tekst on Burke'i jaoks rituaal. Kolm retoorilist vormide/mallide tüüpi: 1. progressiivne a) süllogistlik tugineb järjekindlale põhjuse-tagajärje loogikale b) kvalitatiivne ootuse tausta moodustab stiil c) sündmused moodustavad lugeja ootuse tausta 2. repetitiivne: korduvad motiivid ja sümbolid 3
Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August Sang (selle aja kõige adekvaatsem kajastaja), Uno Laht (vastuoluline kirjanik, revolutsioon
· suruvad vastajale peale varjatud tegevusmallid, andes aga ka võimaluse manipuleerida · tavaliselt suletud küsimused 8. PEHMENDAVAD, LUBAVAD KÜSIMUSED: · võimaldavad vastajal pingeid maha võtta · suletud küsimused, sageli manipuleeriva iseloomuga 9.HÜPOTEETILISED KÜSIMUSED: · nõuavad vastajalt küsija püstitatud probleemile kinnitatust, nõusolekut · avatud või suletud küsimused, milledega tavaliselt alustatakse läbirääkimisi 10.RETOORILISED JA ÄHVARDAVAD KÜSIMUSED: · suunatud vastaja positiivsetele või negatiivsetele emotsioonidele · suletud küsimused 11.IRONISEERIVAD JA INTRIGEERIVAD KÜSIMUSED: · suunatud vastaja enesest väljaviimiseks, nurka surumiseks · üldjuhul vastust ei nõua 12.KONTROLLIVAD ja SPETSIIFILISED KÜSIMUSED: · hoiavad vastajat kindlal liinil, tagavad adekvaatse kontakti, usalduse ja rahulolu · suletud või avatud küsimused 13.BUMERANGKÜSIMUSED:
annaabi.ee 
