Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?
19. peatükk Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. Feodaalkorra olemus põhines senjööri (annab maad) ja vasalli (saab maad) suhtel. Vasalli kohustused kinnitati truudusvandega, ehk kahe inimese vahelise leppega. Kõigil on oma koht ühiskonnas ja maa paneb paika, kes sa oled. 2. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis. 3. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks? Madalamat päritolu meeste rüütliks saamine muutus järjest raskemaks 4. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhimõte. 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline
kroonidesse ümber. Seda tõestavad ka Saksamaal elavad vanurid, kes siiamaani arvestavad markadega ja oma säästudki on neil eurodeks vahetamata. Enamasti arvati ja arvatakse siiamaani, et hinnad lähevad euro tulekuga kallimaks. Õnneks on praktika juba ka vastupidist tõestanud. Tänu euro tulekule on hindu allapoole ümardanud näiteks EMT ja internetioksjonite portaal Osta.ee. On isegi loodud ausa hinnastamise lepe. Selle leppega on ka tegelikult omad kiiksud. Leppega ühinenud firmad on lubanud, et euro kasutuselevõtuga hinnad ei tõuse. Rikkumata leppe reegleid, on osad firmad lihtsalt hindu tõstnud enne eurole üleminekut. Hindade tõusu vastu aitab kaasa ka see, et kes hindasid tarbija kahjuks ümardavad, saavad trahvitud. Euroga seoses muretsetakse veel võltsraha leviku kasvu ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks eurodes saab maksta paljudes riikides ja mida rohkem mingit rahaühikut kasutatakse, seda paremini tasub
Act USA-s 2011. aastal vastuvõetud seadus takistamaks piraatlust ACTA on rahvusvaheline lepe, SOPA vaid USA sisene ACTA üle arutleti suletud uste taga, SOPA eelnõu mustandiga oli võimalik tutvuda ka tema vastastel ACTA avastati rahva poolt liiga hilja, SOPA vastu hakati võitlema kohe USA Obama allkirjastas leppe saamata heakskiitu rahvalt ja kongressilt, kaheldakse leppe põhiseadusega vastavuses olemist Euroopa Liit leppega liitumiseks vajalik kõikide liikmesriikide nõusolek, tänaseks leppeni jõutud ei ole ACTA ei ole kooskõlas hetkel kehtivate EL seadustega Riigijuhtide sõnul ei muutuks midagi ja ACTA-ga liitumine tooks Eestile vaid kasu Opositsioon teisel arvamusel 2012. a veebruaris toimus veebiküsitlus, millest võttis osa üle 4500 inimese ning 95% neist olid ACTA vastu TÄNAN KUULAMAST!
Põhja-Aafrika oma mõjupiirkondadeks-Prantsusmaa PRANTSUSMAA- sai tegevusvabaduse Marokos ja INGLISMAA Inglise-Prantsuse liit ohustas Inglismaa sai oma valdusse Saksamaa julgeolekut. Egiptuse (Suessi kanal) Prantsusmaa ihkas kätte 1911 Saksa-Prantsuse leppega PRANTSUSMAA- maksta alanndava kaotuse nõustus Saksamaa Prantsusmaa SAKSAMAA eest 1870-1871 Prantsuse- ülemvõimuga Marokos ja sai Saksa sõjas. vastutasuks osa Kongost. Prantsusmaa kardab kahe PRANTSUSMAA-AUSTRIA Prantsusmaa pole huvitatud saksakeelse riigi (Saksamaa ja
Euro- kasulik või kahjulik Lugupeetud kuulajad, Esimesel jaanuaril aastal 2011 hakkab Eestis kehtima rahaühik euro. Vaatamata sellele saame me maksta valitud kauba eest mõnda aega ka enda praeguse rahaühiku, krooniga. Paljude perede postkasti on juba jõudnud eurokalkulaatorid ja poodides on hinnad kirjas nii eurodes, kui ka kroonides. Seda kõike selleks, et teha eestlaste kohanemine euroga võimalikult lihtsaks. Eurotsooniga ühinemisel on eestlaste jaoks mitmeid ohte. Kõik kaupmehed ei ole ühinenud ''ausa hinnastamise leppega'' ja võivad hindu kergitada. See aga muudab euro tuleku Eesti inimese jaoks ebameeldivaks. Euroga ühinemise alguses on ka kergem sattuda valeraha ohvriks. Kuna euro esimestel päevadel pole enamus Eestlasi Eesti eurode väljanägemisega veel väga hästi kohanenud, ei pruugi nad aru saadagi, kui on saanud peale ostu tagasi valeraha. Samas on euro tulekul ka positiivne pool. Reisides Eestis...
teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe lisasse pannaks kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon nimetas Kopenhaageni kliimakonverentsil saavutatud kokkuleppeid "tähtsaks alguseks" ning ütles, et õiguslikult siduvate lepinguteni püütakse jõuda tuleval aastal. See tähendab seda, et Kopenhaageni kliimakonverent lõppes mittesiduva leppega. Kokkuleppe lisasse pannaks kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. Aastail 2010- 2012 toetavad tööstusmaad vaeste riikide kliima-alaseid tegevusi ühtekokku 30 miljardi dollariga. Sellest tuleb 11 miljardit Jaapanilt, 10,6 miljardit Euroopa Liidult ja 3,6 miljardit Ühendriikidelt. Eesmärgiks on seatud, et 2020. aastaks kasvaks selle abi suurus 100 miljardi dollarini aastas. Järgmine ÜRO kliimakonverents toimub 2010. a lõpus Mexico Citys.
sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud). Ühised huvid viisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahelise Kolmikpakti sõlmimisele 1940.a. septembris. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal; samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud). Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (mis oli tekkinud seoses
kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Valitsus on hinnatõusu vähendamiseks kehtestanud täpsed hindade ümberarvutamise reeglid. Lisaks peavad kõik jaekaupmehed hinnad avaldama nii kroonides, kui ka eurodes juba pool aastat enne ja peale euro kasutusele võttu. Kui neid kahte reeglit ei järgita, võib juriidilist isikut karistada kuni 30 000 kroonise rahatrahviga. Lisaks paljud ettevõtted on liitunud ausa hinnastamise leppega, mis tähendab, et kõik hinnad arvestatakse ümber ametlikku kurssi. Euro tulekuga kiireneb majanduskasv. Lisaks vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele, mis tähendab seda, et reisides riiki, kus on kasutusel euro, ei pea enam raha vahetama suure kursiga, sellega ise kahjumit saades. Kõik maksud, toetused ja riigilõivud ümardatakse inimestele soodsamas suunas. Tänu Euroopa Liidu ühisrahale tulevad Eestis ka soodsamad laenuintressid
loomises lepiti kokku 1944. • Vabakaubanduspiirkond - Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida. Eesmärgiks transiidivoo sissetõmbamine. • Tolliliit - on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid. • Ühisturg - Ühisturg loodi Rooma leppega 1958. a. ja oli algselt Euroopa majanduse ühenduse (EMÜ) nimetus. Ühisturu peamiseks eesmärgiks oli liikmesriikidevahelise kaubanduse ja teenuste liikumise liberaliseerimine tolliliidu loomise ja liikmesriikidevaheliste kvantitatiivsete piirangute eemaldamise teel. • Majandusliit - Majandusliit on pea kõige laiaulatuslikuma majandusliku integratsiooni vorm, millest integreerunum on üksnes poliitiline liit.
samuti demokraatia, kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis,mis tähendas seda, et demokraatia ei lahendanud riikide ja rahvaste raskeid probleeme ning inimesed lootsid saada abi diktatuuridelt. Keskklassi inimesed kaotasid oma mõjuvõimu , sest töölised said valimisõigused. Paljud inimesed aga olid harjunud karmikäelise valitsemisega ning seega oli sellistel juhtidel ka palju pooldajaid.Maailmasõja kaotanud rahvad olid rahulolematud Versailles leppega ning toetasid juhte ,kes lubasid oma rahvale tehtud ülekohtu heastada.Sõja kaotanud riikides oli kõrge inflatsioon ning majandusraskused, millest loodeti diktatuuri abil üle saada.Rahvast vihastas erakondade paljususest tulenev parlamendi aeglane otsuste vastuvõtmine. Need olidki diktatuuride tekkepõhjused. Tänu paljudele toetajatele pidigi demokraatia1930.aastatel alistuma diktatuuridele. Suured sõja kahjud ning majanduskriis nõrgestasid Euroopa riike tugevalt
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
Pringel võib elada isegi 20 aastat, kuid viimastel aastatel on nende keskmine eluiga Läänemeres langenud umbes kümne aastani. Pringlid on suhteliselt arad loomad ning hoiduvad paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda. KOKKUVÕTE Läänemeres on Pringlid väga haruldased ja neid on meres raske märgata. Pringleid kohtame Eestis valdavalt eksikülalistena. Põhja ja Läänemeres on nende kaitseks sõlmitud väikeste vaalaliste kaitse lepe. Eesti selle leppega veel liitunud ei ole. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/mereliikide-kaitse/pringlid http://www.itameriportaali.fi/et/tietoa/pyoriainen/et_EE/pyoriaistietoa/ http://www.itameriportaali.fi/et/tietoa/pyoriainen/tunnistus/et_EE/tunnistus/ http://www.sea.ee/huvitavat/imetajad/ http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vaalad_kristelleola.htm
pealinnadele. Äsjalõppenud maailmasõda oli alles liialt värselt meeles, et üksteist tegelikkuses rünnata. Peale selle olid ju ka USA ja Venemaa võitjad kui vastutavad riigid maailma rahu ees, vähemalt mingil määral. 1941. aasta augustis sõlmisid Inglismaa ja USA omavahelise kokkuleppe Atlandi harta. Selles olid kirjas põhimõtted, mida peetakse silmas sõjas Saksamaa vastu ning ka see, milline peaks maailm pärast Teist maailmasõda välja nägema. Hiljem, novembris liitus selle leppega ka NSVL. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast Teise maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. 1945. aasta veebruaris toimus USA, NSVL-u ja Inglismaa riigijuhtide vaheline kohtumine Jaltas, kus arutati ka suhtumist Saksamaasse peale Teist maailmasõda, mis nägi ette Saksamaa jagamist okupatsioonitsoonidesse. See tõi endaga kaasa olukorra, kus 1945
osapoolt omavahelist sõdimist lõpetama Jugoslaavia keeldus 23. märtsil välisest rahuvalveüksuse paigutamisest ja NATO valmistus rahuvalveüksuste toomiseks regiooni jõuga, millele järgnes Jugoslaavia üksuste pommitamine, et Serbia väed ei sekkuks 2001 Makedoonia ülestõus, Makedoonia etniliste albaanlaste Rahvuslik Vabastusarmee ründas Makedoonia julgeoleku üksuseid, eesmärgiks oli albaanlaste õiguste ja autonoomia suurendamine. Lõppes Ohrid'i leppega Tagajärjed Tihti kirjeldatakse seda kui kõige ohvriterohkemat konflikti Euroopas peale Teist maailmasõda Konfliktid said kurikuulsaks toimepandud sõjakuritegude, etniliste puhastuste, inimsusevastaste kuritegude ja vägistamiste poolest Tegemist oli peale Teist maailmasõda Euroopas esimeste konfliktidega, kus mõisteti ametlikult kohut genotsiidi korraldanud inimeste üle ning süüdistati neid sõjakuritegudes
vahel(Merel ja õhus) 4. Inglismaa ja USA suhted soojenesid 5. 1941 alustas Saksamaa vastu sõda ka NSVL 6. Lääneriikide ja NSVL suhete paranemine 7. USA ja Suurbritannia sõlmisid Hitleri-vastase koalitsiooni – Atlandi harta 8. Sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupoliitika põhimõtted. 9. Koalitsiooni kuuluvad riigid lubasid taastada kõigi Teises Maailmasõjas iseseivuse kaotanud riikide suveräänsuse 10.Sisuliselt astus selle leppega Saksamaa vastu sõtta ka USA 11.Liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit II MS sõjategevus 1939-1940 1. Natsi-Saksamaa&NSVL – Poola vallutamine 2. NSVL – baasidelepingu pealesurumine Balti riikidele 3. NSVL – talvesõda soomega 4. Natsi-Saksamaa – Taani vallutamine 5. Natsi-Saksamaa – Norra, Hollandi ja Belgia vallutamine 6. Natsi-Saksamaa – Prantsusmaa kapitulieerumine II MS tulemused: 1
) · 23.august 1939 Milotov -Ribbentropi pakt Sxm ja NLi vahel. Ei sõlmitud küll otsest sõjalist liitu, kuid lepiti kokku ühine sõjaline tegevus Poola vastu. 1940 a sügisel toimub kahe riigi vahel kaugenemine (Hitler soovis sakslastele eluruumi Ida-Euroopas, poldud üksmeelel Soome ja Põhja-Bukoviina küsimustes). · 1940.a. septembris Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui liitlast ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II MS-ist eemal. Samas oli see oluline see ka Saksamaale saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud). · Kolmikpaktiga liitusid hiljem järgmised riigid: Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Horvaatia, Bulgaaria
järgi pärast koma. Kaupmehed ei tohi hindu põhjendamatult tõsta · Kaupmeestele on kehtestatud kohustus avaldada kaupade hinnad lisaks kroonidele ka eurodes pool aastat enne euro kasutuselevõttu ning pool aastat selle järel. · Ennetamaks põhjendamatut hinnatõusu, jälgib Tarbijakaitseamet tähelepanelikult hindade muutusi enne ja pärast eurole üleminekut ning annab selle tulemustest ajakirjanduse kaudu ka teada. · Ausa Hinnakujundamise Leppega liitunud ettevõtjad on andnud nõusoleku, et eurole üleminekul järgivad nad head tava ega tõsta põhjendamatult hindu. Eurole üleminekuga muutub vaid raha, mitte selle väärtus! · Euro kasutuselevõtuga ei muutu kaupade hinnad, vaid need esitatakse uues valuutas ehk eurodes. Euroinfo: 8000 3330 euro.eesti.ee
Vabakaubandustsoonid luuakse piiripunktides, lennuväljadel, raudteesõlmedes ja teistel emamaa tolliterritooriumidel. Vabakaubandusalad jagunevad omakorda veel vabatsoonideks (vabasadamad ja tollivabad laod), väliskaubanduspiirkondadeks ning vabamajanduspiirkondadeks.. 12.Tolliliit on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid. 13.Ühisturg loodi Rooma leppega 1958. a. ja oli algselt Euroopa majanduse ühenduse (EMÜ) nimetus. Ühisturu peamiseks eesmärgiks oli liikmesriikidevahelise kaubanduse ja teenuste liikumise liberaliseerimine tolliliidu loomise ja liikmesriikidevaheliste kvantitatiivsete piirangute eemaldamise teel. Esimese sammuna eemaldati 1968.a. liitu kuuluvate riikide vaheliselt kaubanduselt tollimaksud ja kvoodid ning kehtestati ühtne väline tollimaks kolmandatele riikidele. Kuid kaupade ja teenuste
tingimustel. Samuti kohustus Saksamaa hoida Reini vasak kallas demilitariseerituna. Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. · Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. Peep Reimer 4 6. Briand-Kelloggi pakt 1928 ( · Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifismi ajastuks (patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis eitab igasuguseid ("õiglaseid" ja "ebaõiglaseid") sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid). · Maailma poliitikud lootsid nüüd, et sõjad on jäänud minevikku ning on leitud tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. · Patsifistlike arusaamade/lootuste kõrgpunktiks oli Briand (Prantsuse välisminister)-
Sümboolne roll ,,Välisminster," komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal: Federica Mogherini Euroopa Liidu Kohus Koosneb sisuliselt kolmest kohtust: Euroopa Kohus tegeleb EL õigusaktide tõlgendamisega Euroopa Üldkohus tegeleb eraisikute, firmade jne kaebustega Euroopa Avaliku Teenistuse Kohus tegeleb ametnike küsimustega Üldiselt igal pool 28 kohtunikku Euroopa Keskpank Loodud Amsterdami leppega 1998- EL institutsiooniks sai Lissaboni leppega Asukoht: Frankfurt Tegeleb eurotsooniga ning rahandusega Seotus poliitikaga: Annab aru teistele institutsioonidele, Mõnede (Sarkozy) arvates peaks rahandusest kaugemale vaatama Euroopa Kontrollikoda Euroopa Liidu audiitorid Kinnitavad eelarve täituvuse sendipealt- Ei ole kinnitanud kunagi!!! Kontrollivad üldist rahakasutust, annavad nõu ja kirjutavad raporteid- Ülesanne on kogu rahandusel silma peal hoida
4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED Nii mitmegi konventsiooniga liitumine on sundinud Eestit omaks võtma harjumatuid ja eluvõõraidki ideid- Euroopa looduskaitsekonventsioon ehk Berni konventsioon näeb näiteks ette väga range kaitse ilvesele ja hundile, kelle arvukus Eestis on viimastel aastatel olnud tunduvalt suurem, kui söendatakse lubada. Ramsari konventsiooni täitmine ei sea Eestit ebamäärasesse olukorda, sest ilma leppega liitumatagi kaitstaks Eesti märgalasid üsna sarnasel viisil. Mõnede Eesti märgalade valgalad on väga suured, näiteks Matsalu lahte suubuvatel jõgedel ühtekokku on see umbes 3500 km². Ehkki põllumajanduse taandumise ja puhastusseadmete ehitamisega Lihulas on Matsalu lahe seisund paranenud, tuleb valgala tervendamiseks ikka veel raha ja vaeva kulutada (Kuresoo, 1998). Kuna Eesti ei kuulu maailma rikaste hulka, on Ramsari konventsiooni büroo kaudu
Ungarile). 1.3. Klaipeda liitmine Saksamaaga: Klaipeda e Memeli piirkond oli ajutiselt Saksamaast eraldatud I maailmasõja järel. Leedu, kes kasutas ära sisesegadusi Saksamaal ja Ruhri kriisi (1923-1924), liitis Klaipeda piirkonna oma riigiga 1923. Natsid hakkasid võimule pääsedes taas tungivalt nõudma nende endiste Saksamaa alade taasliitmist, mis Versailles`i leppega olid riigist eraldatud. Sõjalise rünnaku kartuses loovutas Leedu 1939 märtsis Klaipeda piirkonna Saksamaale. 1.4. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine: 1939 kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud
hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. Üritadataastada osoonikihti Rahvusvahelised lepped Montreali protokoll Jõustus 01.01.1989 Kohustab võitlema osoonikihi hõrenemise ja osoonile kahjulike ainete leviku vastu. Rahvusvahelised keskkonna- alased kokkulepped Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon (sõlmitud 22. märtsil 1985) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (sõlmiti 16. septembril 1987) Mõlema leppega ühines Eesti 1996. aastal Kasutatud materjalid http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.htm http://www.agenda21.ee/Juhend/kooliagenda.htm http://www.klab.ee/Osoonibyroo/O3kaitse.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/5/5 http://www.un.org/UN50/Photos/un50-074.gif http://pilt.ee/i/t/7/17/07908177bff336.jpg
aastal: Rumeenia, Slovakkia, Eesti, läti, Leedu, Bulgaaria. 1997.aastal : Tsehhi ja Sloveenia kokku 13 riiki. Tekkinud EL edasise laienemise ja koostöö tingimused pandi paika Amsterdami lepingus 1997.a. juunis. Jõustus 1999.a. mais. Paraku ei jõudnud liikmesriigid laienemise tingimustes kokkuleppele, mis tõttu sõlmiti 26.veeb. 2001 Nice leping. Jõustus veebruar 2003. Nice leping sisaldas muu hulgas tuleviku programmi Agenda 2000. Eurotsoon EL ühisvaluuta euro kinnitati Maastrichti leppega. Tekkis majanduse rahaliit. Liidu loomine toimus 3 etapis: · 1.juuli 199031.detsember 1993 Liikmesriikide majandus ja rahapoliitikate sarnaseks muutmine, liberaliseeriti kapitalide liikumist liidu piires, keskpankade vahelise koostöö süvendamine. · Jaanuar 199.4jaanuar 1999. Konkreetsed ettevalmistused eurole üleminekuks. Loodi Euroopa keskpankade süsteem. Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija). · Alates jaanuar 1999
võimalik seetõttu, et tänu Fausti lõbutsemisele Mephistophelesega, sattus Margarete vangi, kust edasi arenesid sündmused allakäigul. Margarete taipas, et Mephistopheles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mephistophelese puhul on tegemist kelmiga. Faust seda ei märganud. Ta lõbutses Mephistophelesega ja püüdis hakata nautima elu, mõistmata, et Mephistophelesel on kurjad kavatsused. Margarete on sügavalt usklik, Faust on aga seotud leppega Kuradiga. Kuna aga Margarete ei saa astuda kurjuse poolele ja Faust ei saa loobuda kokkulepest, ei tuleks nende armastusest midagi õnnelikku välja.
tõstmiseks vaesemates piirkondades ja toiduohutuse tagamiseks. Euroopa Liidul on mitmeid tuluallikaid. Euroopa Liit ei sõltu ainult liikmesriikide panustest, vaid omab ka eraldi tuluallikaid nagu väljaspoolt EL-i sissetoodavatele kaupadele kehtestatud imporditollimaksud ja osa liikmesriikides kogutavast käibemaksust. ´ Euroopa Liidu Põllumajanduspoliitika Ühine Põllumajanduspoliitika (ÜPP) oli esimene ühine Euroopa poliitika, mis võeti vastu Rooma leppega 1958. aastal. Euroopa Ühise Põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad põllumajandustoodete hinnad tarbijatele. Põllumajanduspoliitika, mis tagab maailmaturu hindadest kõrgemad hinnad ühisel põllumajandustoodete siseturul, vastutab hinnatoetussüsteemide eest ja jagab toetusi. Kõrgemad hinnad on konkurentsivõimelised, sest imporditud põllumajandustoodetele kehtestatakse tollimaks ja lõivud. Euroopa Liidu
kaubandustõkete kaotamist liikmesriikide vahel • 1992. aastal loodi Euroopa Majandusruum (EEA), kuhu kuulus enamik Euroopa riike Euroopa Rahasüsteem • 1979. aastal võeti kasutusele ühtne rahasüsteem • Ühine valuuta Eküü • Loodi Euroopa valuutafond • Loodi krediidivõimalused valuuta stabiilsena hoidmiseks Euroopa Liidu kujunemine • 1991. aastal loodi Maastrichi tippkohtumisel esialgu 12 riigist koosnev Euroopa Liit • Leppega seati sisse Euroopa kodakondsus • Tolliliidu ja ühisturu tegevnemine • 1999. aastal võeti kasutusele esialgu sularahata tehingutes ning 2002. aastal paberraha ja müntidega ühisraha euro • Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal Euroopa Julgeoleku- Ja Koostööorganistasioon (OSCE) ning NATO • OSCE sai alguse 1975 aastal Helsingis • Sinna kuulusid lisaks Euroopa riikidele veel ka USA ja Kanada, tänaseks on liikmesriike 56
sõja kahel rindel. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). · 1905.a.-Björkö salaleping: Nähes Inglismaa ja Prantsusmaa lähenemist (1904 entente cordinale) üritas Saksamaa omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise-Vene suhete madalseisu 1904.a.(Vene-Jaapani sõtta siirduvad Vene sõjalaevad kimbutasid briti kalalaevu). 1905.a
rahvastele, sõlmisid seitse toonast Läänemereriiki 1974. aastal riikidevahelise Läänemere kaitse konventsiooni. Seda rahvusvahelist lepet seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis. Nii ongi see 1980ndal aastal jõustunud ja tänaseni kehtiv konventsioon rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk HELCOM leppena. Poliitiliselt ja sisuliselt ajakohastatud uue, 1992 aasta leppega liitusid kõik tänased 9 läänemereriiki ja Euroopa Ühendus, tänane Euroopa Liit. HELCOMi töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. Lepingupoolte ametnike ja teadlaste koostöös valmivad soovitused, mis näitavad kätte viisid olulisemate teemade ja valupunktidega tegelemiseks, tegudeni peaks jõutama läbi rahvusliku seadusandluse
II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud. Kui ükski riik polnud nõus võis tagasi võtta või leppes mitte osaleda. Kui süütu reservatsioon, siis võis see läbi minna. Kui aga üks riik ei tahtnud kasõi kiusu pärast tuli reservatsioon tagasi võtta või leppega mitte ühineda. 1948. a Genotsiidi konventsioon. Kas riiki, kes eitab reservatsiooni, saab pidada konventsiooni osaliseks? Kui ei jääb norm kehtima. Kui ja siis mis on vahekord, kes aktsepteerisid ja mis on vahekord nende riikide vahel, kes ei aktsepteerinud. Riigid, kes on nõus reservatsiooniga võib tekkida leppeline vahekord ja reservatsioon võib kehtima jääda. Kes ei aktsepteeri reservatsiooni ei pea aktsepteerima mis siis?
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk o...
1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100-tuhandelise armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i. 1935.a.- sõlmiti Inglise- Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa alustada Saksamaal allveelaevade ja suurte pealveelaevade ehitamist; seejuures määrati kindlaks ka suhe Inglise laevastikku (ehk palju sakslased neid rajada võivad). Inglismaa lootis selle leppega pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud); väikeseid järeleandmisi tehes üritati sakslasi n.ö. maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika A.Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II maailmasõja puhkemisele. 1935.a. rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa taas Saksamaaga. 1936.a.- A
24. septembril nõuti ähvarduste abil vastastikuse Rahvuslikud kandidaadid tühistati. Valimised olid abistamise pakti sõlmimist. Arutati nõudmisi (EV Nõukogulikud: üks kandidaat, hirmutamised, tegelaste poolt), samal ajal kogus NSVL aga võltsimised. Võitis ETRL, 17. juuli õhtul nõuti vägesid piirile ja rikkus õhuruumi. EV valitsus ühendamist NSVL'ga. 21-23 juuli istungjärgul otsustas leppega nõustuda, sest vaenlasel oli nimetati Eesti Vabariik ümber Eesti Nõukogude sõjaline ülekaal, varustust oleks jätkunud vaid Sotsialistlikuks Vabariigiks, anti palve NSVL'ga paariks kuuks. Vahepeal oli hukkunud NSVL laev liitumiseks, hakati koostama uut konstitutsiooni, ,,Metallist", selle sündmuse tõttu nõuti 35,000 mehe Päts võeti ametilt maha ja küüditati koos perega, paigutamist EV'i
koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. 19* Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. 20* 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. 21* Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
,,Välisminster," komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal- Federica Mogherini Euroopa Liidu Kohus: NB! Ei ole Euroopa inimõiguste kohus. Koosneb sisuliselt kolmest kohtust (Euroopa Kohus tegeleb EL õigusaktide tõlgendamisega, Euroopa Üldkohus tegeleb eraisikute, firmade jne kaebustega, Euroopa Avaliku Teenistuse Kohus tegeleb ametnike küsimustega) Üldiselt igal pool 28 kohtunikku. Euroopa Keskpank: Loodud Amsterdami leppega 1998. EL institutsiooniks sai Lissaboni leppega. Asukoht: Frankfurt. Tegeleb eurotsooniga ning rahandusega. Annab aru teistele institutsioonidele. Üldine rahanduspoliitika on oluline. Seotus poliitikaga (Annab aru teistele institutsioonidele, Mõnede (Sarkozy) arvates peaks rahandusest kaugemale vaatama) Euroopa Kontrollkoda: Euroopa Liidu audiitorid. Kinnitavad eelarve täituvuse sendipealt. Ei ole kinnitanud kunagi. Kontrollivad üldist rahakasutust, annavad nõu ja kirjutavad raporteid
järjepidev epideemiaprotsess lõppes 1949. a. Alates 1960. aastatest olid malaaria ohukontingendiks Aafrikas töötanud meremehed. Sääskede poolt siirutatavaist nakkushaigustest on tuntumad malaaria, arboviirusentsefaliidid ja hemorraagilised palavikud (dengueja kollapalavik). Nende tõrje korraldamine on tähtis ülesanne. Kollapalaviku (febris flava) kui eriti ohtliku nakkushaiguse tõrje on korraldatud rahvusvahelise leppega. Transmissiivsed nakkushaigused levivad enamasti soojas kliimavöötmes. Paraskliimavöötmes paiknevas Eestis seostub sääskedega malaaria ja tulareemia levik. SÄÄSED - MALAARIA · Malaaria levik on parasiithaigus, mille tekitajateks on neli alglooma. Kõige kaugemale põhjakaarde ulatub kolmandapäevitise malaaria levikuala, mis haarab ka Eesti. Haiguse levikust Eestis annavad ülevaate inimeste haigestumise ja surma põhjuste kohta kogutud statistikaandmed
Prantsuse-Briti sõjajõud ei võtnud ette ühtegi tõsisemat operatsiooni Sksm vastu · Välksõda Saksamaa sõjastiil · Talvesõda ja Jätkusõda - Nõukogude Liidu sõda Soome vastu · Kolmikpakt - Sksm, Jaapani ja Itaalia leping üksteist aidata · okupatsioon · "Barbarossa plaan" - Saksamaa alustab sõda NSVL-ga. Sõjaplaani nimi oli Barbarossa · Holokaust juutide massiline tapmine · Atlandi harta Usa ja inglismaa sõlmitud leping. Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus · Teine rinne - USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt avatud rinne · Kapitulatsioon Teine Ms lõppes Jaapani allaandmisega · Nürnbergi protsess - Kohtuprotsess Saksa faistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku
Vastastikune abi ja kaitse- Afganistan, Iraak jne Ühisõppused jne Euroopa Liit Hõlmab otseselt või kaudselt tervet Euroopat, 28 liiget Ukse taga ootamas: Türgi, Island jt Lääne-Balkani riigid (nt Montenegro) EL institutsioonid Euroopa Parlament 751 liiget, Eestist 6, esindab Euroopa rahvast. Komisjonid (EL siseasjad), delegatsioonid (EL välisasjad) Kõige vähem õigusi, seoses Lissaboni leppega õigused suurenevad. Euroopa Komisjon 28 liiget igast riigist, esindab Euroopa Liidu huve, ajavad EL asja Valitsus otsustab kõike Kõige rohkem õigusi Koosneb hetkeseisuga kõikidest liikmesriikidest 1 liikmega Andrus Ansip- digivolinik Euroopa Liidu Nõukogu Esindab riike Erinevate ministrite kogunemised Roteeruv eesistumine, kus riigid pooleks aastaks on riigi EL juhid. See riik saab seada agenda, mida hakatakse ajama sel ajal.
Eriti nõudis makseid Prantsusmaa Saksamaa käest ja 1923 okupeeris Ruhni piirkonna. Saksamaal kujunes raske majanduslik ja poliitiline olukord ja see tekitas muret. Ameeriklane Dawes koostas plaani, mis aitas Saksamaal jalule tõusta tasapidi, vähendades tema maksukoormust ja pikendas tagasimaksmise tähtaega. Enne Lcarnose konverentsi oli Saksamaa suurriikide hulgast välja heidetud ning seal osales ta kui võrnde, mitte kui võidetu. See oli Saksamaale poliitiline jaluletõus. Selle leppega algas ka patsifismi (sõjavastane) ajastu. Tähtsaim leping oli sellel ajal Briand-Kelloggi pakt, kus kohustati loobuma sõjast, kui poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Venemaal samal ajal olid võimul kommunistid ning keegi ei teadnud kui kauaks, sest Venemaa oli poliitiliselt isoleeritud. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Toimus demokraatia kokkuvarisemine eelkõige uutes Ida-Euroopa riikides. Sõjaoht kasvas, sest
Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas (Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale), millega vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. *1907 Inglismaa ja Venemaa leping, mida valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped. Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (nt Venemaa loobus taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 12. Millal ja kuidas iseseisvius USA? Millised olid tema välispoliitika peasuunad? Sõda Hispaaniaga, nn kahuripaatide diplomaatia. Wilson? Tema välispoliitika põhijooned? Roosevelti poliitika. - 1783. aastal sõlmiti Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast.
Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia. Siia lisati ka varem avalduse esitanud Türgi, Norra, Malta ja Küpros. 10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997
Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. 4 Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia. Siia lisati ka varem avalduse esitanud Türgi, Norra, Malta ja Küpros
vabastas. 14. sajandiks olid Lombardia ja Toscana peaaegu sõltumatud linnriigid. Reini liit - Saksamaa ajaloos Reini liit, mis ühendas mitte ainult linnasid, vaid ka mõnesid ilmalikke ja vaimulikke maahärrasid Reeini jõe piirkonnas. See loodi 13. sajandi keskel, kui saksamaal valitses periood intermedium (kuningate vaheline periood, kuningaid oli hästi palju, konkureerisid omavahel, ükski ei saavutanud suuremat tunnustust). 1254 ühe rivaalkuninga toetuseks loodi linnadevahelise leppega liit mille põhiline eesmärk oli luua stabiilsus sel segasel ajal. See liit hankis aga ka privileege oma majanduse jaoks. 14. sajandi lõpu kümnenditel loodi uus Reini Liit kaitsmaks linnade huve röövrüütlite vastu. Tollal vaesunud aadlil ei jäänud seisusekohaseks äraelmiseks muud üle, kui minna kaupmehi jt röövima. Švaabi liit - kuningate vastu. Karl IV ja Wenceslaus IV vastu, kes olid rahahädas ja üritasid raha
a inimene Kuule.VÄLISPOLIITIKA: Vietnami sõjast taandumine:Alguses kõige ägedamad pommirünnakud, 1970.a USA väed ka Kambodzasse,1973 Vietnami relvarahu ja sõja vietnamiseerimine (USA väed välja 1973.a),Suhete parandamine HRV ja NSVL nende vastandamise püüe:1972a. Nixon Hiina RV, 1972. Nixon Moskvas,*desarmeerimine 1972 strateegilise relvastuse kõneluste tulemusena, SRP-1 =SALT-1 ehk relvastuskontrolli lepin,*Lääne-Berliini küsimuse reguleerimine 4-poolse leppega, tunnustati SDV,*Jätkuv relvaabi Iisraelile sh ka 1973.a Jom Kippuri sõjas. GERALD FORD(1974-1977). SISEPOLIITIKA: Korraldas Nixonile andestamise,seetõttu Nixonit ei saadud vastutusele võtta,Poliitikas jätkas Nixoni kurssi.MAJANDUS: Majanduslanguse , inflatsiooni ja tööpuuduse vastu püüdis võidelda *avalikkuse veenmisega, ebaõnnestus Siis inflatsiooni ohjeldama, mis viis tööpuuduse 12%,*Sügavaim majanduslangus peale Suurt Depressiooni 1930-ndatel ,Maksude vähendamine,
põhiõiguste eest võitleva Electronic Frontier Foundationist kuni häkkerite rühmituseni Anonymous, leppe vastu liitunud. (9) Vaatamata ACTA ja SOPA sarnasustele, lõpeb nende lepete võrdlemine sageli tõdemusega, et kriitikute hinnangul on ACTA palju hirmuäratavam just tema ülemaailmsete mõjude tõttu. (9) Peamine põhjus, miks ACTA on paljude internetivabaduse pooldajate hinnangul hirmuäratav, on see, et tegemist on rahvusvahelise leppega. SOPA oli vaid eelnõu USA kongressis, kuigi tal oleks olnud teatud ülemaailmseid mõjusid, kuna see oli suunatud veebipiraatluse lõpetamiseks välismaistel veebilehekülgedel nagu näiteks Rootsi Pirate Bay. ACTA seevastu paneks paika rahvusvahelise õigusliku raamistiku võltsimise, piraatluse ja teiste kuritegudega võitlemiseks. Kui ACTA heaks kiidetakse, siis selle asemel, et tegeleda kuritegudega erinevate riikide õigussüsteemis, saavad riigid neid kuritegusid lahendada uues
vabastas. 14. sajandiks olid Lombardia ja Toscana peaaegu sõltumatud linnriigid. Reini liit - Saksamaa ajaloos Reini liit, mis ühendas mitte ainult linnasid, vaid ka mõnesid ilmalikke ja vaimulikke maahärrasid Reeini jõe piirkonnas. See loodi 13. sajandi keskel, kui saksamaal valitses periood intermedium (kuningate vaheline periood, kuningaid oli hästi palju, konkureerisid omavahel, ükski ei saavutanud suuremat tunnustust). 1254 ühe rivaalkuninga toetuseks loodi linnadevahelise leppega liit mille põhiline eesmärk oli luua stabiilsus sel segasel ajal. See liit hankis aga ka privileege oma majanduse jaoks. 14. sajandi lõpu kümnenditel loodi uus Reini Liit kaitsmaks linnade huve röövrüütlite vastu. Tollal vaesunud aadlil ei jäänud seisusekohaseks äraelmiseks muud üle, kui minna kaupmehi jt röövima. Svaabi liit - kuningate vastu. Karl IV ja Wenceslaus IV vastu, kes olid rahahädas ja üritasid raha
Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et Täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused.Laenutähtajaks enamasti5 kuni10 aastat, Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0, 5–1% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks(Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist .Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48.Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga missioon ja prioriteedid
Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. · Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). Peep Reimer 4 · 1905.a.-Björkö salaleping: · Nähes Inglismaa ja Prantsusmaa lähenemist (1904 entente cordinale) üritas Saksamaa omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise- Vene suhete madalseisu 1904.a
Toetades ELFi mereprogrammi (Päästerõngas) aitad sa korraldada mereuuringuid ning tagad ELFi asjatundliku osavõtu Läänemere tulevikku mõjutavate otsuste tegemisel. WWF ja ELF: laevade heitvesi ei tohi merre jõuda WWF (Maailma Looduse Fond) ja ELF (Eestimaa Looduse Fond) kutsuvad Läänemerel tegutsevaid laevandusettevõtteid loobuma laevade heitvee laskmisest Läänemerre. Sellejaoks kutsutakse laevanduskompaniisid ühinema vabatahtliku leppega mitte lasta heitvett merre ka rahvusvahelistes vetes, kus see on hetkel seaduslik. 12 Laevanduskompaniid peaksid kindlustama, et heitveed puhastatakse pardal või tuuakse kaldalasuvatesse puhastusseadmetesse. Reisi- ja kruiisilaevadel sõidab Läänemerel igal aastal umbkaudu 80 miljonit reisijat. Reisijateveo mahud on pidevalt kasvamas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
