küp. Kaalikad, köögiviljapudrud, hernest tehtud pikkpoiss, hernepasteet, kartulikotletid, porgand, põlduba, hernes Lihakaste, seenekaste, paks jahukaste ( nott), piimakaste, munakaste, silgukaste Hoidised Kuivat. õunad, marjad, marineeritud kõrvits, puuviljamahlad, soola kurk, seened, hapukurk Joogid Hapupiim, kamajook, koduõlu, kali, taar- jahust hapendatud jook, kasemahl, puuviljamahlad, kohv, tee Teadma peab : LEIB KARASK HAPUKAPSASUPP, LÄÄTSESUPP, KANA-KLIMBISUPP (kanakoib keema- nahk ära võtta, nähtav rasv eemaldada, terapipar, loorber, petersell, till, lõpus sool, sibul, porgand, küüslauk) MULGI PUDER – kruubipuder kartulitega, praetud suitsuliha ja sibulaga(madal kuumus) PÕLDOASALAT, KILUSALAT – hapukoor ja majonees kastmeks RUKKILEIVAVAHT, AHJUÕUNAD MEEKASTMEGA, MUSIKASUPP KOHUPIIMAKLIMPIDEGA, LUMEPALLISUPP, MARJASUPP KARAMELL- LEIVAGA, KAMAVAHT www.hkhk.edu.ee
Kollasega on vene keelne osa märgitud. Ukraina Ukraina bors Lvovi bitkiid Prantsusmaa Juures ka Prantsuse keelne nimetus. Veinis hautatud praad , Boeuf A´La Mode Juustubiskviit Genoise Au Parmeson Taignas praetud aedvili , Legumes Et Fruits Frit Erinevad kastmed Jaapan Juures ka Jaapani keelne nimetus. Riisipallid - Onigiri Riis seentega Matsutake Gohan Röstitud kala - Teriyaki Paberis küpsetatud kala , Sanana No Ginsiyaki Itaalia Juures ka Itaalia keelne nimetus. Bruschetta tomatiga Bruschetta Al Pomodoro Rosmariiniga maitsestatud küülik Coniglio Al Rosmarino Torumakaronid toorjuustuga Penne Al Mascarpone Spagetid ürtidega Spaghetti Alle Erbette Venemaa Seenepüree Hapukapsasupp Pannkoogid Suur pirukas Mesijook -
KOKKU JA LAHKUKIRJUTAMINE MÕISTEREEGLI PÕHJAL KIRJUTATAKSE SÕNAD KOKKU SIIS, KUI ON TEGEMIST UUE MÕISTEGA (autojuht) KINNISTÜVI, NIMETAVALINE VÕI LÜHENENUD TÜVEGA SÕNA KIRJUTATAKSE JÄRGNEVA SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi) SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU ...
Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19 saj lõpuks nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Lõunaks keedeti peamiselt kartuleid, liha ja kastet. Väga vana komme on linnupette söömine. Seda söödi jüripäevast rukkilõikuseni.
kala(lest),munavõi,seajalad,tarrendis,sõir,soolatud räimed ja sült. Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Magustoitudeks on: hapupiimapudi ,kaerahelbeküpsised ,kaerakile, kama ,kamakäkid ,küpsetatud ahjuõunad ,õllesupp ,piimasupp munaga. Küpsetatud ahjuõunad on magusad õunad mis sobivad hästi serveerimiseks koos vaniljejäätise või kastmega. Supidest on rahvuslikud : hapukapsasupp ubadega ,kört ,oasupp ,piimasupp kruupidega ,pulmasupp ehk siis pulmarokk ja samuti ka räimesupp. Kört on keevasse piima segatud odrajahu. Verest rahvustoidud on:verikäkid,verileivad,veripannkoogid ja kindlasti verivorst. Verikäkid on sealihast kas siis kuubikud või ringikujulised,mida tehakse ahjus või pannil. Eelpool nimetamata jäänud rahvustoit on kindlasti mulgipuder. Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi.
isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks
......................5 Reede, 26.02.2016................................................................................................. 5 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kaerahelbe kiirpuder kuivatarud puuviljadega 45g......................................................................................................................... 5 Vahepala: muna praetud õliga 40g, leib 30g, kohv suhkruta 180g.........................5 Lõunasöök: hapukapsasupp vähese sealihaga 250g, hapukoor R 10% 3g, leib 34g......................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarullid riisi-segahakklihatäidisega 336g, hapukoor R 10% 28g, tatrapuder rasvata veega 90g, hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, keefir R 2,5% 180g, õun 55g, jogurt Danone Fantaasia 122g..............................................6 Laupäev, 27.02.2016..............................................
IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK
Piim ( 2,5%, 3,5% 1,5%) Hapukoor Nendest toodetest saab kaltsiumi, 27. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene (70 kg ) keskmiselt toitaineid päevas? Tasakaalustatus Möödukus Mitmekesisus Vastavaus vajadusele Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad
PÕHJAMAA RIIKIDE NING SAKSAMAA JA PORTUGALI RAHVUSTOIDUD Koostas: Lisl Linda Oinus Juhendaja: Olga Alova Sissejuhatus Eesmärk: Saada teada Eesti naaberriikide ning Portugali ja Saksamaa rahvustoidud ja uurida millistes Tallinna restoranides neid pakutakse. Hüpoteesid: · Kõikidel riikidel on oma erilised rahvustoidud, mis on levinud ka Eestisse ja neid pakutakse Tallinna restoranides. · Kõik Pühajärve Põhikooli õpilased teavad põhjamaade rahvustoite ja neid pakutakse ka koolis. Meetod Metoodika: Kirjalik küsitlus Intervjuu Internetist info otsimine Protseduur: Leidsin mitmetes restoranides pakutakse rahvustoite. Tegin kokkuvõtteid Tulemused Ma sain teada, et Tallinnas 164.st restoranist pakuvad ainult Eesti toite 18, Venemaa toite 12, Saksamaa toite 2, Itaalia toite 20, India toite 12 ja Hiina toite 11 söögikohta. Rahvusvahelisi restorane on kokku 89 (164.st). Küsim...
,,Eesti rahvakombeid läbi aastaringi" Õie Haavik HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 2 Harjutus 1 Tõmba õigele vastusele ring ümber. 1. Hinged liiguvad tavaliselt a) üksikult b) hulgakesi koos 2. Hingedeajal on Eestimaa ilm olnud läbi aegade a) päiksepaisteline ja soe b) uduvihmane ja tuuline c) külm ja lumine 3. Milline roog ei tohtinud hingede jaoks valmis pandud laualt puududa a) sõir ehk kohupiimajuust b) hapukapsasupp c) puder 4. Hingede poolt puutumata jäetud toit valmistas pererahvale a) rõõmu b) tuska 5. Ketramine ja õmblemine hingedeajal oli a) keelatud b) lubatud 6. Mõistatamisega tegelesid hingedeajal a) vanemad inimesed b) nooremad inimesed 7. Päikesepaiste ning härmatis tähendasid a) head viljasaaki ja ilusat heinaaega b) halba viljasaaki ja vihmast heinaaega 8. Põhja-Eestis nimetati hingedeaega ka a) jaguaeg b) jagamiseaeg c) jaaguaeg 9
Eesti rahvustoidud 1.Kuni 19.sajadini oli talurahvaelatustase väga madal ja igapäevane toit vilets ja kasin. 2.Päeva peamiseks söögikorraks oli õhtusöök,milleks keedeti suppi või putru.Toit oli võrdlemisi ühekülgne.Kõige tavalisem toidukord nädala toidukordades oli kas hommikul või õhtul tanguleem. 3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp, kört,leib silk,hapupiim. 20 sajandil hakati sööma kartult,liha,kastet ja suppi. 4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni. *Oli olemas selline komme, mida pidi järgima!!! Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse- linnupette söömiseks. 5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõiga...
peres pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekondlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti.19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale ning 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahommikul jüripäevast kuni rukkilõikuseni.
Praktikaaruanne Sisukord 1. Praktika ülesannete täitmise analüüs 1.1 Praktika kirjeldus Ettevõtte nimetus: OÜ Hansaliin , reisilaev ,,Star" Tööperiood ettevõttes: 18.02.2010-19.03.2010 Kogumahus 315 akadeemilist tundi Ettevõtte tegevusala: · Toitlustus · Meelelahutus · Majutusteenus · Kaubandus teenus · Köögis töötas korraga 10 kokka, nende ülesanneteks oli kohvikusse, restorani, rootsi lauda ja messi (meeskonna söökla) toidu valmistamine. Messi tegi süüa üks kokk. · Rootsi lauda ja kohvikusse tegid süüa 6 kokka. · Töö toimus vahetustega. 2 nädalat järjest oli üks vahetus tööl ja järgmised 2 nädalat järjest oli teine vahetus tööl. · Klientideks olid reisijad. · Igapäevaselt valmistati toitu 150 portsjoni kaupa. · Tallinn á la carte asub 8. tekil, laeva keskosas. Restoranis on 96 kohta, millest 60 on ettebroneeritavad. · Food Wa...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Rahvuslikud supid Koostaja: Juhendaja: Uuemõisa 2008 Hapukapsasupp ubadega (Eesti) Valmistusained 2,5 l Vett 500g Hapukapsast 100 g Põldube 500 g Sealiha 1 Sibul Soola valmistusviis Pese kuivatatud oad ja leota külmas vees 7-9 tundi, seejärel pane koos leotusveega keema. Lisa puhastatud liha ja lase keema. Korja ära vaht. Lisa hapukapsad, hakitud sibul ja sool. Keeda nõrgal tulel. Supiliha juurde serveeri porgandi-toorsalat. Kört (Eesti) Valmistusained 2,5 l Piima 100 g Odrajahu 1 spl Võid Soola (suhkurt) valmistusviis Keevasse piima vala sõelutud odrajahu peene joana, sega. Maitsesta või ja soola või suhkruga. Serveeri õhtu-ja hommikusöögiks. Seljanka(Venemaa) Valmistusained 2 tk Suuremat sibulat 2 sl Õli 200 g Looma-või sealiha 150 g Suitsuvorst 100 g Kanaliha 1 l Vesi 2 tk Lihapuljongikuubik 1 purk Purustatud to...
Meie pere traditsioonidest Traditsioon ehk pärimus on põlvest põlve edasiantu, pärandatud komme, tava, ajaline pidevus. Traditsioone on väga erinevaid ja neil on eri inimeste gruppides erinev roll. Eelmise sajandi alguses olid tavad perekondades, kui kõige levinumas kasvukeskkonnas, väga olulisel kohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus. Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha, jutustas pere vanim naine, kuidas luuakse peret, suheldakse inimeste vahel ning üldse elust-olust. Praegusel ajal on südamlikud perekesksed kõnelused välja tõrjutud. Parimal juhul saab pere kokku teleri ees ühiselt istudes, kuid see ei ole õnneks seaduspärasus. Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest põlve kommete pärandamin...
ja 20. sajandil. Kuni sajandi keskpaigani olid toitlusolud Eestimaal küllaltki kehvad ning toituti põhiliselt aganaleivast ja silgusoolveest. 1849. Aastast hakkas põllumajanduse olukord paranema, ning samuti ka toitlusolud. Kuid toit oli siiski veel küllaltki ühekülgne. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök, milleks keedeti putru või suppi. Liha oli eesti talurahvale maiuspala, millest levinum valmistatud toit oli hapukapsasupp. Sajandi lõpupoole nihkus peamine söögikord õhtult lõunale. Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba, millega oldi küllaltki kokkuhoidlik. Leiba peeti pühaks. See nähtub ka eestlaste vanasõnast: "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Levinud olid mitmed pärimused, nagu näiteks et pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole leivatükk võis majast välja minna. Siis
XXX KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS XXXX Klienditeeninduse praktika Aruanne Juhendaja: XXX Pärnu 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................................................ TÖÖOHUTUS.............................................................................................................................. MENÜÜ TUTVUSTUS..............................................................................................................6 TÖÖPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................................
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
hapupiimajoogid, taimeteed EESTI TOIDUD Eesti eelroad: heeringad sibula ja hapukoorega, suitsuangerjas (suitsutatud või marineeritud, suitsutatud ja marineeritud), kilusalat munaga, kiluvõi, kartulisalat, lihalõiked (seapraad), hapukurk, vähesoola kurk, kõrvitsasalat, marineeritud paradiisiõunad, marineeritud seened, soolatud seened, sõir, vasikarulaad, keel tarrendis, täidetud munad. Eesti supid:Hernesupp suitsulihaga, Hapukapsasupp pekise sealihaga, Aedviljasupp, Külasupp (lihasupp kruupidega), aedvilja-piimasupp, Peedisupp (riivitud peedi ja frikadellidega), Klimbisupp (lihaleeme või piimaga), Kalasupp köögiviljadega, õllesupp, Parak (sibul, porgand, vorstikesed ja loomaliha), Piima-kruubisupp. TOIT MEIE METSAS Hakkasin uurima, et mis taimi Eesti looduses saab süüa ning selgus, et Eesti ligi 1500 teada olevast
täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. · Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene Köögi mõjutajad · XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama LääneEuroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega,
1 5.2 0 66.6 57. Frikadellid majoneesiga 100/30 13 32.3 6.8 366 58. Lihapuljong 200 0.5 0.5 0 6.5 59. Kanapuljong 200 3.5 1 0.5 25.5 60. Kalapuljong 200 0 1 0 9 61. Puljong frikadellidega 250 4.4 9.4 0 129 62. Bors frikadellidega 250 8.7 9.4 7.5 163 63. Hapukapsasupp 250 1.8 8.1 6.8 114 64. Lihaseljanka 250 8.1 11.8 3.7 162 65. Hernesupp kruupidega 250 7.7 3.4 28.2 129 66. Köögivilja-klimbi 250 3.7 6.8 17.4 154 67. Külm bors 250 2.6 5.5 7.5 93 68. Piimasupp riisiga,mannaga 250 6.8 9.3 23.7 213 69. Piimasupp makaronidega 250 7.5 0.3 24
Kui söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba -- pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Liha oli eesti talurahvale maiuspala. Lihasuppi keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtutel. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele
hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. Muistsed kombed Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale
Kui söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba -- pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Liha oli eesti talurahvale maiuspala. Lihasuppi keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtutel. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati
Lepik, mitte aga Jüri Uluots. 5. mail 1945 tuli jälle sama major, et mind toimetada Viljandi NKVD-sse mõningate teadete andmiseks. Viljandis viidi mind NKVD ülema major Johan Mäe juurde, kes kuulutas mind arreteerituks. Läbiotsimine oli põhjalik: kõik tõmblukud ja nööbid lõigati ära, võeti alasti, kästi kükitada ja tõmmati veel teatud kohast peoga läbi. Kambrid olid kitsad ja muidugi väga umbsed. Toidunorm oli nagu kõikjal. Tavaline lõunasöök oli veega keedetud hapukapsasupp. Öösiti kostis kambrisse peksuhoope ja meeste karjeid. Oli õudne. Tallinna Patareis algasid uurimised Kaarel Liidaku (Karl Lepiku) asjus. Mind ,,töötlesid" kolm vene ja üks eesti uurija. Käituti võrdlemisi viisakalt. Ülekuulamised toimusid ainult öösel. Kõige vastikum ja alandavam oli uurijate püüd meid heade lubadustega nuhkideks värvata. Hirmutamiseks viidi mind paariks nädalaks Patareisse-ähvardati ja meelitati. Kuna suutsin vastu seista, anti asi tribunali. 18
oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19.sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja ja Lääne-Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekodnlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja osasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva v piimaga. Esmasäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtul lõunale ning 20.sajandi algul oli lõunakssooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahonnikul jüripäevast k uni rukkilõikuseni.
VENE KÖÖK Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapšaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatul...
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
tükeldus viiludeks · Guljass (unga) terava maitsega paks supp lihaga · Prantsuse sibulasupp (oignon) paks püreetaoline supp (serveerimisel supi sisse saiaviil riivjuustuga, seejärel kuumutatatkse kuni juust on sulanud) · Minestrone (itaalia) paks köögiviljasupp peekoni, singi, vorstiga (serveeritakse riivitud juustuga (parmesan)) EESTI RAHVUSKÖÖGIS · Kalasupp · Liha-klimbisupp · Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav
ja mida tihti serveeritakse söögikorra esimese käiguna koos sarvesaia või aurutatud omletiga. Konsomee keedetakse lihapuljongist, köögiviljadest ja maitseainetest ning selitatakse toore veisehakkliha ja munavalgega. 2.13 Milliseid suppe võib pakkuda pearoaks, nimeta 5. Pearoana võiks pakkuda väga toitvaid tükeldatud toorainest suppe. Näiteks seljanka, borś, talupojasupp, minestrone ja hapukapsasupp. 19 3 Teraviljatoidud ja salatid 3.1 Nimeta 5 aedvilja, millest saab valmistada toorsalateid. Kirjelda ka tükeldusvõimalusi. Tomat, kurk, sibul, porgand, kaalikas.Salatisse on võimalik toorainet riivida, poolitada, viilutada, tükeldada kuubikutseks või ribadeks. 3.2 Prantsuse salatikaste
Köögivilju koorime näiteks õhukese koorega ja vahetult enne kuumtöötlemist või keedame veeaurus või väheses vedelikus ning võimalikult lühikest aega, sest soovime vitamiine säilitada. 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad eesti rahvusroad Teraviljad, kaunviljad, metsaannid (marjad, seened), liha, kala, köögiviljad, munad, piim ja piimatooted Hapukapsad, verivorst, hernesupp, hapukapsasupp, kama, lumepallisupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama on traditsiooniline Eesti jahutoit mida valmistatakse mitme teravilja jahust. Kamajahu koostisse kuuluvad teraviljadest rukis, nisu, oder või kaer ning kaunviljad hernes või uba, sool. Terad keedetakse esmalt soolases vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahu bioloogiline väärtus on väga suur. Tänu täisterade ja herne jämejahvatusele säilib kamajahus
Tervislikkust tuleb silmas pidada ka toiduainete töötlemise viise ja võtete valimisel. Köögivilju koorime näiteks õhukese koorega ja vahetult enne kuumtöötlemist või keedame veeaurus või väheses vedelikus ning võimalikult lühikest aega, sest soovime vitamiine säilitada. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad eesti rahvusroad Tangud, tomatid, kurgid, seened, marjad verivorst, kama, hapukapsasupp, hernesupp, Mis on kama? Kasutamine Kama on traditsiooniline Eesti jahutoit mida valmistatakse mitme teravilja jahust. Kamajahu koostisse kuuluvad teraviljadest rukis, nisu, oder või kaer ning kaunviljad hernes või uba, sool. Terad keedetakse esmalt soolases vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahu bioloogiline väärtus on väga suur. Tänu täisterade ja herne jämejahvatusele säilib kamajahus kõik see hea, mida loodus teradesse pannud on
Samuti tehti käki-, kapsa- ja lihaleent. Foto lk. 150 – 10.3. Ahjus keedetud oasupp Foto 10.4. Ahjus keedetud oasupp Põhja- ja Lääne-Eestis olid omad kombed: Kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti tavaliselt putru. Tangupuder oli seal ka piduroaks. 280 Neljapäeva ja pühapäeva õhtul keedeti lihasuppe. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel ei olnud liha. Siis keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpus nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Siis hakati lõunasöögiks tegema kartulit, liha ja kastet. Jüripäevast (23. aprill) kuni rukkilõikuseni söödi ka varahommikul. Seda nimetati linnupette söömiseks.
Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistati toitu savi või malmpottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järkjärgult. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
