Muinasaegsed toiduretseptid Eestlased tegid leiba aganatest ning sõid seda kalasoolveega. Saagivaestel aastatel, kui isegi aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid köögivilju, mida neil parasjagu oli. Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku...
kasvatatakse: kohvipõõsas (90% ekspordist) Ube teepõõsad ja puuvill Maniokki Maisi Väheviljakaid alasid Riisi kasutatakse karjamaadena, Bataati kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus põllumaa 44% mitmeaastased kultuurid 9%
Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused. Sigadele nisu 100t aasata kohta ja hernest v. maisi 60t aastakohta. Ühe söödaautomaadi suurus umbes 300-400 kg. Hea söödmise korral võivad sead elada 200m söödast kuigi tavaliselt on selleks vahemaaks 5-6 km. Valgu vajadus täita liha ja kalajäätmetega. Pidi aitama ka koera krõbinad.
a) rukki tootmisomahind 3520 kr: 2200 kg= 1,6 kr/kg b) kasum toodanguühiku kohta 1,84 kr/kg-1,6kr/kg=0,24 kr/kg c) rukki müügihind 1,6 kr/kg + 0,24 kr/kg= 1,84 kr/kg d) ettevõtte kasum kavandatud rukkitoodangu müügist 0,24 kr/kg*20000kg=4800 kr e) käiberentaablus 0,24 kr/kg / 1,84 kr/kg *100= 13,04% f) kattetulu 2200 kg * 1,84 kr/kg=4048kr 4048kr-2000 kr muutuvkulud=2048 kr g) kaubalisus 20000kg/22000kg*100=90,01% Ülesanne 5 Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: 2,40 kr/kg*0,15=0,36 kr/kg selelst tulenevalt müügihind 2,40+0,36=2,76kr/kg herne tootmisomahind 8400 kg/3500 kr=2,40 kr/kg
VIKK ISELOOMUSTUS Liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED
saviliivmuldadel Seemned hakkavad idanema 1...2 kraadi juures Kasvuks optimaalne 16...20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele
Linnukasvatus jaguneb • Kanakasvatus • Vuttikasvatus • Vähe jaanalinde • Suurtootmisest väljasurnud: hane-,pardi- ja kalkunikasvatus Kanakasvatus • Toodab mune ja kanaliha • Suurim Eesti tootja on Tallegg • Vajab suuri kanalaid Taimekasvatus jaguneb • Teraviljakasvatus ja Kaunviljakasvatus • Juurviljakasvatus Teraviljakasvatus • Kasvatatakse: nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tatart, hernest, uba ja aeduba • Vajab palju tehnikat: traktorid ja nende haakeriistad, kombainid • Vajab suuri mahuteid ja kuivateid Juurviljakasvatus • Kasvatatakse: porgandit, kaalikat, peeti, naerist, rõigast, redist, sibulat, küüslauku ja maapirni • Vajab ka palju tehnikat • Vajab suuri hoidlaid Saaduste statistika Kasutatud allikad • Eesti statistikaamet • Wikipedia • Eesti Entsüklopeedia Tänan kuulamast kes kuulasid :D
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm ,
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab jahus? 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta seda? ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV
Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistatakse suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Juba ammustest aegadest alates on venelaste menüüs tähtis osa vedelatel toitudel - suppidel. Isegi praegu on vene lõuna - ükskõik kas rikas või vaene - mõeldamatu ilma supita. Vene rahvusliku köögi omapära ei olene mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistatakse, vaid ka
Eesti põllumajandus Kadri Lebedev Põllumajandus Eestis • Eesti alale jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. • Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. • Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. • Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. • Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. • Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast. • Arvestades rahvaarvu, on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur - 0,8 ha inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikide...
Prügikast. Ainult kaks hiirt, Päikesekiir ja Raamatukoi, tegid ta meele veidi rõõmsamaks. Päikesekiir teenis kuningat usinasti. Ta pesi kuningariigis aknaid ja igal hommikul tegi neid lahti. Hiirekuningale väga meeldisid puhtad aknad, eriti meeldis, kui hiireke avas aknad ja lasi sisse päikesekiiri. Siis hiirekuningas ärkas hea tujuga ja palus, et talle toodaks taimetoitu. Kandikul oli rohelist aeduba, pähkleid, porgandit, juustu, rohelist hernest, salatit, sellerit, peterselli, kurke ja tomateid. Kui Päikesekiir lahkus kangelastegusid sooritama, hiirekuningas igatses ta järele ega söönud midagi. Kuningas nägi õudusunenägusid ta karjus unes, sõi hommikuti ainult verivorsti, sinki ja seapekki. Ja öösel nägi taas õudusunenägusid ning karjus kutsus appi. Õudusunenäod lõppesid, kui Päikesekiir tuli tagasi. Ja uuesti avanesid aknad ning jälle oli hiirekuningriigis valgus ja taimetoit.
Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid,
Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse ja revisjoni käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks- selle kehtestamise järel hakati tegema hingeloendusi, et panna kirja maksukohustuslik elanikkond, kes riigile maksta saab.
5.2. Viinapõletamine 5.2.1. Viina hind kahekordistus. 5.2.2. Teravlijasaak läks viinategemiseks. 5.2.3. Kaasnes hoogne metsaraie. 5.2.4. "Hõbedavihma saju üle Eestimaa" 5.2.5. Turustati peamiselt Venemaal. 5.2.6. Õigus ainult mõisnikel. 5.2.7. Talupoegadel valmistamine ja kauplemine keelatud. 5.3. Talud 5.3.1. Eestis umbes 40000 talu. 5.3.2. Kasvatati teravilja, hernest, naerist ja lina. 5.3.3. Musta villaga lambad, kitsed ja sead. 5.3.4. Kanad, haned. 5.3.5. Künniloomaks härg hobusest odavam ja vähenõudlikum. 5.3.6. Lehm lihaloomana, piimaand väike. 5.4. Koormised 5.4.1. Koormised teotöö mõisapõllul. 5.4.2. Arevstust peeti vakuraamatutes. 5.4.3. Suurus sõltus talu ja talupere suurusest. 5.4.4
Iidsetest aegadest on Venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taina valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj. Juurviljadest valmistati suupisteid(sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid Väga oluline tähtsus on vene köögis ka viina kõrvale mõeldud sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos
millegi laadseid tooraineid. Kuna kauplustes oli suht kesine toidukaupade valik, oli ka inimeste suhtumine toitu, võrreldes praegusega oluliselt säästvam. Olenemata sellest, et nõukogude ajal ei olnud väljaspool hooaega võimalik kausse ja vaagnaid kaunistada värskete puu- ja köögiviljadega, olid lauale kantud roogade kausid ja vaagnad kenasti kaunistatud ja isuäratavad. Kaunistamiseks kasutati rohelist hernest, hakitud muna, hakitud rohelist sibulat, hoidistatud köögi- ja puuvilju. Toitude maitsed olid naturaalsed, lisamitseid andsid sibul ja küüslauk, lisaks maitsestati veel ainult soola ja pipraga. Nõukogude aja pidulaua toitude maitsed olid alati head ja ehedad. Seda on näha ka sellest, et tänapäeva pidulaudadelgi on olemas samad salatid, verivorst, sült ja muidugi ka seapraad hapukapsa ja kartulitega, milleti ei ole pidu õige pidu.
Põllutööd Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Tänase tähtsaima leivavilja, talirukki kasvatamine algas 11. saj. teisel poolel. Talirukki levimine tähendas muutust kogu maakasutuses. Kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi tekkeks, mille puhul vaheldusid talivili (rukis), suvivili ja kesa. Vimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13. sajandil. Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja
Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti Henriku kroonika 1208 - saksa ristirüütlid, ristiusu levitamine 1210 Ümera lahing, võit 1211 Viljandi linnus, kaotus, ristimine 1212 Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 abi venelastelt
Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja saviliivmuldadel, mis on huumusrikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina. Tugikultuuriks sobivad lühikese ja tugeva kõrrega sordid, millede kasvuaeg on sama pikk kui hernel. Sobivaks tugikultuuriks on hiline oder, näiteks sort 'Elo'. Kasvunõuded Herne kasvatamiseks sobivad enamus mineraalmuldi, mis on hea veereziimiga liivsavi- ja saviliivmullad ning mille pH on 6-7. Raskeid savimuldi ja kergeid liivmuldi tuleks vältida.
19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis. Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. Keskaja jooksul oli põllumajandus tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral otra, kaera ja nisu
Iga sugupõlv rajas oma kivikirstkalme Kalmel täideti ka teatud rituaale Asustus, majandus ja ühiskod Nooremal pronkisajal oli eesti jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks Rannikualat on teada rohkesti kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid aga vähe Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid Peamised põlluviljad olid nisu ja oder ent tunti ja hirssi, hernest, uba ja lina Lisa andsid küttimine ja kalapüük Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud Tihedate metsade tõttu tegeleti seal ilmselt palju alepõllundusega Jahil ja kalapüügil oli sisemaa elanikel suurem tähtsus kui rannikuinimestel Eel-Rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed U 500
valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise luust. ja oder, tunti ka eraomandus. Sise- läbimõõduga ring Skandinaaviast hirssi, hernest, uba ja Eesti oli ja selle keskele sissetoodud. lina. hõredamini laotud kirst, kuhu asustatud(avaasul sängitati surnu. ad) Tavaliselt maeti kesksesse kirstu
Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas
põllule. Põllule lastud peod pannakse hakkidesse kuivama ning 4-6 päeva pärast veetakse toorlinavabrikusse.Lina kupra ja seemnemass eelpuhastatakseja siis kuivatatakse kuivatis 12% niiskuseni. KAUNVILJAD Kaunviljade tähtsus · Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi taimi, mis annavad peamise saagi valgurikaste seemnetena. · Kaunviljadest kasvatatakse enam sojauba, hernest ja aeduba. Proteiinirikkad on ka kaunviljade varred ja lehed ning seetõttu on enamike kaunviljade vegetatiivmass väärtuslik haljassööt. · Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta. On head eelviljad enamikele põllukultuuridele. · Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi. Kui kasvunõuded pole rahuldatud siis väheneb kaunviljade saak rohkem kui teraviljadel. Eriti sademete jaotumisest kasvuperioodil.
Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast ...
Aga aastatel 1629-1695 rahvaarv tõusis sisserände tagajärjel Soomest, Venemaalt, Poolast ning mandri Eestisse tuli inimesi ka Saaremaalt. Pikk rahuaeg soodustas ka sündimust. Aastatel 1695-1710 langes rahvaarv uuesti sest Eestit tabas näljahäda ja katk, ning sellele järgnes Põhjasõda mille käigus hävitasid Venelased Eestlasi eriti innukalt. Seega polnud rahvaarv Rootsi ajal eriti püsiv. Ka Rootsi ajal tegelesid Eestlased põlluharimisega. Taludes kasvatati rukist, otra, kera, nisu, hernest ja lina. Koduloomadest peeti lambaid, kitsi, sigu ja veiseid, igas talus oli ka hobune. Kodulindudest kasvatati kanu ja hanesid. Ka õiguslik olukord ei olnud varasemast muutunud sest jätkuvalt alluti sakslastest mõisnikele, ka talu maa kuulus mõisnikule. Küll aga viidi Rootsi ajal sisse kaks uuendust milleks olid vakuraamat, kuhu hakati arvestust pidama talupoegade koormiste üle. Teiseks uuenduseks oli adramaarevisjon, mis oli töövõimeliste talupoegade loendus ja seda
-katsetada erinevaid otsuseid - teised maheteravilja kasvatajad. -katsetada erinevaid meetodeid - pankrott - hinna langemine 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Toode mida ma pakun on mahe kaer ja mahe hernes. Kaera sort, mida ma kasvatan, on Villu - tali sort. Herne sort, mida ma kasvatan, on Tudor ja seda kasvatatakse suvel. Mina kasvatan kaera ja hernest toiduks. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi – tootmise ja/või teenindusega seonduvat. TEGEVUS MASINAID Lisainfo AEG INIMESI Kultiveerimine Traktor Aprill 1 mina John Deere 510M Kultivaator külvamine Traktor John Deere
Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt.
Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba
kallid, seega jtkus kivast, luust ja sarvest esimete valmistamine. NOOREM PRONKSIAEG - ( 1100 - 500 eKr ) eristub nooremast pronksiajast kindlusmuististega ( kindlustatud asulad ). Hakati matma kivakirstkalmetesse, mis ngid vlja nagu pildil pikus lk 18 need mmargused asjad. Tehti ka laevkalmeid, mille rekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Asutus jagunes rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid, kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina. Kaubandus toimis Skandinaaviaga EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele veti soorauamaak
Oma riigi põllumajandus Elizabeth Põllu 11M KLIIMAVÖÖDE Kanada India · Kanada asub peamiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad · India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui · Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , Vaikse ookeani rannikul o...
osas, ajaline aspekt, mille kohta, seaduslikkus, eesmärk). 15. Põhivarade taastootmise varalised allikad. 16. Majanduskasvu olemus ja seda tagavad tegurid on: 17. Milline on taimekasvatuskulude kalkuleerimisel sõnnikukulude jaotamise üldpõhimõte kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind
kevadeks. Kehvad maaharimisriistad ei võimaldanud maad nii hästi harida, et kevadel saaks kohe külvata ja tavaliselt tuli maa kevadel uuesti künda, mis nihutas külvi hilisemasse aega. Oder ei tohtinud saada küpseks rukkiga samal ajal, sest viljalõikuseks ei jätkunud töökäsi. Uued tööriistad ja põllumajandusteaduse areng tõid kaasa muutused külvitraditsioonides. Varasemal ajal kasvatasid eestlased rukist, kaera, otra, hernest, uba, tatart, naerist, kapsast, lina ja kanepit. Hilisemal ajal hakati kasvatama nisu, kartulit ja teisi tänapäeval tuntud kultuure. Ka õuna- ja marjaaiad rajati talude juurde hiljem. Kartul, mis hakkas ulatuslikumalt levima 19.sajandil, nõudis sügavamalt haritud ja väetatud põldu. Sõnnik veeti kartulipõllule kevadel ja künti seejärel mulda
. Hakati rajama erilisi kivikirstkalmeid. See oli enamjaolt 5-8 meetrise läbimööduga suur ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.Tavaliselt maeti keskele mees, ilmselt perekonnapea. Laevkalmed-laevakujuline kivikirst, kuhu puistati põletatud surnute jäänused.Peamiseks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, vähem hobuseid ja sigu. Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Saaremal olid peamisteks jahiloomadeks hülged. Eelrooma rauaaeg(u 500 eKr-50 pKr)- Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, vastupidavamad ja teravamad võrreldes pronksiga. Esialgu suudeti neid vähe hankida. Ikka maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Tarandkalmed- uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m. Kasutusele võeti oma soorauamaak. 3-2 saj eKr toimunud
toitude valikul .Sellest lähtuvalt valisin järgneva menüü. Eelroaks on ,,Pikantne salat toorjuustuga" ,mis on tervislik ,toitev ja väga maitsev. Salat: tomat, kaalikas annavad palju vitamiine ja tänu sellele on see salat väga tervislik. Pearoaks pakun ,,Juustu-pähkli paneeringuga kanafilee ,mis on väga tervislik ja maitseb hästi. Kanafilee valisin, kuna see on tervislik valge liha. Selleks, et lisada toidule värvi, kasutan punast paprikat, rohelist hernest ja porgandit. Järelroaks on ,,Riivsai maasikavahukoorega", pakun igapäevast saia pidulikumalt. Magustoit on piisavalt magus ja väga maitsev. Joogiks pakun Bonaqua pudeli vett Leib Sai Oma klienti teenindan ise. TEHNOLOOGILISED KAARDID Eelroog Pearoog Järelroog KALORSUSE TABEL Toidu nimetus: Jõhvikad sokoladivahuga Toiduaine nimetus Toiduaine Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia
„linn” linnust või kindlust(Laar, M. ja Vahtre, L. 2013. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile). Põhiliseks elatiseandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks oli suvi- ja talirukis. Talirukki levik lõi eeldused regulaarseks kolmeväljasüsteemiks, mis laiemalt levis küll hiljem. Vilja hakati välja vedama ja Eestist sai maailma põhjapoolsem teravilja eksportiv maa. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba, naerist, lina ja kanepit. Talude põllud paiknesid eraldi, vaid kindlate põlluribadena küla ühispõllul. Maa suurust arvestati adramaades, mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde käiva rakendiga. Karja-, heina- ja metsamaad olid küla ühisvalduses ning neid jagati perede vahel aeg-ajalt ümber. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks.
uuritakse. Muutujaks on niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Näiteks : Kuidas õhutemperatuur mõjutab herne seemne idanemist. Uurimisobjekt, muutuja? Taustainfo kogumine Abiks trükised, meedia, teadlased. Püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. Nt. hernest kui uurimisobjektist kui ka seemnete idanemistingimustest. Hüpoteesi sõnastamine Oletatav vastus probleemile Tugineb taustainfole. Näiteks toodud probleemile saaksime püstitada hüpoteesi : herne seemneid idanevad kiiremini 30-kraadises temperatuuris ja aeglasemalt 10-kraadises keskkonnas. Hüpoteesi kontroll Uurimistöö kavandamine ja läbiviimine. Vaatlused, katsed, eksperimendid.
Toitumine. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala tarbib nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb ka röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Tabelil karpkala söödakomponentide koostis ja toiteväärtus. Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus. Karpkala kasv sõltub eelkõige temperatuurist ja toitumistingimustest. Soodsatel tingimustel kasvab karpkala esimesel aastal 30-40 g, teisel aastal 250-400 g, kolmandal aastal 1500 g raskuseks. Neljandal aastal juurdekasv oluliselt väheneb, seetõttu on ökonoomne karpkala kasvatada kolm suve
Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased. ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba, naerist, lina ja kanepit. Talude põllud paiknesid eraldi või kindlate põlluribadena küla ühispõllul. KIVIAEG KAMMKERAAMIKAKULTUUR III aastatuhandel eKr imbus Eesti alale ja naaberaladele uusi sisserändajaid idast ja kagust, kes tõid kaasa savinõude valmistamise oskuse. Aastatuhandete keskel hakati Eestis ümberkaudsetel aladel valmistama väikeste lohukeste ja kammiga tehtud kriipsukestega kaunistatud kammkeraamikat
rüütlimõisaid *Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses *Mõisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport *Eestist veeti välja talirukist ning otra, vähemal määral nisu (*18.sajandil viinapõletamine) *Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest peeti kanu, hanesid. Veo-ja künniloomana kasutati härga, sest ta oli hobusest odavam ja vähenõudlikum, andis rohkem sõnnikut nin kelle liga lõpuks toiduks tarvitati. Siiski oli ka talus üks hobune voorirakendisse ja kirikussesõiduks *Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest
taimestikku. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Karpkala püütakse väga erinevalt maitsestatud söötadega, alustades meega ja lõpetades kalakonservi või küüslauguga.(Martin, 2009) 1.6 Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus Karpkala kasv sõltub kõige rohkem kasvutingimustest- temperatuud ja toidu hulk. Soodsatel tingimustel kasvab karpkala esimesel aastal 30-40 g, teisel aastal 250-400 g, kolmandal aastal 1500 g raskuseks
Räpina mõis (vt. joonis 1) (mõisa peahooneks on Sillapää loss). Siit metsatagusest viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale. Hilisemal ajal puutusid Räpina alla jääva Võhandu jõe suudmes Salusaares kokku kolme kubermangu piirid: Peterburi, Pihkva ja Liivimaa, seetõttu toimus ka siinsetel aladel suurem kauplemine. Mõis on läbi aegade olnud majanduslikust vaatevinklist vaadates keskmike hulgas: 1585. a. andmetel kasvatati mõisas lina, rukist, otra, kaera, hernest ja tatart. 1610. a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla 9. jaanuaril 1710. a. toimus mõisa lähistel Põhjasõja üks otsustavamaid sündmusi- Erastvere lahing, milles Peeter 1. väed saavutasid kaaluka võidu. Sellest ajast peale algasid ümberkorraldused ja pidev juurde ehitamine: ehitati välja 18 toaga puidust härrastemaja, kaks õlgkatusega elamut teenijatele, häärberid, jääkeldrid, sepikoda, viinaköök, tallid
Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad, ühepajatoit, praetud liha, soolaliha, verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud kuivatatud kala, haugipajaroog, silgu või räimevorm, soolatud kala Köögiviljatoidud Keedetud põlduba, herned, keedetud kartul, hautatud kaalikas, magus-hapud kapsad, ahjus küp. Kaalikad, köögiviljapudrud, hernest tehtud pikkpoiss, hernepasteet, kartulikotletid, porgand, põlduba, hernes Lihakaste, seenekaste, paks jahukaste ( nott), piimakaste, munakaste, silgukaste Hoidised Kuivat. õunad, marjad, marineeritud kõrvits, puuviljamahlad, soola kurk, seened, hapukurk Joogid Hapupiim, kamajook, koduõlu, kali, taar- jahust hapendatud jook, kasemahl, puuviljamahlad, kohv, tee Teadma peab : LEIB KARASK
turustamisega. Teiseks suuremaks ettevõtteks on AS Voka Masin. Ettevõte tegeleb metallkonstruktsioonide, traktori haagise raamide, jäätme- ja multiliftkonteinerite tootmisega. Tööstuste suurimaks probleemiks vallale on nende tekitatavad heitgaasid. 8. Põllumajandus Toila valla alal asuvate põldude muldkatte seisund on hea. Põllukultuure väetatakse regulaarselt, et saada parim viljakus. Palju kasutatakse ka vahekultuure, nt hernest ja uba. Vallas on suures ülekaalus teravilja kasvatus. Vähem kasvatatakse ka kartulit. Vallas asuvatest taludest umbes 15 protsenti on mahetalud. Vallas asub ka Eesti suurim kitsefarm. 9. Metsamajandus Metsamajandus ei ole vallas nii heal tasemel kui põllumajandus. Enamasti tehakse hooldus- ja valikraiet. Lageraiet tehakse harva. Tavaliselt juhul kui on vaja metsa uuendada. 7 10
ringi vahele. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nii laiba- kui ka põletusmatused. Kalmetel täideti ilmselt teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid. Saha-Loo vanimad põllud kivikoristuse käigus kuhjatud ümmagused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad, mis piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Koduloomadest kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 3. Raua leviku ulatus 500a eKr 500a pKr vanemal rauaajal ja mõju. Sissetoodud tooraine Skandinaaviast, vahetati karusnaha, meravaigu ja vaha vastu. Töötlemine tagumise teel. Rauda oli siiski üsna vähe,sest see oli kallis. Esialgselt paralleelselt käibel kivist, pronksist relvad ja tööriistad. Alepõllundus kahe välja süsteem, söödipõllundus
maaviljelus, kasvatati korrapärasemad põllud. lambaid, kitsi, veiseid, Karjakasvatamine, sigu hobuseid. maaharimine, Kasvatati nisu, otra, hernest, uba, lina, küttimine ja kalapüük Tööriistad Jätkus kivikirveste Rauast, tugevamad, valmistamine, kuna teravamad, pronksist tööriistad olid vastupidavamad kui kallid, luust, sarvest pronksist
· Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. · Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene Köögi mõjutajad ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
