Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kuraditorn" - 5 õppematerjali

thumbnail
2
rtf

Vulkanism

Kuumaveeallikate vett kasutatakse kuumaveevannideks, ravimiseks, turismiks, tasuta vesi. Geisrid tekivad kui on vastav maaalune süsteem (lõhed jne), mis soojendavad vett ja veeallikat. Aktiivsed vulkaanid-tegutsenud kogu inimkonna vältel ja võivad pursata, vesuuv, fuji, etna Passiivsed vulkaanid-tegutsenud sajandeid või aasta tuhandeid tagasi ja jäänud oote seisundisse Kustunud vulkaanid- vulkaanid mille kohta pole teada et nad oleks pursanud kunagi. nt kuraditorn Kivimeid liigitatakse: tardkivimid - kristalsed kivimid, magma v laava tardumisel tekkinud, nt graniit, basalt, obsidian settekivimid - tekkinud sette kivistumisel, harilikult kihilised, sisaldavad fossiile, dolomiit, lubja-,liivakivi moondekivimid-kõrge temp ja rõhu mõjul moondunud maakoores moondunud sette v tardkivimid, nt graniit - greiss, liivakivi - kvartsiit, lubjakivi- marmor Absoluutne vanus- kivimi vanus aastates selle tekiimisest

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür

eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates 1842. aastast kannab torn nime "Paks Margareeta". Foto nr 7. Suur Rannavärav 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Rannav %C3%A4rav 11 1.4 Linnamüüri tornide ja väravate loetelu · Assauwe torn · Bremeni torn · Duveli ehk Kuraditorn (pole säilinud, lammutati 1882. aastal) · Eppingi torn · Grusbeke tagune torn · Harju värav · Hattorpe tagune torn (19. saj. rekonstrueeritud Pikk 62 elamu osana) · Hellemani torn · Hinke torn · Karjavärav (pole säilinud, lammutati 1849. aastal) · Kiek in de Kök · Kitsetorn · Kloostrivärav (19. saj. lõpul rajatud läbipääs) · Kuldjala torn · Köismäe torn · Lippe torn (pole säilinud, asukohal uuemaaegne väravaava)

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Linnamüür

kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni,Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3] 16. sajand ja uued kaitserajatised 1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Tallinn turistidele

Kuldjala torn ­ Nunnadetagune torn ­ Loewenschede torn ­ Lippe torn ­ Köismäe torn ­ Plate torn ­ Eppingi torn ­ Grusbeke-tagune torn ­ Renteni torn ­ Wulfardi-tagune torn ­ Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga ­ Stoltingi torn ­ Hattorpe-tagune torn ­ torn Vana vene kiriku juures ­ Bremeni torn ­ Munkadetagune torn ­ Hellemani torn ­ Viru värav Suure zwingeriga ­ Hinke torn ­ Kuraditorn ­ Assauwe torn ­ Kitsetorn ­ Kiek in de Kök ­ Megede torn ­ Tallitorn ­ Seegitagune torn ­ Saunatagune torn ­ Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ­ ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga ­ ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni ­ Sadamatorn. Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Snelli tiik ­ Hirvepark ­ Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid 17

Turism → Eestimaa tundmine
9 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

on elus või eluta looduse objekt, mis omab looduslikku tähtsust, kultuuriloolist või esteetilist väärtust, ja on inimtegevuse tagajärjel sattunud ohtu. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud ja paljandid, elus objektidest aga näiteks kotkad (merikotkas, väike konnakotkas jt) ja taim järvlahnarohi. Maailma loodusmälestisi: Angeli juga Atacama kõrb Baikali järv Geisrite org Hiiglaste tee Kuraditorn Niagra juga 27 Pamukkale Surnumeri Suur Kanjon Suur Vallrahu Rocky Mountains (Kanada) Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja

Turism → Turismiettevõtlus
114 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun