Etruskid:Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike n...
Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhti...
Roomast saab suurriik Rooma laieneb • Läänes vallutatakse • Hispaania • Lõunas: • Põhja- Aafrika (Kartaago) • Idas rünnatakse • Kreekat ja Makedooniat • Kreekas kehtis_______(kelle?)_____ ülemvõim. • ______(Kes?)_______ kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad ___________(mida?)__________. • Aastal ___(mis aasta?)___ toimus Põhja- Kreekas lahing ___(Kelle?)________ vahel. • Kreekas puhkes ___(Mis?)___ . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks ___(Mida tegid?)___ . • Kreekas kehtis Makedoonia ülemvõim. • Roomlased kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad tahavad kreeklased vabastada Makedoonia ülemvõimu alt . • Aastal 168 eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. • Kreekas puhkes ülestõus . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks hävitasid Ko...
1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2. Kartaago püüdis oma positsioone taastada, Hannibal tungis oma väega läbi Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku., 3. Hävitasid roomlased Kartaago · Samal ajal laindasid roomlased oma piire ning vallutasid Makedoonia ja Kreeka, said ka päranduseks valdused Väike-aasias · Kodusõdade periood- Vabariigi langus - vabakutselist vägi asendati palgasõduritega, kodusõjad, senati võim vähenes, jätkusid vallutussõjad
Ehitusmälestised Roomas Ken Pähn Kärdla ÜG 10.klass Arhitektuur Eeskujuks etruskide ehitised Hoone asetses kürgel Hoone ees oli lahtine koda Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit Trajanuse Foorum Sissepääs ühest suurest väravast Väljakut ümbritsesid hooned Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument Tagaküljel asus Basilica Ulpia Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel Kõikidele jumalatele pühendatud Ümar siseruum Läbimõõt siseruumil 43,5m Templit kattis hiigelsuur...
VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus) 2) Kuningate aeg langeb kokku etruskinde hiilgeajaga Itaalias. 3) Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanematenõukogu senatiga. 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja ...
Kartaago valdusi roomlased. II Puunia sõda: peale Hannibali juhtud vägedega Cannae lahingu võitu suutsid Rooma väed siiski puunlased taganema sundida. Roomlaste võimu alla langesid ka Sürakruusa Sitsiilias. III Puunia sõda: umbusu tõttu vanas vaenlases ning kartuses, et kartaagolased taas ründavad vallutasid ka hävitasid nad Kartaago 146 eKr. Puunia sõdade ajal laiendas Rooma oma valdusi ka itta. Allutati Makedoonia ning pärisid ka Pergamoni. Nii sai Roomast Vahemere valitseja. Vabariigi ajal olid riigiorganiteks: · Magistraadid üheks aastaks valitud ametnikud, olid kollegiaalsed ehk korraga oli ametis vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri. Ametisse sai kandideerida tõusvas järjekorras ning kindlate vahedega. Ametnikud polnud tasustatud, see oli aukohus. Seetõttu olid ametnikud enamjaolt rikkad. · 2 konsulit kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti.
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi 1 PJUE JUUKSURI AJALOOLINE KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: SISIUKORD 1.Sissejuhatus 2.Muistne Rooma 3.Muistne Egiptus 4.Muistne Kreeka 5.Keskaeg 6.Renessanss 7.Barokk 8.Rokokoo 9.19. sajand 10.20. sajand 11. 21. sajand 12.Kokkuvõte 13.Kasutatud kirjandus 1.SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalooline kujunemine“ , milles toon välja erinevate riikide ilu- ja moevoolu ajaloo, räägin ka sellest kuidas keskajal tekkis juuksuri amet ning kes ta oli. Iga teema kohta lisan ka mõne pildi. 2.Muistne Rooma Sel le tsivilisatsiooni areng oli algselt mõjutatud iidsest...
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
Kuldar Tonka Vana Rooma Arutlus VIII sajandil eKr rajasid etruskid mitmeid linnriike Itaaliasse, kus arenes Kreeka ning Idamaade kultuur. Nende seast tõusis esile Rooma linnriik. Väga oluliseks Rooma mõjutajateks olid naised, kelle kombed ja kultuur ning ennustuskunsti oskamine mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri arengut. Roomas elasid latiinid, kes kõnelesid ladina keelt. Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaal...
Nimeta Homerose kaks silmapaistvamat teost. `Ilias' ja `Odüsseia'. Vanarooma ajajärgud. MÕISTED. Eleegia Vanakreeka luulevorm, tänapäeval mis tahes värsimõõduga kurvatooniline luuletus. Monoodiline luule Temaatikalt mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, ja poliitiline luule. Ood Pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pika...
Ristiusu mõjutus kunstile Vana-Roomast Romaani kunstini Esimesel kuni viiendal sajandil pärast Kristust oli kristluse tekke ja rohke leviku aeg. Sellel perioodil tekkis, arenes ja sai oma põhivormid kristlik kunst, mis oli üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlikku kunsti mõjutasid nii Vahemere piirkond kuid see oli levinud ka väljastpool seda. Esimestel sajanditel pärast Kristust sai kunstiteoste loomine inspiratsiooni kristluselt. Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vaja...
...............................................................................................................11 7.4 Lisa nr. 4..................................................................................................................11 2 1. Rooma Impeerium Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik mis eksisteeris vanaajal, mis sai alguse Itaalia linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 117 ). Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia,
Vool aga uhtus korvi kaldale ning emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks kasvades, kukutasid nad Amuliuse võimult. Kuid kui nad asusisd endale uut linna rajama, puhkes nende vahel tüli ning Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. Kuningate aeg Roomas Aastatel 753-509 eKr valistses Roomas 7 kuningat. Viimased kolm olid etruskid, nende valitusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhi-jooned, millest suur osa püsis veel pärast kuningavõimu kukutamist. Varane vabariik Varane ühiskond 5
Bütsantsi ( 395-1453) diplomaatia Peale Rooma impeeriumi lagunemist hakkas rahvusvaheliste suhete süsteemis olulist rolli mängima Bütsants. Roomast eraldumise ajaks loetakse 395 aastat ja esimeseks imperaatoriks sai Arkadios. Ida-Rooma riigi kodanikud pidasid ennast roomlasteks. Etniline koosseis: kreeklased, süürlased, koptid, armeenlased, grusiinid, juudid, alates 6 sajandist slaavlased ja 11 sajandist araablased. Majanduses, poliitikas ja kultuuris kuulus üleolek kreeklastele. Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas
Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu. • Uus Euroopa Karl Suure suurejooneline katse maid ja rahvaid ühendada andis märku, et Rooma impeeriumi varemeil on kujunemas uus kultuuriline ja majanduslik ühtsus, uue tsivilisatsiooni vundament. • Osa selle juuri pärines Vana-Roomast, kuid ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja mõttemaailmast . • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa rajamiseks või ülesehituseks – • pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku ja vaimuliku võimu ja seisuste omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja kultuurielu Euroopa piirid • Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu läbi ühendatud maade kogum oli veel 8.saj, kuid hakkas nüüd laienema - Normannide vallutus liitis Euroopaga lõplikult Ingl...
Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja
Raha ei haise. Või siiski? Kauplemine ja vahetuste tegemine oli inimsuhete loomulik osa juba enne esimesi paikseid asulaid. Raha, kui selline on umbes sama vana. Konkreetne ütlus raha ei haise on päris antiik Roomast. Tänapäeva lääne kultuuripiirkonna kapitalistlikus tarbimisele suunatud ühiskond on ülesehitatud rahale. Kuidassiis selle haisuga on? Inimene on paindlik, ta harjub teine kord hullemategi asjadega kui hais. Inimene käib tööl, maksab maske, tasub arveid ja peale seda jääb heal juhul natukene endalegi. Süsteem nagu toimiks: kõik on olemas, aga ikka leidub alati neid, kellele jääb väheks. Tuleb leida alternatiive lisa saamiseks või siis mooduseid kulutuste vähendamiseks
Pindala 1 285 km² Elanikke 2 741 100 (2009) Ajalugu 753 a. eKr rajas Romulus 410.aastal rüüstasid Roomat pärimuse järgi Rooma linna läänegoodid ja 455.a vandaalid 493.aastast kuulus Rooma 6.sajandil eKr asustasid idagootidele Roomat etruskid 552.aastast Bütsantsile 387 eKr purustasid linna keldid 756. aastal sai Roomast 2.sajandil eKr sai Roomast Kirikuriigi pealinn Rooma impeeriumi pealinn 1527.aastal rüüstas linna Karl V 64.aastal keiser Nero ajal põles 1789-1799 Rooma vabariik Rooma peaaegu täielikult maha Vaatamisväärsused Rooma foorum turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7 saj.eKr Rooma Panteon antiikaja suurim kuppelehitis, 43 m Colosseum amfiteater Tituse võidukaar Fontana di Trevi Rooma numbrid
TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONNAD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED
Egeuse ja etruski kunst. 30.11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha
Loe ja delete On vaja kirjutada artikli põhjal esitlus. Artiklis kirjeldati Hannibali triumfi ehk hannibali sõjaretk. Hannibali suurim triumf Merilin Anijärv 10b Tallinna Tehnikagümnaasium Juhetaja: Tanel Sauna Ajalugu Kartaagost ja Roomast said suured vaenlased. Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. • 216eKr- Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. Otsustav lahing Otsustavaks kujunes II Puunia sõda(218- 201a
Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused. 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike 732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik
Seda kasutatakse peaaegu kõikides ehitistes. Betoon on tehiskivi, mis saadakse kivimaterjalide terade üksteise külge liimimise teel. Liimiks on betooni puhul tsemendi ja vee segu. Tööstuslikult leiab betoon rakendust mitmetes kohtades, näiteks hoonete, vundamentide, maanteede, tammide, põrandate ja treppide valamisel, kuid ka paljudes muudes valdkondades. Betoonile saab anda palju erinevaid vorme. Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Roomlased hakkasid betooni valmistama umbes 150. aastal eKr ja kasutasid selles erinevat vulkaanilist tuhka. Ajapikku said nad targemaks ja hakkasid sideainena kasutama vaid ränihapperikast vulkaanilist tuhka putsolaani (it k pozzolana rossa ehk Pozzuoli punane), mis pärines umbes 20 kilomeetri kauguselt Roomast. Tänapäeva
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli
*neil pole hinnangulist väärtust *näitavad keerukust sisus *igal stiilil kindel funktsioon 4) memoonilised reeglid (kõne pidi peas olema). Rakendati erinevaid mälutehnikaid. 5) kõne ettekandmise viis (kuidas esitati, milliseid zheste tehti, kas räägiti tavalise või kõva häälega, milline oli mõju kuulajatele) Kõnekunst jõudis kreekast roomasse algselt võimumeeste vastupanul 161 a ekr aeti kõik kreeka kõnemehed roomast välja. Esimesel sajandil oli retoorika juba osa õppest. Tekkisid rooma kõnemehed (algselt suhteliselt piiratud kõnekunsti levik, kuid kui hakati kasutama ladina keelt, muutus oluliseks osaks haridusest, loomulikuks nähtuseks). Kujunesid tuntud kõnemehed, retooriline haridus, esimene osa haridusest, mis roomlastele anti. Õpetati ka kõlblusõpetust. Kõnes temaatikaks ka ühiskondlikud põhialused. Samal ajal arenesid retoorikaga käsikäes kõik teadused ja kunstid
rõõmustada. Ka Lygia satub vangi, kust Vinitius teda meeleheitlikult vabastada püüab, ent asjatult. Ka Lygia saadetakse surma, ent tema ustav ori Ursus kaitseb teda oma metslasliku jõuga, ning rahvas hakkab talle kaasa elama. Nad paluvad keisri käest armu, ning nad jäävad ellu. Hiljem tõusis Roomas mäss, sest tuli avalikuks, et tulekahjus on süüdi keiser ise, ning ta on tapnud tuhandeid süütuid inimesi. Nero lahkus Roomast ja kaotas oma võimu. Raamatu viimastel lehtedel ta sooritas enesetapu, millega ta üksi hakkama ei saanud, surmava torke tegi tema kaaskondlane. Enne seda oli Petronius kaotanud oma täieliku usaldusväärsuse Nero silmis, ning teose lõpus, kui on tõusnud Roomas mäss, tegi ta enesetapu, võttes mürki, ennetades seega riigi poolt surmamõistmist. Teda ainiti armastanud ori Eunice tegi seda koos temaga. Mässu arenedes palusid Peetruse jüngrid, et ta kaitseks end ja kaoks Roomast,
Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus oma vastased, kehtestas riigis ainuvõime ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. 2. Rooma õigus- tähendas seda, et riiki juhiti avalikult ja õiglaslikult. Inimesed, kes olid elanud Roomas kutsuti kodanikkudeks ning neil kõigil olid võrdsed õigused
Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga PyrrhosePyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna- Itaaliasse. Pyrrhos tungis Roomast 60 km kaugusele, võites roomlasi mitmes lahingus. Mainiksin siinkohal ära ka Tema sõnadest ühe fakti eriti kaotusrohke lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud", tuleneb väljend "Pyrrhose võit". See tähendab võitu, mis võrdub kaotusega. Pyrrhos langes Kreeka alistamise käigus Peloponnesose poolsaarel Argoses tänavavõitluses. Pärast Pyrrhose lahkumist vallutasid roomlased raskusteta kogu Lõuna-Itaalia. Seda
Roomlaste võimu alla langes sõja käigus ka kreeklaste Sürakuusa riik Sitsiilias. Teise Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Kuid vana vaenlase ja püsivalut jõuka kaubalinnana tekitas ta roomlastes jätkuvalt umbusku. Seetõttu päästis Rooma valla Kolmanda Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Milliste vallutuste tulemusena sai Roomast impeerium, I suurriik? Aastal 510 eKr kehtestati Rooma vabariik. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime)
1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA. nt Kogu töö edukalt lõpetanud, läksin koju venda hoidma. nt Kõik õpilased, edukalt töö sooritanud, läksid sööklasse. nt Kogu söök söödud, mindi õlut jooma. 2. des- ja mata-lauselühend (NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lauselühendis) • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis tuleb aluselühend koma/komadega eraldada. Nt Jõudes roomast koju, märkasin ukse taga kirjut kassi. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit, ja hakkasin tööd lahendama. • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis viimaseks sõnaks, siis koma pole. Nt Läksin eile matemaatikasse ühtegi kodutööd tegemata. • Kui des- ja mata-vorm on aluse ja öeldise vahel, siis on koma.
ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi vahekord Patriitsid ...
Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid
tingimused ja rikkalikud materiaalsed võimalused ja inimressursid. Konstantinoopolil oli võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulöök anda. Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne-Roomast, sõjaväekohustus oli talupoegadel. Frangi riik: Rahvasterändamisel tungisid seni gallidega asustatud tänapäeva Prants aladele germaanlased, k.a frangid. Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, rüütlitest elukutselised sõdurid
Konflikt kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VII soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Henry VII oli abielus Aragoni printsessi Katariinaga, et kindlustada häid suhteid Hispaaniaga. Olles armunud õuedaam Anne Boleyni, kes aga keeldus kuninga armukeseks saamast, hakkas Henry VIII taotlema lahutust. Katoliku kiriku poolt polnud see küll ettenähtud, ent paavsti või kardinali loal siiski võimalik. Paavst ütles aga Henry VIII'le ära. Viimaks viis see konflikt kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529 aastal teostas ta parlamendi poolt vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. Reformatsioon Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermatiaakt. Sellega kuulutas parlament kuninga Inglismaa kirikupeaks, mis tähendas lahkulöömist Rooma katoliku kirikust. Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks.
16241665 elas Roomas Oma loomingulist mina otsides jäljendas ta esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid. Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Nicolas Poussin Ta joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Ta lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige julmemate stseenidega maalid (näiteks "Joosua võit amalkiidide üle" 1625) Nicolas Poussin Kardinal Barbarini lahkumisega Roomast kaasnes vaesus, kuna tal ei olnud teisi toetajaid Siis oli ta ka pikka aega haige Ta tundis hästi ajalugu ja kirjandust, tema maalide ainestik pärineb peamiselt Piiblist, antiikmütoloogiast, ajaloost 1630ndail võttis Poussini stiil konkreetsema ilme ja koos sellega saavutas ta ka kunstilise küpsuse "Germanicuse surm" 1627 Maali iseloomustus: rahu, tasakaal, kompositsiooni klassikaline korrapära Kasutatud materjal http://www.koolielu.edu
Volbripäeva on 1.mail ja seda tähistatakse volbrilaupäeval ehk 30.aprillil. Volbriööltehakse suuri lõkkeid ja pidutsetakse. 1.mai on tuntud ka töörahvapühana ja maipühana. Töörahvapüha Töörahvapüha tuleb Ameerikast. Eestisse jõudis see Nõukogudevõimuga. Töörahvapühale on omased paraadid ja protestid,kus kõneldakse töörahva õiguste eest. Maipüha Pärineb muistsest Roomast. Maipühadega tähistati kevade saabumist. Peeti riitusi, mille eesmärgiks oli kindlustada hea viljasaak ning ka kariloomade ja inimeste viljakus. Eesti Vanadel eestlastel tähistas volbripäeva saabumine kevade lõplikku võitu talve üle. Eestikombestikus oli levinuimaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli),kellade helistamine,lärmitsemine ja muud rituaalid.
Eri maades ebaühtlane. Kõige klassitsistlikumad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa. Leviku põhjus valgustusaeg, valgustusideede levik (Voltaire, Goethe, Schiller). Usuti mõistusepärastesse loodusseadustesse, väärtustati reeglipärasust ja korda. Välisosa (ma ei tea,mille välisosa, võib-olla,et üldiselt): lihtsus, rangus, reeglipärasus Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, rippuva rätiku motiivid, trofeekimbud (erinevaid sõjalisi objekte ristatud kirkad, mõõgad jne). -seinanissidesse paigutati skulptuurid -kortereid tapeediti -sakraalehitiste osatähtsus vähenes, tulevad tehashooned jne. Prantsusmaal- Madeleine'i kirik Pariisis; Triumfikaar Venemaal oldi barokist tüdinenud. Varaklassistsismi perioodil ehitati : Kaubahoov Gostinõi Dvor Marmorpalee (Rinaldi) Smolnõi Instituut
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega
Antiikse Rooma pulseeriva elu, orgiate, vaatemängude, intriigide ja vandenõude taustal avaneb Nero põnev ja vastuoluline isiksus - tema suhtumine poliitikasse ja kunsti, tema suhted oma kauni ja võimuka ema Agrippina ja oma õpetaja Senecaga ning oma mõlemast soost elukaaslastega. Minu arvamus teosest Seda ma ütlen, et see raamat mu lemmikute hulka ei kuulu, aga see oli omamoodi raamat ja osades kohtades lausa huviga lugesin, mis edasi saama hakkab. Enne Nero lugemist, et teadnud ma Roomast midagi, kes on seal valitsenud ja mis eluolud on Roomas olnud. Osades kohtades pani küll mõtlema, et kas tõesti kunagi nõnda oli. Roomas oli tol ajal palju petmisis ja mõttetuid tapmisi. Inimelu ei maksa kuigi palju. Tapetakse sugulasi ja võõraid, tapetakse kristlasi ja Rooma jumalate kummardajaid, välguvad pistodad, tilgub mürk. Ühtede roomlaste kombelõtvus ja teiste karskus tekitavad kogu teose kestel suuri vastuolusid.
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ula...
23.Rooma vabariik. 23.1 Linnriigist Itaalia valitsejaks. Aastatel 510eKr 30eKr oli Roomas vabariik .Riigi eesotsas seisis senat koos igal aastal valutavate ametnikega , millest kõrgeimad olid kaks konsulit . Alguses oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest. Siis aga kehtestas ta hegemooni teiste linnriikide üle . 5.sajandi lõpuks oli Roomast saanud Kesk-Itaalia tugevaim riik . 387 eKr tungisid Roomasse aga gallid ( keldi hõimud ) ja vallutasid Rooma . Et nendest vabaneda pidid roomlased maksma suurt lunaraha . Pärast seda asus Rooma võitlema Kesk-Itaalia mägismaal elavate samniitidega . Samniite toetasis etruskid ja gallid , kui kolmes suures sõjas suutis Rooma neid võita . Samniidid ja ka etruskid allutati Rooma võimule . Roomast sõltumatud olid vaid Lõuna-Itaalia linnad , kes kutsusid 280
palju võõrsõnu mida väga tihti kasutatakse ja mida kasutatakse palju kõnekeeles. Kreekat võib lugeda üheks suureks avastuste maaks ja seda on ta ka praegu alles eelmisel aastal toimusid seal suurepärased Olümpia mängud. Rooma- praegune Euroopa linn ning Itaalia pealinn oli kunagi võimas Suurriik mis oli vaga võimas oma sõjaväe poolest kui ka oma riigikorra tõttu. Roomas oli üks paremini organiseeritud sõjavägi ja paremaid riigikordasid. Tänapäeva maailm on saanud Roomast väga palju head ja kasulikku. Rooma oli suur sõjamaa nad vallutasid palju väikseid naaberriike ja kasvatasid enda pindala aina suuremaks ja tugevamaks. Maailm on saanud nendelt kahelt riigilt palju õpetlikku ja kasulikku. Ma arvan et iga riik on natuke Rooma ja Kreeka moodi.
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, rikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad. Linnaehituse inspiratsiooniks on renessanssiajastu ideaallinnade planeeringud. Baroki linnade jaoks oli oluline luua linn, mis oleks pühendatud inimestele ja heale sotsiaalsele elule. ➢ Metropoli ilme - suurlinn 200 000 - 400 000 elanikke ➢ Avatud väljakud - väljakukompleksid, suurejoonelised väljakud ➢ Esindusväljak - ehk linna peaväljak ➢ Langeva varju- ja valgusemänguga tänavad ➢ Arenenud pargi kultuur: suveresidentsid, pargid ja ümberplaneeritud jahimaad ➢ Suured tänavad - prospektid, peatänavad ➢ Siseruumi mugavus väljatoodud välisruumi ➢ Perspektiivsete vaadete rida ➢ Kolme kiire süsteem ➢ Trapetsikujuline väljak ➢ Ansambliehitus ➢ Purskkaevud - skulptuuride kasutamine purskkaevu vormina 2. Mis linn kujunes barokiajastu linnaehitu...
Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi või rahvust iseloomustav nähtus. Kunstiajalugu uurib visuaalseid objekte, kujundeid ning nende ajalugu (kultuuriteabe vahendeid). Sõna muuseum tuleb kreeka keelest (Museion), sõna stiil roomast, kus kirjapulka kutsuti stiiluseks. Formalism on kunstiteose määratlemine vormi kaudu. Tähtsaimad visuaalse kunsti vahendid on joon, vorm (3D kunstis) ja värv (maalikunstis). 17-18. sajandil oli eesmärgiks ilu loomine (kaunid kunstid), 19. sajandil valitses realism (tõeline, tüüpilised asjad, kujutav kunst), 20. sajandil hakkas levima mittekujutav kunst (vabad kunstid). Naturalism jäljendab valimatult tegelikust. Stilisatsioon on looduslike vormide muutmine süsteemi sobivuse huvides. Idealiseerimine on looduslike vormide parandamine ideaalile vastavuse huvides. Kunstiteos on mingi kavatsuse teostamine mingis materjalis. Näitused said alguse 16-ndal sajandil, regulaars...
Kordamisküsimused muusikaloo kontrolltööks Keskaeg Kust on keskaeg saanud oma nime? Keskaja nimetus võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? Roomast. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? Gregorius Suur Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kloostrid ja kirikud. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis erinevus on proopriumi ja ordinaariumi tekstidel? Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Milline on missa ülesehitus üldiselt (kaks suurt osa koos alg...
keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda.
- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad. Põhjus, miks Henry VIII tahtis uuesti abielluda: Kuningas Henry VIII (1491-1547) soovis kangesti messoost pärijat, seepärast tahtis ta lahutada oma naisest, kes oli sünnitanud talle üksnes tütreid ning abielluda uuesti. Rooma katoliiklike vaadete järgi polnud see kuidagi võimalik ning viimaks Henry lihtsalt "lõi Roomast lahku" ja lahutas oma naisest ja abiellus uuesti. Võib öelda, et kui inglased ei saanud alguses usupuhastust vedama, siis pärast oli raske saada pidama. Juba Henry VIII ajal suleti kloostrid (tänapäeval võib Inglismaa külastaja näha suurt hulka kauneid, ent nukraid varemeid), radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias.
Aeglane viinamäetigu hõlvab Eestit kiiresti (11) 03.09.2008 00:01 Martin Pau, Tartu Postimees 1937. aastal trükitud «Eesti entsüklopeedia» kaheksas köide ütleb, et Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis. Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline pete sel fotol kõneleb pigem teo kahjuks, sest limune paikneb telefonist kaugemal. Foto: Martin Pau 1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata. Viinamäeteo Eestimaale jõudmise aeg pole teada. Entsüklopeediagi sedastab vaid kaunis ähmaselt, et «neid on ilmselt mungad sisse toonud». Millise k...
on üldiselt kehvad. Raudteevõrk puudulik. Autoga tuleb varuda kütust, sest linnast väljas bensiinijaamu ei ole . Jootraha Hea oleks anda umbes 10% aga mitte vähem. Riietus Talvel soojad ja vihmakindlad riided, suvel õhukesed. Tervise-alased nõuanded vaktsineerida A ja B hepatiidi ning teetanuse vastu. Kohale jõudmine Maksumus : 853.65 (ca. 13600kr) Tallinnast (TLL - Ulemiste) -> Riiga (RIX - Riga) Ca. üks tund Riiast (RIX - Riga) -> Rooma (FCO - Fiumicino) Ca. 2 tundi Roomast (FCO - Fiumicino) -> Tiranasse (TIA - Rinas) Ca. 1,5 tundi Päevaga jõuad kohale Otse lendu ei ole Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/albaania http://www.reisiekspert.ee/default. asp/ac/riik/lan/ee/id/61 Pildid: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/ http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000020/6D1 CFC8C-9335-4436-B52F-ED9862226B9C.jpg albaaniasse pole eriti mõtet minna, räpane ja ebameeldiv. koorivad veel piiril 10 euri ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
