ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. ...
1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis
Fluor 13.01 Inglise: Fluorine Saksa: Fluor Vene: ftop Ladina: fluorine eesti: fluor Minu ettekanne räägib keemilisest elemendist nimega "Fluor." "Fluor" kirjutatakse samamoodi nagu Eesti keeles. Inglise keeles öeldakse " Fluorine, " Vene keeles " Ftor " ja Ladina keeles " Fluo." Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Looduses leidub fluori ainult ühendite koostises, põhiliselt mineraalides (aptiidis, fluoriidis, krüoliidis jt.) Inimorganismis leidub fluori peamiselt skeleti ja hammaste koostises (kokku
NB! Kasutades internetis sobivaid otsingusõnu leia vastused järgmistele küsimustele: b. Millised on kolm peamist haigust, mida põhjustab sigarettide suitsetamine? vähk, südame-veresoonkonna haigused (infarkt, insult), kopsuhaigused (bronhiit, kopsuvähk) c. Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki?ei Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist:
· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja
Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja
Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. Rasvad annavad
Käesolevas referaadis peatun ma teemale, millest räägitakse igapäevaselt. Inimesed on üldiselt selles valdkonnast teadlikud, aga miski pärast tasakaalustatuse norme ei jälgita piisavalt. Tervisliku toitumise kohta tehakse pidevalt mitmeid uuringuid ja iga aastaga saadakse üha targemaks. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesine toiduvalik. Tervislikuks toitumiseks peabki jälgima, et toit oleks tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukates kogustes ja vastav vajadusele. Inimesed tihtipeale ei mõtle selle peale, et oled see, mida sööd. Üha enam ühiskond rõhub inimeste kehakuju normidele. Ajakirjanduses leidub peenikeste modellide reklaamfotosi, vastupidiselt leidub ka kiirtoitlustuse reklaame. Selle rõhumisega kaasa minnes võib hakkata tekkima toitumishäired. Tegelikult kui inimene toitub parajates kogustes mitmekesist toitu püsib ta normaalkaalus. Tervislikuks toitumiseks
Lk 25-Üldine keemiline koostis 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? O;C;H;N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7
1) NIMETAGE ORGANISMIDE PEAMISI KEEMILISI ELEMENTE? V: Organismide peamised keemilised ühendid on hapnik (O), süsinik (C), vesinik (H) ja lämmastik. 2) MILLISED KEEMILISED ELEMENDID KUULUVAD MAKROELEMENTIDE HULKA? V: Makroelementide hulka kuuluvad fosfor (F), väävel (S), kaalium (K), naatrium (Na), Magneesium (Mg), kaltsium (Ca) ja kloor (Cl). 3) MIKS VAJAB ORGANISM MAKROELEMENTE SUHTELISELT SUURTES KOGUSTES? V: Organism vajab mikroelemente suhteliselt suurtes kogustes seetõttu, et need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4) MILLISED KEEMILISED ELEMENDID ESINEVAD KÕIGI ORGAANILISTE AINETE KOOSTISES? V: Kõigi orgaaniliste ainete koostises esinevad hapnik (O), süsinik (C), vesinik (H) ja lämmastik (N). 5) MIKS ORGANISM EI SAA LÄBI MIKROELEMENTIDETA? V: Organism ei saa läbi mikroelementideta seetõttu, et mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ainete koostises. 6) MILLINE ON ANORGAANILISTE JA ORGAANILISTE AINETE SUHE RAKKUDES?
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul.......................
Kommikott “Päkapikkude selfie” (Draakon vaarikamaitseline marmelaadikompvek, Päkapiku piimabatoonike pauksuhkruga, “Mesikäpp” vahvlikompvek pralineekreemiga, Draakon maasikamaitseline närimiskompvek) Sisaldab: E500 (Happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained) - Naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu, söögisooda. Kõrvalmõjud pole teada E414 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Kummiaraabik. Kõrvalmõjud pole teada, kuigi suurtes kogustes võib tekitada kõhupuhitusi. E407 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Karrageen. Karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. 2) Karastusjoogid ja siirupid Apelsinimaitseline karboniseeritud karastusjook “Fanta Orange” Sisaldab: E160a (Toiduvärvid) – karoteenid: a) karoteenide segud, b) beeta-karoteen. Suurtes annustes
Noori varitsevad ohud Kolm peamist asja mis noori ohustab on: Arvutid, telefonid ning meelemürgid. EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutie...
Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks. Lipiidides lahustuvad vitamiinid Lipiides lahustuvad v...
kannatavad vähem depressiooni all. Mõõdukas õlle tarbimine ei kahjusta ka aju. Liigtarbimine muudab aga kõik hea halvaks ning see võib kahjustada ka aju. Parajas koguses õlle joomine on parem nii liigjoomisest kui ka mittejoomisest. Õlle joomine ei tõsta kaalu. Väide, et õlle joomine suurendab kehakaalu ja tekitab nö õllekõhtu, on vale. Mitmed uuringud on näidanud, et õlu pigem aitab kehakaalu alandada kui tõsta. Ka suurtes kogustes õlle joomine ei tõsta kehakaalu. Õlu on madala kalorsusega alkohoolne jook, mis sisaldab sama palju kaloreid nagu apelsinimahl. Õllekõht on tekkinud rasvasest ja kõrge kalorsusega toidu liigtarbimisest. Liigtarvitajatele lihtsalt meeldib õlut rasvase toidu kõrvale juua. Igapäevane väikestes kogustes õlle tarbimine teeb head, suurtes kogustes aga halba. Kui mõõdukas koguses õlle tarbimine aitab ennetada erinevaid haigusi ja terviseriske, siis suurtes
DEPRESSANDID Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis
Kontrollisime metüleerimise toimumist TLC analüüsiga. Plaadilt oli näha, et metüleerimine on õnnestunud, kuna proov oli vähempolaarne, kui standard (st plekk asus standardi plekist kõrgemal) ning oli suurem, kui standardi plekk. Jätkasime GC analüüsiga kandsime metüleerunud proovi proovipudeli mikrosisusse, sulgesime tuubi ning panime proovipudeli GC aparaati. 8. GC analüüsi tulemused ja tulemuste analüüs GC analüüsil tuvastasime proovist 19 rasvhapet. Suurtes kogustes leidus proovis müristüülhapet (5%), palmithapet (26%), palmitolehapet (10%), olehapet (19%), linoolhapet (6%), eikosapentaeenhapet (6%) ja dokosaheksaeenhapet (6%). Küllastatud rasvhappeid oli 35,9%, monoküllastamata rasvhappeid oli 31,0% ja polüküllastatud rasvhappeid oli 26,7%. Ülejäänud osas oli piike, mille järgi polnud võimalik rasvhapet tuvastada. 3 rasvhappeid oli 19,7% ja 6 7,0%. Kirjanduse andmetel on keskmiselt küllastatud rasvhappeid 28%, monoküllastamata 47% ja
hingamisteede ärritusi, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ning vereloome kahjustusi ja neerupuudulikkust. (Lakson, 2015) MMS-i nimetatakse ka „klooriga pleegitatud teaduseks“. Ilmsiks on tulnud n-ö kloorijoojate liikumine, mille õudus seisneb selles, et vanemad sunnivad ka lapsi kloordioksiidi sisaldavaid lahuseid jooma. Kloordioksiidi kasutatakse veepuhastuses ja seda leidub isegi suuloputus vahendites, kuid väga väikestes kogustes. Veebisaitidel, kus õhutatakse inimesi kloordioksiidi lahust jooma, soovitatakse ühendit tarbida organismi kahjustavates ülimürgistes kogustes. Tapvaks koguseks inimesele on ca 20 grammi kloordioksiidi. Soolapuhujad ehk nn mitte teadjad soovitavad n-ö tavarežiimil ära tarbida 10 grammi. Lastele, kelle kehakaal on väiksem, on nii suur kogus surmavat doosi ületav. (Strandberg, 2015)
ka palju kasu. Tänapäeval on väga levinud erinevate toitainete vaegused ja nende ravimiseks on inimesel vaja puudu jäävat ainet kiiremas korras saada ja sel juhul on toidulisandid suureks abiks. Muidugi tuleb ka tervise parandamiseks muuta toitumist, et taastada organismis tasakaal. Toidulisandid tulevad appi ka siis, kui mingit toitainet on vaja saada suurtes kogustes, mis muidu nõuaks ebaloomulikkudes kogustes söömist. Näiteks kasutavad spordiga tegeevad inimesed valgujooke, et aidata lihastel kiiremini taastuda. Suurtes kogustes toidulisandite tarvitamisel tuleks muidugi ka arvestada riske, mida see kehale kaasa võib tuua. Toidulisanditel on omad head ja halvad küljed. Nende mõistlikul ja kaalutletul tarbimisel võib nendest palju abi olla. Enne tarvitamist, peaksid inimesed tegema eeltööd ja vajadusel arstiga nõu pidama
pidev vitamiinipreparaatide liigne tarvitamine, mis ületab ööpäevas vajalikke koguseid kümneid kuni sadu kordi. Mineraalained Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, sest elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Makroelemendid Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas
Kas suhkruhaigete suhkur on kasulik või kahjulik? Suhkrust räägivad suhkruhaiged sageli. Suhkur on seotud hirmudega. Tihti ei taheta kuuldagi vabamasy suhkrukasutusest ja siis otsustatakse seda pigem mitte kunagi süüa. Tegelikult on see otsus positiivne. Kuid seisukohad muutuvad ja ikkagi lubatakse suhkurt enda toidulauale. Suhkur on valge surm, kuigi see on õigestes kogustes väga kasulik. Umbes 10 a tagasi tõdeti, et diabeetiku toiduvalikus võib olla väikestes kogustes ka tavalist suhkrut. Toidusoovituses öeldakse, et spetsiaalseid diabeeditooteid ei ole vaja. Ka suhkru asendamisel teiste magusainetega nagu fruktoos, sorbitool või maltiool, ei saavutata eriti midagi. Tähelepanu tuleks pöörata kõikidele süsivesikutele. Tavaline suhkur on üks süsivesikutest,
....... ja ...... sinine............ Sinise vastandvärv on ......oranz................ . Kollase vastandvärv on ......violett............... . Punase vastandvärv on ......lilla................. . Vastandvärvid asuvad värviringil üksteise ...... vastas............ Kollane, punane ja oranz on ......soojad............värvused . Sinine, violett, sinakasroheline on .........külmad............. värvused. Sellist värvi segamist, kus ühele kindlale värvile lisatakse järjest suurenevates kogustes valget värvi nimetatakse......... helestamiseks................ . Segamise tulemusel muutub toon............heledamaks........................ Sellist värvi segamist, kus ühele kindlale värvile lisatakse järjest suurenevates kogustes musta värvi nimetatakse ......tumestamiseks.......... . Segamise tulemusel muutub toon........tumedamaks............................ PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: DISAIN Klass: 10
AIDS lõpeb alati surmaga. Aminohape koosneb aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga. Biopolümeer valgud, polüsahhariidid ning nukleiinhapped, mis on saanud nimetuseks biopolümeerid kuna nad moodustuvad ainult elusorganismides. Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel.
ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis. Samuti kasutatakse joodi keemilises analüüsis, näiteks jodomeetrias. Meditsiinis kasutatakse joodi peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks ning samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. (3,4) Väikestes kogustes kasutatakse joodi ka erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses ning ka halogeenlampides.(5) 2. Füüsikalis- keemilised omadused CAS (Chemical Abstracts Services) number 7553-56-2 RTECS (Registry of Toxic Effects of Chemical Substances) NN 1575000 Strktuurivalem I-I
seemneid, pähkleid ja kala. Mineraalained on organismi normaalseks elutegevuseks sama vajalikud kui vitamiinid. Kuna organism ise ei ole suuteline sünteesima mitte ühtegi mineraali tuleb meil neid ise toidust saada. Inimese põhiline mineraalide allikas on tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Mineraalide piisav kogus organismis aitab vältida haigestumist. Erinevad mineraalained ei suuda teineteist asendada ja tarbides neid liiga suurtes kogustes on nad organismile toksilised. Selle tagajärjel võivad tekkida erinevad haigused. Mineraalainete omastumist võib taskistada liigne kohvi joomine, alkoholi tarbimine suurtes kogustes ja suitsetamine. Vitamiine on mikrotoitained, mida vajama vaid väikestes kogustes. Siiski on nad olulised tegurid meie organismis toimuvates biokeemilistes protsessides nagu kasvamine, seedimine ja ainevahetus. vitamiin võib olla loomse või taimse päritoluga.
1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes (grammides) N ; P ; K ; C ; O ; H ; Ca ; Mg ; S. Lisaks on taimedele olulised väiksemates kogustes (milligrammides, mikrogrammides) Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn ; Co ; Mo jt. 2. Taimed saavad toiteelemente õhust (C ; O ; H) ja mullast (N ; K ; P ; Ca ; Mg ; S ; Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn jt. 3. Põhiliste toiteelementide puudumisel taimekasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehed võivad isegi kolletuda, taime lehed võivad minna isegi allikaks, seemete idavnevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehed kuivavad. 4
vesinikfluoriidi jälgi galaktika keskme läheduses paiknevas tähtedevahelises hiigelpilves. See on esimene kord, kui fluori sisaldavaid molekule avastati tähtedevahelises ruumis. Ka Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036%, metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Maal Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Litosfääris Tuntakse üle 100 fluori sisaldava mineraali, millest tähtsaimad on fluoriit (vanemas
.. 33. Lapse astmahaigus võib olla põhjustatud vanemate suitsetamisest laste juuresoekul...T 34. Tubakas läbib platenta ja jõuab looteni...T 35. Suitsetavatel naistel on raskusi rasedaks jäämisega..T. 36. Süsinikdioksiid on tervisele ohutu..V. 37. Nikotiin mõjutab kõiki elundeid.V.. 38. Enamik inimesi suudab iseseisvalt suitsetamisest loobuda...T 39. Nikotiin aitab kaasa seksuaalsele ihale...V 40. Väikestes kogustes mõjub nikotiin stimuleerivalt...T 41. Suurtes kogustes mõjub nikotiin rahustavalt.T.. 42. Alkohol ergutab mõtlemist...V 43. Sõltuvus uimastitest kujuneb välja vaid nõrga iseloomuga inimestel...V 44. Tubakas tekitab sõltuvust...T 45. Tass kanget kohvi, sõõm värsket õhku, külm duss aitab kaineks saadaV... 46. Sissehingatavad mürgised ained on organismile kahjulikud...T 47. Inimesed alkoholimürgitusse ei sureV... 48. Suitsetamisest sõltub kehakaal...T 49
Metanool Etanool Struktuuri valem CH3OH C2H5OH Molekuli valem CH4 C2H6 Rahvapärane nimetus puupiiritus Piiritus Lõhn / värvus Värvusetu/ piirituse lõhn Värvusetu, piirituse lõhn Mürgisus Väga mürgine Suuremates kogustes mürgine Kasutamine Hinnaline keemiatööstustes, kasulik Veini destilleerimiseks. kütus? Välitermomeetrid 3. Etanooli tootmine? toodetakse kahel viisil- kas naftast eraldatud eteeni ja vee vahelisel reaktsioonil või siis tärklisest ja tselluloosist. Nende lagunemissaadus glükoos kääritakse. Destilleerimise abil puhastatakse sellest etanool. 4
Miks on chnops-elemente kõige rohkem organismis? Sest need on organismis enim vajaminevad ained, ning organism vajab neid suurtes kogustes. Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e
Väimela 2010 Tervislik toitumine Õige toitumine on hea tervise alus. Tervislik ja mitmekesine toidulaud aitab meil säilitada normaalset kehakaalu, suurendab üleüldist heaolutunnet, parandab ajutööd ja vähendab riski lastel vanemaks saades erinevatesse haigustesse jääda. Tervislik toit sisaldab leiba või saia ja teisi teraviljatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid, liha, kala ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhrut. Mitte ükski toiduaine ei suuda pakkuda kõiki inimese funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid. Seetõttu on oluline tarbida laias valikus erinevaid toiduartikleid, et tagada piisav kogus vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid, mis on inimese tervisele vajalikud. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: süüa tuleb vastavalt vajadusele,
Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja
sellistesse kohtadesse nagu võlakirjad, mille intressimäärad olid väga madalad. Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et hüpoteegi tagatud väärtpaberid on igati kindlad investeeringud ning andsid neil tihti AAA
AINEVAHETUS Ainevahetuskõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu on inimene seotud keskkonnaga ja mis võimaldab elutegevust. Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained(taimeõli,teravili,puuvili,liha,kala,muna,piim). Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Mikrotoitainedvajatakse väikestes kogustes, on vaja normaalseks ainevahetuseks(vitamiinid,mineraalained). Makrotoitainedvajatakse suurtes kogustes, vajalikud keharakkude ja kudede moodustamiseks(valgud, süsivesikud, rasvad). Lõhestumisreaktsioonid keerukamate ühendite lõhestumine lihtsamateks, energia vabaneb, moodustuvad ühendid kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel.
· Reageerimine ärritusele 2) Looduse riigid on : · Taimed · Seened · Loomad · Bakterid · Protistid 4) Elu organiseerituse tasemed on : BIOSFÄÄR Ökosüsteem Populatsioon TAIMORGANISM LOOMORGANISM * organ(juur) *organisüsteem * kude(kattekude) ehk elundkond (seedeelundkond) * organ(kops) * kude(lihaskude) 5) Makroelemendid on elemendid, mida iga organism vajab suhteliselt suurtes kogustes ja nad esinevad orgaaniliste ainete koostises. Põhibioelemendid organismides on : C, H, N, O, P, S. Mikroelemendid on elemendid, mida organismid vajavad suhteliselt väikestes kogustes. Kuid organismi normaalseks elutegevuseks on vaja mõlemaid! Põhibioelemendid on : K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, F, I. 6) SÜSIVESIKUTE e SAHHARIIDIDE VALKUDE Funktsioonid : Funktsioonid : * Ensümaatiline (katalüsaator) * Energeetiline
Organismide keemiline koostis ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad) Vesi: - lahustab vitamiine ja soolasid - veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon) - vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. IOONID Makroelemendid- ioonid, mida organism vajab suurtes kogustes: - Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust
8. Kuidas tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. 8,1 Agaar-kasvatatakse köögivilju, põhiliselt eksporditakse kaupe, 8,2 Industriaalne – Palju tööstust enamust rahvast töötab sekundaarses sektoris 8,3 Infoühiskond- Riik on kõrgelt arenenud, enamus infot on talletatud arvutites, 9. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused ning peamised kasutusvaldkonnad. 9,1 Jõetransport- transporditakse enamasti väikestes kogustes inimesi ja kaupu. 9,2 Meretransport- Transporditakse hästi suurtes kogustes kaupu on hetkel kõige odavam viis kuidas midagi transportida, kuid see on aeglane. 9,3 Maanteetransport- kiirem kui laev, kuid kulukam ja on suurem võimalus, et juhtub õnnetus. 9,4 Raudteetransport – Kiire, suudab transportida suurtes kogustes etinevaid asju, kuid on piiratud rajast. Torutransport???-Hea viis kuidas transportida nt gaase, töötab 24/7, odav.
Vali üks või enam: a. baktereid b. mükoplasmasid c. viiruseid d. seeni Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: baktereid, seeni. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimsete ravimite tootmises on eriti tähtis lähtematerjalide analüüs, säilitamine ning töötlemine, kuna nende koostis on sageli keerukas ja muutlik ning määratavaid toimeaineid on: Vali üks või enam: a. suurtes kogustes b. arvukalt c. vähesel arvul d. väikestes kogustes Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: arvukalt, väikestes kogustes. Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Salvide, kreemide, suspensioonide ja emulsioonide valmistamine ja villimine enne lõppsteriliseerimist peab üldjuhul toimuma: Vali üks: a. C klassi tootmiskeskkonnas b. D klassi tootmiskeskkonnas c. B klassi tootmiskeskkonnas d
marke. Energiajookide põhilisteks koostisosadeks on tauriin, glükoronolaktoon ja guaraana. Tauriini ja kofeiini tarbimine pärast intensiivset treeningut võib suurendada südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Samuti suureneb vee ja naatriumi kadumine organismist. Toitumisspetsialistid hoiatavad, et energiajoogid võivad põhjustada kiiret energiataseme tõusu ning hiljem selle sama kiiret langust. Mõned joogid sisaldavad lisaks kofeiinile ka B-vitamiini, mis suurtes kogustes manustatuna võib põhjustada südame puperdamist ning tuimust ja pakitsust kätes ja jalgades. Noorte hulgas muudab energiajoogi populaarseks kindlasti reklaam, kus kirjutatakse, et energiajoogid stimuleerivad kesknärvisüsteemi, aitavad ületada suurt kehalist ja vaimset väsimust, kiirendavad südametegevust, tõstavad vererõhku ning soodustavad lihaste tööd. Tänu reklaamides lubatule on nende tarbimine kindlasti suurem, sest kui on vaja midagi
kaubandustegevuse edukus. · Selleks, et toimuks ostu-müügitehing peab müüja suutma pakkuda: a. vajalikku kaupa b. vastuvõetavat hinda c. ostjale sobivat ostukohta ja aega · Müümine tähendab kaupade raha vastu vahetamist või raha eest teenuste osutamine; on müümine ,müügitehingu protseduur. · Kauplemine tähendab pakkumist ja müüki · Hulgimüügi all mõistetakse suurtes kogustes (hulgi) kaupade edasimüüki jaeettevõtetele või tootlikuks tarbimiseks. Kaubandus Väliskaubandus Hulgikaubandus Jaekaubandus Toitlus Turu ja tänavakaubandus Kauplus Rändkauplus Kiosk · Jaemüük on kauba müük lõpptarbijate laoti, tühiti ja väikestes kogudes. Jaemüük võib
mineraal soolad, glükoos, aminohapped, kusiaine, lõplik uriin 1 2 l, tekib neerutorukestes, koostis: kusiaine, mineraal soolad, vesi, puuduvad glükoos, aminohapped, suureneb kusiaine, soolad, väheneb vesi (mineraal soolad), verre imenduvad glükoos, aminohapped, osa vett, esmase ja lõpliku uriini erinevus, sest lõplikus uriinis imenduvad verre tagasi glükoos ja aminohapped, et säilitada organismis stabiilne sisekeskkond. makrotoitained mida inimene peab saama pidevalt suurtes kogustes: valgud, rasvad, süsivesikud, vesi. mikrotoitained mida inimene peab saama väikestes kogustes: sool, vitamiin, mineraalained.
nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. 39. Kolesterool- lipiidide hulka kuuluv steroid, mis esineb ka loomaraku membraani koostises 40. Lipiid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees mittelahustuvad ühendid, hüdrofoobsed 41. Makroelement- organismide koostises kõige enam esinev keemilised elemendid, mida organism vajab suhteliselt suurtes kogustes : O, C, H, N, P ja S 42. Mikroelemendid- esinevad väikestes kogustes, kuid on hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks 43. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 44. Teaduslik fakt- teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvalt kinnitust 45. Teaduslik meetod- lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad 46
kui ehitusmaterjali seda kasutatakse õhutranspordi alal. ● Silumiinist - selam alumiiniumist ja ränist, on head valamisomadused, pehme, kasutatakse ebaoluliste detailide jaoks. Peale alumiiniumi ja ränit (10-13%) selles sulamis on: raud (0,2-0,7%), mangaan (0,05-0,5%), kaltsium (0,07-0,2%) titaan (0,05- 0,2%), vask (0,03%) ja tsink (0,08%). ● Berüllium on lisatud, et vähendada oksüdatsiooni kõrgematel temperatuuridel. Väikestes kogustes lisandina berülliumi (0,01-0,05%) kasutatakse alumiiniumi sulamites, et teha neid vedelemaks. ● Boori lisatakse elektrijuhtivuse parandamiseks. Booriga sulameid kasutatakse tuumaenergeetikas, kuna see neelab neutronei ja seega takistab radiatsiooni. Boori lisatakse keskmiselt 0,095-,1%. ● Raud. Väikestes kogustes (0,04%) on kasutusel juhtmete valmistamisel. Lisab tugevust ja parandab levimust. ● Magneesium oluliselt suurendab tugevust, ilma et väheneks plastilisus.
soja) · Valke, kus mõni aminohapetest puudub, nim. MITTETÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (taimsed toiduained) · Täiskasvanud inimese valkude vajadus ööpäevas 50-100 g (1g = 4,1 kcal) Mineraalained: · Üle 70 keemilise elemendi · Tõhustavad rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetust · Luustiku kujunemist · Närvisüsteemi ja lihaste töö · Ei anna energiat Liigitus: 1. Makroelemendid on vajalikud kogustes, mida arvestatakse milligrammides süsinik, vesinik, hapnik, kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kloor, kaalium, lämmastik, väävel 2. Mikroelemendid on vajalikud üliväikestes kogustes, mida arvestatakse mikrogrammides raud, tsink, vask, jood, floor, seleen, arseen, tina, koobalt, broom · Täiskasvanud inimese ööpäevane mineraalainete vajadus on 20-30 g · Mineraalaineid leidub väikestes kogustes paljudes toiduainetes ja sellest piisab
tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks. Pruun jume tekib tänu sellele, et organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Vähestes kogustes on ultravalgus inimesele kasulik, kuid liigne päevitamine ja suurtes kogustes ultravalgust võib tekitada nahavähki, silmahaigusi ja tapab baktereid. Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus pole kiirgus nii kõva. Maal olevaid organisme kaitseb liigse ja ohtliku UV-kiirguse eest osooni kiht, kus neeldub suur hulk ultravalgusest. Kuna
Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer. Molekulaarne lämmastik on oluline komponent Saturni tähe Titan paksu atmosfääri ning esineb väiksestes kogustes teiste planeetide atmosfääris Lämmastik esineb kõikides elusorganismides, valkudes ja nukleiinhapedes. Moodustab tavaliselt umbes 4% taimede kuivast massist ning umbes 3% inimkeha massist. Esineb ka suurtes kogustes loomses fekaalis nagu uriinis ja uriinhappes. On ka tähtsaks toitaineks taimedele. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel)
neid enam meile ei jätku. Massiivne fossiilkütuste kasutamine maailmas on tekitanud meile küllaltki palju probleeme ja mõtlemisainet. Nafta hind üle maailma kerkib kiirustel, mida mõni dekaad tagasi ei suudetud isegi ette kujutada. See tuleneb ka sellest, et sel ajal ei osatud aimata, et maailmast võib saada taoline tarbijaskond nagu ta praegu on. Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põletades fossiilseid kütteallikaid paiskame õhku suurtes kogustes jääkaineid. Väidetavalt söövad need mürgised gaasid meie osoonkihti auke, eksponeerides meid ohtlikult päikesele. Kas on asjal ka säravam külg? Kuskil 20. sajandi lõpus tegi inimkond kurvastava avastuse - meie massiivselt
arenenud majandusega riik. Tootmis vormiks on enamasti spetsialiseerunud suurtalud. Põllumajandus on spetsialiseerunud suuresti loomakasvatusele. Nimelt annab loomakasvatus 90% põllumajanduse tuludest. Kõige rohkem kasvatakse seal sigu, ning see on ka kõige tähtsam põllumajandus haru. Olulisel kohal on ka kalapüük. Peamisteks põllukultuurideks on tervaviljad ning suures hulgas kasvatatkse ka suhkrupeeti.Taani ekspordib maailma suurimates kogustes sealiha ning väiksemates kogustes piimatooteid ja kala. Sisse imporditakse peamiselt soja, kondiitrikaupu, veini, teravilja ja teisi toidukaupu. Keskkonnaprobleemidega on seotud põllumajandus tänu väetiste ja pestitsiitidega pinnavee saastumise tõttu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
