Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu...
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2 Audiitortegevuse ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks oluliseks tõukejõuks oli väliskapitali sissevool eestisse. Tõsiseks probleemiks kujuneb see, et
aeg. 4) töötasu võib olla lepingujärgne, kui on mahukamad auditid, siis tuleb kokku leppida tunnitasu. 9. Suhtumine teistesse audiitoritesse vandeaudiitor ei tohi mingil viisil halvustada või põhjendamatult kritiseerida teisi audiitoreid, va kui mõne audiitori küsimust arutatakse mingis komisjonis või uurimisorganites. 10. Reklaam oma teenuse reklaamimisel ei tohi audiitor kasutada pealetükkivat ja eksitavat reklaami. Auditeerimine Auditeerimine on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni majanduspidamise aruannete ja nendega seotud informatsiooni kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda sellele infole hinnang. Auditi objektiks võivad olla nii kasumit taotlevad kui mittetaotlevad juriidilised isikud, sõltumata kliendi tegevusalast, suurusest, juriidilisest vormist jm taolistest tunntustest. Audit on kõigile kättesaadav. Auditeerimise eesmärk on anda audiitorile vajalik informatsioon
AUDITEERIMINE Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane on kohustatud arvestama oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teiste isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
Sellisel juhul võib järgneda eraldi pettuse audit. 10) Olulisus arvesse tuleb võtta auditi objekti olulisust. See on võimaliku kahju suurus, mis võib tekkida antud objekti kahjustamisel. 11) Auditi läbiviimiseks antav aeg auditeerimisel peab arvestama sellega, et mida rohkem on aega auditeerimiseks, seda põhjalikumalt ja kvaliteetsemalt saab auditi koostada. Liigne ajakulu ühele objektile vähendab ajaressursse teiste objektide auditeerimiseks. Auditeerimine on segavaks faktoriks töötajatele, kes sellega kokku puutuvad. 12) Hinnang sisekontrollisüsteemile audiitor hindab sisekontrolli, selle jälgimise tulemuslikkust; kas kontrollimeetmed toimivad; palju neid rakendatakse; on efektiivsed; püüavad kinni vigu; ennetavad pettusi; tagavad ressursside efektiivse kasutuse jmt. Et veenduda objektil seatud eesmärkide täitmises. Siseauditi läbiviimise eest vastutava isiku ülesanne on määratleda objektid, mida asutuses
aruanded kajastavad ettevõtte finantsseisundit vastavalt seadustele, heale rmp tavale ning sise- eeskirjale õigesti ja õiglaselt. Auditi testi iseloomu tõttu ning arvestades et sisekontrollisüsteem võib olla väga varieeruv, säilib alati oht, et auiteerimisel ei avastata ka küllaltki olulisi vigu. Audiitori/auditi välised toimingud – lisaks auditeerimisele on seadusega kehtestatud audiitori funktsiooniks ka ülevaatus, see pole auditeerimine, see on ülevaatus. Raamatupidamise ja aruandluse teostamine, kokkuleppelised toimingud. Audiitor võib kliendile osutada auditi sarnaseid teenuseid. Kokkuleppelised toimingud – need on tavaliselt seotud mingi spetsiifilise valdkonnaga või mingi eriolukorraga. Reeglina ei anna audiitor kokkuleppeliste toimingute puhul hinnangut finantsinfole/aruannetele vaid ta esitab kliendile oma arvamused, soovitused, seisukohad ning järeldused ja otsused langetab klient
ettevõttesisene aruandlus ja selle analüüs; 2. ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur. Ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3. juhtimissüsteem. Aluseks on tulemusjuhtimise kontseptsioon. Laialt levinud mõisteks on auditi e audiitori mõiste, millega tavaliselt tähistatakse välisaudiitorit e vandeaudiitorit. Vähemtuntud on siseauditi mõiste, kuna see funktsioon on lühema ajalooga ning esialgu ei rakendatud erasektoris. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning hinnangu andmine nende kvaliteedile lähtuvalt auditeerimise eeskirjast (välisaudit, siseaudiitor kontrollib kõike). Kontrolli valdkonda kuuluvad ka mõisted – revisjon ja revisjonikomisjon. Rev komisjon annab hinnanguid minevikus e revideeritaval perioodil sooritatud tegevustele. Auditeerimist eristab revisjonist see, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib igaüks. Riigikontroll
SISEKONTROLL JA -AUDIT Viktor Arhipov · Audiitortegevuse seadus SISSEJUHATUS Sisekontroll muutus vajalikuks kui ettevõtted hakkasid globaliseeruma (laienema) ja kadus geograafiliselt eraldunud struktuuriüksuste kontroll. Need üksused aga hakkavad tegema oma siseseid eesmärke, strateegiaid jne. Selle tõttu on vaja kontrollisüsteemi. Selleks palgatakse sellised töötajad, kes kontrollivad keskastme juhte, et kõik aruanded oleksid ikka õiged (et ei ole asju ilustatud) ja raporteerivad tegevustest juhte ja omanikke. See vajadus oli alguses seotud eraettevõttetega aga järk-järgult ka avaliku sektoriga. Avaliku sektori kontroll on tähtis selle pärast, et kontrollitakse, kas ressursse on kasutatud vastavalt plaanitule. Fiskaaleelarve kinnitab valitsus- avaliku sektori osad küsivad nii palju kui neil vaja (või isegi rohkem, sest nagunii antakse vähem kui küsida). Ja selleks ongi vaja sisekontrolli avalikus sektoris, sest muud kontro...
.............................................................................................. 12 4.4 Vedurid ja pidurid......................................................................................................... 16 5. Strateegia elluviimise kontrollimine ja hindamine.............................................................. 17 5.1 Strateegia elluviimise jälgimine.................................................................................... 17 5.2 Strateegia auditeerimine, strateegia dünaamiline muutmine........................................ 17 Kokkuvõte............................................................................................................................ 18 Kasutatud allikad.................................................................................................................. 19 Sissejuhatus Kursusetöö sai koostatud teemal "Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel",
kohta, väiksema korral võib kasutada lepingutasu. 9) Suhtumine teistesse audiitoritesse audiitor ei tohi põhjuseta mingil moel alustada või kritiseerida teiste audiitorite tegevust või nende isikut, erandiks on olukord, kui arutatakse konkreetse audiitori personaalküsimust. 10) Reklaam audiitor ei tohi oma teenuse osutamisel kasutada pealetükkivat ning eksitavat reklaami. AUDITEERIMINE Auditeerimine on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni rp.aruannete ning nendega seotud info kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda sellele infole hinnang. Auditi objektiks võivad olla nii kasumit taotlevad kui mittetaotlevad jur.isikud sõltumata sellest milline on nende tegevuse juriidiline vorm ning ettevõtte suurus. Audiitorettevõtja peab audiitorteenust osutades ning otsustuste tegemisel arvestama kõigi infokandjate vajaduste ja huvidega, kes teevad kliendi kohta järeldusi rp
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Erinevad gaasid ja kasutus Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................... 3 2. Hapnik .................................................................... 4 3. Propaan...............................................................4 4. Metaan ...............................................................4 5. Butaan ........................................................................ 5 6. Lämmastik ............................................................. 5 7. Vesinik ...................................................................... 5 8. Kasutatud kirjandus .............................................................. 7 ...
juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul.
Töötasu sõltub: 1) Audiitori oskustest ja tedmistest 2) Auditeerimisel osalenud isikute koolitustest ja kogemustest 3) Auditeerimiseks kulutatud aeg 4) Vastuse suurusest 9. Suhtumine teistesse audiitoritesse- Audiitor ei tohi mingil moel halvustada või põhjendamatult kritiseerida teisi audiitoreid. 10. Reklaam- Teenuse pakkumisel ei tohi audiitor kasutada esitavat ega pealetükkivat reklaami. AUDITEERIMINE JA AUDIITORI MUUD FUNKTISOONID • Auditi kohustus võib tuleneda ka seadustest, mitte ainult majandusnäitajatest. • Auditi kohustus on kõikidel aktsiaseltsidel, mittetulundusühingutel ja kohalikulomavalitsusel. • Auditeerimine on organisatsiooni raamatupidamise aruannete ja selle informatsiooni kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda hinnang info kvaliteedile. • Auditi objektiks võivad olla mistahes organisatsioonid.
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17
- Tegeliku töö käigus võivad reeglipärasus- ja tulemusauditid osaliselt kattuda ning sellistel juhtudel sõltub auditi liigitus peamisest eesmärgist. Seega infoaudit seondub kindlasti teiste auditiliikidega. 3. Kas infoaudit on eraldiseisev auditiliik või on see hoopis üldine nimetaja kõikidele audititele (abiks küsimused: mis on info, mis on korrastatud info, kas kõik andmed tervikuna ja valdkonniti on informatsioon, kas auditeerimine on valdkonnast sõltumata uurimine, kuidas midagi korrastada, vigu leida, paremini teha, planeerida)? - Samas on ta mõlemat. Sest ka teised auditiliigid üritavad midagi korrastada,paremini teha jne. Aga auditite eesmärgid on ikkagi erinevad. 4. Kas infoauditit on tulemuslik läbi viia teiste auditiliikidega koos või nende asemel? Mina arvan,et infoauditit on tulemuslik läbi viia koos teiste auditiliikidega koos. Mida rohkem koostööd teiste
Audiitortegevuse seadus Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-
Auditeerimise alused 02.09.08 Sai alguse 1800 lõpp 1900 algus, tekib suurtootmine, monopolid, Ettevõtted laienevad piirkonniti (geograafiliselt) omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast. Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine. Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele, hindab ainult majandusaruannet. Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid I. Majandusüksuse printsiip Rpkoh on kohustatud arvestama oma varad kohustused ja majandustehingud lahus omanike, krediitorite, töötajate ja klientide varast, kohustustest ja majandustoimingutest. (Nt firma ja oma rahakotti segiajamine
8. Tasu - auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda lõpptulemustest. Tasu arvestamisel võiks lähtuda audiitori oskustest, ajast, vastutusest. 9. Suhtumine teistesse audiitoritesse - audiitor ei tohi mingil moel alusetult halvustada või kritiseerida teisi audiitoreid, va kui see on seotud mõne audiitori isikliku küsimuse arutamisega. 10. Reklaam - audiitor ei tohi oma teenuste tuvustamisel kasutada pealetükkivat ega eksitavat reklaami. Auditeerimine: On ettevõtte asutuse või organisatsiooni finantsaruannete ja nendega seotud info kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda hinnang selle info kvaliteedile. Auditi objektiks võivad olla nii kasumit taotleva kui mittetaotleva organisatsiooni finantsaruanded, sõltumata kliendi suurusest, tegevusest või juriidilisest vormist. Auditeerimise eesmärk on luua audiitorile vajalikud eeldused hinnangu andmiseks ning selline hinnang tõstab finantsinfo usaldusväärsust.
Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, finantsanalüüs, finantsjuhtimine, finantsplaneerimine/eelarvestamine. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs.
management accounting preparing budgets and other financial reports necessary for management. Juhtimis raamatupidamine. 4. cost accounting working out the unit cost of products, including materials, labour and all other expenses. Kulukonto. 5. tax accounting calculating an individual's or a company's liability for tax. Maksu raamatupidamine. 6. auditing inspection and evaluation of accounts by a second set of accounts. Auditeerimine. 7. creative accounting using all available accounting procedures and tricks to disguise the true financial position of a company. Loov/topelt raamatupidamine. Assets-varad Depreciation-odavnema Liabilities-kohustus Turnover-käive Creditors- Debtors-võlg Overhead-üldkulu Share or stockholder- osanik, aktsiaomanik Stock or inventory- varu, ladu Revenue or earnings or income- aastatulu
4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus; 5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine; 6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus; 7) hüdrograafiline mõõdistamine; 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine; 9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus; 10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine; 11) tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine laevapere liikmetele; 12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine; 13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus; 14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine; [RT I, 22.12
Ettevõtted, mille tegevus ja otsused on läbipaistvad, on töötajate jaoks usaldusväärsemad. Inimesed ei taha üldjuhul olla seotud asjadega, mida nad ei mõista ning mis võivad olla potentsiaalselt illegaalsed. Probleemi oleks takistanud ka ettevõtte finantsalase informatsiooni nõuetekohane avalikustamine ja läbipaistvus. Üheks viisiks kuidas pankroti vältida oleks olnud ausus ja õiglane käitumine aktsionäride suhtes. Kokkuvarisemise oleks kindlasti ära hoidnud parem auditeerimine ja riskijuhtimine - Enroni pankrot näitas, et tuletisinstrumentide kasutamisel peab olema ettevaatlik ja neid ei saa kasutada inimesed, kes ei mõista nende sisu. Enron kasutas tuletisinstrumente hoolimatult, et kontrollida energia hindu. Kui Enron oleks olnud hoolikam tuletisinstrumentide kasutamisel ja raamatupidajad oleksid järginud raamatupidamisseadustikku, siis ei oleks nende võlad üle käte kasvanud ja firma ei oleks ilmselt lõpetanud pankrotiga.
Teos „Dianeetika“ Dianeetika – psühhotehnika, mis on segu psühhoanalüüsist ja müstitsismist Saientoloogia – tervete inimeste võimete parandamine vaimse treeningu abil Inimesed elavad MEST-universumis – materiaalne energeetiline aegruum. Sellest tuleb vabaks saada. Teetan – hing-vaim Inimese meel-mõistuse 2 osa: analüütiline meel teadvuses ja aheldav reaktiivne meel alateadvuses, mis talletrab engramme Engramm – alateadvusse talletunud minevikutraumad Auditeerimine – engrammidest vabanemine. Teostab seda audiitor Eesmärk ongi vabaneda engrammidest ja saada toimivaks teetaniks koos eriliste võimetega. 4 Avalikud jumalateenistused (silmapetteks), organisatsiooni militaarne juhtimine Ülikallid kursused võimete arendamiseks, variorganisatsioonid, nn mereorganisatsioon (kuna paljudes riikides ei lubata tegutseda, siis on ostetud ookeanilaevad ja kursused toimuvad nendel)
vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi
kasumlikkusest. Kui soovitud kasumlikkus on saavutatud, sunnib konkurents ilmselt igal juhul lisakulude protsenti vähendama. Eelarvestamise täpsuse vähenemisel on tõsised tagajärjed 11 Mida tähendab majandusnäitajate vertikaalanalüüs Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja
saastamist. Mis on tööhügieen? Tööhügieen on rakendusteadus, mis uurib töökohal olevaid keemilisi, füüsikalisi või bioloogilisi tegureid, mis võivad mõjutada töötajate heaolu. Kes on tööhügieenik? Tööhügieenik on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, eesmärgiga ennetada kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Auditeerimine Sageli ei vasta asutuse tööhügieeni olukord töötervishoius nõutud tasemele. Selleks, et saavutada nõutav tase, tuleks alustada oma ettevõtte analüüsist viia läbi tööhügieenialane auditeerimine. Auditeerimise eesmärgiks on ennekõike aidata tööandjal mõista töökeskkonna juhtimise vajalikkust ning suunata tema tegevus ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele. Nõustamine Et vältida suuri ja raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigusi, tööst põhjustatud
Samuti teeb ta tihedat koostööd riikide ametiasutustega, kuna komisjon haldab suuremat osa (ligikaudu 80%) ELi rahalistest vahenditest nendega ühiselt. Õigusraamistik Aluslepinguga asutatud ELi institutsioonina teeb Euroopa Kontrollikoda oma auditeid institutsioonidevahelises raamistikus, mis tugineb eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingule ja ELi üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele. ELi toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Kontrollikoja põhiülesanne tagada liidu auditeerimine, millel on kaks eesmärki: parandada finantsjuhtimist ja anda Euroopa kodanikele aru selle kohta, kuidas on avalik sektori vahendite haldamise eest vastutavad asutused vahendeid kasutanud. Alusleping sätestab artiklis 285 kontrollikoja kosseisu, artiklis 286 kontrollikoja liikemete kohustused ja artiklis 287 kontrollikoja ülesanded alljärgnevalt: Aluslepingu kohaselt kontrollib kontrollikoda liidu kõigi tulude ja kulude
finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning arengusuundadest. Selles saad ettevõtjana selgitada plaane ja näidata tegevusi, mis ei kajastu raamatupidamise aruandes, kuid on olulised aruande lugejale. Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks. Audiitorkontroll või ülevaatus Auditeerimine on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitorkontrolli kohustust reguleerib audiitortegevuse seadus. Näiteks aktsiaseltsidele on audiitorkontroll kohustuslik. Osaühingutele laieneb ülevaatuse või auditi kohustus alates teatud tingimuste täitumisest. Majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 5
Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle Oodatav käitumine Kolleegide arvamus, ametnikueetika Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll (auditeerimine) Avalik arvamus survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks
pakkuvaid ettevõtteid klassifitseerides need kui aktsiaseltsid (AS), osaühingud (OÜ), täisühingud(TÜ), usaldusühingud (UÜ) tulundusühistu (TuÜ) ning füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Nimeta ka mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA). Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE): Kersti Gross FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Meelika Siilsalu FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Tarmo Leheste FIE-Auditeerimine-Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik- õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Rahandusministeeriumi juures asuv organ - Audiitortegevuse nõukogu. Tuuli Tattar FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Täisühingud (TÜ): Kareen TÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Algdokumentide kontroll ja
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Sveitsis. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaseltsil on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega. Vastavalt Äriseadustikule võivad äriühingu aktsiad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel
PwC üheks eeliseks konkurentide ees võib olla nende edukus ülemaailmselt. 4 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Tabel 4. Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes 2016a. Tegevusala Müügitulu (EUR) Müügitulu % PC BO PC BO Auditeerimine 4 237 803 839 57.75% 42% 000 Raamatupidamine, maksu alane 1 285 768 961 17.52% 41% nõustamine 562 Finantsnõustamine 1 095 - 14.93% 516 Ärinõustamine jm- juhtimisalane 591 472 307 900 8.06% 16% nõustamine
ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. 27.Milline juhtimisvorm moodustatakse aktsiaseltsis? Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. 28.Kuidas toimub vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest? Aktsiaseltsile on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. 29.Mis on aktsiaseltsi plussiks ja miinuseks? Aktsiaseltsi põhilisteks miinusteks on: suur kapitalinõue, kolmetasandiline juhtimisstruktuur, audiitori nõue, suured ülalpidamiskulud Plussid: Juhatus võib koosneda mitmest inimesest. 30.Mis on FIE plussideks ja miinusteks? Plussiks on see, et erinevalt ettevõttest võid oma raha kogu aeg vabalt
Kasum ei võrdu tuluga. Kasum võrdub tuluga siis kui kulusid ei ole. Kasum ei võrdu raha. Nt. kinnisvara maksis 50000eurot , aastate pärast maksab see 80000eurot. 30000 on tuli, milles saab plussiks kasumisse, kuid raha päriselt ei eksisteeri. Püsiv ja muutuvkulu ei saa konkreetselt arvutada. et jõuda kasumisse 0 = Tulud - Püsikulud - Muutuvkulud Kasum 0 = TULUxInimeste arv - püsikulud - muutuvkulud x inimeste arv AUDIITORIKONTROLL (Vara, tulu, inimeste arv) Auditeerimine on raamatupidamisaruande kotrollimine ja sellele hinnangu andmine, seadusest lähtudes. Kõik aktsiaseltsid on kohustatud? Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, kohaliku omavalitsuse üksusele jt. Auditeerimise kohustus : Kaks kolmest või üks väga kõrge Bilanss - on kindel päev Müügitulu - toodete, kaupade või teenuste müügist tulenev tulu Põhivara ei ole müügitulus seisnev. nt. kui müüme juhatuse auto, see tulu ei ole müügist põhinev.
alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis Aktsiaseltsile on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Aktsiaseltsi põhilisteks miinusteks on: suur kapitalinõue, kolmetasandiline juhtimisstruktuur, audiitori nõue, suured ülalpidamiskulud. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Tulundusühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne.
väljastaja kui ka Maanteeametiga(tellijaga). Audiitorile esitatavad nõuded - Teehoiutööde tegevusluba teede projekteerimiseks ja ekspertiisiks või vähemalt insener V kutse erialal mille õppekava sisaldas õppeainet, mis vastab sisule ,,liiklusohutus ja korraldus" ning kes on täiendavalt viimase nelja aasta jooksul läbinud liiklusohutuse audiitori/hindaja koolituse Eesti Vabariigis. Mis juhul tuleb sooritada liiklusohutuse auditeerimine ja millal liiklusohutuse inspekteerimine Auditeerimine tuleb teha uusehitise juures, teistel juhtudel võib piirduda inspekteerimisega. Kuidas tähistatakse normides ja standardis liikluse teenindustaset ja mis olukordade tarbeks neid rakendatakse - A-F, enamus liiklusrajatisi projekteeritakse tasemele D, linnas ja selle lähialal lubatakse ka E. Mis näitaja alusel määratakse teenindustase I klassi maanteel - liiklusvoo tihedus, sa/km ühel sõidurajal. Mis näitaja alusel määratakse teenindustase tavalisel kaherajalisel maanteel - ajakulu
– töökuluarvestus (job costing system) – protsessikuluarvestus (process costing system) – operatsioonikulu arvestus (operation costing system) 1)Maksuarvestus - Arvestuse pidamine arvestatud ja ülekandmisele või tagastamisele kuuluvate maksusummade kohta erinevate maksude kaupa 1.1)Finantsaruannete analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale, kas siis regulaarne või mitteregulaarne 1.2)Audiitorkontroll - Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. 2) Juhtimisarvestus - Juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise; mõõtmise; kogumise; analüüsimise; ja vahetamisega, ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks 3) Kuluarvestus - Protsess, mis seisneb; 1) eelarvete koostamises organisatsiooni
osavõtul. 4 Eestvedamise printsiip Eestvedamine toimub eeskuju kaudu: Visiooni, strateegia ja plaanide väljatöötamine alluvate aktiivsel osavõtul Antud filosoofiaga kooskõlas olevate otsuste tegemine Otsene kontakt organisatsiooni klientidega Avatust ja koostööd soosiva juhtimissüsteemi väljatöötamine, mis õhutaks inimesi probleemide kindlakstegemisele, mitte nende varjamisele Parendamisprotsessi ja selle tulemuste auditeerimine 5 Pideva parendamise printsiip Pidev parendamine on protsess, mis peaks tagama ajaga sammupidamise ja pideva parenemise. Töö iga aspekti parandamist peetakse igaühe vastutusvaldkonnaks. Iga töötajat nähakse uute ideede ja innovatsiooni peamise allikana. Pideva parendamisprotsessiga on seotud järgmised mõisted: Planeeri-tee-kontrolli-korrigeeri Poliitika väljatöötamine Statistiline mõtlemine Standardiseerimine KVALITEEDI PIDEVA PARENDAMISE RING
· mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist.
finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva majandusaasta kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu.
Kas külastaja jäi rahule või on midagi, mida saab järgmisel korral paremini teha. Kui külastaja teeb mõne märkuse, siis tänage teda, sest ta andis teile väärtuslikku infot teenuse parendamiseks. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et viimane mulje ettevõttest ei ole vähem tähtis esmamuljest. Positiivse esmamuljega võidab hotell kliendi, positiivse viimase muljega võidab püsikliendi! 6.5. Vastuvõtuosakonna tegevuse auditeerimine Iga päev toimub külastaja ja hotelli vahel äritehinguid, mille korrektsust vastuvõtupersonal sama päeva õhtul kontrollib. Vastuvõtt koostab ja teeb muudatusi kõikide hotellis majutuvate ja ka mittemajutuvate klientide arvetel. Samuti peab vastuvõtt jälgima külastajate rahalisi tehinguid kogu viibimise vältel ning registreerima kõik arveldused. 7 PÄEVA KOONDARUANNE Nimi Kuup
vastavalt kehtestatud korrale tuleb ka siin toimida mittevastavuste tuvastamisele. Organisatsioonis peavad olema kehtestatud protseduurid piiritletud vastutuse ja volituste äranäitamistega mittevastavuste korral. Ka peavad olema välja töötatud meetmed: mittevastavuste põhjuste kõrvaldamiseks mittevastavustest tekitatud mõjude leevendamiseks korrigeeriva ja ennetava tegevuse algatamiseks ja läbiviimiseks ISO 14000 SEERIA STANDARDID KKJS auditeerimine ja juhtkonnapoolne ülevaatus KKJS järelvalve meetodiks on audit. Selle käigus tehakse kindlaks, kas kehtiv keskkonnajuhtimissüsteem: On vastavuses kavandatuga On toimiv On kõigile töötajatele teada ning Juhtkonda teavitatakse auditite resultaatidest. Auditite protseduurid katavad kõik olulisemad probleemsed valdkonnad, mis on seotud võimalike mõjudega keskkonnale.
Tegevusluba väljastatakse järgmisteks teehoiutöödeks, Tegevusloa annab välja Maanteeamet: - Teede projekteerimine ja teeprojektide ekspertiis, v.a.sillad - Sildade projekteerimine ja sillaprojektide ekspertiis - Liikluskorralduse projektide tegemine ja nende ekspertiis - Liikluskorraldusvahendite paigaldamine - Teede ehitamine, remontimine ja hooldamine, v.a. sillad - Sildade ehitamine ja remontimine - Teetööde ehitusjärelevalve - Liiklusohutuse auditeerimine 38.Ettevõtluse vormid. Ettevõtja on: Füüsiline isik ja Seaduses sätestatud äriühing Füüsiline isik pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Äriühing on: - Täisühing - Usaldusühing - Osaühing - Aktsiaselts - Tulundusühistu 39. Ettevõte Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis määravad ettevõtte tegevuse.
vähendamine), Kliima soojenemise leevendamine ja õhu kvaliteet, Keskkonnakorraldus 74. Millised on keskkonna korralduse abinõud - Ennetavad abinõud(piirangud, keelud, litsentsid), Keskkonnamõjude hinnang, majanduslikud abinõud(maksud, toetused, kindlustused), Parandavad abinõud(seire, audit, järelvalve, teavitamine), Jõumeetmed(tsiviilaktid, kriminaalaktid, administratiivne tegevus, trahvid). 75. Mis on keskkonna auditeerimine - Eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standartites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumite alusel. 76. Mida tähendab igaüheõigus - IGAÜHEÕIGUS Looduses võib: Liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal päikesetõusust loojanguni, kus see ei ole
· Mikrokliima (temperatuur, õhuniiskus, õhu puhastus) · Töökoha ergonoomiline ehitus ja kujundus · Asutuse sotsiaalne kliima, positiivsed inimsuhted · Objektiivne edutamis- ja ergutuspoliitika Tugevdusmeetmed: ennetav kontroll · Infotehniliste toodete ja turmamehhanismide verifitseerimine ja testimine · Regulaarne turbealase operatiivteabe jälgimine (eriti internetis) · Turvamehhanismide testründed · Süsteemide auditeerimine standardmetoodikate alusel Tugevdusmeetmed: turvateadlikkus e motivatsioon Peamised meetmeliigid: · Töötajate sobiv valimine · Regulaarne koolitus · Teavitusüritused · Proovihäired Peletusmeetmed Peletusmeetmed kahandavad rünnete üritamise tõenöosust. Peletav toime on reeglina turvameetmete kasulik lisaomadus ainuüksi teadmine turvameetmete käigushoiust või nende tajumine vähendab ründeindu, eriti kui oodatav saak ei korva ründaja riski. Näited:
Äriõigus- annab äriühingu tegevuseks aluse ja raamistiku ; Ettevõtlus- ettevõtja on alati kas omanik, nõukogu või juhatuse liige; äriühingu tegevus on ettevõtlus ; Juhtimine- juhatuse tegevus on tippjuhtimine ; Strateegiline juhtimine- omanike tahte elluviimine; nõukogu ja juhatuse tööjaotus strateegia väljatöötamisel; Finantsplaneerimine- eelarved, sh investeeringud, kinnitab nõukogu; seos ka strateegia väljatöötamisega , Sisekontroll ja auditeerimine- omanikele ja nõukogule (ka juhatusele) kindlustunde andmine selles, et tehakse õigeid asju õigesti. Juriidiliste isikute liigitus Eestis Eraõiguslikud juriidilised isikud- loodud erahuvides · Äriühingud- kasumit taotlevad Äriseadustiku alused- kapitaliühingud (AS, OÜ) ja isikuühingud (täisühing, usaldusühing), FIE Ühistuseaduse alusel- tulundusühistu (kooperatiiv), tarbijate- ja tootjateühistud, laenu- ja hoiuühistud
Järelarvestus · Hindamisviis: Arvestus, õiged vastused vähemalt pooltele küsimustele Teemad · Sissejuhatus ainesse. Kvaliteedi ajalugu. · Tervikliku kvaliteedijuhtimise põhialused - mõisted, põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006
annaabi.ee 
