Saksamaa transpordivõrk Maanteetransport Joonis 1. Suurimad maanteed Saksamaal Joonis 2. Suurimad linnad Saksamaal Allikas: Wikipedia Allikas: Wikipedia Teedevõrgu tihedus ja teede kulgemise suund Tänu asukohale Kesk-Euroopas ning kõrgeltarenenud majandusele on teedevõrk hästi arenenud. Maanteed paiknevad tihedalt üle kogu riigi, teedevõrgu tihenemist on märgata suurlinnade läheduses. Kõrvutades jooniseid 1 ja 2, on näha, et joonisel 1 eristuvad selgesti suuremad linnad.. Tihedaim on teedevõrgustik riigi idaosas, kus asuvad lähestikku Essen, Dortmund, Köln jt suured linnad, teised suurimad väljajoonistunud linnad on Hamburg, Berliin jt. Eelised riigis Kuna Saksamaa näol on tegemist kõrgeltarenenud riigiga, on teed kaasaegsed, heas korras ning mugavad kasutada (lisateatetahvlite, teeviitadega jms). Asukoht Kesk-Euroopas motiveerib riiki panustama teede korrashoidu, et hoida transiidi pealt ning ta...
Rotterdam 37%. Rotterdami osa Euroopa konteinersadamate käibest on 21%, millega on Rotterdam Euroopa konteinerkaubanduses turuliider. 2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas 9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu. Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km. Hollandis on 12 000 transpordiettevõtet, millest 82% pakub veoteenuseid rahvusvahelises ulatuses. 15% kõigist Euroopas maanteevedusid tegevatest firmadest on Hollandi ettevõtted. Samas pole maanteetransport siin ainukeseks valikuks. Hollandi sisestest ja riiki läbivatest vedudest tehakse 18% siseveetranspordiga ja 3% vedudest raudteega. Hollandi raudteede kogupikkuseks on 2888 km. Kuna Holland on logistikaettevõtete jaoks väga atraktiivne ja hästi toimiv turg, tegutseb seal palju rahvusvahelisi logistikafirmasid. Nendest osa on väga kitsalt spetsialiseerunud
läbilaskevõimet, muuta need ohutumaks ning tagada kaupade, inimeste ja veovahendite turvalisust. transiiditeenused- liiklusteede, sadamate, ladude, sise ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise võimaldamine ning ümberlaadimistööde tegemine transiidikeskused ehk v äravaregioonid kasutavad edukalt ära suuremahulise ja odava transpordi olemasolu ning spetsialiseeruvad vastavalt sellele. Väravaregioonidesse koonduvad enamasti veoteenuseid pakkuvad ettevõtted, töötlev tööstus ja eriti äriteenused see toob kaasa keskkonnaohud ja kõrgemad kinnisvarahinnad merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid LOGISTIKA JA GIS Logistika- majandusharu, mis juhib koordineerib ja optimeerib info- materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks.
iseseisva ekspedeerimis- ja logistikaalaste teenuste pakkujana ja professionaalse transporditeenuste osutajana nii lääne kui ka ida suunas, samuti riigisisesel maanteekaubaveol. Samuti kaasatakse ka mere- ja õhuveod koos lao- ja logistikateenustega, kaupade ladustamise, tolliformaalsuste korraldamise, kaupade kindlustamise jm. toimingutega. Kohalikul turul pakub DSV Transport kogu Eesti piires uksest ukseni veoteenuseid, liinivedusid st. igapäevast väljumist, ning opereeritakse nii täis- ja osakoormatega aga ka suuregabariidiliste veoste ja väikesaadetistega. Tarneaeg on Tallinnas kuni 4 tundi ning üle Eesti järgmine päev. Projektiveod sisaldavad ülegabariidilisi ja raskekaalulisi veoseid kogu Euroopas ja Venemaal. Lisaks hõlmab regulaarne maanteetransport üle kogu Euroopa ja SRÜ-riikide toidu- ja külmatransporti, rippuvate riiete transporti ning ohtliku kauba vedu ehk ADR-i.
ainuüksi Rotterdam 37%. Rotterdami osa Euroopa konteinersadamate käibest on 21%, millega on Rotterdam Euroopa konteinerkaubanduses turuliider. 2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas 9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu. Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km. Hollandis on 12 000 transpordiettevõtet, millest 82% pakub veoteenuseid rahvusvahelises ulatuses. 15% kõigist Euroopas maanteevedusid tegevatest firmadest on Hollandi ettevõtted. Samas pole maanteetransport siin ainukeseks valikuks. Hollandi sisestest ja riiki läbivatest vedudest tehakse 18% siseveetranspordiga ja 3% vedudest raudteega. Hollandi raudteede kogupikkuseks on 2888 km. Kuna Holland on logistikaettevõtete jaoks väga atraktiivne ja hästi toimiv turg, tegutseb seal palju rahvusvahelisi logistikafirmasid. Nendest osa on väga kitsalt
kaubavedu 46%, muud veoteenused 38% ning reisijatevedu 16%. Eksport suurenes tänu kahe viimatinimetatud veoteenuse kiirema kasvu toel. Nii reisijatevedu kui ka transiitvedudega seotud abiteenuste eksport suurenes aastaga ligi veerandi võrra. Suurim osa veoteenustest (63%) müüdi Euroopa Liidu riikidele ning müüdud teenuste maht tõusis aastaga 9%. Põhiline ekspordipartner oli Soome (20% veoteenuste ekspordist). SRÜ moodustas veoteenuste koguekspordist 18%, peamiselt müüdi veoteenuseid Venemaale. Veoteenuste eksport ülejäänud riikidesse suurenes aastaga 10% ning läks peamiselt madala maksumääraga piirkondadesse ning Sveitsi ja Ameerika Ühendriikidesse. Veoteenuste import moodustas 37% teenuste koguimpordist ja kasvas aastaga rohkem kui kolmandiku võrra. Ka impordi puhul oli suurem osa sisseostetud veoteenustest seotud 10 kaubavedudega ning need suurenesid ligi poole võrra
VÄÄRTUSAHELA JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida tähendab kogukulude kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. 2. Mida tähendab kulude kompromissi kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 3. Tsentraliseeritud jaotus. Näiteks tsentraliseeritud jaotussüsteemi korral on võimalik vähendada varudega seotud kulusid, teenindades üha suuremat territooriumi. Mida rohkem on meil ladusid ...
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
2.7 Pakkuja on kohustatud kommertsliinivedude korraldamisel tõkestama kõrvaliste isikute vedu, mistõttu ta peab kontrollima hankija töötajate töötõendeid. 2.8 Sõitjatel on lubatud tasuta kaasa võtta isiklikke asju arvestusega, et need esemed ei oleks liialt suuremõõtmelised ja kaalulised ega häiriks või ohustaks kaassõitjaid. 2.9 Pakkuja peab korraldama kommertsliinivedu ja osutama hankijale veoteenuseid kooskõlastatud sõiduplaanide järgi. Kui sõiduplaanis toimuvad muudatused (muutub aeg või liin) või muutub bussi suurus või tuleb liinile tuua täiendav(ad) buss(id), on pakkuja kohustatud täitma hankija esitatud liiniveo tellimused hiljemalt ühe (1) kalendripäeva jooksul, kui hankija muudab ajutiselt või hiljemalt viie (5) kalendripäeva jooksul sellekohase tellimuse tegemise päevast, kui hankija muudab alaliselt teatud
55. Vedude korraldamise ülesandeks ei ole veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine maksimaalse täiteaste saavutamine võimalikult väike ööpäevane läbisõit erinevate kaubavoogude ühendamise sünergia 56. Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel? teede seisukorda liiklemistingimusi laadimisjärjekorda kaubakindlustuse olemasolu 57. Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid? kõigil veoki omanikel või valdajatel veoki omanikel veovahendiga, mis on registreeritud kaubaveoautona autoregistrikeskuses veoki omanikel, kellel on kaasas CMR veokiri ettevõttel, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti 58. Mis veod on ADR veod maanteetranspordis? kiirestiriknevate kaupade veod külmakartlike kaupade veod elusloomade veod ohtlike ainete veod 59
54. Vedude korraldamise ülesandeks ei ole veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine maksimaalse täiteaste saavutamine võimalikult väike ööpäevane läbisõit erinevate kaubavoogude ühendamise sünergia 55. Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel? teede seisukorda liiklemistingimusi laadimisjärjekorda kaubakindlustuse olemasolu 56. Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid? kõigil veoki omanikel või valdajatel veoki omanikel veovahendiga, mis on registreeritud kaubaveoautona autoregistrikeskuses veoki omanikel, kellel on kaasas CMR veokiri ettevõttel, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti 57. Mis veod on ADR veod maanteetranspordis? kiirestiriknevate kaupade veod külmakartlike kaupade veod elusloomade veod ohtlike ainete veod 58
maksimaalse täiteaste saavutamine võimalikult väike ööpäevane läbisõit erinevate kaubavoogude ühendamise sünergia 56. Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel? teede seisukorda liiklemistingimusi laadimisjärjekorda 41 kaubakindlustuse olemasolu 57. Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid? kõigil veoki omanikel või valdajatel veoki omanikel veovahendiga, mis on registreeritud kaubaveoautona autoregistrikeskuses veoki omanikel, kellel on kaasas CMR veokiri ettevõttel, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti 58. Mis veod on ADR veod maanteetranspordis? kiirestiriknevate kaupade veod külmakartlike kaupade veod elusloomade veod ohtlike ainete veod 59
dusi. Tootjad hangivad tootmissisendeid (tööjõud, toorained, materjalid, energeetilised ressursid jne) madala kulutasemega maadest, suurem osa valmistoodetest realiseeritakse aga arenenud majan- dusega riikide turgudel. Logistikateenuste osutajatelt soovitakse osta veoteenuseid üleilmses ja üleeuroopalises ulatuses. Tarnijad on üha enam huvitatud laiaulatuslike logistika- ja veondusvõrgustike loomisest. Üleilmselt tegutsevate logistikapartnerite võrku kasutades on võimalik lühendada veo- ja tarne- aegu, vähendada veokulusid ja suurendada tarnekindlust. Säärased arengud on toonud kaasa veeta-
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
