Mis on Sulle s¸damelhedane ja "oma"?
Olgu t^^ nii tasuv kui tahes, kui ta pole tegija jaoks huvitav, kaotab inimene
oma loovuse ja entusiasmi ning tunneb rahulolematust. Samas v_ib esmapilgul
huvitavana tunduv t^^ lhemal tutvumisel osutuda hoopis teistsuguseks ning
mittemidagi¸tlevana tunduv tegevus jllegi pakkuda s¸venemisel t_elist
rahuldust. Jrgnev ¸lesanne aitab Sul paljude tegevuste hulgast vlja valida
need, mis Sinus head enesetunnet tekitavad.
Tee oma huvide inventuur
KAKSK
Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevad...
Teema Töö planeerimine Ülesanne Õpik Toiduvalmistamine suurköögis Lk.50 Töövahendid suurköögis 1. Loetle vastavalt kasutusotstarbele töövahendite rühmad ja sinna kuuluvad töövahendid, määra kasutamise eesmärk: Mõõtevahendid: mõõtekannud, kulbid, termomeetrid. Eeltöötlusvahendid: koorimisnoad, köögiviljanoad, üldnuga, lihanuga, kokanuga, fileerimisnuga, leivanuga, lõikelaud, lihavasar, köögiköörid, riiv, sõel, kastmesõel, vahukulp, sidrunipress, kausid, vormid, tainarull, lõikurid, pintslid, visplid. Kuumtöötlemisvahendid: Potid / Keedunõud, kastrulid, (prae)pannid, kastmekastrulid, pannilabidad, üintsetid. Loetle plastikust lõikelaudade värvid ja kasutamine tooraine ja toidu töötlemisel Sinine- Värske kala. Punane- Tooresliha Kollane- Küps liha Roheline- Salat ja puuvili Valge- Leiva- ja piimatooted 2. Millised noad võiksid kuuluda koka töövahendite põhikomplekti? Üldnuga, k...
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod ...
Vähemkasutatavad vigadeparandamise võtted Vastupidine lausend nt määrasin vale debiteeritava konto. Teen vastupidise lausendi, mida enne debiteerisin, nüüd krediteerin. Kasut. Vähem sest moonutab käibeid suures ulatuses. Summade kontolt kontole ülekandmine- moonutab käibeid. Tekivad naljakad kontode korrespondeerumised. Inventeerimine Üle lugemine, kaalumine, mõõtmine füüsiline inventeerimine. Nõuete ja võlgade inventuur on raamatupidamislik inventuur. Inventuure võib planeerida Täielikult kõik ettevõtte varad on inventeeritakse Osalised inventuurid valitakse välja nt varude alt kindlad kaubagrupid, inventeeritaksen eed ära. Kui osaliste inventuuriga ei tuvastata vigu, siis pole vaja täielikku inventeerimist läbi viia. Korralised inventuurid tähtaeg raamatupidamise siseeeskirjas. Kassat võiks inventeerida iga kuu vüi kvartali lõpus. Kindlasti aruande aasta lõpul Inventeerimist võib alustada 2 kuud enne perioodi lõppu
hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarvestusprogrammis. Ka kokkuvõtete tegemisel ja saldovigade parandamisel lähtutakse vajadusest hoida toodete laosaldod seotuna konkreetsete hoiukohtadega. Tavapäraselt läbitakse inventuuride teostamisel järgmised etapid: 1. Planeeritakse inventuuri läbiviimise aeg. Võimaluse korral tuleks viia inventuur läbi tööpäeval. 25 2. Kontrollitakse üle saabuvate ja väljuvate saadetiste registrid. Sissetulevate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik lattu saabunud kaupade arvelevõtmise toimingud. Väljuvate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik saadetiste väljastamisega seotud toimingud. 3. Laoarvestusse võetakse tagasi pikka aega väljastuse ootel seisnud, laoarvestusest maha
osalised. Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu või ülejääkide kindlakstegemiseks. Kasutatakse erinevaid inventeerimismooduseid: Tähtaegne inventuur osa laost või kogu ladu korraga Inventuur osade kaupa - osa laost korraga, kontrollitavat osa võrreldakse arvutisaldoga reaalajas Pisteline inventuur - tehakse tooterühmade kaupa Nullsaldoinventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui füüsiline või raamatupidamislik saldo muutub nulliks Negatiivse saldo inventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks Pidev inventuur - inventuuri teostatakse osaliselt ja perioodiliselt kooskõlas väljatöötatud korraga ...
Minu praktika koht: Autoasi Pärnu Savi 3 Autoasi ladustab auto varuosasid. Tegeleg müügi, autode remondiga ja ladustamisega. Autoasi kauplustes teostavad nad jae- ja hulgimüüki.Töötajaskond on seltskondlik, töökad, sõbralikud ja teavad oma tööd hästi. Minu päevad olid seal hommiku üheksast poole viieni. 2. Tegevused 2.1 Inventuur Inventuuris sain ma lehe, kus peal oli kirjas kus kohas ma laos inventuuri teen. Näiteks 2B vahes. Seal ma alguses pesin riiulid puhtaks ja siis ma ladustasin tooted uuesti riiulitele tootekoodi järgi. Nt: 3587, siis järgmine tuleb 3588 jne. Inventuuri lehel oli peal toote kood, kus ta asub ja palju neid seal riiulis olema peab. Ja paberi peale ma märkisin kas on sama palju ja kui ei olnud, siis märkisin juurde kas + või -. 2.2 Komplekteerimine Komplekteerisime komplekterimislehe järgi
Päeva lõpul selgub, et kassas on sularaha 100 krooni rohkem kui kassaaparaadi järgi peaks olema. Raamatupidamiskanne kassajäägi korrigeerimiseks.. · Deebet: Kaubakulud 100 Kreedit: kaup 100 · Deebet kassa 100 Kreedit muud tulud 100 · Deebet: arvelduskonto 100 Kreedit: muud tulud 100 · Deebet: TTA Kreedit: Arvelduskonto · Deebet: Kassa Kreedit: TTA Inventuur 1. Mis on täielik inventuur? · Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi 5 korda aastas · Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi siis, kui tekib kahtlus , et keegi on midagi varastanud · Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. · Täieliku inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda
Kordamisküsimused: 1. Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming? Inventuuri läbiviimine on tähtis toiming, et saada õige pilt lao tegelikest jääkidest ja panna need vastavusse loogiliste kogustega. 2. Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus? Inventuuri läbiviimine sõltub peamiselt ringlemissagedusest. Mida suurem on kaupade ringlemissagedus seda tihedamini tuleb nendele inventuur teha. 3. Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur? Osaline inventuur sõltub ringlemissagedusest, täielikku inventuuri tehakse tavaliselt üks korde aastas, majandusaasta lõpus. 4. Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur? Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5
Kaubad on juba sisestataud ja selle järgi kauplus tellib kaubad. Kauplus kasutab EDI süsteemi. Dokumente ei valmistata EDI süsteemis. Näiteks tellimusi tehakse Jaemüügiketiostuosakonnas ja alles hiljem laetakse need EDI süsteemi. Väljaminevaid dokumente (arveid) valmistavad aga tarnijad. Operaator sisestab aruandluse dokumendid, komplekteerib vastavalt kuupäevale ja saadab Tallinnaraamatupidamisse. Kaupade inventeerimine jaguneb kaheks on mini-inventuur ja raamatupidamis inventuur. Miniinventuuri teevad kaupluse ostujuhid vastavalt vajadusele, kui leiavad, et kaupa on puudu või varastatud. Mini-inventuuri ei võta raamatupidamisjääki maha. Raamatupidamis inventuuri teostab inventeerimiskomisjon vastavalt graafikule kolm neli korda aastas. Inventeerib kauba, paneb kirja õiged jäägid ja kinnitab. Ettevõttes välditakse liigsete kaubakadude tekkimist turvaelementidega, turvakontrolliga ja turvatöötajate hea tööga
6 Lattu ostmisel võetakse materjalid ja kaubad arvele soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema tegevjuhi või lao varude eest vastutava isiku kinnitus. 2.5 VARADE JA KOHUTUSTE INVENTEERIMINE Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: 1. kassa inventuur – üks kord aastas 20. detsembril; 2. nõuete ja kohustuste inventuur - üks kord aastas 20. detsembril; 3. varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) - üks kord aastas 01. novembril. Kassa inventuur Kassa inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga osaühingu töötajatest moodustatud kolmeliikmeline komisjon, mille üheks liikmeks on osaühingu kassapidaja, kes vastutab inventeeritava kassa eest vastavalt sõlmitud materiaalse vastutuse lepingule. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument ( inventuurileht), milles kajastuvad
varud) Varude arvestussüsteem Varude arvestuse all mõistetakse kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu arvestus. Kogu ressurss kas kasutatakse ära perioodi jooksul või jääb perioodi lõpuks varude jääk. Varud mida ära ei kasutata kajastatakse bilansis varadena ja varud mis on perioodi ajal müüdud on majandusüksuse jaoks kulud. Inventeerimine Teostatakse aasta lõpus. Inventuuri eesmärgiks on varade kindlaks tegemine. Hindamise aluseks on füüsile inventuur. Selle eesmärk on teha kindlaks varude kõlblikus, kogus, kvaliteet, kasutusiga. Tavaliselt tehakse inventuur 2 kuud enne bilansipäeva. Varude kajastamine bilansis Varusid võib kajastada bilansis kahel viisil: eraldi kirjetena ühe kirjena, aga alaliigid peavad olema lisades välja toodud NÄITED: NÄIDE 2 Kasutatud allikad http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise %20%F5piobjektid%202/varude%20arvestus/index.html
.......................12 Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon................................................12 3.2 Arvelduste inventeerimine.............................................................................................13 3.3 Nõuete ja ettemaksete inventeerimine...........................................................................13 3.4 Varade inventuur............................................................................................................13 3.5 Kohustuste inventuur.....................................................................................................14 4. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMINE.....................................15 4.1 Raamatupidamise aastaaruande lisad.............................................................................17 ENESEANALÜÜS........................................
tarkvara 20% . Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse põhivara mahakandmisele järgnevast kuust. Põhivara kantakse maha firma juhataja poolt kinnitatud akti alusel. 9.2. Varude allesoleku kindlustamine Varade inventuurid on järgmised: 1. Kassainventuur. Kassainventuuri puhul loetakse kõik rahatähed üle ja märgitakse inventuuriakti rahatähtede ühikud koos rahatähtede arvuga. Sularahajääk kokku kajastatakse aktis nii numbrite kui sõnadega. 2. Pangakontode ja hoiuste inventuur. Inventuuriaktile lisatakse kõikide pangakontode väljatrükid, .inventuur koostatakse pangakontode väljatrüki alusel, mille kinnitab juhatus. 3. Varude inventuur. Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele: · kaubad; · ettemaksed. Varude inventuurilehed trükitakse välja laoprogrammist. Kõik varud laos loetakse üle tükiviisil ja märgitakse inventuurilehele tegelikud andmed. Kui laos on varusid, mida
· tulud; · kulud; · lepingud; · hoiused; · põhivara; · laenud ja intressinõuded ja/või kohustused; · investeeringud; · võlakohustused; · puhkusereserv, töötasu ja maksude arvestus; · väikevara; · eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused. Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad, kohustused, tulud ja kulud. Varade inventuurid on järgmised: 1. Kassainventuur 2. Pangakontode ja hoiuste inventuur 3. Varude inventuur Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele: 9 · kaubad; · materjalid; · valmistoodang; · väikevara; · ettemaksed. Kui kaupu, materjale, tooteid on vajadus maha kanda, koostatakse mahakandmisakt. Mahakandmisaktile märgitakse järgmised andmed: · ettevõtja nimi, aadress, registrikood; · kuupäev; · kauba, toote, materjali kood või inventarinumber;
...................................................................................8 2.3 Pärimismenetlusega seotud teated....................................................................................8 3.PÄRIMISMENETLUSE LÕPETAMINE.............................................................................10 3.1Pärimistunnistus...............................................................................................................10 3.2 Pärandvara inventuur......................................................................................................10 3.3 Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamine......................................................................11 2.KOKKUVÕTE.......................................................................................................................12 3.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................13
hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning rahajääk päeva lõpuks. · Ettevõte võib loobuda ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite koostamisest, aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. · Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada. Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur kindlasti bilansipäeva seisuga. Koostatakse inventuurileht, kus paberrahad näidatakse kupüüride kaupa, mündid summaliselt. Kingitud raha võetakse arvele: vara ja muud äritulud. Näide. Ettevõtte pangakontole laekub kingina saadud raha 10 000.- D 1014 SEB pank 10 000 K 3204 kingina saadud raha 10 000 3. Aruandekohustuslikud isikud. Kes nad on, kuidas toimub nendega arvestus.
2011 Mati Martin, 2011. Päevaliblikad Otepää looduspargis Oniscus OÜ. 2009 Nele Nutt. 2009. Otepää looduspargi maastikuline tsoneering. Artes Terrae OÜ. 2008 Toomas Kalda & Aivar Arike, 2008. Rohelise võrgustiku ja keskkonnatingimuste määratlemine Otepää looduspargis. 2007 Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Otepää looduspargi taimekatte kaardistamise aruanne. Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Käpaliste kaardistus Hendrik Relve, 2007. Põlispuude inventuur Valga- ja Võrumaal. 2006 Mare Leis. 2006. Otepää looduspargi lõunaosa brüoloogiline inventuur. Aruanne. EMÜ Põllumajanduse ja keskkonna instituut. Tartu. Toomas Kalda & Aivar Arik. 2006. Otepää looduspargi maa-asustuse muutused. Lõpparuanne. Monika Suskevics. 2006. Teadlikkus ja kaasamine Natura 2000 avalikustamisel Otepää looduspargis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Külvik. Meie kasu
nende õiglasele väärtusele, juhul, kui varaobjekti õiglane väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest c. juhul, kui varaobjekti bilansiline väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest d. nende kasutusväärtusele, juhul, kui varaobjekti kasutusväärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest Question 19 Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: a. varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud b. teatud varuobjektide turuhind on tõusnud c. teatud varuobjekte ei ole võimalik müüa d. varude füüsiline inventuur on tuvastanud et nende füüsiline seisund on halvenenud e. sarnaste varuobjektide turuhind on langenud Question 20 Amortisatsioon on a. vara soetusmaksumuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul b. vara lõppväärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul c
...................................................3 1.1 Lasnamäe Prisma Peremarketi struktuur..............................3 1.2 Kaupade tellimine.................................................................3 1.3 Kampaaniad..........................................................................4 1.4 Müüjate kordineerimine........................................................4 1.5 Prognoos............................................................................... 5 1.6 Inventuur..............................................................................5 1.7 Kliendiprobleemide lahendamine..........................................5 1.8 Planogrammi kontroll............................................................5 1.9 Meilide haldamine..............................................................5 1.10 Tagastused..........................................................................6 1.11 Pretensioonid..................................................
tarkvaralitsentsidega ning koostatakse olukorrast selge ülevaade, mille põhjal on hea anda soovitusi edaspidiseks. Kas on ettevõttel vaja mõned litsentsid juurde osta või ehk on paras hulk litsentse hoopis aktiivse kaadrivoolavuse käigus üle jäänud või lausa mõlemat. Igal juhul aitab selge ülevaade asjade seisust võtta vastu õiged otsused ning lõpetab pimesikumängu teie ettevõtte tarkvarahalduses. Tarkvaraaudit koosneb sisuliselt kolmest etapist: 1. Tarkvara inventuur, mille käigus loetakse üksipulgi üle kogu ettevõtte kasutuses olev tarkvara; 2. Litsentside inventuur, mille käigus kogutakse kokku kõik ettevõtte käes olevad tarkvara kasutust lubavad litsentsid, tarkvara oste puudutavad raamatupidamisdokumendid ning tootekarbid jm kasutusõigust tõendav materjal; 3. Analüüs, mille käigus võrreldakse kasutuses olevaid arvutiprogramme kasutusõigust tõendavate dokumentidega ning olenevalt kokkuleppest
palgatud sularahaveo teenus turvafirmade poolt. Sularaha (peakassat) inventeeritakse igapäevaselt. Puudujäägi ilmnemisel vastutab selle eest ainuisikuliselt teenindaja-administraator, kes tegeleb majas ainukesena peakassaga. 11 Loomulikult võib olla tekkinud puudujäägile mõistlik selgitus, selle välja selgitamiseks kaasatakse protsessi sisekontroll. Lisaks igapäevasele peakassa inventeerimisele teostatakse veel ka aastalõpu inventuur, mis osaliste allkirjadega edastatakse finantsosakonnale. Igapäevaste peakassa inventuuride tulemused edastatakse raamatupidajale. 3.2.3 Minu osalus maksevahendite aruandluse koostamises Kuna töötan ise xxxxxxxxxxxxe Selveri teenindaja-administraatorina, siis puutun igapäevaselt kokku maksevahendite aruandlusega ning seal juures ka peakassa inventuuriga. Kõik see on esialgsete andmete õigsuse kontrollimine ja koondamine ühtsetesse aruannetesse,
Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida. Soetusmaksumuse ja netorealiseerimisvääruse vahe kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Neto realiseerimisväärtuse arvestamisel peab silmas pidama püsivalt muutunud turuväärtust. Varude hindamisel ei saa aluseks võtta juhuslikke ja ajutisi hinna kõikumisi. Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: (a) varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; (b) sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; (c) teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimis-
vara suurenemisena; kuluna; · varude väljaminek registreeritakse · varude väljaminekut ei registreerita ning kajastatakse raamatupidamises ning ei kajastata raamatupidamises; vara vähenemise ning kuluna; · perioodi lõpus inventeeritakse · perioodi lõpus inventeeritakse allesolevad varud; allesolevad varud ning viiakse · inventuur peab toimuma bilansipäeva raamatupidamises kajastatud jääk seisuga. Inventuuri andmetel vastavusse tegeliku jäägiga; kajastatake varude jääk · inventuur ei pea toimuma raamatupidamises ning bilansipäeva seisuga. Inventuuri ja korrigeeritakse varude väljaminekut. bilansipäeva vahelised sissetulekud ja · eelised: lihtne, ei eelda tehniliste
2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib
ülesehitusega, mis võimaldab pakkuda kliendile optimaalset süsteemi. Sõltuvalt ettevõtte töökorralusest ning suurusest on võimalik müügisüsteem ehitada üles "ühe arvuti süsteemist" kuni üle eestiliste ja üle baltikumi toimivate laivõrkudel baseeruvate süsteemideni. Kasutab umbes 1500 ettevõtet Baltikumis Buum SQL komponendid Kassa- on-line/off-line võimeline Kontoriprogramm - toodete halduse , kauba vastuvõtt , laohaldus, inventuur, arvemüügi Kesandmebaas,SQL andmebaasimootor Keskandmebaas SQL anemaasimootor, mis toetab nii Windowa kui Linux platvormi
varade (marjapõõsaste) bioloogilist muundumist, mis hõlmab bioloogilise vara kasvamist, vananemist, tootmist ja paljunemist, mille tulemusena bioloogilised varad kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt muutuvad. Bioloogiline vara võetakse esialgu arvele tema soetusmaksumuses. Tootvad bioloogilised varad hinnatakse nende õiglasse väärtusesse konservatiivsuse printsiibist lähtuvalt, kus välditakse bioloogiliste varade ülehindamist. Varade ja kohustuste inventuur ning materiaalse põhivara füüsiline inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad pangakontode saldode võrdlus panga väljavõtetega ja materiaalse põhivara inventuur. Pangakontode ja pangaväljavõtete saldode vastavust võrreldakse kord kuus juhataja poolt. Maksude saldosid võrreldakse kord kvartalist. Vähemalt kord aastas viiakse läbi põhivarade inventuur.
kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid – abiraamatud: palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro jne. 16. Inventeerimine. Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Täielik inventuur - hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osaline inventuur - kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks. Korralised inventuurid: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas – majandusaasta lõpus).
Materjalid on korrektselt tõlgitud ja täiendatud. 3.4 Kontrollib töötle võtmiseks vajalike dokumentide olemasolu ja tutvustab allkirja vastu töökorralduse reegleid. Vajalikud dokumedid on esitatud direktorile ning töötaja on andnud allkirja töökorralduse reeglitega tutvumise kohta. 3.5 Koostab puhkuste ajakava, vormistab töötajate puhkused, peab puhkuste kasutamise arvestust ning aasta lõpus teeb puhkusepäevade inventuuri. Töötajate puhkused, puhkuse ajakava ja puhkusepäevade inventuur on vormistatud õigeaegselt ning vastavalt seadusandlusele. 3.6 Osaleb personali valiku ja värbamise protsessis. Personali valiku ja värbamise protsess kulgeb häireteta. 3.7 Nõustab ja abistab juhtkonda ja töötajaid personalialastes küsimustes. On kursis kehtiva töösuhteid reguleeriva seadusandlusega. 3.8 Koostab koolitusvajaduse analüüsi, teeb kokkuvõtte iga-aastaste ja katseaja lõpuvestluste tulemustest ning analüüsib koolitusvajaduse seisukohast töötajate hindamise tulemusi.
Eesti raamatu ajalugu. Eesti autorite raamatud. Teemaks muusika. Juhendaja: Ilmar Vaaro Koostaja: Gaythel Kukk Viljandi 2013 Uurisin siis eesti autoritepoolt välja antud muusikaalast kirjandust aastatel 1992-2012. Kuid võib öelda, et päris raske olid leida muusikaalast kirjandust, sest alates 1992 ei ole eriti midagi märkimisväärset ilmunud. Nüüd siis kokkuvõtted nendest raamatutest, mida ma leidsin: 1. Juhan Lepsaar `` Liivatuisus.`` - Sunnitöölise hingevalu laulud. Autor kirjutab nii: Minu parimad eluaastad möödusid vangilaagris sunnitööl vaeveldes. Et mitte vaimselt murduda ja tühjast lootusetuse tundest surra...
eesmärgil. Inventeerimise tulemusel koostatakse loend mis näitab varade seisu ja varade seisude hindamist ja üle vaatamist. Kui palju mis hinnaga jne, samuti ettevõtte nõudeid ja kohustusi. Inventuurid jaotatakse: - Täielik inventuurid: mis hõlmab kõiki ettevõtte vahendeid, nõudeid ja kohustusi. Viiakse läbi 1 kord aastas. Eesmärk- varade, varude, kohustuste hindamine majandusaruande koostamiseks. – Osaline inventuur: kaasatakse teatud liik varasid, nõudeid v kohustusi, võidakse läbi viia mitu korda aastas, arvestusandmete täpsustamiseks, tekkinud puuduste ja ülejääkide kindlaks tegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi jaotatakse inventuure: – Füüsiline inventuur: aineliste varade inventuur, mille puhul loetakse üle reaalselt eksisteerivad väärtused. – Raamatupidamislik: nõuete ja kohustuste kontrollimine, mis on mitte ainelised varad, tehakse
*Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenukset kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades.Töötaja oli seda varemgi teinud ja ilusasti raha tagasi pannud.Seekord aga jäi töötaja öösel raskelt haigeksei tulnud pikalt tööle ja nädala lõpus tehtud inventuur tuvastas puudujäägi Milline olid töötaja õigusvastase käitumise koosseis. Millise õigusrikkumisega oli tegemist ? *Mis juhtub tehinguga, milline sõlmiti eksituse tõttu. Milliseid õiguslikke tagajärgi see endaga kaasa võib tuua? *Mis on õigusallikate hierarhia mõte? Nimeta õiguse allikad. *Milline on põhimõtteline vahe saneerimisel Saneerimisseaduse ja saneerimisel Pankrotiseaduse kohaselt ? *Töötajaga oli sõlmitud tähtajatu tööleping
Eesti keele arvestuse kordamisleht Veaohtlikke sõnu: Asfalt - asfaldi asfalti forsseerima kompromiss Interjöör karussell absurdne Simultaan intervjuu defekt Plokk (ehitusdetail) prestiizne represseerima Blokk (ühendus) konstateerima sveitser belletri´stika kompetentne silling (ilukirjandus) satäänblond zlott harras satäänriie siffer helama (helisema) blamaaz zürii ädal (noor rohi) kooperatiiv sedööver hepik (p irtsakas) psühholoogia eunuhh hiirukas (hiirhall) psüühika hospidal/hospital revisjon kotlet diskussioon materialism taburet reziim renessanss menuett balanss allianss (riikide ühendus) tualett absoluutne sansoon (rahvalaulu liik) ...
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
praktilisemaks ja ka esteetiliselt nauditavaks ning säilitavad oma kvaliteedi kogu oma kasutusaja jooksul. Meteci Valduse OÜ Ringtee 6, Tartu 51013, Estonia Tel.: +372 738 5000 Fax: +372 738 5007 E-mail: [email protected] Asutamisaasta: 1992 Müügikäive: 20 m EUR ( 2012 ) Sh Eksport: 95 % ( 2012 ) Töötajate arv: 300 ( 2012 ) Tehas: 20000m2 Kvaliteedijuhtimine: ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 2. TEGEVUSED 2.1 Inventuur Inventuur oli siis kui mul oli praktika viimane päev. Ettevõttest tegid inventuuri ladude juhatajad ja ettevõtte kontori töötajad. Enamus töölisi oli samuti inventuuri pandud tegema. Tööriista laos, kus mina oma praktika läbi viisin, oli pandud inventuuri läbi viima kõige rohkem inimesi, kuna kõik mutrid ja väiksemad asjad tuli ära kaalude, et siis kogus saada. Mina sisestasin samal ajal arvutisse inventuuris üle loetud andmeid, kui leht täis sai toodi
eesmärgil. Inventeerimise tulemusel koostatakse loend mis näitab varade seisu ja varade seisude hindamist ja üle vaatamist. Kui palju mis hinnaga jne, samuti ettevõtte nõudeid ja kohustusi. Inventuurid jaotatakse: - Täielik inventuurid: mis hõlmab kõiki ettevõtte vahendeid, nõudeid ja kohustusi. Viiakse läbi 1 kord aastas. Eesmärk- varade, varude, kohustuste hindamine majandusaruande koostamiseks. – Osaline inventuur: kaasatakse teatud liik varasid, nõudeid v kohustusi, võidakse läbi viia mitu korda aastas, arvestusandmete täpsustamiseks, tekkinud puuduste ja ülejääkide kindlaks tegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi jaotatakse inventuure: – Füüsiline inventuur: aineliste varade inventuur, mille puhul loetakse üle reaalselt eksisteerivad väärtused. – Raamatupidamislik: nõuete ja kohustuste kontrollimine, mis on mitte ainelised varad, tehakse
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID 1. Foneetiline printsiip (kingad, pink, kang) 2. Morfoloogiline printsiip (kärbsed, jõudsin, jalgsi; teekäija, käia) 3. Traditsiooniprintsiip (suur ja väike algustäht, osa kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme kana kannud kanne kava kavva maja (majja) asi kassid kasse ehe tsehhid tsehhe lugu...
Inventeeritakse põhi ja väikevahendeid, materjale, kütust, lõpetamata ja valmistoodangut, kaupa, loomi, seemet ja sööta, raha ja rahalisi dokumente, debitoorset ja kreditoorset võlga. Inventeerimisobjektideks on nii materiaalse substantsiga kui ka mittemateriaalse substantsiga objektid. Inventeerimisel kindlakstehtud jääke võrreldakse raamatupidamise andmetega ja erinevuste esinemisel tehakse vajalikud korrektiivid [2:176]. Perioodilise arvestussüsteemi puhul on inventuur vajalik soetatud kaupade ja valmistatud toodangu omamaksumuse kindlaksmääramiseks. Kaks olulisemat sammu inventuuri tegemisel on kaupade füüsiline fikseerimine ning kaupade maksumuse kindlaksmääramine. Arvesse võetaks kõik kaubad, mis on firma omanduses, ning arvesse ei võetaks neid kaupu, mis on ära müüdud. Inventeerimise ülesanded: · inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemine; · üleliigsete ja kasutute varade kindlakstegemine;
Kohustused ja omakapital kokku 75 919 615 131 -88% 6 See oli üks tükk sellest, mis me kontoris oleme teinud, kuna paljud andmed on konfidentsiaalsed ,ei saa ma kõik tabelid näidata ja kirjeldada. Siis kui läksin töökohale hakkasin aitama ja koos tööd tegema koos juhatajaga. Esimene asi oli inventuur. Inventuuriks nimetatakse nimekirjas hoitavate esemete koguste ja seisundi füüsilist kontrolli, mis on aluseks täpsele inventuuriaruandele ja hindamisele. Inventuur aitab jälgida inventaari liikuvust ja tuvastada erinevusi kaubajääkides. Tegin kohvi inventuuri,jookide ja vorstide inventuuri. Inventuuri ajal loetakse ja märgitakse koos juhatajaga üles iga toode antud poes. Kui inventuur on läbitud, uueneb poe inventuuri aruanne,
suur ruumi kasutamise efektiivsus kaup on kaitstud voimalike vigastuste eest tootaja ergonoomiline tooasend Tower-susteem sobib hasti, uhitamaks ladustamist muude tegevustega, naiteks tootmisega. Toweri puuduseks on korge hind ja piiratud tootlikkus. Mini-load kasutaja saab jargnevaid eeliseid: osade laotoimingute taielik automatiseerimine tooted ei saa minna laos kaduma ega segamini kuna operaator saab kasitseda korraga ainult uht konteinerit pidev inventuur lao ruumala optimaalne kasutamine maksimaalne mugavus ja garanteeritud juurdepaas ladustatud kaubale. Mini-load susteemi puudusteks voib pidada korget maksumust ja piiratud tootlikkust.
fikseerides tähtajad. Läbiviimise mooduse järgi - füüsilised ja raamatupidamislikud inventuurid · Füüsilised inventuurid -ainelise vara inventuurid. · Raamatupidamislikud inventuurid - nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt. · Inventuurikomisjon -kas juhi käskkirjaga või koosoleku protokolliga võib moodustada kas: · alalised- püsivate koosseisudega või · uued iga inventuuri läbiviimiseks · Inventuur ja loend on kohustuslikud: · iga majandusaasta lõpus; · ettevõtte asutamisel, liitmisel, müümisel, likvideerimisel; · materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel (ainelise vara puhul). Raamatud ja kunstiteosed on põhivarad, mida ei amortiseerita. Arvele peaks võtma väärtuslikud asjad. Põhivarasid inventeeritakse Akadeemias üle kolme aasta. · Inventeerimisjuhend · inventuuri ajagraafik
ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras) Taastamistööde protsessProbleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine, projekti juhtimisprintsiibid ning tulevane kasutuspoliitika arutada kohalike elanike ning huvigruppidega ● Taustainformatsiooni kogumine ○ Varasemate analoogsete projektide uurimine ○ Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine ○ Paiga inventuur ja analüüs; see annab aluse kõige sobilikuma metoodika leidmiseks kui ka edukuse hindamise näidikuteks ● Plaani väljaarendamine A. Projekti ülevaade, eesmärk, kasutuspoliitika B. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs C. Alternatiivsete lahenduste kirjeldused D. Valiku põhjendus E. Eelarve F. Projekti kohandamise võimalused
päevajooksul palju välja ja tuleb sisse ja võib juhtuda, et nende sisestamine ununeb. 8. Mida tähendab laovarude füüsiline hooldamine? V: Et laovarud oleksid tolmust puhtad, et tooted oleksid nendele mõeldud tingimustes (päikese eest kaitstud, kuivadel ja sobivatel hoiukohtadel). 9. Mis muudab laotöö efektiivseks? V: Laotöö personal Kvaliteetne tehnika (arvutid, tõstukid jne) Laoruumide puhtus ja kord Laotööde juhtimine (juhataja) Korrapärane inventuur 10. Millised isikuomadused peavad olema laotöötajatel? V: Vaimne võimekus, teotahe, vastutusvõime, suhtlemisoskus, enesekindlus koos otsustusvõimega, eesmärkide seadmise oskus, valmisolek riskida. 11. Mida tähendab FIFO, LIFO, FEFO? V: FIFO- Esimesena sissetulnud kaubad väljastatakse esimesena. LIFO- Viimasena sissetulnud kaubad väljastatakse viimasena. FEFO- Kõige vanema realiseerimisajaga kaubad väljastatakse viimasena. 12. Mida tähendab toote ringlussagedus?
majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel Ettevõte kasutab Raamatupidamisseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1. Varade ja kohustuste inventeerimine Varade ja kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: · kassa inventuur üks kord aastas 20. detsembril või vajadusel; · nõuete ja kohustuste inventuur üks kord aastas 20. detsembril; · varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) üks kord aastas 01. novembril. Inventuurid viib läbi Ettevõte juhatuse liige/juhataja. Aruannete koostamise kord Bilansisaldod 1 kord kuus. Kasumiaruandesaldod 1 kord kuus. Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks. Maksudeklaratsioon 1 kord kuus 10-ndaks kuupäevaks.
raamatukogusse juurdehangitud ja kustutatud teavikute arvuline vahe raamatukogu tuumik · kogu tuum (raamatukogu tuumik; nuculus of stock, kernel of stock) raamatukogu profiilile ja ülesannetele vastav teavikute miinimum Kui miskit on puudu.. · kogu täielikkus (stock completeness) kogu vastavus lugejanõudlusele ja raamatukogu profiilile · kogu lünk vajalike teavikute puudumine kogus (nt sarjast puudub mõni köide jne) Inventuur · Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogudes inventuur (tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel vastutava töötaja vahetus, avarii vms). Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon. Komisjoni kuuluvad tavaliselt raamatukogu omaniku esindaja, kogude eest vastutav isik, raamatukogu nõukogu esindaja jne. · Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogu inventariraamatutes ja andmebaasides arvel olevaid teavikuid kohalolevate ja laenutatud teavikutega.
24. ettemakse - предоплата 25. finantsinvesteering - финансовые вложения 26. haigushüvitis - пособие по болезни 27. haldama - Управлять 28. halvustama – презирать 29. hoolikas - заботливый 30. immateriaalne põhivara – нематериальное имущество 31. intressikulu - Процентные расходы 32. intressitulu - процентный доход 33. inventuur - инвентаризация 34. kaasama - Вовлекать 35. kahekordse kirjendamise meetod – метод двойной записи 36. kahjustama - повреждать 37. käibemaks - налог с оборота 38. käibemaksukohustuslane – плательщик налога с оборота 39. käibevara – оборотное имущество 40. kassapõhine - кассовый метод 41. kasumiaruanne – отчет о прибыли 42
Valmistoodang- lõpetatud toodang, mis on laos, kuid mitte kliendi käes. Kaubandusettevõtte varudeks on: Kaup Varud kajastatakse soetusmaksumuses. Varude müük Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude soetamine ja müük. Müük kajastatakse raamatupidamiskandega: D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Pidev arvestus: Arvestus nii ostu kui müügi osas Laoseisu inventuur üks kord aastas Kasutatakse suurfirmades Perioodiline arvestus: Jooksev arvestus puudub Laoseisu inventuur vähemalt üks kord aastas Kasutatakse väikefirmades Varude arvestuse pidevsüsteem Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas Tuuakse välja varude jääk. Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised
Müük kajastatakse raamatupidamiskandega: D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Pidev arvestus on nii müügi kui ostu osas, aga perioodiline on vaid ostu osas (informatsioon vaid sissetuleku kohta). Pidevas arvestuses on hetkeseis teada nagu nt suuremad poed. Teistes väiksemates poodides on näiteks perioodiline arvestus kus on info vaid müügihinnas ja puudub informatsioon, mis on välja müüdud, seega tuleb perioodi lõpus teha inventuur, teadmaks, mis on ära müüdud. Varude arvestuse pidevsüsteem _ Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas _ Tuuakse välja varude jääk _ Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Eelneva näite alusel: 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi.