Oliivid Õlipuude loodusliku kasvukohana on enamasti tuntud Vahemeremaad. Nad on suhteliselt aeglase kasvuga ning küllaltki pikaealised. Eakamate puude vanus ulatub koguni üle 2000 aasta. Oliive kui kultuuristatud õlipuuvilju on inimkond kasutanud juba ligi 6000 aastat. Saagi korjamine Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Pidevad külmakraadid alla -12ºC võivad nurjata võimaluse saada järgneval suvel üleüldse mingit saaki. Oliivipuud on see-eest küllaltki vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja põuatingimustele ning parimaks kasvupinnaseks on vett hästi läbilaskvad alad. Korje meetod sõltub mitmest tegurist: piirkonnast, kus tootja asub, oliivipuu sordist, vanusest ning kliimatingimustest. Hoolimata masinkorje olemasolust, peetakse parimaks meetodiks tänapäeval ikka veel käsitsikorjet, millega välditakse oliivide muljumist ja hi...
Vahemereline põõsastik ja mets Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere piirkonnas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas. Kliimavööde: lähistroopiline Õhumassid: soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on seal parasvöötme õhk Temperatuur: suvel 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Sademed: 200-600 mm/a, 1000 mm/a Tuuled: suvel passaadid, talvel läänetuuled Aastaajad: suvi, talv Mullad: Vahemerelises põõsastikus ja metsas on pruunmullad, mis on väga huumusrikkad. Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks rosmariin ja oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku leviala tõttu on vahemerelise taimestiku lii...
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraali...
Vahemereline põõsastik ja mets Esitlus: Andreas Õun Asend ja Kliima Vahemerelised metsad ja põõsad asetsevad 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahel. Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul Californias ja Tsiilis, Lõuna- Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Vahemereline põõsastik ja mets juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks e tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Taimestik Taimestik on väga haruldane, palju igihaljaid taimi. Kunagi kasvasid seal metsikud metsad aga need hävisid metsateulkahjudes ja inimtegevuse läbi. Loomastik Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe
Vaatamisväärsused Pisa torn on viltu vajunud kellatorn. Üks vanimatest ehitistest Pisa Katedraali Väljakul Ligikaudu 56 meetrit kõrge, 296 trepiastet Uudised 27. märtsil sadas taevast alla ligi 50 cm oikkune metalltoru. Võimalik, et see oli kosmoseprügi, nt mõne vana satelliidi tükk või piksevarras. Pidevas uputusohus olev Veneetsia vajub vee alla seni arvatust kiiremini. Muinasjutulised mäed, suusarajad, imeline meri, vahemereline taimestik –see on Itaalia! Kasutatud materjalid https://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://www.ohtuleht.ee/arhiiv/ http://www.miksike.ee/docs/ Erinevad raamatud
Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvatoriaalsed vihmametsad.Kõrbetes on põlluharimine võimalik ainult seal, kus on vett.Enamik riike lähistroopilistes loodusvööndites on majanduslikult hästi arenenud.Mussoonid on tuuled mandrite ja ookeanide vahel.Vihmametsade loodusvööndis paiknevad riigid on majanduslikult mahajäänud.Niiskete lähisekvatoriaalsete metsade
Kaplinn 1. Ma sooviksin minna Kaplinna kultuuri-ja puhkuse reisile. Reis kestaks 2 nädalat. 2.Kaplinn asub Lõuna-Aafrika Vabariigi edelaosas.Kaplinna pindala on 2499 k m2 ja seal elab 3 740 026 inimest. Riigis räägitakse 11 keelt, kuid olulisimad on inglise ja afrikani keeled. Nende kahe nädalaga sooviksin külastada nii randu, vaatamisväärtusi, kui ka kauneid looduspaiku. 3.Kaplinnas valitseb vahemereline kliima. Linn asub lõunapoolkeral, seega kui seal on suvi siis meil on talv. seega läheksin ma sinna detsembris, sest sealne talve keskmine temperatuur on 26 kraadi ja see oleks mõnusalt soe. 4. Tallinnast läheb mu lend 22 detsembril 2016 kell 18.05, siis toimub ümberistumine Münchenis, Kaplinna jõuab lennuk kell 9.03. Tagasilend algab Kaplinnas 5. jaanuaril 2017 kell 12.50 ja Tallinna jõuan ma kell 23.50. Hotelliks valisin ma The Backpack´i. Valiku langetasin
docstxt/134926967532.txt
Vahemereline põõsastik ja mets Asend ja kliima Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikuil. Suvi on seal kuiv ja jahe ning talv on mahe ja vihmane. Kliima on inimesele sobiv. Vahemerelises kliimas asuvad paljud riigid. Nt: Kartaago, Egiptus, Vana-rooma, Vana-kreeka. Taimestik Vahemerelise taimestikuga loodusvööndis esineb palju haruldasi taimi. Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid
Geograafia Kontrolltöö (Rohtlad, vahemereline taimestik) 1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas. Rohtlas saavad ini...
Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarja...
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub
Malta Andmed • Pealinn- Valletta • Pindala- 316 km² • Rahvaarv- 417 600 • Rahaühiks- EUR • Telefonikood- 356 • Rahvastikutihedus- 1321,5 in/km² Loodus • Tihedalt asustatud saareriik, mis koosneb 5 saarest • Asub Vahemeres • EL väikseim riik • Lähistroopiline vahemereline kliima • Kaks aastaaega: Kuum ja kuiv suvi ja jahe ning niiske talv • Vähene joogivesi on probleemiks • Malta koosneb enamsti lubjakivist Kultuur • Sõidetakse vasakul teepoolel • Eurovisioonil parim tulemus 2. koht ja halvim koht viimane • Malta ja Eesti koondis on üksteise vastu mänginud 2008 aastal kus võitjaks jäi 2:1 seisuga Eesti • Filmid “Popeye”, “Gladiaator” ja “Trooja” on filmitud Maltas Fakte
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder, oliiv, lina, viinamari, viigipuu, iilekstamm, korgitamm, kaljukann. Loomad: känguru, pulstkits, kaeluspekaar, muflon, mägilammas. Inimesed: teravilja, puuvilja kasvatus. Oliivid, kitsed, lambad.,turism, veini tegemine, puu ja aedviljad, tubakas, lennukid NASA
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, ...
docstxt/124230949163130.txt
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres.
Kolmas tase iseloomustavad moori ja Neljas tase idamaa mõjud. Viies tase Oma jälje on jätnud Foiniikia, Kreeka, Kelti, Kartaago, Rooma. Loodus Riigi põhjaosa on mägine ja lõunaosa tasane, mille poolitab Tejo jõgi. Taimestik on vahemereline (tamme ja männimetsad), Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks mägedes niidud ja põõsastikudTeine tase Rannajoon koos saartega Kolmas tase hõlmab 1793km Neljas tase Vahemereline kliima Viies tase
•Kuningas: Felipe VI •Peaminister: Mariano Rajoy •Iive positiivne (0.9) •Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. •Ligi 77% elanikkonnast elab linnas Hispaania • Teine Euroopa riik mägisuselt pärast Sveitsi. • El Teide on nii Tenerife, Kanaari saarestiku, kui ka Hispaania Kuningriigi kõrgeim mägi ja suuruselt kolmas vulkaan Maailmas ulatuses 3,718 m.-ni. • Lähistroopiline kliimavööde, loodusvöönd vahemereline mets. • Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. • Ainult 10 protsenti metsa Majandus • Hispaania on tööstus-ja põllumajandusmaa. • Tähtsad tööstusarud on kütus, metallid, kemikaalid, transpordivahendid. • Nisu, oder, mais, riis, päevalill, kartul, puuvill, tomat- põllumajandustoodang • Veini- ja oliivieksport. • Märkimisväärne on kalandus. • Tähtsaks tuluallikaks on turism
Vahemere maad Hispaania Itaalia Kreeka Küpros Malta Portugal Vahemere maad on kõige lõunapoolsemad Euroopa riigid. · Poolsaareline või saareline asend. · Tüüpiline vahemereline kliima, pinnamood, taimkate. · Vahemere maad on väga sarnased igapäevaelu, majanduse, ajaloolise arengu ja ka kärarikka tänavapildi poolest. · Vahemere maades on suhteliselt suur hõivatute osatähtsus hankivas majanduses ja eelkõige põllumajanduses. Kreekas ja Portugalis isegi üle 10% tööjõust. · Vahemere maad liitusid Euroopa lõimumisprotsessiga suhteliselt hilja. · Vahemere maad on Euroopa peamised turismimaad. Hispaania Kuningriik
RÕNGU KESKKOOL KREEKA Referaat Koostaja: Kati Kõiv 8.a klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Sisukord · Asukoht ja ülevaade · Taimed · Loomad · Vahemereline kliima · Saidid Asukoht ja ülevaade Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Näiteks tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust.
PORTUGAL Põhiandmed: Pindala: 92 080 km2 Rahvaarv: 9 803 000 Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: rooma- katoliku usk Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Lõunas aga tõuseb sademete hulk ja temperatuur, ent suved on siiski kuumemad ja talved külmemad Portugali rikkus: Kultuuripärand Merevallutuste ajalugu Mitmekesine loodus ja vahemereline taimestik Lissabon - iidne linn Kunst, käsitöö ja omapärane arheoloogia (keltibeer, Vana-Rooma, Germaani) Rahvusmuusika ja fado (rahvuslik muusikaviis)
Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas Veestik • Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore, Bolsena järv ja Iseo järv • Suuremad jõed on Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi • Veevarud on head (liustikud, meri, järved, jõed) • Veneetsia on kuulus linn oma kanalite poolest Loodusvöönd
HISPAANIA KLIIMA Geograafia Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 SISUKORD 1. Hispaania 2. Kliima Hispaanias 3. Niiske atlantiline 4. Vahemereline 5. Sisekliima 6. Keskmised andmed 7. Kasutatud allikad HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas.
ja põõsad soe paraskliima riis, soja, mais, päevalill, viinamari, sojauba, suhkrupeet lähistroopiline kliima F F F B G B B G F BG F FG F - vahemereline; B - mandriline; G - idarannikute lähistroopiline läänerannikute e. vahemereline kliima kliima: pehme, vihmane talv, kuum ja kuiv suvi mullad viljakad veeerosioon lähistroopiline mandriline kliima talv lühike, kuid üsna külm suur niiskuspuudus looduslikult levivad poolkõrbed ja kõrbed rändkarjakasvatus idarannikute lähistroopiline kliima
Sloveenia tuuled sõltuvad üsna palju ka Alpidest. Sloveenia asub Alpide tuuletul küljel, kuhu läänest ja põhjast puhuvad tuuled enamasti ei ulatu. Sellised olukorrad on üsna sagedased ja ilm Sloveenias on palju tuulevaiksem, kui riikides, mis Alpidest lääne pool asuvad. Idast puhuvad tuuled ei ole nii sagedased, kuid sellisel juhul ei kaitse Alpid riiki tuulte eest. Peale seda, kui frondid tungivad Alpidesse, formeerub sageli Vahemereline tsüklon, eriti just külmadel aastaaegadel. See madalrõhuala põhjustab tugevaid tuuli. Kui Vahemereline tsüklon on Lääne-Alpide ja Põhja-Itaalia kohal, valdavad Sloveenias edelatuuled. Siis kui tsüklon läbi Sloveenia Balkani poolsaarele liigub, puhuvad Sloveenias tuuled idast. Tugevad tuuled ei ole Sloveenias sagedased. Üks eranditest on tugev tuul, mis toob tihti endaga kaasa torme, selle nimi on "burja". Puhanguti saavutab see kiiruse kuni 45 m/s
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
vahemerelise põõsastiku, tammede ja vahemere mändidega. Albaania vabariigi maavarad Maavarade poolest rikas. (35 erinevat) Albaania üks olulisemaid kroomitootjaid. Vase-ja rauasulfiidid. Kuld, nikkel, titaan, plaatina, hõbe, koobalt, tsinki,arseen,boksiit, fosforiit, süsivesinikud. Nafta ja maagaas. Leidub pruunsütti (elekter) Albaania vabariigi kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad. Talved mahedad ja sajused. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. (40%- talvel) Keskmine sademete hulk(P-Albaania Alpides) üle 2500 mm. Idapiiri ääres alla 750mm. Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline vahemereline kliima Albaania Vabariik Mullad on väheviljakad. Põllumajanduslikku
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on kahe põhikliimavöötme parasvöötme ja troopilise vöötme üleminekuvööde umbes 30. ja 40. laiuskraadi vahel nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu kliimatüüpi ja sellele vastavalt ka erinevad taimkattetüübid. Levinuim on vahemereline kliima, mis on Vahemere ääres, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul. Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed. Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel. Kliima Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks
Primaarne - 59,8% Sekundaarne - 28,5% Tertsiaalne - 11,7% 3p. Kliima: 5p. Kontinentaalne kliima, kesk- Lähistroopiline kliimavöönd: Horvaatias mägeline kliima, Vahemereline kliima ranniku lähedal Vahemereline kliima. 0o...16oC min. -8o...8oC 16o...32oC temperatuurid 16o...24oC 500-2000 mm max. 600-3500 mm Kõige rohkem sajab temperatuurid Kõige enam (100 mm) sajab juunis. oktoobris, novembris, sademete hulk Kõige vähem (40 mm) sajab jaanuaris ja veebruaris.
saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase. Loodus: Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C
Lanzarote La Palma Tenerife Fuerteventura Hierro La Comera Gran Canaria geoloogia Peamiselt tardkivim basalt. Mount Teide 3718 m Saared tekkinud Kanaari Hotspoti kohale kliima Subtroopiline kliima Ilmastik varieerub vastavalt asukohale. flora & fauna Vahemereline taimestik Mitmekesine loomastik järeldus Nii Hawaii kui Kanaarid on: Vulkaanilise tekkega arhipellaagid Erilise taimestiku ja loomastikuga Troopilise kliimaga Tänan kuulamast!
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia
Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi. · Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, et siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima ( vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. · Hispaania majandus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. Aastal moodustas tööstus 20,6% SKT'st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%'le tööealisest elanikkonnast
Itaalia Üldine Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 870 745 inimest, rahvastiku tihedus: 202,00 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik, president Giorgio Napolitano Rahaühik: euro, SKT elaniku kohta: 38 887 dollarit (u. 29 719 eurot) Kliima Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid
Carmely Reiska, Carolina Kass, H elen Ausman, H elen Kossas Tutvustus ★ Naaberriigid: Portugal, Prantsusmaa, Andorra (Maroko) ★ Valuuta: euro ★ Rahvaarv: 45 528 024 ★ Rahvad: katalaanid, galeegid, baskid, oksitaanid ★ Rahvuslill: punane nelk ★ Rahvusloom: pull Hispaania loodus ★ Veekogud: Vahemeri, Guadalaquivir (jõgi), Embalse del Negratin (järv), Biskaia laht, Cadizi laht ★ Kliima: vahemereline, palav suvi, pehme ja vihmane talv ★ Taimestik: metsarohke, igihaljas kuivalembeline ja poolkõrb, oliivi-,viinamarja- ja viigipuuistandused Hispaania kultuur ★ Härjavõitlus ★ Flamenco Rahvusliku käsitöö elemendid Espadrillid Keraamika Hispaania rahvariided Kuulsamad kirjanikud ★ Ramon Gomez de la Serna (1888-1963) ★ Miguel de Cervantes(1547-1616)
Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1200 saart Ainulaadne Suurim saar Krk Vahemereline kliima Boora Peamiselt kasvab männimets Palju kuurorte AJALUGU 1835. rahvuslik ärkamine 1848. talurahva ülestõus 22.dets. 1990 uus põhiseadus 25.juuni 1991 iseseisvus 1.aprill 2009 NATO VIDEO KASUTATUD MATERJAL Google.com Youtube.com Gmail.com Tänan kuulamast ja värki!
Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja ...
riigilipp Rahvastiku tihedus: 16,754 in/km² Valuuta: Euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Valitseja: prints Albert II Monaco vapp Väikeriik Lääne-Euroopas Asub vahemere põhjarannikul, Prantsumaa lõunakaldal Itaalia piiri lähedal Lõunast ümbritseb vahemeri, muu piir ühine Prantsusmaaga Asukoht maailmakaardil Monaco kaart Lähistroopiline vahemereline kliima Soe talv Palav ja kuiv suvi Joonis keskmise sademete hulgaga ja keskmise temperatuuriga kuude lõikes Meeste eluiga u. 7 aastat lühem naistest. Keskmine eluiga 79,96 aastat Iga naise kohta on 0.91 meest Keskmine vanus 45,5 aastat Kõneletakse prantsuse, inglise, itaalia ja Monegasque (kohalik keel) 90% rahvastikust katoliiklased, 10% muud usundid
· Rahvastik itaallased; sakslased; prantslased; muud · President Carlo Azeglio Ciampi · Peaminister Silvio Berlusconi · Iseseisvus 17. märts 1861 Geograafiline asend · Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Kliima · Itaalias on klassikaline vahemereline kliima, pehme vihmase talve ja kuuma ning kuiva suvega. Suvel kuni +42°C ja talvel kuni -11°C. Aasta sademete hulk on 500-1000 mm. · Alates 1950ndatest Majandus aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate majandusriikide hulka. Kokkuvõte · Saapa kujuline Itaalia ulatub Lõuna-Euroopas kaugele Vahemerre. Tal on ühine piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Maa ida- ja lääne- ranniku vahel kõrguvad
Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Toodang Oliiviõli Lambad Autod Vein Jalatsid Masinad Puuviljad Rahvastik Paikneb väga ebaühtlaselt Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse Oli väljarännumaa, nüüd hoopis sisserännumaa Kliima Vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne Pürenee poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: Niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved) Kõrgeimad mäed Teide - 3718 m Mulhacen - 3478 m Aneto - 3404 m Torre Cerredo - 2648 m Pikimad jõed Tajo - 1120 km Ebro - 928 km Duero - 913 km Guadiana - 744 km Guadadlaqiuvir - 560 km Mino - 340 km Kunst El Greco Salvador Dali Pablo Picasso Viited URL=http://www.kirjandusarhiiv.net/
Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku
Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku
Loodusvöönd Levik Kliima Mullad Taimkate 1. Ekvaatorilähedastel M ( sajab palju, Ferraliit mullad, Liigirikkaim. Ekvatoriaalne aladel. T kõigub vähe. ) toita. vaesed. Pool maailmast vihmamets Keemiline mur. elab Punane värvus. seal.Rinnded* 2. 10. ja 20. Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised. Savann laiuskraadide vihmane ja kuiv. toita. vaesed. vahemikus. Punased. Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. ...
ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja horvaatide(78%) vahel. 1991. aastal olid paljud serblased (umbes 230 000) sunnitud lahkuma. Nüüd on serblasi ainult 45% ja nad elavad maa kirdeosas. Majandus TagaEuroopa edukaim.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
