L. Kundla 16 Suuruse võrdlemine protsentides Suuruse võrdlemine protsentides A B 1. (10p) Arvuta muutumine protsentides 1. (10p) Arvuta muutumine protsentides a) leiva hind suureneb 6 kroonilt 6,6 kroonini b) jope hind väheneb 800 kroonilt 560 kroonini a) kommipaki hind väheneb 7 kroonilt 6,3 kroonini c) elektri hind suureneb 1 kroonilt 1,23 kroonini b) saia hind tõuseb 4 kroonilt 4,8 kroonini d) teleka hind väheneb 7000 kroonilt 4550 kroonini c) küttepuude hind tõuseb 160 kroonilt 200 kroonini
Ning ka tarbimislanud ja lühiajalised laenud topelt, vastvalt 2 685,0 ja 617,0. 2005 aastal oli kasv jällegi märgatav. Kõik laenud tõusid eraiskutelaenud 49 810,9, lühiajalisedlaenud 888,1, pikaajalisedlaenud 48 922,5, tarbimislaenud 4 412,7 ja elusasmelaenud 40 964,4 mijloni kroonini. Ka 2006 ja 2008 aastal tõusid laenude jäägid. Kõige suurem oli tõus eraisikutelaenude jääk oli 2007 aastal, kui see tõusis 81 266,9 kroonilt 108 865,9 miljoni kroonini. 2007 kasvasid kõik laenud peale lühiajalistelaenude jääk, see langes 1 474, 8 kuni 1 352, 4 miljoni kroonini. Kuid 2008 aastal lühialaised laenud tõusid 1 776,0 kroonini. 2009 aastal tõi majnaduskriis kaasa suur languse, kui eraiskutelaenud, pikaalajalisedlaenud, elusasemelaenud ning ka tarbimislaenudlaenude jääk langes, ainuke mis suutis tõusu jätkata olid lühiajalisedlaenud, mis tõusid 1776 1949,6 miljoni kroonini.
c) antud kauba tarbijate arv väheneb? Nõudluskõver nihkub vasakule,, tasakaaluhind langebg jja -kogus g väheneb. d) antud kaupa tootvate firmade arv suureneb. Pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus suureneb. 9 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 22. Banaani kg hinna tõus 12 kroonilt 15 kroonini põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? 1. Kui palju muutus läbimüük (kogus) protsentuaalselt? q' = (10 9)/ 10= 10% 2. Kui palju muutus hind protsentuaalselt? p' = (15 12)/12 = 25% 3 Kui 3. K i suur on pakkumise kk i hinna hi elastsus? l t ? e = a' : p' = 10% : 25%= 0,4
makstakse 8000 krooni pealt 20%(8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (12 000 - 10 000) : 12 000 x 100 = 16.67% Kui inimene saab 50 000 krooni kuus palka(bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 46 000. Teine aste on kuni 40 000 krooni, 40 000 kroonilt võetav maksuprotsent on 20. 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmas määr on 40 000 kroonist üle jääv suumma ja seega 46 000 - 40 000(2. aste) = 6000, millelt makstakse tulumaksu 30%. 6000 x 0.3 = 1800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (6000 - 1800) = 40 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (8000 + 1800) : 50 000 x 100 = 19.6% 6
jätkusuutlikkust. 6 Euro plussid ja miinused Inimesed pole harjunud veel mõttega, et alates 01.01.2011 kaob meie vabaduse sümbol Eesti kroon. Inimestel on sellega seoses eelarvamused, et sellega kaasneb suur hinnatõus ning, et suurem osa rahast hakkab olema müntides. Seoses euroga tahavad aktivistid seda muuta. Korraldavad küsitlusi ja miitinguid, aga enam pole võimaik midagi muuta. Korraldatud küsitluse käigus Küsimusele ,,Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?" vastas eitavalt 52,8%. Eurole ülemineku poolt oli 34,3%. Oma arvamust ei osanud öelda 12,8% küsitletuist. Euro vastu oli nii enamus eestlasi kui mitte-eestlasi. Üheks põhjuseks miks inimesed kardavad eurole üleminekut, sest neile pole piisavalt selgitatud euro positiivseid külgi. Kardetakse ka hinnatõusu seda näitab ka küsitluse tulemus, et 68% inimesi küsitletust kardab hinnatõusu.
9 1 2 3 2 c) 1,2( 5) ; d) 0, ( 42 ) : 1 ; e) 3,2 - : 0,017 + 0,013 : 113 99 5 2 5 4. Tööline valmistas kuu jooksul 850 detali, mis ületas plaani 25%. Kui suur oli plaan? 5. Ristküliku laius on 20 meetrit ja pikkus 32 meetrit. Mitu protsendi moodustab ristküliku laius pikkusest? 6. Kasuka hind langes 1250 kroonilt 1000 kroonile. Leia, mitu protsendi alandati kasuka hinda. 7. Kauplusse toodi 750 kg õunu. Esimesel päeval müüdi 8% õuntest, teisel päeval 10% õuntest ja kolmandal päeval 20% järelejäänud õuntest. Mitu kilogrammi õunu oli kaupluses veel järel pärast 3. müügipäeva? 8. Arvutage. Vastus esitage standardkujul: ( 3,25 10 7 + 6,2 10 8 ) ( 6,11 10 -3 - 5 10 -4 ) 9. Kodanik hoiustas 5 aastat tagasi 100 000 krooni kahel erineval viisil
poliitikas toimuva kohta. Loomulikult saavad noored huvi korral selle organisatsiooniga liituda kõik soovijad alates 18. eluaastast. Põhjus, miks just need noored mulle kõige rohkem meeldivad, on see, et nad räägivad avalikult sellest, mida peaks noortele, eriti õpilaste ja üliõpilaste jaoks muutma, et võimalused suuremad oleksid. Näiteks algatasid nad seaduse eelnõu, et õppelaenu maksimaalmäär tõstetaks 30 000-lt kroonilt 40 000-le kroonile. Samuti meeldivad mulle nende poolt korraldatavad kampaaniad, mis aitavad meie ühsikonda ja inimesi. Näiteks korraldasid nad kampaania nimega " Aita vanemat! ", kus Rahvaliidu Noored aitasid Tartus kümneid vanureid töödega, mis eakatel üle jõu käivad. Samuti eelmainitud kampaania " Vanapaber ei ole praht! " , mille käigus on kokku kogutud Eesti suurimatest linnadest kokku 116, 4 tonni vanapaberit, mis läks ümbertöötlemisse
mis eelab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel. Millist rolli mängib Euroopa Liit Eesti arengus ning millised on probleemid Euroopa Liidu ja Eesti vahel. Eesti Vabariik liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on toonud kaasa palju võimalus ning erinevaid rahalisi toetusi, mis on aidanud Eestil investeerida infrastruktuuri, põllumajandusse, kultuuri, turismi ja haridusse. Olles Euroopa Liidu liige võttis Eesti kasutusele ühise valuuta euro. Kroonilt eurole üleminek toimus 1.jaanuaril 2011. Ühisele valuutale üleminek litsustab väliskapitali põhiseid investeeringuid Eesti majandusse, lihtsustab reisimist Euroopas ning muuda Eesti euroopalikumaks. Probleemiks võib nimetada selle, et Eesti kodanikud ei ole nii avatud ning ei võta uuendusi nii kergelt vastu kui teiste riikide kodanikud, kes on juba aastakümneid kuulunud Euroopa Liitu. Ning kindlasti kas see, et Eesti arengutase ei ole nii kõrge kui teistes Euroopa riikides ja Eesti
ja miinused". Euro kasutusele võtuga tekivad mitmed küsimused. Kas eesti rahvas tahab ikka eurot? Kas hinnad tõusevad? Mis on euros head? Mida teha, et euro tulekuks paremini valmis olla? Eesti krooni eest võitlev jurist ja ajaloolane Anti Poolamets tellis oma raha eest uuringu, et selgitada rahva meelsus euro suhtes. Üleriigilise avaliku arvamuse käigus küsitleti üle 1500 inimese. Küsimusele «Kas teie pooldate Eesti kroonilt eurole üleminekut?» vastas 53 protsenti küsitletutest eitavalt. Kuid minu arvates pole sellistel küsitlustel mõtet, kuna euro tulek on möödapääsmatu. Parem see raha, mis raisatakse mingite küsitluste, eurokalkulaatorite jms. peale võiks hoopis minna rahvale euro tutvustamiseks. Euroalaga liitunud riikide kogemuste põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Valitsus on
2. 3 meetrit kuuest kilomeetrist 3. 1 gramm neljast kilogrammist X Tekstülesanded 1. Sulam sisaldab 5% niklit. Kui palju niklit on 50 kilogrammis sulamis? 2. Kui oli tehtud 37,5% tööst, siis maksti selle eest 123 krooni. Kui suur summa oli arvestatud kogu töö tegemise eest? 3. Leida arv, millest 10% on sama palju, kui 40% arvust 8,5. 4. Mitu grammi vett tuleb lisada 50 g 35%-lisele soolhappele, et saada 10%-line lahus? 5. Korteri üüri tõsteti 1000-lt kroonilt kuus 1200-ni. Mitme protsendiline oli hinnatõus? 6. Värskelt korjatud seened sisaldavad 90% vett, kuivatatud seened aga12%. Kui palju kuivatatud seeni saab 10 kilogrammist värsketest seentest?
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, se...
Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks või mitu: nõutava koguse kasvu 2,5% võrra nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra nõutava koguse kasvu 250% võrra nõutava koguse kasvu 25% võrra Kui elastsuskoe tsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu jagatisena siis sellest tulenevalt ning
lõikes detsember ning vaid ühel aastal juunis. Eesti keskmine brutopalk oli väljatoodud aastatel kolmel aastal väikseim jaanuaris (2007, 2011, 2013), 2009 aastal augustis ning 2015 aastal veebruari. Võrreldes 2007 aasta jaanuari ning 2015 aasta jaanuari on brutopalga tõus olnud lausa 360,872 eurot. Tabelist on näha, et antud aastate lõikes on Eesti keskmine brutopalk järjest tõusnud, mille põhjuseks võib olla kroonilt üleminek eurole, mis tõstis küll hindu, kuid ka palkasid. Tänu keskmise brutopalga tõusule kaasnes ka majanduse kasv, tänu millele tõuseb ka meie inimeste elatustase. See aitab ka kaasa majanduse arengule. Tartu maakonna aasta keskmine brutopalk aastate lõikes Joonis 1. Tartu maakonna aasta keskmine brutopalk aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015. Antud aastatel oli Tartu maakonna brutopalk madalaim 2007 aastal ning suurim 2015 aastal.
krooni. Vastus: esimese raamatu müügihind on 73 krooni ja 60 senti ja teise raamatu müügihind on 240 krooni. 4. Tööline sai palgapäeval kassast 1896 krooni. Tema kuupalgast on maksuvaba 500 krooni. Ülejäänud rahast võetakse tulumaksu 26%. Kui suur on töölise kuupalk ilma makse maha võtmata? Lahendus: Olgu töölise palk ilma makse maha võtmata x krooni, 500 krooni on maksuvaba , seega tulumaks võetakse (x-500) kroonilt, seega tulumaks on 0,26x(x-500). Kätte saab ta 1896 krooni, saame võrrandi x-0,26(x-500)=1896. Lahendame selle: x-0,26x+0,26*500=1896 ->0,74x=1739, siit x=2350. Vastus: töölise palk ilma makse maha võtmata on 2350 krooni. 5. Hulgilaos alandati hindu. Pluusi hind langes 20% võrra, talvesaabaste hinnaks sai 800 krooni asemel 720 krooni. Ostnud pluusi ja talvesaapad, säästis ostja varasema hinnaga võrreldes 12%. Milline oli pluusi esialgne hind?
9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kaupluse omanik soovib teada,kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamikulusid.Ta peaks seda tegema,kui selgub et reklaami piirkulu on madalam piirtulust. 11)Tavaliselt on tegemist hinnajäiga nõudluskõveraga kui kaubagrupiks on sool. 12)Jaani nõudlus pitsa järele on toodud tervel nõudluskõveral. 13)Kui pitsa hind tõuseb neljakümnelt kroonilt viiekümnele,soovik Jaan osta kuus kolm pitsat vähem. 14)Graafik näitab hinnamõju. 15)Kauba nõudlus on elastne,kui kogutulu suureneb iga hinnalangusega. 16)Pauli Pitsa tõstis oma luksuspitsa hinda 60 kroonilt 70 kroonile. Selle hinnatõusu tulemusena tõusis luksuspitsade müügikäive kuus 1000 krooni võrra. Selle toodangu nõudlus on tõenäoliselt jäik. 17)Kui veel hind tõuseb,veesäästlike dussisegistite nõudlus libiseb paremale.
kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. (E=q%/p%) Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhing tõuseb. Kui kauba pakutav kogus suureneb, siis kauba hind on tõusnud. Kui kauba upakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida vähemelastsem on kauba nõudlus. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tagajärjel nõutav kogus kasvab 50-lt ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus elastne.(Elastsus koefitsent on suurem 1-st. Kui hinna langedes kogutulu kasvab, siis elastne. 100*50< 60*90) Kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat, ei pea samaks jääma antud kauba hind. Kui liikuda piki kauba nõudluskõverat, ei pea jääma samaks antud kauba hind. Kui nõudlus on elastne, siis nõudluse hinnaelastsuse koegitsent on suurem kui 1.
summa on: a. Isiklik tulu b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang d. Rahvatulu e. Käsutatav tulu 13. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: a. Eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste b. Puhasinvesteeringud ja eratarbimiskulud c. Ettevõtete kasumid ja ettevõtjate intressimaksed krediitide eest d. Riigihanked ja töötasu e. Eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid 14. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. kroonilt 60 mlrd. kroonile ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. Ei muutu b. Suureneb c. Väheneb d. Ei saa esitatud andmete alusel arvutada e. Kõik eelnevad vastused valed 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: a. Koguinvesteeringud b. C+I+G c. Kaupade ja teenuste puhaseksport d. Kaupade ja teenuste riiklik ost e
lahtisaamine. V 29.Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. V 30.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, maamaks, raskeveokimaks. V 31.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 32.Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. 33.Primaarkauba nõudlusin hinna madalamas sektoris ülielastne. V 34.Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. T 35.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 36.Ühiskonna poolt saadud kogukasulikkus võrdub ühiskondliku kasulikkuse ja erakasulikkuste summaga. T 37
on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.Vale 33.Majandusliku ratsionalismi eeldusel sõnastas 19. saj majandusteadlane ja filosoof Alfred Marshall. õige 34.Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool võimalikku tootmise piiri kuna inimeste vajadused on piiramatud. õige 35.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu enne maksude mahaarvamist. vale. 36.Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5 siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. õige 37.Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. õige 38.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. õige 39.Nahtamatuks käes pidas Smith konkurentsi mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. vale 40.Kauba tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. T 40.Hinnaelastus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses / protsentuaalne muutus hinnas. T 41.Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. V 42.Majandusliku ratsionalismi eeldused sõnastas 19. sajandil majandusteadlane ja filosoof 43.Alfred Marshall. T 44.Nõudmise seadus väidab,et mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. V 45.Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. T 46.Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. V 47.Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus ei muutu. V 48.Mida vähem onkaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. T 49.Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivaid tarbijad seda toodet osta. V 50.Majandusliku ratsionalismi üheks põhieeludseks on täiuslikku konkurentsi puudumine. V 51
5000 26 1300 50000 26 13000 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad kõik oma sissetulekust ühesuguse protsendi Joonis 9.2. Proportsionaalne tulumaks Kui maksumäär sõltub maksustatavast summast on tegemist progressiivse maksuga (vt joonis 9.3). Tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Kui progressiivne maksustamine väljendub joonisel esitatud kujul siis maksame me esimeselt kümnelt tuhandelt kroonilt 10 protsenti ehk tuhat krooni. Maksustatava tulu kasvades maksaksime järgnevalt kümnelt tuhandelt kroonilt juba 20 protsenti ja edasi juba 30 protsenti. Kui meie maksustatav tulu on näiteks kolmkümmend tuhat krooni siis maksame me esimeselt kümnelt tuhandelt ära tuhat krooni, järgmiselt kümnelt tuhandelt kroonilt juba kaks tuhat krooni ja viimaselt kümnelt tuhandelt kroonilt kolm tuhat krooni. Kokku maksaksime sellisel juhul antud perioodil kuus tuhat krooni Meie
tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega; 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata II 7) suurendab riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning teaduse infrastruktuuri arendamisse; 8) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise;
enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia kohta (näitab omanikule, kui palju ta varandus kasvas), koguvarade käibekordaja (näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt? 27. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte juhtkonnale ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses
d. kompleksprogrammi "tulud üles kulud alla" väljatöötamises 39. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal? a. friktsionaalselt töötu e. hõõrdetöötu b. * struktuurselt töötu c. heidutatud töötaja d. loomulikult töötu 40. Eeldame, et vorsti hind langes 100 kroonilt 80ni. Selle tulemusena kasvasvorsti läbimüük kuus 10 tonnilt 12 tonnini. Kui suur oleks sel juhul nõudluse hinna elastsus? a. 0,1 b. *?*vist 0,8 c. 1 d. 1,25 41. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele siis, a. kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale b. * kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks c. kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt d. kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks 42
enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia kohta (näitab omanikule, kui palju ta varandus kasvas), koguvarade käibekordaja (näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt? 27. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte juhtkonnale ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses
34 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsuse arvutamine Nõudluse hinna elastsuskoefitsient e arvutamiseks kasutatakse valemit: e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %) Näide. Eeldame, Näid E ld ett jäätisetorbiku jääti t bik hind hi d kasvas k 5 kroonilt k ilt 5.50-ni. 5 50 i Selle S ll tulemusena t l l langes jääti
Väär Selle esituse hinded 0/1. Question18 Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question19 Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1
Novembris 1933 seoti kroon taas Inglise naelaga (1 nael = 18,35 kr.). [4] Järgnenud aastail suutis Eesti Pank hoida krooni kursi stabiilsena, mis kindlustas panga kui institutsiooni autoriteedi ühiskonnas. Paranes valuutabilanss, kasvas sularaharinglus, nõudmiseni hoiuste mass ja laenuportfell. Eesti Pank jätkas ka aktiivset tegevust laenuturul, pakkudes muude pankadega võrreldes suhteliselt odavaid krediite. Vaatamata negatiivsele väliskaubandusbilansile kasvasid pangareservid 19,7 mln. kroonilt (1932) rohkem kui 60 mln. kroonini (1939) ning pangatähtede emissiooni tagatus kulla- ja välisrahareservidega tõusis üle 100%.[4] Devalvatsioon ja välisturgudel paranenud konjunktuur mõjusid riigi tootmis- ja eksporttegevusele ergutavalt ning 1934. a. alanud majanduslik elavnemine jätkus aasta- aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ning krediidiasutuste tõrgeteta töö tagasid rahva usalduse ja jätkuva säästutegevuse, andes
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Siiski näitab ülekuumenenud majandus mõningaid jahtumismärke: 2007 aasta esimese üheksa kuu eksport suurenes eelmise aasta võrdlusperioodi suhtes vaid 4,4% ja import 5,2%. Väliskaubandusbilanss on olnud Eestil alates 1994 aastast pidevalt puudujäägis, kusjuures see on kasvanud impordi suurema mahu ja sisenõudlusest põhjustatud veidi kiirema kasvutempo tõttu kolmeteistkümne aasta jooksul kümme korda: 1994.aasta 4,5 miljardilt kroonilt 2006.aastal 45,8 miljardi kroonini. alates 1.maist 2004 põhineb väliskaubandusstatistika kahe aruandlussüsteemi kombinatsioonil.Kaubavahetust Euroopa Liidu väliste riikidega arvestatakse endiselt Maksu-ja Tolliametile esitatud tollideklaratsioonide alusel(nn Extrastat). Ühendusesisene kaubavahetus registreeritakse nn Intrastati küsitluse abil, mille korraldajaks on Statikaamet.Kui Extrastat võimaldab endiselt kasutada
tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust jõukust, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega; g 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le (2010.a 19%.a; 2011- 18%), tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a 2250 krooni; 2009.a 2500 krooni, 2010.a 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses
d. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase 61. Milline allpool toodud põhjustest ei ole fiskaal- ja monetaarpoliitikate halva koordineerituse põhjuseks: a. poliitikaametid võivad pooldada erinevaid majandusteooriaid b. poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose c. riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil d. vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad 62. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: a. mitteelastne b. elastne c. vähenenud d. ühikelastne 63. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu tõusis 10%; b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu langes 12% d. firma kogutulu langes 20%. 64
Valla eelarve tulude maht on 203,2 miljonit krooni, kulude maht 199,3 miljonit krooni ja finantseerimistehingute maht 3,9 miljonit krooni. Suurim kuluartikkel on haridus 93,8 miljoni krooniga, mis arvestab ka uue Pangapealse lasteaia avamisega veebruari keskel. Suurimad investeeringud on teedeehituse valdkonnas. Oluliselt on 2008. aastal suurenenud sotsiaaltoetused. Nii näiteks on sünnitoetus tõusnud 5000-lt kroonilt 6000 kroonini, kooli alguse ja lõpetamise toetus tuhandelt 1500 kroonini. Valla 2007. aasta eelarve tulude maht oli 149,7 miljonit krooni, koos lisaeelarvetega 167,3 miljonit krooni. Eelarvetuludest moodustasid maksud 83,5%, toetused 10,2%, kaupade ja teenuste müük 5,3% ning muud tulud 1%. Tulude osakaal on sisuliselt samasugune ka 2008. aastal. 3.3 Haridus ja tervishoid Vääna kool töötab ajaloolises mõisahoones alates Vääna mõisa riigistamisest 1920. aastal, 1999
20% (8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (12 000 - 10 000) : 12 000 x 100 = 16.67% Kui inimene saab 50 000 krooni kuus palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 46 000. Teine aste on kuni 40 000 krooni, 40 000 kroonilt võetav maksuprotsent on 20. 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmas määr on 40 000 kroonist üle jääv suumma ja seega 46 000 - 40 000 (2. aste) = 6000, millelt makstakse tulumaksu 30%. 6000 x 0.3 = 1800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (6000 - 1800) = 40 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (8000 + 1800) : 50 000 x 100 = 19.6% 2
a)) miinimumpalk; p ; b) atesteeritud kaardimoor; c) sisemajandusliku koguprodukti suurus; d) iinflatsiooni fl i i suurus 28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 49. SKP deflaator on sama mis : a) tootjahinna indeks; b) tarbijahinna indeks, c) hulgihinna g indeks; d) d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks. 50. Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 miljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP deflaatori kasv oli 1,3. Kui palju suurenes reaalne SKP protsentides Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 = 123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679 - 120)) / 120 = 2,56% 51. Kui riigi A SKP on 10 miljardit krooni ja riigi B SKP on 12 miljardit krooni antud vahetuskursi juures ja teades, et ostujõu pariteedi näitaja (PPP) on riigil B võrreldes riigiga A 1,5. Kui suur on riigi A PPP SKP võrrelduna riigi B-ga?
Moobli remondiga tegelev ettevotja ostab porolooni ja moobliriiet, et valmistada ning muua diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tukk. Uhe mooblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 3 krooni eest niiti, 47 krooni eest moobliriiet. Kui suur on uhe toote lisandvaartus? *a. 70 [150 - 80] b. 80 c. 100 d. 60 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 23 (1 point) Eeldame, et vorsti hind kasvas 50 kroonilt 60-ni. Selle tulemusena langes vorsti labimuuk kuus 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur oleks sel juhul noudluse hinna elastsus? *a. 0,5 [10% / 20% = 0.5] b. 3 c. 2 d. 0,1 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 24 (1 point) Juhul, kui turul langeb terase hind, mis juhtub sel juhul autotootjate pakkumiskoveraga? a. kover nihkub verikaaltelje suunas b. pakkumine vaheneb piki pakkumise koverat *c
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha panga...
Küsimuse tekst Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab Vali üks või enam: kõike nimetatut nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb nõudluskõvera tõusu tarbijate reaktsiooni hinna muutustele Tagasiside Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nende reaktsiooni hinna muutusele. Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50-lt ühikult 60-le, on nõudlus järelikult Vali üks või enam: vähenenud ühikelastne elastne mitteelastne Tagasiside Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tegemist elastse nõudlusega (tarbija on hinnatundlik): Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Lühiajalised kohustused 2531285 4264886 Likviidsuse III tase 0,25 0,21 Maksevalmiduskordaja on talus nõrk kuna ta on madalam kui 0,5 - millest oleks täiesti piisav kohustuste ajaliseks täitmiseks. See on tingitud kõrgest toodangu omahinnast ja madalast müügihinnast, seda ei anna ka kuidagi parandada, sest kulutused on viidud talus niigi miinimumini. Piima keskmine müügihind on langenud võrreldes 2001. aastaga 3.35-lt kroonilt 2.78-le kroonile, seega arvestades piima läbimüüki 1900 tonni 2002. aastal, see teeb vähem laekumist 1 083 000 krooni võrra, s.o. 10% talu kogukäibest. Allpool joonisel on välja toodud likviidsustasemete võrdlus 2001. aasatal ja 2002. aastal. 15 2.5 2 1.5 2001 1 2002 0.5 0
EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 1918. a. Majanduse üldiseloomustus Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehased...
muutmiseks. Vaatamata sellele vajab keemiatööstus senisest rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust. Seni tõusteel olnud ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas maailmamajanduse kriis 2008. aasta teisel poolel. Sellel perioodil alanesid toodangu mahuindeks, müügiindeks ja ekspordiindeks. Kokkuvõtvalt oli 2008. aasta Eesti keemiatööstusele siiski rahuldav, sest kemikaalide ja keemiatoodete müügitulu kerkis 2007. aasta 7,346 miljardilt kroonilt 7,798 miljardile kroonile ehk 6%. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmise mahuindeks aga näitas juba selget langustrendi - kui 2007. aastal oli tootmise mahuindeksi kasv 0,4% 2006. aastaga võrreldes, siis 2008. aastal oli langus 16,4 % eelneva aastaga võrreldes. Kõige olulisem keemiatööstuse olukorda iseloomustav näitaja on tootmismahtude indeks - 2009. aasta I poolaasta statistika järgi on keemiatööstus tootmismahtudelt langenud 2003. aasta I poolaasta tasemele ehk
"oma õllefestivale". Sellega võib kaasneda negatiivne mõju liiklusturvalisusele ja purjuspäi sõitmisest tingitud liiklusõnnetuste kasvule. Positiivne mõju välismaisele turistile on mõnevõrra piiratud. Praeguse olukorra jätkamise võimalused Jätkamise kulud aastani 2030 Analüüs tõestab, et praeguse süsteemiga jätkamine on võimalik, kuid kulukas. Tehniliselt on see võimalik, kuid on riigi jaoks kallis. Tegevuse kogukulud 2005. aasta hindades suurenevad 400 miljonilt Eesti kroonilt 2005. aastal 800 miljonile Eesti kroonile 2030. aastal. Pärast oodatava piletitulu mahaarvamist suureneb valitsuse poolt rahastatav puudujääk 200 miljonilt 2005. aastal 400 miljonile kroonile 2030. aastal. Kõik näitajad on antud 2005. aasta hindades. Otsesed ja kaudsed kulud ning kasu Juurdepääsuvõimaluste paranemine võib anda nii otsest kui kaudset kasu, mida majandusanalüüs alati ei hõlma: · elukvaliteet, · kohaliku majanduse tugevdamine.
Liikumine mööda nõudluskõverat ja nõudluskõvera nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad endaga kaasa, kas liikumise mööda nõudluskõverat või nõudluskõvera nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat. Kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Sellisel juhul toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kui kassettide hind tõuseb 120 kroonilt 200 kroonini, liigume me mööda nõudluskõverat punktist c punkti e (vt. Joonis 3.1). Nõudluskõvera nihe. Kui hinna konstantseks jäädes muutub mõni muu nõudlust mõjutavatest teguritest, on tegemist selle toote nõudluse muutumisega. See toob kaasa nõudluskõvera nihkumise. Vaatame näidet kus täiendkauba hind muutub. Oletame, et magnetofoni hind langeb (vt joonis 3.2). Magnetofoni hinna langus
Student Response Value Correct Answer 1. tööpuuduse määr 0% 2. pensionide ja muu sotsiaalabi kasv 0% 3. deflatsioon 0% 4. rahvastiku juurdekasv 100% 5. keskmise palga kasv 0% 84. Eeldame, et vorsti hind kasvas 50 kroonilt 60-ni. Selle tulemusena langes vorsti läbimüük kuus 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur oleks sel juhul nõudluse hinna elastsus? Student Response Value Correct Answer 1. 0,5 100% Equals 0,5 (100%) 85. Kas majandustsüklid korduvad kindlate, suhteliselt ühepikkuste, ajavahemike järgi? Student Response Value Correct Answer False 100% False 86. Majandustõusu iseloomustab:
=16 või 800,2=16 100 b) Arvu leidmine tema protsendi järgi. 12 100 Leia arv, kui 10% sellest on 12. =120 või 12:0,1=120 10 c) Suhte väljendamine protsentides: 2 100 Mitu % moodustab 2 8-st? =25% 8 d) Muutuse väljendamine protsentides. 1) Kauba hind suurenes 2 kroonilt 6-le. Mitme % võrra tõusis hind? 4 100 6-2=4 krooni võrra =200% võrra 2 2) Kauba hind vähenes 6 kroonilt 2-le. Mitme % võrra hind vähenes? 4 100 6-2=4 krooni võrra =66,(6)% võrra 6 e) ,,Kuivaine" ülesanne.
Liikumine mööda nõudluskõverat ja nõudluskõvera nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad endaga kaasa kas liikumise mööda nõudluskõverat või nõudluskõvera nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat. Kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Sellisel juhul toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kui kassettide hind tõuseb 120 kroonilt 200 kroonini, liigume me mööda nõudluskõverat punktist c punkti e (vt. Joonis 3.1). Nõudluskõvera nihe. Kui hinna konstantseks jäädes muutub mõni muu nõudlust mõjutavatest teguritest, on tegemist selle toote nõudluse muutumisega. See toob kaasa nõudluskõvera nihkumise. Vaatame näidet, kus täiendkauba hind muutub. Oletame, et magnetofoni hind langeb (vt joonis 3.2). Magnetofoni hinna langus toob kaasa kassettide nõudluse suurenemise, mis väljendub nõudluskõvera nihkumisega
3.1.4 Liikumine mööda nõudluskõverat ja nõudluskõvera nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad endaga kaasa, kas liikumise mööda nõudluskõverat või nõudluskõvera nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat. Kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Sellisel juhul toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kui kassettide hind tõuseb 120 kroonilt 200 kroonini, liigume me mööda nõudluskõverat punktist c punkti e (vt. Joonis 3.1). Nõudluskõvera nihe. Kui hinna konstantseks jäädes muutub mõni muu nõudlust mõjutavatest teguritest, on tegemist selle toote nõudluse muutumisega. See toob kaasa nõudluskõvera nihkumise. Vaatame näidet kus täiendkauba hind muutub. Oletame, et magnetofoni hind langeb (vt joonis 3.2). Magnetofoni hinna langus toob
aastal -5,1% ja järgmisel aastal -5,8%. Kuna tegu on taaskord negatiivsete tulemustega on näha, et rahavood äritegevusest on väiksemad kui kohustused. Rahavoogude negatiivse näitaja põhjustajaks on väljamaksete suurem hulk kui laekumistest. 4.6 Tegevusmarginaal ja tasuvusmarginaal Tegevusmarginaal = x 100% Tasuvusmarginaal = x 100% Tegevusmarginaal näitab sisuliselt seda, mitu senti teenis firma müügikäibe igalt kroonilt. Tasuvusmarginaal näitab, mitu % igast müügitulu kroonist on alles pärast finantskulude mahaarvamist. Maharaja ASP-l on mõlemad nii tegevus kui ka tasuvusmarginaal samad, kuna puuduvad finantskulud ja tulud. Need näitajad on Maharaja ASP-l väga madalad 2009. aastal 0,1% ja 2010. aastal 0,19% - kuna kasumit pole see ettevõte väga palju teeninud, kuid müügitulu on suhteliselt kõrge. Ainus võimalus nende näitajate parandamiseks oleks
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab Vali üks või enam: nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb nõudluskõvera tõusu kõike nimetatut !!! tarbijate reaktsiooni hinna muutustele Tagasiside Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nend muutusele. Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav ko 60-le, on nõudlus järelikult Vali üks või enam: ühikelastne mitteelastne !!! elastne vähenenud Tagasiside Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tege (tarbija on hinnatundlik): Küsimus 8 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid o 1,11 ja 0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra, siis suureneb järg
materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jjõukust,, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse (ca 4,3% SKP-st) vähendamisega; 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori p palgakulu g üksnes samas tempos p nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le 18% le (2010.a (2010 a 19%.a; 19% a; 2011-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
