Rekreatsioon ja turism (2)

Rekreatsioon ja turism
Terminoloogia
Suurem osa kirjandust võõrkeeltes,
raske eesti keelde tõlkida:
· inglise keeles leisure, recreation, outdoor,
sport(s), tourism
· soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu,
liikunta, urheilu, matkailu
· eesti keeles ­ virgestus, rekreatsioon,
välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism
Vaba aeg leisure
· objektiivne ­ saame mõõta ajaliselt
minutites, tundides, päevades
· subjektiivne ­ sisemine tunnetus
Neulinger, 1974
Rekreatsiooni mõiste
· Ladina k. recreatio ­ värskendav, taastav
· Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel
toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust
pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
pärast rasket tööd taastada ning "uuena"
(ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda.
Eelneva teooria kriitika
· Kaasaegne ühiskond ei nõua inimeselt enam nii
palju aega ja energiat töö tegemiseks ning
rekreatsiooniks jääb rohkem võimalusi
· Kui defineerida rekreatsiooni tegevusena, mis
taastab inimest töö tarbeks, jäävad täiesti kõrvale
isikud, kellel ei olegi tööd, aga kes kindlasti vajavad
rekreatsiooni oma elule sisu ja tähenduse
andmiseks (näit.töötud, pensionärid jne.)
Rekreatsioon
· Mõiste on muutunud viimaste aastakümnete
jooksul:
enam ei tegele me rekreatsiooniga selleks, et
taastada oma tööjõudu, vaid teeme tööd
selleks, et meil oleks vabal ajal võimalik
tegeleda rekreatsiooniga
Rekreatsiooni tõlgendused:
· virgestus, kosutus, taastus
· isiklik rahulolu, nauding
· tööjõu taastamine
· aktiviteet
· meeldiv kogemus
Rekreatsioon
· lai valik tegevusalasid, näit. sport, mängud, käsitöö,
esinemiskunst, muusika, draama, reisimine, hobid jm.
· harrastajaks võivad olla indiviidid või inimeste grupid
· osalemine võib olla ühekordne, episoodiline,
sagedane või kogu elu kestev
Rekreatsioon
· tegevuse valik on vaba, ilma igasuguste
kohustuste või kohusetundlikkuseta
· toimub sisemise motivatsiooni tõttu ning
soovist saavutada isiklikku rahulolu, mitte
väliste eesmärkide või "preemiate" lootuses
Recreation
A pleasant activity wich one enjoys
in one's spare time
(a sport, hobby, tourism etc.)
Meeldiv aktiviteet, millest keegi tunneb rõõmu
oma vabal ajal
(näit. sport, hobi, turism jne. )
Rekreatsiooni liigitus
Ajaliselt:
· igapäevane lähivirgestus
· nädalalõpu ­ siseturism
· puhkuse ­ sise ja välisturism
· elukaare ­ sise ja välisturism
Tegevuskoha järgi:
· välis (ingl.outdoor, soome k. ulkoilu)
· sise (indoor)
Rekreatsiooni korraldus
· Kellele indiviidi taust
· Kus ­ tingimused ja võimalused
· Milline tegevus ­ intensiivne või
ekstensiivne
Indiviidi taust:
· Sugu (MN)
· vanus (laps vanur)
· elukoht (linnas ­ maal)
· rahvus, kultuur, religioon
· kehaline vorm (kehaliste võimete hindamine)
· töö, eriala (kehaline ­ vaimne)
· huvid, harjumused, varasemad kogemused
Piirkonna rekreatiivsed
tingimused
· geograafiline asend
· kliima, ilmastik, ökoloogiline keskkond
· ajalooliskultuuripärand
· infrastruktuur
· turism
· looduslikud võimalused
· loodud võimalused (sisevälis)
Erinevad tegevused
· sport
· liikumisharrastus
· aktiviteet
· rekreatsioon
SPORT
1. võistlussport, tulemussport,
saavutussport, profisport
ingl. k. sport,
soome k. URHEILU
2. harrastussport, tervisesport, rahvasport,
kehakultuur
ingl. k. sport for all,
soome k. LIIKUNTA
Rekreatsioon ja sport
Rekreatsioon ei ole sport,
vaid sport on üks võimalikke
rekreatsiooni vorme
Rekreatsioon ja turism
TURISM
Kuni Teise maailmasõjani mõisteti aktiivse
turismi all eelkõige inimeste endi poolt
organiseeritud sportlikku tegevust: jalgsi,
ratta, alpi ja auto matku.
See tähendab, et turist pidi reeglina ise reisil
füüsiliselt aktiivne olema.
(Siimon, I. 1996)
Turismitarbimise kõrgfaasi,
massiturismi ajajärgul:
pärast Teist maailmasõda, seoses
transpordivahendite arenguga muutus turist
ekskursioonidel, grupireisidel jne. suhteliselt
passiivseks: ta tahtis, et talle kõik
vaatamisväärsused ja muu huvi pakkuv
võimalikult mugavalt serveeritaks
Turism = matkamine
· Sõna "turist" on tuletatud kas inglise või
prantsuse keelest, mõlemal juhul sõna tour
tähendab matka.
· Ka soome keeles kasutatakse turismi
tähistamiseks suupärasemat sõna matkailu
· Nõukogude ajal tähistati meilgi turismi
mõistega tegelikult matkamist
1997.a. rekreatsioonikorralduse erialale
sisseastujate küsitlus,
nägemus tulevasest töökohast:
· turisminduses 68 %
· spordi vallas 14 %
· tervisekeskustes 10 %
· vaba aja ürituste korraldajana 8 %
RK lõpetajate töökoht :
· turismindus 35 %
· töö laste ja noortega 20 %
· spordiklubides 12 %
· ürituste korraldus 10 %
· õpib edasi 5 %
· muu 18 %
Välisturistide uuring
ca 250 Soome turisti 20052006
Taust
· naised
· 4065
· lahutatud
· liikumise harrastajad
· huvitatud kõigest
Arvamus Eestist enne siia tulekut:
· endine Venemaa
· kõrge kuritegevus
· keskkond saastunud
Positiivsed kogemused Eestist:
· kaunis loodus
· hea toit
· sõbralikud inimesed
Negatiivsed kogemused Eestist:
· wcd ja pesemistingimused
· halb teenindus
· info puudus
SPORDITURISM Gibson, 1998
· aktiivne sporditurism vaatamine
· ürituse sporditurism osalemine
· nostalgia sporditurism ­ spordipaikade
külastamine
Sporditurism
Meimer & Pärna 2005
· sporditurism on puhkusel põhinev reisimine
ajutiselt väljapoole oma tavaelukeskkonda,
mille peaeesmärgiks on aktiivne või passiivne
osalemine spordis
Sporditurismi liigitamise alused:
· ÄRIGA SEOTUD ja PUHKUSEGA SEOTUD
· PASSIIVNE ja AKTIIVNE
· VÕISTLUS või TERVISESPORDIGA
SEOTUD
· MINGI KINDLA ALAGA või MITMEKÜLGNE
Eesti keeles sünonüümid:
· sporditurism
· sportlik turism
· aktiivturism
· seiklusturism
· vaba aja turism
Nõuded spetsialistile
· ise kehaliselt heas vormis
· teadmised kõigest
(päevateemad, ajalugu, kultuur, loodus)
· aktivaator ­ tegevuse käivitaja (animateur)
· keeleoskus (ka vene keel)
· klienditeenindaja
Animateur
· turistide vaba aja sisustaja, tegevuse
aktivaator
· mitmed rekreatsionikorralduse lõpetajad
saanud töö sellel alal
· sobib oma hooajalisuse tõttu just eelkõige
kehalise kasvatuse õpetajatele
Võimalused Eestis:
· jalgrattamatkad (maanteel, maastikul)
· kanuu ja süstamatkad
· jalgsi ja kepikõnnimatkad
· ratsaretked
· suusareisid
· spordiüritused (Tartu maraton)
Reisimine ja turism
Reisimine hõlmab kõiki reisimise vorme ja liike, olenemata
motiividest, ajast ja kohast, s.t. mõiste valdkonnas ei ole
tähtis, miks reis ette võetakse, kui kaua see kestab, kuhu
sõidetakse ja kas reisija jälle tagasi tuleb. Reisimine on
tegevus, mis lähtub kaasaja liiklemisoludest ja transpordist.
Reisimise üheks põhiosaks on turism.
Turismi all mõeldakse reisi kui tervikut, mis hõlmab
reisimise tehnilisi aspekte ja reisimise ettevalmistamist,
organiseerimist, sihtpunktis viibimist ning reisi sisustamist.
Seega hõlmab turism kõiki nähtusi ja tegevusi, mis on
seotud inimese lahkumisega tavaelukohast ja viibimisega
teatud aja jooksul teises kohas.
Turism
· Turismi vaadeldakse kui organiseeritud reisimist, kusjuures
organiseerijatena esinevad turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted ehk
reisikorraldajad ning neid teenuseid vahendavad ettevõtted ­
reisibürood.
· Turismifirmadele on turist toodangu sihttarbija. Mõiste turism esineb
siin eelkõige majandusliku valdkonna ettevõtlusvormina. Turiste
teenindavale transpordifirmale on tema klient turist, linna
ühistranspordile lihtsalt reisija.
Turisti mõiste
Mõistet statistiline turist kasutatakse rahvusvahelise
liiklemisstatistika ühtlustamiseks. Selle määratluse andis 1937.a.
Rahvaste Liit : "Rahvusvaheliselt peetakse turistiks reisijat ja igat
isikut, kes läheb vähemalt 24 tunniks välismaale, mis pole tema alaline
elukoht ja kes kulutab seal raha, mida ta on teeninud mujal".
Statistilise turisti mõiste ei lange kokku maa piiriületamise
statistikaga, kuna siit on välja jäetud kodanikud, kes käivad iga päev
tööl välismaal, ühepäevakülastajad, kruiisituristid jne.
Turism
· Vastavalt WTO definitsioonile hõlmab turism ,,isikute tegevusi, kes
reisivad väljapoole oma tavalist keskkonda ning seal kas vaba aja
veetmiseks, ärilistel või muudel kindlatel eesmärkidel ilma vaheajata
kuni ühe aasta viibivad."
· Vastavalt sellele definitsioonile kuuluvad turismi alla reisid, mille
eesmärgiks on muu kui tasustatav tegevus sihtpunktis.
· Samal ajal ei kuulu turismi hulka reisid oma elukoha piires,
rutiinireisid ja pikaajalised elukohamuudatused, samuti matkad, mille
vältel tehakse tööd.
Reisijate liigitus
· Maailma Turismiorganisatsioon WTO jaotab reisijad järgnevalt:
· REISIJAD TRAVELLERS
· KÜLASTAJAD/ MUUD REISIJAD ­ VISITORS /OTHER
TRAVELLERS
· TURISTID(ööbimisega) TOURISTS (overnight)
· ÜHE PÄEVA KÜLASTAJAD SAME-DAY-VISITORS
Külastajad
· Külastajad moodustavad turismi jaoks olulise kategooria.
Turismistatistika hõlmab vaid külastajaid.
· Muudest reisijatest eristab neid vastavalt turismidefinitsioonile turistlik
motivatsioon ehk sellele vastav reisi eesmärk nagu:
· - vaba aja veetmine, lõõgastumine, puhkus/koolivaheaeg
· - sõprade ja sugulaste külastamine
· - äri ja kutsetöö
· - ravi
· - religioon, palvereisid
· - muu turistlik motivatsioon.
Külastajate liigitus
· Külastajad jaotatakse:
· - turistid (tourists) on need, kes veedavad vähemalt ühe öö sihtkoha majutusasutuses
või
· eramajutuses. Sinna hulka kuuluvad ka lennukimeeskonnad, kes ööbivad sihtriigis.
· - ühepäevakülastajad (same-day-visitors) on need, kes sihtriigis ei ööbi. Neid võib
nimetada ka ekskursantideks. Ühepäevakülastajate hulka kuuluvad kruiisituristid, kes
ööbivad laeval ja teatud rongireisijad.
· Lisaks sellele eristatakse:
· - väliskülastajad (international visitors) on isikud, kes ei viibi pikemalt kui 12 kuud
väljaspool oma harilikku keskkonda muus riigis ning kus nad ei tee tööd, mida
tasustatakse.
· - sisekülastajad (domestic visitors) on isikud, kellel on elukoht antud riigis ning kes ei
viibi pikemalt kui 12 kuud eemal oma tavalisest keskkonnast, kuid viibivad seejuures
oma riigis ning nende peamine reisieesmärk on tegevus, mida külastatavas paigas ei
tasustata.
Turismi liigitus
· Siseturism (domestic tourism) põhineb teatud riigi kodanikel, kes reisivad oma
riigi piires.
· Sissetulev turism (inbound tourism) hõlmab välismaalasi, kes reisivad teatud
riiki.
· Väljaminev turism (outbound tourism) põhineb teatud riigi kodanikel, kes
reisivad mingisse muusse riiki.
· Selle 3 turismivormi kombinatsioonist lähtuvalt võib tuletada järgnevad
turismivormid:
· Internal tourism - hõlmab siseturismi ja sissetulevat turismi. Hõlmab seega
ühe riigi piires reisivaid oma riigi kodanikke ja välismaalasi.
· National tourism - hõlmab siseturismi ja väljaminevat turismi. Hõlmab seega
teatud riigi kodanikke, kes reisivad kas oma riigis või välismaal.
· International tourism hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi. Hõlmab
seega külastajaid, kes reisivad sihtriiki (välismaalased) ja oma riigi kodanikke,
kes reisivad välismaale.
Turismi vormid
· Erinevatest tunnustest lähtudes võime turismi vorme liigitada näit.:
· Osavõtjate arvu järgi võime jaotada individuaal-, pere-, kollektiiv- ja
massiturismiks.
· Osavõtjate vanuse järgi: noorsoo- ja senior (elatanud inimeste) turismiks.
· Reisi pikkuse järgi: lühiajaline (1-2 päeva, äriturism, transiitturism) ja
pikaajaline (puhketurism, kuurortiturism).
· Toimumise aja järgi: suveturism - talveturism, kõrgsesooni turism ­ sesooni
väline turism.
· Ööbimiskoha järgi: hotelliturism ­ parahotelliturism (kämpingud,
pansionaadid, telkimisplatsid, kodumajutus).
· Transpordivahendi järgi: auto-, bussi-, rongi-, laeva-, lennuturism.
Eesti turism 2008
Eesti majutusettevõtetes ööbis 2008.a. 1,43 milj. välisturisti (+53 000 ehk
+3,8% võrreldes eelneva aastaga). Väliskülastajate ööbimised (veedetud
ööd) majutusettevõtetes kasvasid turistide arvust tagasihoidlikumalt ­
vaid 0,6%, eelkõige tulenevalt ööbimiste jätkuvast vähenemisest spaa- ja
ravireisidel.
· 62% ööbimistest tehti puhkusereisidel, 3% konverentsireisidel, 15% muudel
tööreisidel ja 19% muudel reisidel (sh. ravireisidel).
· Kasvasid välisturistide ööbimised puhkusereisidel (+6%) ja
konverentsireisidel (+18%), vähenesid aga muudel tööreisidel (-2%) ning eriti
muudel ees- märkidel tehtud reisidel (-14%) (tulenevalt eelkõige ravireisijate
arvu jätkuvast
vähenemisest sanatooriumides).
· Kui 2007.a. Eesti tulu välisturismist vähenes, siis 2008.a. turismitulud taas
kasvasid, ületades mõnevõrra ka 2006.a. taseme. 2008.a. oli Eesti tulu
välisturismist (turismiteenuste eksport) 17,6 miljardit krooni. See oli 9,3%
ehk 1,5 mlrd.kr. rohkem kui 2007.a.
Eesti turismisektori kitsaskohad
· Turismi edendamiseks tänapäevases tihedas konkurentsis on vaja
määratleda sektori kitsaskohad ning muuta need kriitilisteks
eduteguriteks, millele keskendumine aitab tõsta turismisektori
toimimise efektiivsust ning jätkusuutlikkust. Turismimajandust
puudutavad probleemid ning sellest tulenevad tagajärjed on omavahel
tihedalt põimunud, üks probleem avaldab mõju mitmes valdkonnas.
· Peamised turismisektori probleemid või kitsaskohad Eestis on:
- vähene turismitoodete valik,
- sesoonsus,
- info levitamine olemasolevate toodete kohta,
- Eesti vähene tuntus, jätkuvalt parandamist vajav maine, Eesti
omapärade mittetundmine välisriikides,
- turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid.
Eesti turismisektori kitsaskohad
· suur ühepäevakülastajate osatähtsus (2003. aastal oli selleks hinnanguliselt 57% väliskülastajatest),
· lühike Eestis viibimise periood (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva, mis viitab
sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot nende kohta, mis motiveeriks neid siin kauem viibima),
· kasutamata turismipotentsiaal (Eesti maine tõstmine, eelarvamuste hajutamine, viisaküsimused),
· sesoonsus (suvine majutuskohtade ebapiisavus võrreldes talvise väga madala täituvusega, puudus toodetest,
mis aitaksid sesoonsusest tingitud nõudlust kuude ja ka nädalapäevade raames ühtlustada),
· kontsentreerumine Tallinna ja üksikute teiste turismikeskuste ümber ehk teiste piirkondade vähene
atraktiivsus (Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimiste koguarvust),
· turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad
sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral),
· madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike
siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine).
Eesti turismi arengukava 2007­2013
Eesti turismisektori tugevused .
Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka kuuluvad:
· ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned),
· kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid),
· looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad).
Eesti turismipiirkonnad
· pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür),
· Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala
looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale),
· Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus,
sanatooriumid, Pärnu),
· Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid,
talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu).
Turismi arengut mõjutavad tegurid
(turismi keskkond)
· Turism on ühiskonna sotsiaal-majanduslikest suhetest tulenev nähtus.
· Tema nõudluspoolt kujundavad elanikkonna majanduslikud võimalused,
kodanikuvabaduse määr, vaba aja olemasolu, reisivalmidus jt. Tegurid.
· Turismi pakkumispoolt kujundavad riigi ettevõtluspoliitika, ja sotsiaal-
majanduslikud eesmärgid.
· Turismi keskkonna moodustavad tema arengut põhjustavad põhitegurid:
- majanduslik keskkond
- sotsiaalne keskkond
- poliitiline keskkond
- tehnoloogiline keskkond
- ökoloogiline keskkond
Turismiettevõtted
· 1. ainult turismiga tegelevad ettevõtted ehk tüüpilised turismitööstuse
ettevõtted .
· Siia kuuluvad kõik ettevõtted, mis toodavad tüüpilisi turismiteenuseid,
s.o. nende tegevus on suunatud otseselt turistide teenindamisele
(majutusettevõtted, reisikorraldajad, reisibürood, turismiinfopunktid);
· 2. turismiga piirnevad ettevõtted (transpordifirmad, giiditeenused,
reisikindlustus, suveniiride tootjad)
· 3. Turismiga kaudselt piirnevad ettevõtted toodavad ebatüüpilist
turismitoodangut, mida tarbivad ka turistid. Nende ettevõtete toodang
on suunatud kõige laiemale üldsusele, millest osa moodustavad ka
turistid (toitlustusettevõtted, meelelahurusasutused, fototeenuste ja
toodete pakkujad, sportlike riiete valmistajad ka müüjad jne.).
Reisikorraldajad
· Reisikorraldajad võib laias laastus jagada kolmeks:
- suured reisikorraldajad, kellel on suur hulk pakkumisi erinevatesse
paikkondadesse, sihtkohtadesse, kes pakuvad erinevaid transpordi- ja
majutusvõimalusi
- keskmised reisikorraldajad, kellel on reeglina samuti hulk pakkumisi,
aga kelle turustusraskuspunkt on teatud regioonidel
- erireiside korraldajad, kelle puhul on enamasti tegemist pigem väikeste
reisikorraldajatega, kes on näiteks spetsialiseerunud teatud regioonile,
teatud reisiliigile (õppereisid, klubipuhkus jne.) või kindlale
transpordivahendile (buss, laev, jalgratas).
· Lisaks nendele on veel paketireiside korraldajad, kes ei ole klientidele
otseselt nähtavad, kuna nad töötavad välja ja organiseerivad reise teistele
reisikorraldajatele (näiteks bussifirmale, kellel puuduvad vastavad
teadmised ja ressursid).
Reisivahendajad
· Klassikalises turundussituatsioonis on reisibüroo vahendajaks ühelt poolt
reisikorraldajate ja teenuste pakkujate, teiselt poolt klientide vahel.
· Kliendid ootavad reisibüroolt kompetentset ning kvalifitseeritud nõustamist
kõikides reisiga seotud küsimustes. Reisibüroo kompetentsi kuuluvad kliendi
seisukohalt
- kliendi reisivajaduste tundmine
- ülevaate kõikidest võimalikest reisipakkumistest
- teadmised sihtkohast
- teadmised sihtkoha majutusasutuste kohta
- teadmised võimalike soodsate transpordivahendite või nende
kombinatsioonide kohta
- kvalifitseeritud ülevaade hindadest ja tariifidest, mis sobiksid kliendi
vajadustega teatud reisi juures
Pakettreis
· (1) Pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav,
eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav
vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum:
1) sõitjateveoteenus;
2) majutusteenus;
3) muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveoteenuse või
majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse
olulise osa.
· (2) Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui
24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust.
Turismireis ja selle toimumise faasid
· 1. Ettevalmistusfaas ­ siin toimub reisi aja ja sihtkoha valik.
· Selles faasis hangitakse infot kirjandusest, reklaambuklettidest, Internetist, filmidest,
videodest või inimestelt, kes seda kohta on külastanud.
· Saadud info põhjal tehakse reisiotsustus ning esitatakse reisitellimus.
· Ettevalmistusfaasi kuulub ka reisitarvete ostmine, pagasi pakkimine ja enda vajaliku
infoga varustamine.
· 2. Reisi toimumise faas ­ siin on vajalikud:
- transport sihtkohta jõudmiseks
- majutus peatuspaikades
- toitlustamine reisi kestel
- muud teenused ja ettevõtted, nagu giidi- ja ekskursiooniteenused, vabaaja veetmise
võimalused
· 3.Järelfaas ­ reis on ajaliselt küll lõppenud, kuid veel pikka aega peale reisi
meenutatakse seda vaadates fotosid, videoid, rääkides reisist sõpradele-sugulastele.
Mõnikord jäävad kontaktid sihtmaaga. Üldine tendents on järelfaasi aina lühemaks
jäämine, kuna inimesed reisivad sagedasti ja uued reisielamused kustutavad
varasemad.
Reisitransport
· Reisitransport hõlmab õhu-, mere-, ja maatransporti /auto-, bussi- ja
raudteetransport) ja iga riigi sisemist transpordivõrku (teed, tänavad)
ning ühistranspordi teenuseid.
· Reisija transpordivalik sõltub mitmesugustest asjaoludest: on see
ainuvõimalus kohalejõudmisaeks, milline on tema maksuvõime,
milline on selle transpordivahendi turvalisus, mugavus, kiirus jne ?
· Tihti pakuvad transpordifirmad lisaks treansporditeenusele ka muid
teenuseid (toitlustamine, meelelahutus), et reisija tunneks end
mugavalt.
Transport
Maanteetransport
Autorent
Bussifirmad
· regulaarliinid
· Juhuveod
Meretransport
· parvlaevad
· katamaraanlaevad
· tiiburlaevad
· Kaubalaevad
Kruiisilaevad
Lennutransport
Liinilennufirmad
Charterlennufirmad
Raudteetransport
- kohalikud liinid
- rahvusvahelised liinid
Majutusasutused
· Majutusettevõtete liigid
· (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat
majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel,
puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.
· (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.
· (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud
toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev
majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.
· (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga
majutusettevõte.
· (5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.
· (6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on
platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad
olla ka majutushooned.
· (7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise
võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.
· (8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv
majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.
· (9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas
või korteris paiknev majutusettevõte
Toitlustus
Toitlustus kujutab endast turismimajanduse olulist osa, ehkki enamus
toitlustusettevõtteid ei paku oma teenuseid ainuüksi turistidele. Toitlustusettevõtted
on väga erinevad.
Toidukohtade liigitus:
· - ainult toitlustusega tegelev (söökla)
· - ka ajaviiteteenuseid pakkuv
· - kombineeritud
Toidukoha valik:
· asukoht (juurdepääsetavus transpordiga)
· kohtade arv ja paigutus
· hinnatase
· lahtioleku aeg
· menüü (eriroad)
· miljöö
· muud teenused (muusika, tantsuvõimalus jne.)