harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas kaitserüü selga ning kontrollis relvade laskevalmis olekut. 18-21-aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust löödi pidulikult rüütliks ning rüütliks löömise mõõgahoop, oli viimane millele rüütel ei tohtinud vastu astuda. Samuti puudus rüütlitel raamatutarkus. Peamine, mida aadliku puhul hinnati oli jäägitu ustavus ning senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja piiartu heldusega. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma tulevase perekonna au ja head nime. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Usatvusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadustega reeturlikkus näiteks põgenemine lahingust, oma isandat hätta jättes. Samas tegid tolleaegsed rüütlis ka tegusid, mis tänapäeva
Vasalli kohustused kinnitati truudusvandega, ehk kahe inimese vahelise leppega. Kõigil on oma koht ühiskonnas ja maa paneb paika, kes sa oled. 2. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis. 3. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks? Madalamat päritolu meeste rüütliks saamine muutus järjest raskemaks 4. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhimõte. 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3) Vahvus - järgib kõiki reegleid võideldes Milline oli keskaja ideaalne rüütel? 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3) Vahvus - järgib kõiki reegleid võideldes 4) Eeskujulikkus - pidid näima inimestele eeskujulike sõjameestena 5) Truudus -
kui käia naisega laudu ladumas. Siiski võttis Jüri selle ameti vastu, sest uue töö otsimisega oleks kaua aega kulunud ning raha oli vaja, et pere eest hoolt kanda. Õnnelik abielu põhineb ustavusel ja truudusel. Jüri Säävel oli abielus Eevaga. Ta ei petnud oma naist mitte kunagi, kuigi Eeva kahtlustas teda ja Tähve Annit. Muidugi oli ka nende elus riide ja kakluseid, kuid Jüri pidas oluliseks, et hoolimata pahandustest oleks siiski truudus ustavus esikohal. Ta lootis, et on ka oma lapse ja lapselast nii kasvatanud, paraku see aga nii ei olnud. Jüri lapselaps Ilmar oli abielus Elleniga, ta oli tore ning paistis, et nad olid õnnelikud. Ilmar aga tundis hoopis hirmu koduse hõngu, igale poole roniva lapse ja koolmeistrikult kuiva nais ees. Sellest rutiinist lahti murdmiseks leidiski ta teise naise, Viive, kes tegi ta õnnelikuks. Jürigi sai sellest teada ning oli väga vihane, ta ei mõistnud, kuidas keegi saab nii vääritult käituda
Vanema tütre naitumise puhul. S ja V keerulised. V ustavusel ei saanud alati kindel olla, kahekordsed. Suurtel vasallidel pisivasallid. Pärusvaldused läänid- isalt pojale ja senjöörid said pikka nina. Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu. Ja ka kodusõjad polnud harvad nähtused. Dongihoteseisused- rüütlid enamasti olid läänimehed, väike küla vaid., rõõtlid eeskujulikud sõjamehed, rüütlid-aadlid. Rüütlieetika- ustavus, (kogukondlikkus, poliitiline, feodaalne) heldekäelisus, vahvus. Dongihoteks saamine- paazina alustamine, kannupoiss, 20 a. Löödi rüütliks, tseremoonias kiriklikud ja sõjalised jooned Aadli elulaad ja rüütlikultuur Suurtemeestemänguasjad Ratsa sõdisid, piik-paisata sadulast maha, mõõk-lähivõitluses, kui piik oli katki läinu. Rõngassärk- paremini õhku lasi läbi, ambude ja pikkvibude kaitseks plaatvest, metallplaatidega. Kiiver-ka nägu, kilp- perekonnavapp
Oma esiletõusu võlgnesid nad enamasti ustavale teenistusele kuninga või mõne suurfeodaali kaaskonnas. 4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)? Rüütliks saamine oli raskem. Rüütli seisus muutub tähtsamaks. Tegevust hakkab reguleerima kirik. (püüdis neid panna teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse) 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2 näidet). Ustavus kuningale kuuluv poliitile ustavus, vasalli ja isanda vaheline feodaalne side, sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga Vahvus rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku
A A A M F 1. Teadus, mis uurib mineraalallikaid? 2. Miliine teos on Kalevipoeg? 3. Mood, Rõivalõige 4. Poolvääriskivi, nikerkivi 5. Kõrgpõletustellis 6. Riigitruudus, ustavus 7. Joomakoht, restoran, kõrts 8. Fotograaf 9. Luuteadus 10. Aparaatide kogum teadete vastuvõtmiseks ja saatmiseks elektromagnetiliste lainete kasutamise teel LAHENDUS: Maateadus
ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus. Prokrustese s�ng- sobitamtu v�imalus, talumatu v�i ebasobiv olukord, millega v�givaldselt midagi kohandatakse. Sisyphinse t��- t�iesti m�ttetu t��. Tantalose piinad- l�putu piin ja vaev. Trooja hobune-saadetis, mis toob saajale kahju. Helen Kont, 10.B klass
HORVAATIA SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik
Feodaalkord- Põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast kannupoiss, ja 20 aastasena löödi ta rüütliks. Rüütlieetika- Ustavus mis jagunes omakorda kogukondlikkus, feodaalne, poliitiline. Kuningale kuuluv ustavus oli kõige nõrgem, kõige tugevam oli sidemed sugulusel jne. Sõjakäikudel saadud saak tuli jagada perekonnaga. Pidi võistlema vastavalt reeglitele ja sangarlikult. 4. Talupojad ja mõisamajandus: keskaja ühiskond kui agraarühiskond, suhtumine talupoega. Keskajaühiskond kui agraarühiskond- Ühiskond kus elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest
arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid ja mis tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu unimversumit.
ja äärmuslik põikpäisus takistabki inimestel elamast täisväärtuslikku elu ning just selle pärast ei olda õnnelikud. Ka Erich Maria Remarque'i teoses "Läänerindel muutusteta" käib kohati läbi ükskõiksuse teema, kuid see on mõistetav, ning see on ka pigem sõjatüdimus kui ükskõiksus. See on hetk, kui poisid on kõigest väsinud ning ei taha enam sõdida ja oma elu eest võidelda. Samas on just selles teoses näidatakse inimese parimaid omadusi nagu hoolivus, ustavus ja huumorimeele olemasolu. Remarque näitab, kui oluline on poistele sõprus, kaastunne ja südamlikkus. Autor räägib, et tegelikult ei olegi sõda, või vähemalt ei tohiks olla, sest kõigil sõdijatel on pered, kodud ja elu ning kelleltki ei tohiks neid ära võtta. Inimloomuses on siiski ka olla igavesti ustav oma lähedastele ning vahel võivad need olla vaid paar kuud tuttavad sõdurid. Kõige sügavamat ja tugevamat omadus inimloomuses näitab siiski Knut Hamsuni teos "Victoria"
· Ajalehes kirj. : 1) isa dikteerimise järgi artikleid 2) kohandatud jutte 3)populaarteaduslikke ja ajaloolisi palu LUULELOOMING · Aleline tõlkelooming, klassikaks saanud luulet leiab värsikogust ,,Väinulilled" 1886 · Romantiline isikupärane isamaaluule on kogus · Emajõe ööbik 1867 · Sind Surmani · Mu isamaa on minu arm · Emasüda · Teemad:armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning tahe surmani oma rahvast teenida · 1867 ilmus Eesti Postimehes ,,Eesti muld ja eesti süda" · Mahukama osa koidula luulest moodustab loodus- ja armastuslüürika NÄIDENDID · 1870 eesti teatri sünd Vanemuises Koidula näidendiga ,,Saarema onupoeg" · 1872 ilmus tuntuim naljamäng ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" · Teemad:rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse vajalikkus,
Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all. KRISTLIK KULTUUR Kristlik visioon inimesest inimene on patune olend ja peab kogu elu pidevalt pingutama, et sellest lahti saada. Õnduse nimel. Inimesed uskusid, et jumalat ei saa näha, aga jumal näeb kõiki/kõike. Kuidas olla jumalale meelepärane? Töö, palve, piht, paast. Kristlikud voorused ustavus, töö, halastus, vaesus, eeskujuks pühakud. Seitse surmapattu laiskus, kadedus, ahnus, viha, uhkus, liigsöömine, lihahimu, kiim. PIIBEL Koostati 12 saj eKr 2 saj pKr. Tehti/pandi kokku u 1000-1500 aastat. Piibel esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piibli tegevuspaigad Palestiina (Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Siinai mägi, Surnumeri), Egiptus, Rooma, Ateena, Sumer. (Ees-Aasia)
Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus Kangelaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Tõsteti esile olulisemaid rüütli voorusi: vaprus, suuremeelsus, ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul": Põhineb tõestisündinud sündmustel Karl Suure sõjaväe ja moslemite vaheline sõda. Karl Suure vasall krahv Roland hukkub. Pärast seda maksab kuningas kätte. Kuningas Artur: Valitses Inglismaal ilmselt Suure rahvasterändamise perioodil. Kujutati ideaalse kuningana. 12 sama täiuslikku ümarlauarüütlit. Püga Graali otsimine. Armastusluule Väljendas tugevalt rüütlikultuuris juurdunud daamikultust.
eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.aastaselt sai saadi kannupoisiks, siis võis ta kanda isiklikku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 aastane noormees, kes oli korralikult oma isandat teeninud, sai rüütliks Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud aadlikele kohane. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 1) täielik ustavus isandale ehk senjöörile 2) julgus, ausus ja sõnapidamine (=rüütellikkus) 3) truu teenimine ja vaprus sõjas
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaeg oli periood Euroopas XI - XII sajandil. Seda aega iseloomustas rüütlikultuur, mis kujunes välja XII - XIII sajandil. See sai alguse Kesk- Euroopast ning lõppes tulirelvade kasutusele võtu pärast XIV sajandil. Rüütlid olid elukutselised raskeratsaväelased, kes kuulusid sõjamehe seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat: ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus. Kuna tegu oli sõjamee...
nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaz. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt. Rüütliks löömine oli pidulik sündmus. Rüütlite iseloomulikud jooned olid- ustavus, vaprus, julgus ja ausus sellepärast vandusidki rüütlid oma isandale truud teenimist ja pidasid sellest kinni, samuti olid nad n.ö rüütellikud oma käitumiselt. Väärtuslikeim oli rüütlitele nende au, mis oli tähtsaim, kui elu. Ainult surm sai olla lahendus, kui au oli haavatud.
nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaž. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt. Rüütliks löömine oli pidulik sündmus. Rüütlite iseloomulikud jooned olid- ustavus, vaprus, julgus ja ausus sellepärast vandusidki rüütlid oma isandale truud teenimist ja pidasid sellest kinni, samuti olid nad n.ö rüütellikud oma käitumiselt. Väärtuslikeim oli rüütlitele nende au, mis oli tähtsaim, kui elu. Ainult surm sai olla lahendus, kui au oli haavatud.
Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel . Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine realismi poole Andus Kujutusobjektiks inimene Humanism maailmavaade , mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega ) ning näeb maailma inimese vaatekohast .
tõestada Claudiuse süüd ega peljanud midagi. Ka see oli paras julgustükk, kui Hamlet lasi kuningale etendada näidendi, kus toimus Hamleti isa mõrvaga sarnane stseen. Kuningas vihastas ning saatis Hamleti riigist välja. Enne lahkumist jõudis Hamlet sooritada mõrva, mis käis tema au pihta. Kuid viimaks jätkub Taanimaa printsil ikka julgust, et naaseda taas kodumaa pinnale. Laertesega duellile minek polnud ka mingisugune lapsemäng. Hamlet oli ustav, lojaalne ja sõnapidaja mees. Ustavus väljendub suhetes Horatioga. Horatio oli Hamleti ainus usladusalune. Ta rääkis ainult temale, mida isa vaim oli öelnud. Ilma Horatio abita poleks Hamlet arvatavasti oma eesmärke saavutanud. Horatio oli esimene, kellega Hamlet Taanimaale naasedes kohtus. Nad jagasid omi saladusi, sest nad olid parimad sõbrad. Kui hamlet oli suremas, tahtis Horatio juua mürgitatud veini, kuid ta ei teinud seda, sest siis polekski keegi teada saanud, mis tegelikult juhtus. Lojaalne oli ta
toita kõiki oma tööga, siis aadlike ülesandeks oli inimeste kaitsmine. Aja möödudes hakkasid aadlikud end nimetama rüütliteks, püüdes end näidata eeskujulike sõjameestena. Nad täitsid oma isanda käske, olles valmis tema eest surema. Rüütlite iseloomu juures olid olulised julgus, ausus ja sõnapidamine, millest tuleneb mõiste rüütellikkus. Rüütleid iseloomustasid kolm põhimõtet: esiteks- ustavus. Ustavust näidati üles nii kuninga suhtes kui ka sugulaste ja lähedaste suhtes. Teiseks- heldekäelisus. Rüütlid hoolisid väga oma perekondadest. Sõjakäikudelt ja turniiridelt saadud saaki jagati perekonnaga. Ja kolmandaks- vahvus. Rüütlid võitlesid vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Tundub, et pole midagi õilsamat kui olla rüütel. Kuid uurides lähemalt ajalugu, selgub, et rüütlid polnudki nii vagad mehed kui arvatakse. Ustavusele ja lojaalsusele vastandus reetlikkus
positsiooniparandajate poolt. Need on sellised inimesed, kellel läheb hästi materiaalselt ja karjääri mõistes. Positsioon on realismis kõik. Seda näitas ka jutt ,,Paks ja peenike", kus positsioon ületas sõpruse. Seega saab realismiinimesed jagada põhiliselt kahte gruppi. Edukad ja ebaedukad inimesed. Kuigi iga inimene on erinev, on võimalik teha üldistusi ja ebaedukatel inimestel lihtsalt puudub ambitsioonikus. Selle eest on siiski vahel olemas ustavus ja autunne. Juhan 10A
isemoodi väljaõpe igas regioonis. See oli geniaalne idee, mis teda ka aitas. Sõda on vältimatu, kuni eksisteerib inimegoism, millest pole sugugi kerge jagu saada. Ajaloo jooksul on ikka ja jälle muutunud suurriigid agressiivseks ja naabreid rünnanud, kuid see pole tähendanud väikeriikide kindlat kaotust vastupidi, ühendades väed on suudetud lahinguid võita. Ainus, mida vaja, on tark liider ja ustavus. Olen veendunud, et kui peakski mõni suurriik alustama III maailmasõda, ühendavad mitmed väiksemad maad oma alad ja sõda annulleeritakse.
sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega eetika : ustavus, mis jagunes kogukond, feo ja poliit ustavuse tuumaks oli perekond; heldekäelisus ehk sõjasaak jagati perekonnaga; vahvus ehk rüütel võitles reeglitepäraselt, sangarlikult ja ausalt Linnaelu ja traditsioonid linnad kasvasid, kaubeldi, tehti käsitööd,linnasüda: turg, majas mugavusi polnud, 2-3x majad, aukohal:söögilaud, voodi, avalikud söömaajad, palju pidusid(kiriklik taust), näitemängud, värsivormilised lühilood,
Liibüas, Afganistanis,Türgis, • Islam on juhtivaks Albaanias, Alžeerias, usundiks paljudes Egiptuses, Iraanis, Iraagis, riikides Aafrikas, Jordaanias, Malaisias, Aasias ja eriti Lähis- Maldiividel, Nigeerias, Palestiinas, Saudi Araabias, Idas. Somaalias, Sudaanis, Süürias ja Usbekistanis. Õpetuse alused Muslimid usuvad, et Ustavus tähendab Muhammad oli Allahi eesmärkide viimane prohvet. teenimist Nemad on võtnud kõrgematena tema sõnumit püha omaenda isiklikest usaldusena. eesmärkidest. Muslimid peavad austust Allahile auväärseks. Allah • ‘’Allah’’ on nimi, • Kõigi muslimite usu mida muslimid põhiolemuseks on kasutavad kõrgeima kuuletumine Allahi olendi - Jumala tahtele. kohta.
Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta elus peegeldus epohhi vaprus, julmus ja ennastsalgav ettevõtlikkus. Suure genovalase saatuses üllatab meid ustavus kord valitud eesmärgile. Temast on tehtud ka raamat: Autor: Jakob Wassermann ,,Christoph Kolumbus" Maailmamere don Quijote Portree Tõlkinud Uno Liivaku 256-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat Wassermanni raamat eristub sadadest Kolumbuse elulugudest eelkõige tema mõttemaailma kirjelduse poolest. Lugeja saab ettekujutuse Ameerika avastaja maailmapildist ja tõekspidamistest. 15. sajandi meresõitja maailmanägemine erineb
isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. umbes 20-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. 3 põhimõtete milles seisnes rüütliseisuse olemus - ustavus, heldekäelisu abi, vahvus Vaimulikud rüütliordud Paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad e. vaimulikud rüütliordud. Liikmed andsid mungatõotuse. 1. rüütliordu-Johanniitide e. hospitaliitide ordu 2. Templiordu 3. Mõõgavendade ordu
sündima. Riigivõim sai õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Juutide valduses old pangas, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. 1935a. Jõustsu mitu seadust millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Enamus juute lahkusid Saksamaalt. Kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametnikud ja relvastatud rühmitused. Ebapiisav ustavus sai saatuslikuks rünnak-rühmlaste juhtidele : nad tapeti Hitleri käsul. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal mil Sakamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli üks eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Rajati tehaseid, kilomeetrite kaupa kiirteid. Taoline majandustõus võis olla vaid ajutine.
kõrghetke? 8. Kuidas suhtuti keskajal reliikviatesse? 9. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma tütreid? 10. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma poegi? 1.Sõdade ajandiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu. Sõjakäigud andsid võimaluse näidata paavstidel end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Kirik soovis maad saada 2.Jagunes kolmeks põhimõtteks: ustavus, heldekäelisus, vahvus. Tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 3.Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineiude tähelepanu. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata, sest need õhutasid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele. 4
– õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI valitseb õiglaselt, ministrid RITUAAL haldavad ausalt, ustavus _ Puhtus keisrile ühendab rahva. _ Nt Jichinsai – maa puhastamine ehituse _ Meiji restauratsioon eelselt _ Shogunaadi (1192–1867) likvideerimine ja keisrivõimu _Maneki Neko taastamine Amuletid – omamori, _ 1868 – 2. maailmasõda fuda, hamaya _ Jaapani rahvuslik identiteet – SHINTO
Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Kõigil usunditel on mingi kindel õpetus millest ei tohi üle astuda, aga samas on nad väga erinevad. Taoism õpetab, et tuleb ühtne kõiksusega, budism nõuab, et inimene peab saavutama virgunud oleku, islamis tunnustatakse üht ainsat jumalat. Konfutsianism on oluline inimlikkuse tunnetamine, austada kodumaad, ning armastada oma ligimesi. Selle õpetusõnad on ,,ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks ."
Sellele aitas kaasa ka kirik, kes püüdis panna rüütleid teenima ristiusku, andes nende seisusele religioose tähenduse. Kirik astus vastu ka feodaalsõdadele ja kehtestas mitmel pool jumalarahu ehk aja mil sõdimine oli keelatud. Keskaja jooksul muutus madalat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujenes järk järgult pärilik seisus aadel. Rüütlieepikal oli kolm põhimõtet: 1. ustavus kuningale kuuluv poliitiline ustavus oli kõige nõrgem. Sellest tugevam oli vasalli ja isanda vahline suhe ja kõige tugevam oli suguline side. 2. heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak tuli jagada perega. Mida edukam ja ausal oli rüütle seda ustavam oli ka tema järgijaskond. 3. vahvus ta võitles vastavalt reeglitele. Ta ei tapnud vastaseid, vaid võttis nad lunarahalootuses paltvangi. Rüütellikkus tähendas seda et kõige tähtsamal kohal olid iseenda ja lähikonna huvid.
Mis on suhtlemine? Inimeste ühise tegevuse oluliseks oskas on suhtlemine: teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi, kujundatakse ja rahuldatakse vajadusi. Suhtlemisel rahuldab inimene oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Suhtlemisel eristatakse kolme külge: 1) teise inimese tajumine, hindamine ja mõistmine; 2) teabe vahetamine ja 3)teiste inimeste mõjutamine. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavat üle teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massiteabevahendite raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu. Millised on siis need suhtlemis vahendid, mille abil teavet edasi antakse ja teisi inimesi mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma olemuselt ühiskondlik nähtus: sõnad, nende kasutamisel ja s...
päevikus kajastada, et ta oli Eeva vend. Andis raamatu lõpus päeviku Jürile, sest ta läks välismaale. Eeva vahetas oma nime Katharinaks, et Venemaal abielluda saaks. Oli Timotheusi abikaasa. Ta armastas ja mõistis oma meest. Laming oli keisri jaoks töötav nuhk, kes kandis keisrile Timotheusi tegevustest ette. Laming võis olla Timotheusi tapjaks. Põhiprobleem Teose põhiprobleemiks on Timotheusi suur ustavus. Ta oli lubanud, et räägib tsaarile alati tõtt ning ei varja tema eest midagi. Seetõttu näitas ta ka tsaarile enne avalikku ettekandmist kirja, kus ta kritiseeris tolleaegset seisu Venemaal. Minu arvamus Minu arvates on tegu väga huvitava teosega. Ega muidu poleks seda teost nii paljudesse keeltesse tõlgitud. Mulle meeldis, et kõik mis ma teosest lugesin ei olnud puhas autori fantaasia. Paljudest sündmustest ja tegelastest on ajalooline märk olemas
läänemere ääres. 1291 langes Akka. Süvenev vaen kõigi kolme osapoole vahel (läänemaailm, islamimaailm, bütsants) Kultuurikontaktid. Itaalia kaupmeeste edu. 5. Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus? – Nad olid aadlikud, mis tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst. Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis 6. Sõnastage rüütlieetika peamised põhimõtted. – Ustavus, heldekäelisus, vahvus 7. Millised rüütliordud kujunseid välja ristisõdade perioodil? Mis oli nende loomise eesmärk? – Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu ning palverändurite kaitse. 8. Miks peeti turniire? Mis eristas neid tegelikust lahingust? – Meelelahutuseks, et näidata võimeid, et treenida ja harjutada päris
pidulikult rüütliks. Kogu tema saadud oskustega oli ta valmis teist inimest tappa või tema liiga teha, et end ja oma lähidasi kaitsta, au tõestada või lihtsalt senjööri soovil. Selline väärtus on minu arvates jäänud tänapäevani. Mõeldes sellest tuleb pähe meie praegune ajateenistussüsteem, mille osa eesmärke minu arvates ei erine väga kõvasti rüütlite kasvatamisest. Peamine, mida tolle aja tavalise aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus. Senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusga. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma prekonna au ja head nime. See on vaieldamatult oluline ning seda väärtustatakse ka tänapäeval. Teisteks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõigi nende omaduste kombinatsiooni väljendamiseks kasutatakse mõistet "rüütellikkus"
1940. juunis okupeeris NL Eesti. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18. jaanuar 1956.a. Tema maised jäänused maeti Burasevo metsa. 1990.a. maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule. K. Päts ütles oma viimases Võidupüha läkituses 23. juunil 1940.a. : "Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik. Temale kuulub meie kõige palavam armastus, meie ustavus, meie töö ja meie elu." Konstantin Päts Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president. Päts osales aktiivselt poliitikas ning jättis endast Eesti ajalukku sellega suure jälje.
· detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega · pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest · täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi · lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu · kunsti võluks fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete ustavus · esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a'') · ühel kujutab end kui Kristus "Autoportree karusnahkses rüüs" enese väärtustamine · Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: · ''Rüütel, surm ja kurat'' teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis · ''Melanhoolia'' · puulõikesarjast ''Väike Passioon'' ''Pattulangemine'' ja ''Paradiisist väljaajamine''
jaanipäeva, laulupidusid ja veel teisi tähtsaid traditsioone. Kui kodanikud enam vanu Eesti traditsioone ei hoia, kaoks suur osa tundest olla eestlane ja Eesti poleks enam õige Eesti. Eesti kodanikuks olemisega kaasneb ka kodanikuna käitumine. See tähendab seda, et hea riigi kodanik allub riigi põhiseaduslikule korrale ja on ustav oma riigile. Eesti kodanik peaks olema sõbralik kaaskodanike vastu ja ei tohiks varastada teistelt ega diskrimineerida teisi inimesi. Ustavus tähendab riigi saladuste hoidmist ehk mitte enda riigi reetmist. Kui keegi reedaks Eestit siis olek teistel riikidel teada riigi nõrgad ja tugevad küljed ja see omakorda mõjutaks riigi siseasju oluliselt. Hea kodanik seda ei tee ja pigem tahab, et riigil läheks kõik hästi. Eesti kodanikuks olemine tähendab ka riigi armastamist ja austamist. Välismaal viibides ei tohiks ükski Eesti kodanik rääkida Eestist midagi halba ja võiks käituda väljaspool kodumaad viisakalt
Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu) 2
me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! KUS ON MU ISAMAA? Jaan Bergmann Kus on mu kallis kodupaik, mu armas, ilus isamaa? Kus elu vaba on ja vaik, au rahu kaisus rõõmuga? Kus on ta asul taeva all? Kas kaugel? Lausa ligidal? Mu Eesti rind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! Kas on mu kallis kodumaa, kus elab usk ja armastus? Kus lootus lehvib lõpmata, kas sääl on ema ustavus? Kas on ta lääne luhtadel, või kõrgustiku kohtadel? Mu Eesti pind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! ILUS ISAMAALE ANDA Jakob Liiv Ilus isamaale anda oma noorus, laul ja leelu, ilusam veel ohvrit kanda, isamaa eest andes elu. Isamaad on ilus kaitsta, kui ta heitleb hädaohus; ilusam veel priiust maitsta, kui on täidetud kõik kohus. Noorusele iluks vahvus
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused. Feodalism ehk läänikord oli Euroopale omane elukorraldus, mis hakkas välja kujunema 8. sajandil Frangi riigis. Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 11. sajandil. Feodaalkorda, mis levis laialdaselt Euroopas, võib pidada keskaja tunnuseks. Feodalismile on omaseks peetud selliseid tunnuseid: isiklike suhete tähtsus senjööride ja vasallide vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnas. Mis olid feodaalühiskonna tugevused ja miks läänikord püsima ei jäänud? Üheks tugevuseks võime pidada seda, et feodaalkord tagas tugevad sõjaväed ja ustavad sõjamehed, mis olid keskajal väga olulisel kohal. Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ...
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa lautotaoline 4 keelt. JAAPAN-usund sintoism ja (zen)budism sünnimaa India. Buddha prints Siddharta Gautamala nimi oli budismi rajaja 6-5saj eKr. Sinto-jumala tee uja kõige vanema usundi nim, keskmes on kamid või jumalate austamine. Pentoonika nagu Hiinas
hertsogi tiitel). · Sotsiaalne positsioon - mõned feodaalid omasid suuri maid. 4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)? · Seetõttu muutus rüutliseisusesse saamine aina raskemaks. · Kirik hakkas rüütlite tegevust reguleerima, mistõttu pürgisid nad kiriku heakskiidu poole. 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2). · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva. · Ustavus: eelkõige enda isandale. · Heldekäelisus: sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. · Vahvus: võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2). · See oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hoooga kokku.
Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud
Viieteist aastaselt sai neist rüütli kannupoiss, kes täitis rüütli relvakandja rolli retkedel ning õppis nendel rännakautel ja turniiridel ka ise võitlusvõtteid. Rüütliklöömine rüütliseisusessevastuvõtuks toimus umbes 20 aastaselt. Rüütel pidi alluma oma feodaalile, aidates teda sõjaliselt, andes talle nõu ja vajadusel maksma isanda eest lunaraha. Rüütlieetika lähtus kolmest põhimõttest, milles esiteks oli ustavus. See jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikus, feodaalseks ja poliitiliseks. Teiseks põhimõtteks oli heldekäelisus. Rüütelliku seisuse tuumaks oli tema perekond, mida hoiti koos ja laiendati. Kolmandaks omas tõeline rüütel vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Ta ei tapnud vastasid, vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Sellele kõigele lisandusid veel ausus, viisakus ja tugevus. Rüütellikkus tähendas
Loodi nn monumetntide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele ja mis hävitamisele. 1793.aastal avati Louvre´is kunstimuuseum ja sinna koondati palju kunstiteoseid. Samal aastal asutati ka rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopas kaasaegsele arhiivindusele. Monarhia kukutamisega muutus Prantsusmaal kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse. Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale. Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ja poliitikutel tuli rahva poolehoiu võitmiseks oma seisukohti põhjendada. Prantsusmaast sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju. Prantsusmaa ja tema kodanikud sidusid end lahutamatult oma riigi piiride, keele ja ideaalidega.
27. apprenticeships - praktika, praktilise õppe aeg 28. persistent and resilient - püsiv ja vastupidav 29. a commitment to achieving excellent results - püsivus saavutada suurepärane tulemus 30. adaptable – kohanemisvõimeline 31. able to meet requirements/ customers needs – võimeline täitma nõudmisi/ klientide vajadusi 32. Ability to work under pressure and meet deadlines- võime töötada pinge all ja pidada kinni tähtaegadest 33. credibility – ustavus 34. prerequisite – eeldused 35. be tenacious - visa olema 36. internally and externally - sisemiselt ja väliselt 37. be very astute - nutikas olema 38. Ability to think and act in a strategic manner – võime strateegiliselt mõelda ja tegutseda 39. seize business opportunities – kinni haarata ärivõimalustest 40. handle challenging negotiations – saada hakkama keeruliste läbirääkimistega 41. work at sea- töö merel 42. maritime security guard - laevakaitse töötaja 43
,,Meister ja Margarita" 1.Need kolm lugu on : 1)Bulgakovi kaasaeg ehk 20.--30.aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik 3)Igavikuline teispoolsus ehk sümboolne tasand. Autori taotlus oli realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus põimuvad armastus ja usk, reaalsus ja müstilisus, ajalik ja igavikuline jne. 2. 1920.-1930. aastate Moskva. Elu ja olustikku on kujutatud revolutsioonijärgse Venemaaga. Teisitimõtlejaid ei aksepteeritud, valitses Stalini-meelne aeg. Tegelased suhtlesid omavahel pealiskaudselt ja valede alusel. Kõik käis läbi altkäemaksu või muude valede läbi. 3.Woland oli saatan, kes oli tulnud Moskva, nii-öelda läbikäigule. Kõik, kes temaga kokku puutusid läksid hulluks ning enamus sattusid ka hullumajja. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalasse. Woland oma kaaskonnaga hakkas kujundama Moskvas valitsenud elu.Nende eesmärk oli näha, kuidas nad muudavad Moskvas valitsenud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
