SISUKORD SISSEJUHATUS Töö on koostatud raamatu "Kulla investeerimise põhitõed" alusel, mille autoriks on Michael J. Kosares, kes rohkem kui kolmekümneaastase töökogemuse järel erainvestoritega pani kokku praktilise käsiraamatu. Keskendutakse väga olulistele ja elulistele teemadele, mis aitavad nii tegev- kui noorinvestoritel leida õige tasakaalu oma portfellis. Õppides järjest rohkem mõistma ja nägema enda ümber toimuvat on selgeks saanud, et maailmamajandus on väga kriitilises seisus. Globaliseerumiste tõttu
Samas seda suurem on ka risk, et investeering osutub kahjumlikuks.Seega peaks olema valmis oma vara kaotamisega. Keerukamate finantsinstrumentidega kauplemine ja nendega kaasnevate riskide võtmine eeldab väga häid teadmisi, kui tunned, et ei mõista päris täpselt, kuhu raha investeerid, tuleks jätta see parem tegemata.(Joonis oodatava tootluse ja riski vahekord Lisa 1.) Enne investeerimisega alustamist on oluline läbi mõelda investeerimisprotsess. Esmalt tuleks välja selgitada oma investeerimise eesmärk,sellest omakorda tuleneb investeeringu kestvus. Läbi peaks mõtlema ka selle, palju majanduslik olukord võimaldab investeerida, kas tahaksid investeerida korraga teatud summa või investeerikisid pigem etappide kaupa, kui suuri riske oled valmis võtma, kui suure rahakaotusega oled valmis leppima, kui suurt kasumit ootad jne. Kui tead, mille jaoks, kui kauaks ja kui palju sa investeerida tahad ja saad,siis tuleks tutvuda erinevate investeerimisvõimalustega. (Minuraha s.v
Investeerimise võimalused ja riskid Igaüks siin maailmas vaatab, kuidas kergemini raha teenida, säästa ja seda kasvatada. Üks võimalus, säästetud raha kasvatamiseks on see kuhugi või millesegi investeerida. Investeerimine on vaba raha paigutus, omale sobivasse kohta. Kindlasti investeerimisega kaasnevad ka mõningad riskid. Investeerimis võimalusi on palju aga igaüks peab leidma endale sobiva lahenduse. Üks võimalikest kohtadest kuhu investeeritakse on aktsiad ja erinevad fondid. Tavaliselt on see pikaajaline investeering kuna ettevõte mille aktsiaid soetatakse, areneb aastatega paremuse poole ja aktsiate väärtus tõuseb. Samas peab arvetama ka sellega, et majandus võib langeda ja sellega langeb ka aktsiate väärtus. Oma säästetud raha eest on võimalik osta erinevat kinnisvara ja metsa. Sellise tegevuse puhul on ka raha paigutatud kindlasse kohta, kuna maja või mets on koguaeg käega katsutav. Metsa saab tulevikus maha müüa, kui puit on k...
8. Müüdi ostjale põhitootmise teenust krediidiga 200 (ei ole makstud) 9. Laekusid väljaantud laenu intressid 15 10. Maksti tarnijale põhitootmise kuluarved 80 Äritegevuse rahavood: +150 -60 -80 Kokku +10 Investeerimise rahavood: +15 Kokku + 15 Finantseerimise rahavood: -40 -5 Kokku -45 Raha muut -20 10. Koostage rahavoogude aruanne kaudsel meetodil (äritegevuse osa), investeerimise ja finantseerimise rahavoogude osa otsemeetodil Aruandeperioodi (kahjum) - 80 Aruandeperioodil kuludesse arvestatud amortisatsioon 43 Soetatud ja makstud põhivara soetamise eest 120 Makstud tagasi pikaajalise laenu osamakse Bilanss 31.12.2015 01.01.2015 Aktiva Raha 240 190 Nõuded 150 200
....1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE.............................................4 2INVESTEERIMINE KINNISVARASSE.................................................................................4 2.1Riskid investeerimisel kinnisvarasse..................................................................................4 2.2Ettevõtte kinnisvarasse investeerimise plussid..................................................................5 3INVESTEERIMINE AKTSIATESSE.......................................................................................5 3.1Dividendiaktsiate eelised...................................................................................................6 3.2Dividendiaktsiate riskid.....................................................................................................7 4INVESTEERIMINE KULDA JA HÕBEDASSE.........
Risk TURURISK Väärtpaberite arv portfellis Joonis 12.5. Väärtpaberiportfelli hajutamine vähendab riski Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pikaajalise investeerimise põhiprintsiibid LÜHIAJALINE INVESTEERIMINE PIKAAJALINE Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele Lühiajalise investeerimise edutegurid: Turu ajastamine – sobiva momendi valik väärtpaberite ostmi- seks ja müümiseks Väärtpaberite valik –
AASTA 0 1 2 3 Investeerimise rahavood: Tootmisseaded -300,000 Alternatiivtulu -100,000 Käivevarad -64,000 Ärirahavood: Müügitulu 320,000 320,000 320,000 Tootmiskulud -176,000 -176,000 -176,000 Täiendavad kulud -44,000 -44,000 -44,000 Lõpetavad rahavood: Käibevarade vabastamine Alternatiivtulu vabastamine Tootmisseadmete müük CF -464,000 100,000 100,000 100,000 NPV -464,000 86,957 75,614 65,752 Oodatav tulumäär 15% 1.15 Vastus: Projekti oodavatv tulumäär saavutatakse, lisatulu on 1028 ning kuna see on suurem kui 0, s 4 320,000 -176,000 ...
Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Tururisk (ka: süstemaatiline risk) oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressimäärad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Investeerimishorisont ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab Spekuleerimine kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele Lühiajalise investeerimise edutegurid: Turu ajastamine sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR
(Ibid) Kliendikasumlikkuse jaotumine (Teearu 2015): 80% kasumist tuleb 20% klientidelt. 80% käibest tuleb 20% klientidelt. 80% kaebustest tuleb 20% klientidelt. 80% aega kulub 20% klientidele. Joonis 1. 20:80 printsiip, praktiline näide (Runyon 2014). ABC analüüs Tegevuspõhised kulud (activity based costing) on põhitegevuste kulude seostamine vastava toote või toodetega. ABC- analüüs on inventuuri ja pideva investeerimise kõrval kolmas laialdaselt kasutatav varude kontrolli meetod. ABC-analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui teised - on see siis kasumlikkuse, müügikäibe, müügikasvu vms põhjal. ABC- analüüsi aluseks on Pareto printsiip. (Koch 2000) ABC-analüüsi tulemusena saame väga lihtsalt ja kiiresti teada, milline on ettevõtte toodete või klientide kasumlikkuse struktuur. Seda analüüsi kasutades on võimalik
Cooperation · Loodi 1989 Austraalia peaministri algatusel, et luua parem keskkond Vaikse Ookeani äärsete riikide koostööle. · Liidule pani aluse 12 riiki: Austraalia, Brunei, Kanada, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Ameerika Ühendriigid. · Hiljem liitusid: Peruu, Venemaa, Hiina, Taiwan, Paapua Uus-Guinea, Mehhiko, Tsiili, Vietnam, Hong Kong. APECi 3 põhiprintsiipi · 1. Kaubavahetuse ja investeerimise liberaliseerimine · 2. Äri arendamine · 3. Majanduslik ja tehniline koostöö Eesmärk · 1994 seati Bogori eesmärk · Tollimaksude vähendamine ja turgude avamine Aasias · Majanduse kasv · Töökohtade loomine · Vaba rahvusvaheline kaubandus Saavutused · Organisatsiooni algusest on kogu kaubavahetus kasvanud 395 %. · 1989 oli 16,9 % turgudest kinnised, 2004. aastaks vaid 5,5 %. · Liikmesriigid moodustuvad 40% populatsioonist,
· Ettevõtted kuuluvad erakapitalile. · Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine eraomandusse · Eestis hõivatud 2/3 töötajatest erasekotoris Riigi sekkumine majandusse Reguleerimisteooriad: · Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. · Enamik majandusprobleeme on seotud mittepiisava nõudlusega. · Majanduspoliitika peamine eesmärk on täistööhõive. · Nõudlust tuleb reguleerida, et tõsta tööhõivet. · Majandustsükleid põhjustavad tarbimise ja investeerimise kõikumised. · Investeeringute kasvu tagab intressimäärade reguleerimine. Vaba ettevõtluse teooriad · Kapitalistlik majandus on stabiilne. · Majandusprobleemid on seotud mittepiisava pakkumisega. · Peamine eesmärk on isereguleeruvad hinnad. · Nõudlust ei tohi mõjutada, sest see rikub majanduse iseregulatsiooni. · Majanduskõikumisi põhjustavad rahamassi kasvutempo kõikumine. · Investeeringute kasvu tagab rahamassi kasv.
seatud piirangud tootmiskohtadesse kulud arenda- majandusliku/ riikidega, kuhu kiiremat võivad takistada investeerimise misel poliitilise otseste välisinves- muude meetodite kulutusi tegevuse situatsiooni teeringute tegemi-
Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine, äriõigus ja võlaõigus, tekstitöötlus ja tabelarvutus, karjääri planeerimine ja suhtlemise alused ning asjaajamine ja dokumendi haldus. Varasem töökogemus on mul pangas tellerina ning ka tänase seisuga erakliendihaldurina. Oma igapäevases töös puutub kokku investeerimise, pangaprogrammide ja klientide nõustamisega. Oma igapäevatöös kasutan erinevaid pangaprogramme, MS Excelit, MS Wordi. Minu töökeel on valdavalt eesti keel, kuid ka vene ning inglise keel. Inglise keeles suhtlen kliendiga vabalt. Olen hea meeskonnatöötaja. Mind motiveerib meeskonnas ühise eesmärgi nimel töötamine. Kuna töötan täna erakliendihaldurina siis pean hoolitsema oma portfelli tulemuslikkuse eest ja see nõuab suurt vastutust.
tasub fondi investeerida. Investeeritud summa väärtus on seega 5 aasta pärast 50 000 (1+0,02) astmes 5 = 55204 eurot 3 Kasumiindeks on seega 55204/50 000 = 1,1 4 3. Projekti tugevused ja nõrkused Projekti tugevuseks on kindlasti see, et fondi investeerimine on lihtne võrreldes otse aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimisega, mis teeb investeerimise sobivaks ka meiesugustele kogemusteta investoritele, kellel pole aega ise aktsiaturgudel toimuvat jälgida. Samas teame, et investeerimisfondi haldavad kogemustega fondijuhid. Hea on ka see, et osaku omanikul on õigus omandatud osakud fondivalitsejale tagasi müüa. Seega kui näeme, et osaku hind langeb, võime need maha müüa, et me ei kaotaks oma algset investeeringut. Investeerimisfondi puhasväärtus arvutatakse välja
Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introduction to Microeconomics" 3 rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika
PENSIONID. Pensionite puhul mõjutavad täna tehtud otsused suuresti inimese toimetulekut ja heaolu tulevikus. Eestit kummitab rahvastiku vähenemine ja vananemine. Prognoosi kohaselt on aastal 2040 iga pensionäri kohta veidi üle ühe töötava inimese. Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese ee...
Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus puhaskasum ROA = ×100 . kogukapital 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes puhaskasum ×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. 2
säästa. Inimesed on liiga pessimistlikud ja ei usalda riiki ega Eesti ettevõtteid ning parema meelega usaldavad nad välismaa suuri ettevõtteid. Umbusaldus tuleb ebastabiilsest ja närvilisest elukeskkonnast ning vähesest rahast. Usun, et inimesed oleksid valmis investeerima, kui oleksid rohkem teadlikumad. Üldiselt kindlateks investeeringuteks peetakse kulda, vääriskive ja kinnisvara, kuid enam teenida saab aktsiate ja võlakirjade abil. Lisaks arvan, et ennem on inimesed pessimistlikud investeerimise suhtes kui investeerimistase madal. Eve Kurvits RM13 veebruar 14 a
Ärilaene Arveldusteenust Väärtpaberivahendust Pensionifonde Personaalset nõustamist Varahaldusteenust eraisikutele ja ettevõtetele LHV fondid LHV Maailma Aktsiad Fond - investeerib hajutatult aktsiaturgudele üle maailma. LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond - investeerib majandus- ja tarbimise kasvust kasu saavatesse ettevõtetesse Ida- Euroopa.s LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse. Ajakiri Investeeri! Ajakiri neile, kes tunnevad huvi investeerimise ja Eesti majanduse käekäigu vastu. Investeeri nägi ilmavalgust 2007. aasta sügisel. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Selles tutvustatakse säästmis- ja investeerimisvõimalusi ning kirjutatakse ettevõtlusest ja Eesti majandusest. LHV Panga ettevõtete laenudega saab rahastada järgmisi tegevusi: põhivarainvesteeringud laenu tagastamise tähtaeg tuleneb investeeringu majanduslikust elueast, põhivarainvesteeringut tuleb osaliselt finantseerida ka omavahenditest;
Prospekt avalikustatakse inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles Prospekti kokkuvõtte Kokkuvõtes esitatakse lühidalt ja selgelt ning arusaadavalt pakkumise põhilised asjaolud Avalikustatakse ainult eesti keeles. Kokkuvõte hõlmab küll pakkumise olulisemaid asjaolusid ning annab ülevaate prospektis sisalduvast, kuid seda tuleb siiski käsitleda vaid prospekti sissejuhatusena. Väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peab tutvuma kogu prospektiga. Registreerimine Reeglina peab väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt, sealhulgas prospekti kokkuvõte olema enne selle avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist registreeritud Finantsinspektsioonis. Seal kontrollitakse, kas esitatud dokumentatsioon ja selles kajastuvad andmed on kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Andmete õigsuse eest prospektis vastutab väärtpaberite emitent Oluline teada
Kätte on jõudnud aeg, mil kinnisvarahinnad on langenud madalale ning välismaalased, eriti just soomlased, alustasid oma investeeringuid Eesti kinnisvarasse. Soomlased on teadlikud majandusolukorrast Eestimaal. Aastaid tagasi juhtus sama ka nende riigis. Selle tõttu on nad teadlikud sellest, kuhu on kasulikum raha investeerida. Eelmise aastaga võrreldes on paljugi juhtunud kinnisvaraturul. Kõige märgatavam on hinnalangus. 2009. aastal tekkis huvi kinnisvara soetamise vastu, huvi investeerimise vastu Eestis asuvasse kinnisvarasse. Hetkel võib võrrelda Eesti Soomega 90. aastatel, millal Soomes oli majanduslangus. See tähendab, et hinnad on minimaalse piirini alandatud ning juba varsti hakkavad nad tõusma. See omapoolest tähendab seda, et on sobiv aeg sooritada kasuliku ostu. Tänaseks on attraktiivsemad kesklinn, Kadriorg ja vanalinn, kuid meie jaoks on ikkagi hinnad nendes rajoonides kõrged. Magalates rajoonides nagu Õismäe, Lasnamäe, Kopli, Mustamäe on suur pakkumiste hulk
Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks kui kunagi varem. Tegeleti investeerimise ning ettevõtete rajamisega, juba 19. sajandi lõpul/20. sajandi algul oli võimalik osta ja müüa aktsiaid ning võlakirju. See oli märk modernsest ühiskonnast. 19. sajand möödus koos kiire tehnika ning teaduse arenguga. Koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga kinnistus ka mõte, et kõik maailmas areneb edasi ning see ongi elu loomulik kurss. Selle heaks tõestuseks on samal sajandil toimunud tööstuslik revolutsioon, mis muutis kõike seni Lääne tsivilisatsioonis tuntut.
M ij = x k d ij · Mij regioonist i regiooni j liikuvate migrantide hulk · Pi, Pj rahvastiku arv, regioonides i ja j · d - vahemaa regioonide i ja j vahel · x faktor, mis kirjeldab migratsiooni määra kahanemist seoses teepikkusega · k proportsionaalsuse kordaja Rahvastik investeerimise seisukohast ... majanduse ja rahvastiku protsesside vastasmõjud on küll mitmekesised, kuid enamasti kattuvad omavahel. · Lapsi sünnib vähe ja nad muutuvad suuremaks väärtuseks. Laste tooted kallid ja kvaliteetsed · Naiste roll tööturul muutunud · Elustiil muutunud enesekesksemaks · Eluiga pikenenud Farmaatsiatööstuse, taastusravi ja meditsiini teenuste kasutamine suurenenud Aktiivne tööiga pikenenud
Peamised (perekondliku) konflikti allikad ja võimalikud lahendusstrateegiad Enamik konflikte tekib strateegia ja selge visiooni puudumise tõttu. See omakorda on seotud pereliikmete väärtuste, omamissuhete, uskumuste ja eesmärkide (aeg ja raha) ning ka selgepiiriliste vastutuste lahknevusega. Ühtlasi võib olulisema konfliktiallikana välja tuua probleemid ja vaidlused raha või dividendide investeerimise ja informatsiooni jagamise üle, nt millal rääkida tööalast juttu ja millal perekondlikku. Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjuseid on mitmeid. Esimeseks ja kõige tavalisemaks võib pidada inimeste isiksuste omadusi. Meie kõigi iseloom on erinev ning me võime ärrituda ja reageerida väga erinevatele asjadele. Erinevatest maailmavaadetest mõtlevad inimesed tihti ei saa omavahel läbi. Neil on erinevad väärtushinnangud ning sellest põhinevalt ka erinevad ideaalid
jääb neist maha: 1) Kliendikapital (maine, populaarsus jm) 2)Organisatsioonikapital (organisatsioonisisene tegevus) Inimkapital - Inimkapital on inimesed, kes laenavad organisatsioonile oma "inimkapitali" võimed ja pühendumise, teadmised ja kogemuse. Inimkapitali koostoime mõjul luuakse struktuurkapital: Sotsiaalne kapital, Emotsionaalne kapital, Suhetekapital, Teadmuskapital. 27. Inimkapitali investeerimise eripärad Inimkapital (human capital) on inimeste oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. Kontseptsioon, mille järgi inimesed on väärtus ehk kapital, millesse saab teha investeeringuid tootlikkuse ja arengu edendamiseks. Tavalised inimkapitali investeerimise vormid on näiteks koolitus, töövõimalustega seotud informatsioon ja teadmised, tervishoid, majanduslike võimaluste parandamine. Osutatakse ka sellele,
osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Asja teeb keerulisemakson asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest väärtpaberi portfelli. 1. MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk. 1950. Aastatel ja 1960. Aastate alguses räägiti
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nn alaarengu (vaesuse) lõksu teooria seisukohtade hulka ei kuulu: Vali üks: a. Keskkonda saastava tehnoloogia kasutamine b. Kõrge loomulik iive c. Madalad sissetulekud ühe inimese klohta d. Madal kapitali hulk võrreldes tööjõu kogusega e. Madal tootlikkus Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu võiks illustreerida: Vali üks: a. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena vasakule b. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piirist väljapool c. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piiri sees d. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena paremale e. Liikumisena piki võimaliku tootmise piiri Küsimus 3 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu esmasteks teguriteks on: Vali üks: a. Kõik nimetatu b. Kapitali olemasolu ja kasv c. Rahvastik ja tööjõud d. Tehnol...
INVESTEERIMINE Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. SEB kogenud ja kompetentsete investeerimisnõustajate abiga võib igaühest investor saada, et oma raha parema käekäigu eest hea seista. Praeguses pingelises majandusolukorras räägitakse põhjendatult üha enam säästmisest. Hoopis vähem on aga juttu, mida oma säästudega peale hakata. Ehkki inflatsioon on langemas, vähendab see jätkuvalt arvelduskontol või sularahana seisvate säästude väärtust. Ainuke viis raha ostujõu säilitamiseks on selle investeerimine. Varasema kogemuse puudumisel tekib kohe aga küsimus: kust alustada? ...
LHV'st LHV Pank omab alates 6. maist 2009.a. krediidiasutuse tegevusluba, mis on väljastatud Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega ja lubab osutada kõiki pangateenuseid. LHV on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Eestis asuvad LHV pangakontorid Tartus ja Tallinnas. LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. LHV Panga visioon on olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. See on ilma paljude kontorite, automaatide ja sularahaarveldusteta pank, mis on samas kättesaadav igal pool. Klientide mugavaks teenindamiseks on eelkõige selge ja lihtne internetipank. LHV Panga kaardiga maksmine ja vajadusel sularaha väljavõtmine automaatidest saab tulevikus võimalikuks igal pool. LHV Panga väärtused on personaalsus ja mugavus. Igal kliendil on oma isiklik pankur, kes tunneb kliendi soove ja võimalusi. P...
1)Alusta säästmist kasvõi saja krooni kaupa, kuid tee seda regulaarselt. Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud, siis suurenda säästmiseks mõeldud summat. 2)Kanna säästmiseks mõeldud summa kohe peale sissetuleku laekumist spetsiaalselt kogumiseks mõeldud kontole. 3)Kas sul on ülevaade oma väljaminekute kohta? Korja ostutsekke ning jälgi ja analüüsi, mille peale kulutad. Kas käitud alati mõistlikult? Valmisolek säästmiseks Olukord säästmise ja pikemaajalise investeerimise kontekstis on seega muutumas. Tuginedes Emori uuringule, võib väita, et ka inimeste valmisolek regulaarse säästmise osas on kasvanud. Kaks kolmandikku perekondadest kinnitab, et võimalusel ja vajadusel on nad igakuiselt seda valmis tegema. Tänaseni on puudu jäänud ennekõike selgest motivatsioonist ning kindlustundest tuleviku ees. Täna eestlaskonna säästmise struktuuri analüüsides võime näha, et 43 protsenti peredest peab
Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse...
jaotada. Nõudlus ja pakkumine muutuvad pidevalt tuues kaasa nii turuhindade tõusu kui ka langust. Kaudselt võib öelda, et turuhinnad põhjustavad mõne ettevõtte laienemist ja teise tegevuse kokkutõmbumist. 6.peatükk Tarbijad ja säästjad Inimesed teenivad enamiku oma sissetulekutest tööl. Samuti võivad nad teenima panna oma vara. Rikkus on raha ja vara, mida inimesed omavad ja mille väärtust nutika investeerimise ja säästmise abil suurendavad. Säästmise võimalusega tasub olla kursis ning otsida finantstooteid, mille ohutus, tulumäär ja likviidsus vastavad sinu eesmärkidele. Finantsplaan ehk eelarve annab sissetulekutest ja väljaminekutest hea ülevaate ning aitab kulusid kontrolli all hoida ja otstarbekalt planeerida. Turg on juba oma olemuselt elujõuline tarbijakaitsja. Konkurents ja teadlikud tarbijad sunnivad tootjaid ja teenusepakkujaid jälgima soove ja
Maj. Probleemid on seotud: Vähese nõudlusega Vähese pakkumisega Maj.pollitika peamine Täistööhõive Isereguleeruvad hinnad eesmärk on: Nõudlust: Tuleb reguleerida, et tõsta Ei tohi mõjutada, sest see tööhõivet rikub maj. iseregulatsiooni. Maj.tsükleid põhjustavad: Tarbimise-ja Rahvamassi kasvutempo investeerimise kõikumised kõikumine Investeeringute kasvu tagab: Intressimäärade Rahvamassi kasv reguleerimine 6. Mis on turu tõrked? Kui turg ei toimi, ei too kasumit. Nt haridus ja teedeehitus ei too kasumit. 7. Millised kodanikuühendused Eestis on? + näited. *Mittetulundudühingud (MTÜ-d) -korteriühistud *Sihtasutused (SA-d) -Rakvere Muuseumid *Seltsingud 8
,,Kinnisvara ökonoomika" kontrolltöö küsimused: 1. Kinnisvara definitsioon. Kinnisvara iseäärasused ja nende mõju hinnale. Majanduses kinnisvara on ruumiline alus majandustegevuse korraldamiseks ja mängib mitmesugust rolli: on firmade ja ettevõtete aktivate koostisosa, on tehingute alus, on iseseisva tegevuse ja juhtimise objekt, on investeerimise objekt. Kinnisvara on iseseisev majandussuhete objekt. Kinnisvara koostisosadeks on: maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad vallasasjad. Asukoht mõjutab kinnisvara maksumust, likviidsust, tulukust. Kinnisvara koostisosad suurendavad kinnisvara maksumust, näiteks, kui ei märgata viimistluse iseloomustust, siis kinnisvara võib olla müüdud alla oma väärtuse. 2. Kinnisvaralat saadava tulu iseäärasused. tulu stabiilsus
Efektiivne kapitaliturg ja riigi roll selle arendamisel Kapitaliturg on pikaajaliste(enamasti tähtajaga üle ühe aasta) finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalvõlakirjade, erinevate laenutoodete, aktsiate ja teiste finantsinstrumentidega. Kapitalituru areng sõltub suuresti kohalikust seadustikust ja suhtumisest. Näiteks sellest, kuidas riik maksustab investeeringuid ja kas valitsus on valmis noteerima riigiettevõtteid börsil. (Balti....2008:15) Kapitalistliku ühiskonna paindliku toimimise üks põhinõudeid on tagada kapitalivoogude liikumine kõige efektiivsemal moel. Efektiivsus ses kontekstis tähendab kapitali vaba liikumise tagamist, võimalikult madalaid ülekandekulusid, kindlaid seadusi investorite ja investeeringute kaitseks, info kättesaadavust ja kahtlemata ka informatsiooni ühesuguse tõlgendamise võimalust. Sellise efektiivsuse suudavad tagada väga laiale vundamendile rajatud investeerimisvõimaluse...
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada.
a)M ja Y võimalikud kombinatsioonid P etteantud väärtuse juures b)M ja P võimalikud kombinatsioonid Y etteantud väärtuse juures c)P ja Y võimalikud kombinatsioonid M etteantud väärtuse juures d)töötuse määr ja inflatsioonimäär muutused majanduses kui riigi keskpank vähendab raha pakkumist Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime rahvusvahelistes majandussuhetes suureneb, mis iseenesest on positiivne. Teisalt näitab ülejääk, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest maha, st. välismajandusetegevuse tulemit ei suudeta täielikult ära kasutada. Riigi valuutavarude kasvamisel suureneb raha pakkumine, samal ajal kui ekspordi ülekaal impordi suhtes tähendab kaubapakkumise vähenemist. Need kaks protsessi põhjustavad hindade tõusu siseturul ehk inflatsiooni. Näiteks Eesti Panga valuutavarud on 1992. a. rahareformi järel enam kui neljakordistunud ning hinnad on tõusnud samuti ligi neli korda.
Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine tänapäeva ühiskonnas on üsnagi igapäevane osa. Väga paljud inimesi üritavad raha säästa või millegi pealt kokku hoida, et raha pikemas perspektiivis rohkem kätte jääks. Kuid paljudel inimestel puudub kindel soov, mille pärast nad raha koguvad. Enamus soovib lihtsalt koguda raha ja selle hiljem lihtsalt emotsiooni pealt ära raisata, mitte investeerida endasse või kuhugi, mis neile hiljem palju tulu toob. Jutt ei käi muidugi paarist vaid kümnest, viieteist aastasest raha kogumisest, et see panna mingi asja alla. Olgu see siis äri, mida oled alati soovinud alustada või haridus, mida oled soovinud omandada, kuid mis maksab vms. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästliku eluviisi võlud ja valud. Mis on säästmine ? See on kokkuhoid , mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale algus...
õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused nn aktsionäriõigused. Aktsia ei ole fikseeritud tuluga finantsinstrument, kuid aktsionäril on õigus saada osa ettevõtte kasumist dividendide näol. Võrreldes võlakirjadega on aktsiad märksa riskantsemad väärtpaberid ja sobivad pigem riskialtimatele investoritele. 1.2 Investeerimise mõiste Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus ja parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimistegevus jaotatakse enamasti 3 kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Esimene neist tähendab reeglina materiaalse vara näiteks maa, tööpingid jms ostmist. Finantsinvesteeringud on eelkõige teatud õiguste ja kohustuste nt
4 Investeerimisprojektide hindamine Investeeringute hindamiseks on mitmeid meetodeid ja kriteeriume. Peamised hindamismeetodid on järgmised: ·tasuvusaeg; ·investeernigu arvestuslik rentaablus; ·puhasnüüdisväärtus; ·investeeringu sisemine tulusus; ·kasumiindeks. Tasuvusaeg Investeeringu tasuvusaeg on ajaperiood, mille jooksul investeeringult saadavad rahavood võrdsustuvad esialgse väljaminekuga. Ettevõttes määratakse mingi kindel tasuvusaja piir, millest lühema tasuvusajaga investeerimise projektid teostatakse, pikemad aga mitte. Meetodit on lihtne arvutada ja mõista. Miinuseks on aga raha ajaväärtuse kontseptsiooni ning peale tasuvusaja saabumist laekuvate rahavoogude mittearvestamine. Investeeringu arvestuslik rentaablus Investeeringu arvesuslik rentaabluskordaja (ARR average accounting return) on protsentides väljendatud keskmine puhaskasum investeeringult. Arvestuslik rentaabluskordaja = keskmine puhaskasum/ alginvesteering
I d2 0 Investeeringud (1012 $) Loodetava kasumimäära muutuste mõju investeeringute kõverale. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Investeeringute suurenemine nõuab põhivahendite suurendamist. Selleks, et ettevõttel ka tulevikus hästi läheks, tuleb leida põhivahendite optimaalne maht. 2. Investeerimise piirefektiivsuse (MEI) alusel väidame: a)) investeerimine on intressimäära pöördfunktsioon p b) investeerimiskliimale mõjub soodsalt ärijulgus ning soodsad tulevikuootused R, r a b R* c f d g r0 e i
16 Kogumispensionide seaduse eelnõu - 737 SE I, seletuskiri 17 Eesti Vabariigi põhiseadus : kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008, lk 128 lähtuvalt valitud fondi strateegiatele hakatakse investeerima. Samas kogub süsteemi olemuse kohaselt füüsiline isik vahendeid üksnes oma vanaduspõlve kindlustamiseks ning tema poolt kogutud vahendeid ei jaotata riigi poolt kogukonna vahel. Arvestades, et enamik rahvastiku ei pruugi käesolevate vahenditega teha mõistlik investeerimise otsuseid võib asuda seisukohale, et riik on nimetatud põhiõiguste riive sisse seadnud eesmärgiga kindlustada selle sama isiku vanaduspõlv, kelle põhiõiguseid riik riivab. Seega võib öelda, et riigi poolt kasutatud abinõud on proportsionaalsed soovitud eesmärgiga ning abinõu on mõõdukas. Seda muidugi olukorras kus riik suudab tagada kogutud vahendite säilimise ning mõistliku investeerimise.
kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal ,,Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki just olla kliimamuutustega kaasnev investeerimine. See sektor on investeerimise mõttes veel üsna varajases faasis, kuid selles võibki peituda võimalus. Kui liustikuid Alpides ja jää poolustel järjest kiiremini sulab ja on igapäevaselt massimeedia tähelepanu keskpunktis, on investeeri- miseks ehk juba hilja. Keskkonnatrendid Kui inimkonna varasematel arenguperioodidel oli loodusressursside ohverdamine ühiskonna heaolu nimel loomulik ja iseenesestmõistetav, siis kaasaegses ühiskonnas mängib järjest suuremat rolli tähelepanu pööramine keskkonna tasakaalule
3.2. Püsivkulud 9 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 10 5.4.1. Omahinna arvutus 10 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 10 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 10 5.5. KASUMIPLAAN 11 5.5.1. Kavandatav kulude ja tulude aruanne 11 5.5.2. Rahavoogude aruanne 12 5.5.3. Kavandatavad bilansid 12 5.5.4. Investeerimise vajadus 13 5.6. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 14 3 4 Ettevõtte nimetus: Aadress: Telefon, faks: 1. KOKKUVÕTE 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS Projekti käivitamise kulud 5550 Investeeringud 0 Projekti maksumus kokku 5550 1.2. LAENUTAOTLUS 3000 eurot 5 aastaks, intressiga 5%. 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE Eesmärgid
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
Heckile ning jaapanlastele Ei-ichi Negishile ja Akira Suzukile pallaadium-katalüüsitud ristkondensatsiooni meetodi avastamise ja edasiarendamise eest orgaanilises sünteesis. Ligikaudu 60% plaatina ja pallaadiumi nõudlusest läheb autotööstuse arvele, mistõttu mängib autotoodangu kasv ja varude suurendamine nimetatud väärismetallide hinnakujunemises olulisimat rolli. Mitmete analüüsimajade arvates pakuvad paremat investeerimise väljavaadet väärismetallide seas järgnevatel aastatel nii plaatina kui ka pallaadium ning seda tänu soodsaimaile nõudluse/ pakkumise profiilile. 2010 aastal kerkis pallaadiumi hind 99 %, hõbe 69% Kulla hind seevastu on kerkinud vaid veidi rohkem kui veerandi võrra ja platina 18%. Pallaadium, mille üks suurimaid tarbijaid on Hiina autotööstus langes sel aastal 2,3% hinnani 590,72 dollarit unts (28,35 g). Viited · http://www.matikuld.ee/metallid · http://www.diamande
Juhul kui laen kaasatakse. Pannakse kokku oma raha ja laenu raha ja rehkendatakse välja kapitali hind. · Hinnatakse projekti efektiivsus. · Investeerimisprojekti valik. Sageli piirdutakse esimese kahega ja jäätakse ülejäänud ära, samas need viimased annavad kõige enam tulemust riskide maandamisel. Rahavoogude arvutamine Kolm momenti: Esialgsed kulud ehk puhasinvesteering. Juurdekasvulised rahavood. Põhimõtteliselt toimub peale puhta investeerimise maksumuse on igasugu muud näiteks seadmete kohaletoomise ja paigalsamise maksumused. Lõpetav rahavoog on siis see kui tulevad juba konkreetsed esimesed tulud investeeringust. Diskonteerimata rahavood Rohkem kasutatakse tasuvusaja määramist just projektide hindamiseks. Väärtpaberitelt oodatakse kasu müügist ja ka dividende. Võlakiri ehk obligatsioon on võlakohustus, kus võlakirja väljaandja kohustub maksma selle
Kui isik on pensionieas ja juba sõlminud lepingu kindlustusseltsiga, siis talle enam väärtpabereid ei kuulu. Isiku lahkumisel siit ilmast sõltuvad maksed pärijatele kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu tingimustest. Kuidas fondi valida? Eesmärkide määratlemine Fondi valik on kogumispensioni süsteemis Teie kõige tähtsam valik. Seda tuleb teha hoolikalt ning järelemõeldult. Jõudmaks nn " oma fondini" oleks kõigepealt mõistlik enda jaoks läbi mõelda kaks peamist investeerimise jaoks olulist küsimust: investeerimiseesmärk ja riskitaluvus. Milline on minu investeerimiseesmärk? Mida üldse soovite oma investeeringuga saavutada? Kogumispensionifondide puhul on eesmärk suhteliselt selge - parem äraelamine pensionieas. Ning mida rohkem investeerida, seda suuremad on tulevikus igakuised pensionimaksed. Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast: -regulaarselt investeeritav
Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta võtma joonistamise ja maalimise tun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
