Kilu kudemisperiood kestab märtsist augustini. Kilu ränded ei ulatu eriti kaugele. Talveperioodil jäävad nad 70-100 meetri sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni 150 m sügavusel. Tursa kudemisperiood kestab veebruarist oktoobrini, olles peamiselt märtsis-mais. Kudemiseks ja toitumiseks võtab tursk tavaliselt ette väga pikki rännakuid.
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere
Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased.
Töönduslik kalapüük Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on näiteks räim, kilu, lest ning tursk. RÄIM Keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm Koeb kevadel 1-15m sügavuses Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes Toitub valdavalt selgrootutest Keha on hõbeläikeline, ja selg tume sinakas- roheline Teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. KALA.....................................................................................................................3 2. LATIKAS...............................................................................................................3 3. KAHEKSAJALG...................................................................................................4 4. TURSK...................................................................................................................5 5. PILDID...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8 2
liigitus ja levik. Läänemere ja lahtede Kilu – Euroopa kilu alamliik. Enam levinud suures osas Läänemeres. Vähem levinud Põhja lahes ja Soome lahe idaosas. Lest – kuulub lestlaste sugukonda. Süvikutelestad ja rannikulestad. Levib kõikjal rannikuvetes Tursk – kuulub tursklaste sugukonda. Levib Läänemere kesk- ja lõunaosas. Lõhe – lõhelaste sugukond, mis levib Läänemeres ja lahtedes. Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 ja selle tähtsus km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. kalapüügil
PÕISADRU. Tuntuim ja suurim pruunvetika liik 0n põisadru. Punavetikad. Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad. Läänemere selgr00tute l00made tüüpilised esinejad 0n kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid , nagu söödav rannakarp , balti lamekarp ja söödav südakarp. Läänemere 0lulised kalad 0n kilu , räim , lest ja tursk. Karbi Söödav rannakarp. Karbi p00lmed 0n pealt mustjad või tumesinised , eest0tsast teravalt ahenevad. Eesti leiduv karbi suurus kuni 3 cm. Oluliseks toiduks hahkadele ja lestadele. Balti lamekarp. Balti lamekarp p00lmed 0n siledad ja valged või r00sakat t00ni. Toiduks paljudele kalaliikidele. Tema suurus 0n 2,5 cm. Söödav südakarp.
........................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK................................................................................................................................ 10-11-12 5. LÕHI................................................................................................................................... 13-14-15 6. LÄÄNEMERI.......................................................................................................................... 16-17 7. LÄÄNEMEREISELOOMUSTUSE KOKKUVÕTE................................
...........................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... 7 3.1. Kilud .............................................................................................................. 8 3.2.Räim............................................................................................................................................. 9 3.3.Tursk .......................................................................................................................................... 10 3.4.Lest. ............................................................................................................... 11 4.Kokkuvõte..................................................................................................................................... 12 4.1.Kasutatud kirjandus.........................................................
uuesti läbirääkimised, mille eesmärgiks on sõlmida kahepoolne kalastuskokkulepe. Läänemeri, väga eriliste kohalike omapärasustega Euroopa meri, on seotud mitmete probleemidega. Nende probleemide lahendusest, mida on võimalik saavutada vaid kõikide osapoolte koostöös, sõltub ka kalapüügi tulevik selles piirkonnas. 25 000 kalurit, 6 000 laeva, 735 000 tonnini ulatuv väljapüük(1). Läänemere kalapüük keskendub kolmele liigile kilu, heeringas ja tursk. Euroopa Liit jälgib tähelepanelikult ka teiste kaubanduslike kalavarude olukorda, nagu heeringas, kilu, lestalised ja lõhe. 2004. aastal moodustasid kilu, heeringas ja tursk kokku 90 % Euroopa Liidu laevastiku väljapüügist, kusjuures 735 000 tonnist moodustab tursk 70 000 tonni, heeringas 226 000 tonni ja kilu 363 000 tonni. Ülejäänud 10 % moodustavad peamiselt lestalised, kellest esikohal on lest, mille väljapüük 2004. aastal oli 16 000 tonni, mis on 80 %
Läänemere kalad Gretlin Isoborn Raud 2010 Kalad Läänemeres · Räim · Meriforell · Kilu · Lõhi · Lest · Angerjas · Emakala · Tursk Räim Kilu · Eesti rahvuskala · Enamasti 10-13 cm. · Umbes 15 cm. · Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat.
Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Valgepõsklagle (Branta leucopsis) Kirjuhahk (Polysticta stelleri) Taimeliigid • Soontaimeliike on 520. • Samblikke ja samblaid ligi 500 liiki. • Liaan Luuderohi, orhideeliik Valge tolmpea. (Keskkonnaamet) Luuderohi (Hedera helix) valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) Mereelu • Ligi 80 liiki kalu. • Vähilaadsed ja kalad (räim, tursk) • Limused (rändkarp, söödav südakarp, vesiking) • Hülged (Keskkonnaamet) Läänemere tursk (Gadus morhua callarias) Söödav südakarp (Cerastoderma glaucum) Allikad • Vilsandi rahvuspark, Keskkonnaamet (30.11.2014) http ://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/ • Vilsandi rahvuspark, Vikipeedia (30.11.2014) http:// et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark Loe lisaks
furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigi LÄÄNEMERE LOOMASTIK · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri. Eutrofeerumine, saastumine, keskkonnamürgid ja muud kemikaalid, lisanduv laevaliiklus, ehitamine ja kliimamuutus ohustavad Läänemere tundlikku ökosüsteemi.
KALAD MIKS ON KALALIHA VÄÄRTUSLIK ? Toore kala veesisaldus kõigub 5085%ni. (Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.) Näiteks tursk. Sõltuvalt liigist on kalades valke 1422%. (Kalavalgud seeduvad hästi.) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%
· Põhjameres ja ookeanis o näiteks tursalised, lestalised (soomuslest), angerjas · Läänemeres o näiteks lestalised (kammeljas, merilest, lest), meritint Kalapüük läänemerel Läänemerest 1970-2000 enampüütud liigid (Enin ja Gröger, 2004) · Põhjalise eluviisiga liigid: o Tursk, lest, soomuslest, merilest, kammeljas, silekammeljasLeedulastel lisaks nolgus ja merivarblane (Statkus,2006) · Avaveeliigid o Räim, kilu, lõhi, meriforell Joonis 3. Läänemere püügipiirkonnad 2
Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks
Kalavarud Kalandus on Eestis oluline tootmisharu, mille tegevusele on vaja senisest rohkem tähelepanu pöörata. Eestis tegeleb kalavarude haldamisega Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja kalamajandusega Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond. Nii mere- kui magevee kalapüük on Eestis majanduslikult tähtsal kohal. Indikaatorliikide hulka kuuluvad räim, kilu, tursk, koha ja ahven. Majanduslikumalt kõige olulisemad liigid on räim ja kilu. Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas ka probleemsemaid valdkondi merega piirnevad riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas, kuid nüüd, kalavarude vähenedes, tuleb resurssi kasutamist reguleerida. Kalavarude olukord on väga halb ning sellise olukorra põhjuseks võib pidada nii klimaatilisi tegureid kui ka kalameeste intensiivsemat püüki
KOGER KOHA LINASK SÄRG LUTS SÄGA VIIDIKAS TURB TURSK
Suurem osa püütakse Läänemerest ja väiksem osa siseveekogudest. Lisaks on Eesti püüdnud kala ka väljaspool Läänemerd. Eesti kalapüük jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük, sisevete kalapüük ja kaugpüük. 2015. aastal püüti Läänemerest 59 326 tonni kala, mis on ligikaudu 81% kogupüügist. Kalapüük on kasvanud 9% võrreldes 2014. aastaga. Kõige rohkem kala saadakse avamerepüügilt. Tähtsamad töönduslikud kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Siseveepüük on võrreldes Läänemere-püügiga väiksemamahuline, kuid siiski oluline osa riigi kogupüügist. Sisevetes püütud kalakogus ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Siseveepüügis on suurim osatähtsus Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest püütud kalal 2015. aastal ligikaudu 87%. Ülejäänud 23% saadakse Võrtsjärvest, Emajõest ja teistest väiksemates jõgedest ja järvedest. Enim püütakse sisevetest ahvenat, latikat ja koha, aga ka särge ja haugi.
Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
üks suuremad ekspordisektoreid. Niisiis on Norra jaoks ülioluline mereliste elusvarude õige haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik on vikerforell · Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-
Retsepte ........................................................................................................................ 8 Röstitud Läänemere tursk selleri, lillkapsapüree ja võikastmega ............................. 8
Norra toit Andra Vebus 11. A klass Ajalugu o Põhitoit kala ja piimatooted o Põhjapõder o Hüljes o Lõhe o Forell o Mereannid Kliima mõju toiduvalikule o Seentest ei arva midagi o Teravilja kasvatus riigi lõunaosas o Teravili: kaera, otra o Pärmitaigent teha ei saa o Lame leib, säilib kaua o Letse Norrale omased toitud o Tähtsal koha kartul o Kaladest põhitoit: lõhe, heeringas, tursk, paltu, kammelja, makrell, saida Ajalooline roog o Rakfisk o Sarnaneb Rootsi surströmminguga o Tooraine: forell o Rakfiski festival Aitäh kuulamast.
Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Seal elab ka sellileid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Räim · Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi · Toiduks plankton · Koeb kevadel 115 m sügavuses · Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks 3 Kilu · Elab Läänemeres kõikjal · Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu · On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega
LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kammeljas
vürtsised kastmed. Taimeteedest ei ole soovitatavad aaloe, maasikahelbed, nurmenukk, oblikas, paiseleht, päevakübar, senna, takjas, rabarber. Erinevatest jookidest tuleks ettevaatlik olla kange alkoholiga, kohvi, coca-cola, gaseeritud jookide ja musta teega. Kasulikud toiduained:Lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha. Kaladest haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell. Linaseemne - ja oliiviõli. Kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned, kikerherned. Aedviljadest brokoli, artishokk, sibulad, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, kartul, peet, mädarõigas, naeris, petersell, porrulauk, pipar, spinat, vetikad, võilill. Puuviljadest ning marjadest viigimarjad, ploomid. Mahladest ananassi -, ploomi- ja kirsimahl. Maitseainetest karri, petersell, vetikad.
eestlaste püütud poolt Rannameres Avamere Kokku tLäänemerest püük püütud(tonni Eesti vetest Euroopa Liidu vetest Räim 8743,76 31518,79 1469,47 32988,25 41732,01 Kilu 1,36 39577,93 1814,56 41392,49 41393,84 Tursk 1,01 2,02 511,14 513,16 514,18 Lest 357,35 56,38 5,73 62,11 419,46 Lõhe 20,93 0,20 0,20 21,13 Meriforell 13,27 13,27 Angerjas 26,72 26,72
-keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); -uimede arv, asetus ja kuju; -suu kuju ja asetus; -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : -merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on
R Raudkiisk Spinachia spinacia Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis Rääbis Coregonus albula Rünt Gobio gobio S Säga Silurus glanis Säinas ? Särg Rutilus rutilus T Tursk Gadus morhua V Viidikas Alburnus alburnus Vikerforell Oncorhynchus mykiss Vimb Vimba vimba vimba Vingerjas ?
Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikesed selgrootud Imetajad hülged ja viigrid Riimveega kohastunud karbid Rohkelt võõrliike Kalad Elavad suurte parvedena avavees Toituvad loomhõljumist, väiksematest kaladest või põhjaloomakestest Riimvees on paljunemine ja kudemine raskendatud - siirdekalad Läänemeres elavad näiteks: räim, kilu, tursk, lest, lõhe, forell, angerjas, lõhi Toiduahelad Algavad fütoplanktonist -> zooplankton -> väike kala -> suur kala Näiteks: taimhõljum -> loomhõljum -> ahven -> haug Inimkäsi võib mõjutada toiduahelaid, mis omakorda mõjutavad toiduvõrgustikke ja seeläbi populatsioonidevahelisi toiduahelaid Tänan kuulamast!
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven
kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad: Piim ja Ürdid: Piimasaadused: Piim, rõõsk koor, kohupiima ja hapukoort. Kalad ja mereannid:Merik eel, tursk,lest,skumbri a, haug, karpkala.. austrid, krevetid, merekarbid,vähid. Liha: kasutusel on kõik liha sordid, vähem sealiha Rasvained: Hiina köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad: köögi joogid:
16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus.
linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin) Kvitamiin (füllokinoon) nikotiinhape (PPvitamiin, B3vitamiin) Kokkuvõtteks Vitamiinid on inimorganismile hädavajalikud.
kasvitingimused on seal rasked · Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik), rannikul leidub samblike · Elustik esineb seal põhiliselt vees. · Tuntumad loomad külmakõrbes on hülged, jääkaru, küürvaal ja sinivaal, polaarrebane ja keiser pingviinid · Veeloomad toituvad peamiselt planktonist Inimtegevus · Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe)ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega · Küttitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid · Mcmurdo uurimisjaal Antarktikas, vajalikud tarbed toimetatakse kohale lennukite ja laevadega pildid
JÄRV 5.B Järvede taimed jagunevad ● Kaldataimed ● Kaldaveetaimed ● Ujulehtedega taimed ● Veesisesed taimed ● Vetikad Kaldataimed ● Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik ● Nende juured on niiskes mullas ● Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk Kaldaveetaimed ● Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees ● Seal kasvavad: hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus ● Pildil on hundinui Ujulehtedega taimed ● Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal ● Ujulehtedega taimed on nt: valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled, roosa vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavam...
8) Kaksteistsörmiksoolde suubuvad nõred: - kõhunäärmenõre - sapp - soolenõre 9) Struktuurrasva ülesanne? .. Struktuurrasva ehk rakurasva ülesandeks on võimaldada rakumembraanide ehitamine, nende koospüsimine ja -hoidmine, protoplasmale koostisosaks ja osadele vitamiinidele lahustiks olemine. 10) Kus leidub A vitamiini ja mis on selle ülesanne? .. A vitamiini leidub merekalade ja -loomade maksa õlis/rasvas (nt hai, tursk, ..). Ning seda vitamiini on vaja nt loote normaalseks arenguks, nägemisprotsessideks, rakkude paljunemiseks, .. .
saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on mitmeid juhtumeid kui on nähtud pringlit. Läänemeri ongi keskmise soolsusega e. priimveeline. Alates Taani väinadest Soome- ja Põhja lahe poole liikudes langeb soolsuse tase massiliselt. Läänemere suurimad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn ja Saaremaa. Läänemeri on tähtsaks lisaks
1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:Atlandi ookean on ühendatud Läänemerega väinade abil. 8
Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Väga oluline infrastruktuur (sadamas peavad olema elumajad, pangad, lasteaiad jne.) Kaup läheb maailmaturule. 4. Ookeani püük tegeletakse avaookeani või teiste riikide majandusvööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik (püügilaevad, transpordilaevad lennukid, helikopterid). Kaup maailmaturule. Võivad tegeleda ainult majanduslikult rikkad riigid: Jaapan, Venemaa, USA. Merel 6-8 kuud. Kõige püütavamad kalad: tursk, heeringas, tuunikala, krabid ja rannakarbid. Akvakultuurid kalade jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes (vetikad, teod, karbid)
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja
Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine
Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Seal elab ka selliseid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel
Kuigi meri on kaetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur üle nulli. Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. Veel elavad külmakõrbes hülged, jääkaru, küürvaal ja keiser pingviin. Elavad ka mõned linnud. Küürvaal KEISERPINGVIIN Hülged Elanike põhitegevusalad Taimi seal kasvatada ei saa. Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe) ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega. Kütitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid.
talvel jää all nulli lähedal ja suvel (olenevalt veekogust) 15-25 soojakraadi, on temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike. Enamik eesti vete kalu (särg, latikas, koha, merekaladest kilu, tuulehaug) on soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l. See teeb nende kalade kasvatamise tehislikes kasvanduses päris keeruliseks.
Üksi kavandatav tegevus ei tohi koguseid viia allapoole bioloogiliseks taastoomiseks vajalikku piiri. Konkurentsivõimelise kalandussektori ülesehitamisel on üheks olulisemaks ülesandeks püsiva tasakaalu saavutamine kalavaru taastootmise ja selle kasutamise vahel. Eestis tegeleb kalavarude haldamisega Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja kalamajandusega Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond. Läänemere töönduslikeks kalaliikideks on räim , kilu , tursk ja lõhke. Nende liikide püük on Läänemeres reguleeritud kvoodiga. Kvoot määratakse teadussoovituste alusel liigiti , väljendatuna tonnides või isendi arvuna (lõhe) Alates 1998. aastast on ka püügikogused vähenenud. Eestis on põhiliselt 4 kalandussektorit : Traal ja rannapüük (sh kaugpüük) , Sisevete kalandus , Vesiviljelus , Kalatööstus Minu arvates on kalandus üks suuremaid tööstusi peaaegu igas mereäärses riigis. Kasutatud kirjandus : Wikipedia ,
chicken kana steamed aurutatud pork sealiha fried praetud game metsloomaliha grilled grillitud turkey kalkun baked küpsetatud tuna tuunikala pickled marineeritud salmon lõhe beat eggs cream lahti klopitud munad, kreem cod tursk peel potatoes kartuleid koorima trout forell stir soup suppi segama pike haug sieve flour jahu sõeluma eel angerjas grate cheese juustu riivima herring heeringas roll pastry tainast rullima oysters austrid chop parsley peterselli lõikuma
annaabi.ee 
