Liha kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem. Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha. Vasikat, veist söödi väga harva, pigem pühade või tähtpäevade puhul. Argipäevaselt kasutati toiduvalmistamisel soola- või suitsuliha, värsket saadi harva. Söödi ka maksa, aju, kopsu jne. Levinud olid verikäkid, veidi vähem tanguvorstid ja verivorstid. Kalad- räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult. 2 Suuresti söödi seda, mida ise kasvatati või korjati. Köögiviljadest- kaalikas,porgand, naeris, kapsas, kurk, mugulsibul ehk sibulaputkes, suhteliselt hilja tomat. Kartul olu laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad. Puuviljad- õun, ploom, kreek.
kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika "banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja. Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres
ee/public/Naitused/virtuaal_seen/kevadkogrits.jpg *Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) * Kõrgeväärtuslik söögiseen, pole vaja kupatada, sest piimamahl pole kibe * Meeldiv lõhn ja maitse * Kübar oranž, tihti roheliselaiguline ringvöötidega * Jalg oranž ning seest õõnes * Väga maitsvad kui kohe pärast korjamist võis praadia * Kuuseriisikasupp, marineeritud kuuseriisikad *Võib ka soolata, kuid mitte kuivatada- siis kaotavad lõhna ja maitse * Säilitatakse marineeritult, soolatult http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas#/media/File:Fichten- Reizker_Lactarius_deterrimus.jpg *Kaseriisikas (Lactarius torminosus) * Roosakas kuni lihapruun takerkarvase kübaraga * Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes
Leiva otsast ,,kärsakest" võõrale ei lõigatud Leivaviilu ei tohi ühe käega murda ega kummuli lauale panna Leivapätsi pragunemine tähendas pere lagunemist Sooja leiba ei lõigatud Leiva seest millegi sobimatu leidmisest tuli vaikida Muud taimsed toidud Läätsed Kartulid ja aedviljad Juurviljad: kapsad, naerid, kaalikad Oa ja hernetoidud Kapsaid hapendati; tehti hapukapsasuppi Kanepitoidud Marju söödi kohapeal Seeni kupatati ja soolati Kalatoidud Hoiustati soolatult Soolasilk, silgusoolvesi Soolakala (räim, rääbis, ahven jt) Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga) Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse Pekki lisati paljudele toitudele Vinnutamine Pühadeks või pidudeks liha küpsetati Verikäkid
Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. PEAMISED TOIDUAINED.
Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama.
MANDEL Merilin Jürine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid süüakse peamiselt toorelt, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub liigist Mandel pole tegelikult pähkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfürmeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks Mandlid jagunevad kaheks: mõru-ja magusmandel
Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valku *Kõige maitsvamad on röstitult ja soolatult *Sisaldab glutamiinhapet, mis soosib vaimse energia teket *Kiudaineterikas Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 624 kcal Valgud: 20,5 grammi Rasvad: 48,4 grammi Süsivesikud: 25 grammi India pähkel *Ei sisalda kolesterooli *Seal sisalduvad Mg ja Ca tugevdavad luid ja lihaseid *Sisaldab ka kiudaineid, mis aitavad kaasa seedimisele *Monoküllastumata rasvade allikas Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 616 kcal Valgud: 15,3 grammi Rasvad: 46,4 grammi Süsivesikud: 32,5 grammi
moodsatel elualadel. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku Ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Rõivad Toit Mahlade, kissellide, soustide ja kaljade valmistamine kohalikest viljadest ja marjadest. Lodjapuumarjad Rohkesti kasutatakse odra-, nisu- ja tatrajahu Pliinid. Liha värskelt või soolatult. Ka kala söödi kõige rohkem keedetult Seened ja vaarikad, maasikad ja murakad. Kasutatud kirjandus • http:// www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Udmurdid • http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udm.htm • http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udm.htm • https:// www.google.ee/search?q=udmurdid&sa=X&espv=2&biw=1 366&bih=667&tbm=isch&tbo=u&source=univ&ved=0CCoQs ARqFQoTCIC72d_tisgCFYEOLAods1gA7Q Tänan kuulamast ja vaatamast
Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid); Puuviljad (värskelt, hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena). Maitsestamine Maitsestatakse vähe: veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Toitude valmistamine Jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid; Põlised vene magustoidud on kissell, kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised;
hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistatakse suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Juba ammustest aegadest alates on venelaste menüüs tähtis osa vedelatel toitudel - suppidel. Isegi praegu on vene lõuna - ükskõik kas rikas või vaene - mõeldamatu ilma supita. Vene rahvusliku köögi omapära ei olene mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistatakse, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistatakse
- ilma mehhaaniliste vigastusteta, - haigustest ja kahjuritest tabandumata, - moondumata, - antud botaanilisele sordile tüüpilise kuju ja värvusega. Pikaviljalised ja poolpikad kurgisordid on mõeldud värskelt salatina tarbimiseks. Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem: - hapendamiseks, - marineerimiseks. Toiduks: - värskelt,- hapendatult,- soolatult,- marineeritult jne. · Kosmeetikas kurgimahl: - toniseerib näonahka,- puhastab ja värskendab seda, - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale). 3. Suurimad tomatitootjad maailmas. - Hiina, - USA, - Türgi. 4. Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Kaalium, Fosfor, Magneesium, Kaltsium, Naatrium, Raud Viljade küpsusastmed:rohelise küpsuse faas:
Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks. Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu. Juurviljadest põhilised naeris, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, rõigas, redis, petersell, kurk. 19.saj algupoolel hakati kasvatama kartulit, mis sai peagi tähtsama koha Eesti rahva toidulaulal Peet, kõrvits, 20saj. algul ka tomat. Kaladest söödi peamiselt : räime, lesta, säinast, angerjat, siiga, haugi, ahvenat Kala söödi värskelt valmistatult, soolatult, kuivatatult, suitsutatult Liha söödi harva, tavaliselt soolatult, kuivatatult, suitsutatult Omal kohal oli ulukiliha. Piimatooted tulid karjakasvatusega Peamiselt tarvitati hapupiima, koort, võid, pett, kohupiima, valmistati sõira Mets-ja merelindude munad, hiljem kodulindude munad 19.saj hakati rajama ka puuvilja -ja marjaaedu Metsaannid : marjad, pähklid, seened Nimeta Eesti toidud vastavalt liigile : Magustoidud ja küpsetised. Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga)
korrigeerimisel. Väga levinud on ka kukeseene pulbrid. Kuid kukeseene parimad omadused avalduvad vaid toorelt või kuivatatult alla 40 kraadi. Seente puhastamisel tuleks neid võimalikult vähe vees leotada ja pigem need puhtaks harjata, raputada või pühkida. Süüa võib värskelt, kuid kibeda maitse tõttu on need soovitatav läbi praadida või kuivatada. Keedetult või kupatatult võivad muutuda vintskeks. Säilitada saab omas mahlas, marineeritult, soolatult, hapendatult või kergelt läbi praetuna sügavkülmas. Üldiselt kasutatakse suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades, pastades ja küpsetistes. Kukeseened koosnevad üle 90% veest, 2-3% on valgud ja rasva on umbes 0,5%, mis teeb kukeseentest ühed rasvaseimad seeneriigi esindajad.
Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. · Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene Köögi mõjutajad · XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama LääneEuroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse
siirdesoo ja Noorel kumer kübar, rabamännikutes vanal lame Erepilvik Leht- ja Mahe Heeringasoolvee segametsades lõhnaga, kasutada värskelt, soolatult Kuiv pilvik Leht- ja Pehme, Kupatatult, kuusemetsades pehkunud soolatatatult Suur sirmik Rohtunud metsa- Pähklit Praetult, hautatult ja teesevades, meenutav Sampinjonilaadsete võsastikus seltskonda kuuluv
d · Külmakartlik, seemned pannakse mulda alles öökülmade möödudes-soojanõudlik kultuur. · Eestis saab kasvatada põhiliselt kaunte tootmiseks. · Minimaalne idanemistemperatuur +10 ... +12 · Optimaalne +20... +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus. · Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri värskelt, kuivatatult, soolatult, sügavkülmutatult või konserveeritult. Kasulikkus · Sisaldab palju mineraalaineid, kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja rasvu. · Vitamiinidest olemas peaaegu kõik B-grupi vitamiinid, karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiinid) ja C-vitamiin. · Ravimtaim: ravimina kasutatakse oakaunu ja seemneid -- ube. · Temas on aine, mis on sarnane insuliiniga ja toimib soodsalt suhkru ainevahetusele veres, mistõttu soovitatakse suhkruhaigetele.
Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj. Juurviljadest valmistati suupisteid(sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid Väga oluline tähtsus on vene köögis ka viina kõrvale mõeldud sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal
Ühel seinal oli suur magnetkompass, mis oli tume rohelist värvi ning muuseumile annetatud reisiparvelaeva ,,Estonia" laevakell. Neljandal korrusel oli palju silte, tahvleid ning pilte. Sain teada ka natuke kalatöötlemisest, näiteks seda, et kalatöötlemine oli toodangu mahult suurim toiduainetetööstuse haru Eestis. Ning ka seda, et feodaalses Eestis oli mere kalastuse kõrval suur osatähtsus sisevete kalastusel. Kasutati võrke, kalatõkkeid, vitsmõrdu noote. Kala säilitati soolatult või kuivatatult. Üks väga ilus tahvel oli neljanda korruse seina peal, millel oli kirjas : Mered lahutavad mandreid ja ühendavad rahvaid. Ausalt öeldes, selles muuseumis mulle meeldiski kõige rohkem see silt, sest peale seda lugemist tekkis mul suur soov minna laevaga reisima. Ma olen käinud meremuuseumis juba 2 korda ja loodan, et satun sinna veelgi. Soovitan kõikidel seal ära käia, sest see on väga huvitav ja ilus muuseum.
Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.
Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti sülti, mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks tehti verivorste_tangupudrust täidisele lisati veidi liha ja verd, tänini on komme süüa jõuludeks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi ning suitsuliha pandi herne- ja oasupi sisse. Soolatult jõudis Eestlase lauale ka silk ja värske kala. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu. Pärast Teist maailmasõda said
sidrunhape). Iseloomulik lõhn on tingitud eeterlikest õlidest. Mõnikord esinev mõru maitse on tingitud glükosiid kukurbitatsiini sisaldusest ja võib olla pärilik (sordile omane) või esile kutsutud ebasoodsatest kasvutingimustest (temperatuuri kõikumised, niiskuse puudus jm). Uuematel sortidel esineb mõrudust harva. 3 Tarvitamine Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet
laiendava lämmastikoksiidi tootmist. 3. Maapähklid sisaldavad defektset valku. Kahjuks, hoolimata suurest proteiinisisaldusest, on maapähklitel nende koostises üks piiratud asendamatut aminohapet - lüsiin. See tähendab, et kui lüsiini ei tarvitavad muudest allikatest õiges koguses, keha kogeb raskusi valgu-struktuure. MAAPÄHKLI KASUTAMINE · Maapähklit kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatult või pastana, soolatult või ilma, kooritult või koorimata, kuivalt või meega röstitult, sokolaadi- või õlikattega. Maapähklit süüakse suupistena. Kondiitritööstuses asendab arahhis mandleid ja pistaatsiapähkleid. · Maapähklitest saab suurepärase neutraalse maitsega toiduõli, mis sobib kõikide toitude http://www.hkhk.edu.ee/eope/pahklidseemned/maaphkel_e valmistamiseks. Maapähkliõli talub kõrget hk_arahhis_ehk_hiina_phkel.html
Lehtpetersell võib olla käharate (Petroselinum crispum) ja siledate (Petroselinum crispum var. neapolitanum) lehtedega, viimane on tugevama maitsega. Käharate lehtedega peterselli kasutatakse eelkõige toitude kaunistamiseks, siledate lehtedega taime peetakse jälle parimaks maitseandjaks.Tugev äratuntav aroom. Maitsetaimena Peterselli kasutamisel kokanduses on peaaegu piiramatult võimalusi. Seda võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult või soolatult. Lehti kasutatakse salatite, kastmete ja munaroogade kaunistamiseks maitsestamiseks. Väga maitsvad on ka petersellikohupiim ja või. Meil on petersellijuur tuntud supijuurena. Juurest saab valmistada ka maitsvaid kastmeid liha ja kalatoitudele või hautada nagu porgandit ja kaalikat. Värsket ürti lisatakse toidule alles enne serveerimist, keetmisel väheneb selle vitamiinisisaldus. Ravimtaimena Tervise teenistuses lähevad käiku kõik peterselli osad: seemned,
Sahti tegu võtab aega paar nädalat. Rootsi Rootsi köök varieerub, kuid oma olemuselt on see toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köögi puhul ei saa üle ega ümber kalast, mille poolest on eriti kuulus Göteborg ja sealne kalaturg. Kuulsad on tänapäeval eksootilisteks muutunud toidud : lutfusk ja surströmming. Süüakse näiteks siseveekogudest püütud kui merest saadud kalu, niii värskelt, kuivatatult, soolatult, marineeritult kui suitsutatult. Kõige populaarsemad on heeringas ja lõhe. Rootsis valmistatud marineeritud heeringale on iseloomulik magus maitse. Suhkruga liialdamine on väga iseloomulik ja suhkrut lisatakse ka enamusele põhiroogadest. Lõhest valmistatakse tuntuimat rooga- graavilõhet (gravad lax ) Väga armastatud klassikaline vormiroog " janssoni kiusatus " sisaldab kilu ja kartulit. Ajalooliselt on seda nimetatud , kui ööroaks, sest vorm pandi ahju õhtul ,kui ahi oli veel
Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teiste kuivade pähklite oma (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum.Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult. Kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel. Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks.
Suve lõppu tähistab viimaste kurkide korjamine aiamaalt. Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet
varem Pekaani-hikkoripuu hakkab vilja kandma alles 10 aastaselt. Heal aastal võib ühe puu saak ulatuda 180 kg-ni Puud on kõrged. Saagi kogumine on päris tülikas ja vaevarikas, seetõttu puid kas raputatakse spetsiaalsete masinatega või korjatakse küpseid mahalangenud vilju maapinnalt Pekaanipähklitest pressitakse läbipaistvat ja õrna maitsega õli. Otseselt süüakse neid pähkleid kolmel viisil: naturaalselt, röstitult või soolatult. Ameerikas kasutatakse puhastatud ja peenestatud pähkleid traditsiooniliselt kondiitritoodete, šokolaadide ja jäätiste koostises Avokaado Avokaado on pirni kujuga, 7–20 cm pikk ning vilja sees on suur kõva seeme Avokaado viljaliha on õlirohke (kuni 30%) ning vitamiinirikas Kasvab ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Öökülmade ajal võivad viljad, sealhulgas ka toored, puu otsast alla kukkuda. Puude
kuivatatud ja soolatud kala. Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulitega või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari, millest keedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Liha söödi varasemal ajal harva, peaasjalikult sügisel ja talvel. Peamiselt söödi sealiha, aga ka teiste koduloomade ja -lindude liha. Liha söödi lisandina teravilja-, kaunvilja- ja köögiviljatoitudele. Seda söödi värskelt, soolatult, suitsutatult, talvel liha ka külmutati. Toiduks kasutati kogu loom. Rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest suppi, seajalad soolati. Peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest ka sülti. Verest tehti harilikult käkki ja verileiba. Valmistati niinimetatud valgeid (ilma vereta) vorste, verivorste. Piimatooted tulid eestlaste toidulauale koos karjakasvatuse algusega. Söödi
Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis. 11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval. Kalandus on pea, et taandarenenud, kuid vesiviljelus see, eest areneb siiani täies hoos. Kalandus on olnud põhjapoolsetes maades alati väga tähtis elatusallikkas. Kalanduses töötab väga suur hulk maailma rahvastikust. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult. Kalajahu ja –õli kasutatakse 12. Rannikupüük ehk toimub ranna lähedal, töötlemine ja müük toimub rannakülades, on levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades. Kontsentreeritud rannikupüük on arenenud Põhja –ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, kasutatakse külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid, annab praegu enamiku kalatoodangust. Ookeanipüük
Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.Kibeda maitselised riisikad on:kollariisikas ja kaseriisikas ja maheda maitselised on:kuuseriisikas Riisikate sordid: kuuseriisikas,kollariisikas,tömmuriisikas,karvaneriisikas,vöötriisikas,tuliriisikas,kaseriisikas jne. Kukeseen Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad
kondiga tükid.. 25.Nimeta ja kirjelda 5 pooldoodet veiselihast?-1.rostbiif- välisfileest,seljatükist peab jääma medium. 2.antrekoot-välisfileest, seljatükist,reietükist vasardatud ovaalseks vormitud. 3.biifsteek- välisfileest vasradatud ja vormitud. 4.tournedos-sisefilee peenemast osast. 5.romsteek-välisfileest reietükist,seljatükist vasardatud,vormitud,paneeritud.. 26. nimeta 5 eestimaist kala ja mis on silk?- lest,luts,särg,angerjas,ahvem. silk mis on soolatult kannab nimetust räim. 27. gluteenik ja mida anda gluteenikule puljongile juurde?-on inimene kes ei talu nisujahu,rukis,oder,kaer, sobib mais,riis,tatar,hirss 28.planeeri 3-käiguline menüü taimetoitlasele. 29.salatikastmed-õli-äädikakaste, majoneeskaste,hapukoorekaste,sinepikaste,küüslaugukaste. 30.hele puljong?- veise-, vasika-,sea-,uluki-,linnulihast ja kontidest- valmistamiseks alustatakse toorainete eeltöötlemise ja tükeldamisega.
Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid
lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult, värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse- ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein. Sümpoosionid oid kodused pidusöögid. Külalised kogunesid sõpruskonna ühe või teise liikme majas andreionisse, kus heideti lavatsitele. Naised sümpoosionites enamasti ei osalenud. Hea ja parema söömise/joomise kõrvalt aga tehti
Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem: - hapendamiseks, - marineerimiseks. Tarbimisküpsuses kurgi: - koore värvus on enamasti roheline kuni tumeroheline, - viljaliha värvus heleroheline. Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus: - värskelt, - hapendatult, - soolatult, - marineeritult jne. Kosmeetikas kurgimahl: - toniseerib näonahka, - puhastab ja värskendab seda, - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale). 13. Suurimad tomatitootjad maailmas. Hiina, USA, Türgi 14. Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Viljade küpsusastmed: rohelise küpsuse faas: - vili tihke,
pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole leivatükk võis majast välja minna. Siis õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest "õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab", ja veel palju muid pärimusi, samuti olid kindlad rituaalid leiva valmistamisel. Levinumaid rahvuslikke toite olid verega ja vereta tanguvorstid. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina tera-, kaun- ja aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi peale loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks kana, näärideks siga ja kevadpühadeks vasikas. Väga tähtis toit oli ka kala. Sisemaal söödi peamiselt soolatud kala, rannikualadel ja suurte järvede äärsetel aladel rohkesti ka värsket kala. Aedviljadest tarvitati toiduks
piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid. Magusaid mandleid kasvatatakse just nende söödavate pähklite pärast. Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum. Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks. Mandlid on silmapaistvad just suure kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisalduse poolest. Need ained mängivad suurt rolli luustiku ülesehituses. Vitamiinidest olulisim on E vitamiin. See vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja võitleb vananemise vastu. RETSEPTID KOOKOSHELBEKOOK
Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama - keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi ka hapupiimaga. Eesti talurahva toidusedelis olid haruldased munatoidud. Piimatoodetest kasutati rõõska, eelmainitud hapupiima, võid ja kohupiima. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe kasutati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgatest valmistati pidurooga - sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Piduroaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. (Bardone, Kannike, Jürjo, Plath, 2016) 2.VENEMAA
peetakse kvaliteetsemaks. Eristatakse ümaraid ning pisut ovaalsemaid liike. Sisaldab palju magneesiumi, valke ja rauda, võrreldes teiste pähklitega sisaldavad pisut enam rasva. Toitev, kiudainerikas. Sarapuupähkli puru lisatakse putrudele, kastmetele, jäätistele, salatitesse, ka maitsestamiseks kala- ja vähitoitude juurde. Müügil ka sarapuupähkliõli. Müüakse neutraalselt, soolatult, röstitult. Säilib kestata jahedas ja kuivas kuni kuu aega, kestaga 3-4 kuud. Maapähkel e. hiina pähkel e. arahhis On tegelikult kaunvili – kuulub oa ja hernega ühte sugukonda. Arahhisetaim. Üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70cm kõrguseks, õied meenutavad herneõisi. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist
Nahk sile ja soomusteta Silmade taga 7paari kopsuauke 30-45 cm Sobib hästi marineerimiseks ja röstimiseks Tursk (cod) Elab külmades vetes ja üks enim püütud kaladest On 60 erinevat liiki 40-80cm pikk ja 2-4kg Keha on kaetud väikeste soomustega Ühiseks tunnuseks hele küljejoon Liha on tihe ja kihiline Suht kuiv liha, sobib küpsetamiseks, keetmiseks jne Sobib kalahakkliha sisse, kasutatakse ka palju soolatult ja suitsutatult Kalamaks on oluline d-vitamiini allikas Kilttursk (haddock) Lahja, ilusa tiheda lihaga kala Maitsev suitsutatuna, küpsetatult, gratineeritult (üleküpsetatult) Merluus/hõbeheik (hake) Lahja ja maitsev toidukala Ei talu pika aegset keetmist Süsikas ehk saida (black pollock) Enamasti konserveeritult, pajaroogades, hautistes Atlandi pisitursk (tomcod) Väga hinnatud Tuulehaug Luud on rohelised ja suu nagu pikk nokk
Mandel Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid. Magusaid mandleid kasvatatakse just nende söödavate pähklite pärast. Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum. Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult. Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks. Mandlid on silmapaistvad just suure kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisalduse poolest. Need ained mängivad suurt rolli luustiku ülesehituses. Vitamiinidest olulisim on E vitamiin. See vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja võitleb vananemise vastu. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Chocolat e_truffle
Tavaliselt paiknes akropoli jalamil. Linnas paiknes jumalate templeid ja tegelik linnasüda oli agoraa. Linna kaitsesid müürid ja tänavad olid kitsad. Linnamajad olid enamasti paarikorruselised ja põletamata tellisest. · Riietus ja toit riideks oli üks riidetükk, mis oli heidetud üle keha nt kitoon. Pükse nad ei kandnud ja jalatsiteks olid sandaalid. Toiduks oli palju puu ja köögivilju, kala. Seda söödi värskelt, soolatult, kuivatatult. Liha söödi harva. Kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati ka juustu. Peamine jook oli lahjendatud vein. · Aristokraatlik eluviis rikastel ja suursugustel oli rohkem võimalusi. Tähtis oli konkurents, igaüks proovis olla teistest parem. Kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad. · Abielu ja pere naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale
2.2 Karjalased Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandi idaosas paiknevas Karjala Vabariigis, Tveri oblastis ja Soome idaosas, kus on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, kuid sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalaste arvukus väheneb kiirest. Selle peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne iive. Karjalased tarvitavad toiduks palju kala. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju kalamarja. Kaladest keedetakse nii suppe, kui kalavorme, pirukaid, kooke ja kotlette. Tihti lisatakse kalatoitudele piima. Palju tarbitakse ka liha ja kõiksugu köögivilju. Samuti tarbitakse rohkelt marju ja seeni, mida leidub rohkesti Karjala metsades. Maitseaineid kasutatakse vähe. Valdavalt piirdutakse soola ja suhkruga. Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid. 2.3 Vadjalased
Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi pärast loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks - kana, näärideks -- siga ja kevadpühadeks -- vasikas. Veiseid tapeti kas mihkli- või mardipäevaks. Toiduks kasutati kogu loom. Kohe pärast tapmist keedeti rupskisuppi. Seajalad soolati vastlapäevaks, seasaba hoiti
Kasutatakse looduslikke väetisi, taimekaitsevahendeid. Saagikus on madal, aga selle korvab kõrge hind, tervislikum toodang. Kui palju on nõus inimene maksma? Kalandus: Majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. Kala ja muude mereorganismide osatähtsus inimeste toidulaual on pidevalt kasvanud. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse nii värskelt, soolatult, suitsutatult kui ka konserveeritult. Kalajahu ja õli loomasöödana Suurte veeimetajate rasva keemia ja farmaatsiatööstuses Vetikaid toiduainetööstuses, väetiste valmistamiseks Ravimite tootmiseks Kalapüük: Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa on rannikumeres. Pinnakihid on kalarikkamad just külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas
eospesadega võsusid või hapuoblikad. Lapsed sõid toorelt jänesekapsaid, hapuoblikaid, männi- ja kuusekasve, võililleõisi ning maiustasid lepa- ja kasemähiga. Marju söödi ka kohe kohapeal, ainult jõhvikaid jäeti ka talveks. Seeni korjati ja söödi palju. Seened kupatati, pigistati pressi all kuivaks ja soolati sisse. Seda sai süüa leiva kõrvale või lisada supile, pudrule. Lääne-Eestis seeni ei söödud. [] Kalatoidud Kuna kala rikneb kiiresti, siis hoiustati seda soolatult. Soolasilk oli üks tähtsamaid leivakõrvaseid. Silgusoolvesi oli üks tavalisemaid kastmeid. Soolakala (räimi, rääbiseid, ahvenaid jt) söödi tavaliselt otse tünnist võetuna leivakõrvaliseks, piimasupi või kördi kõrvale. Vahel küpsetati soolakalu ning silku vardas või restil sütel. [] Teine säilitamise viis oli vinnutamine kuivatamine väljas päikese ja tuule käes. Enne vinnutamist hoiti neid verisoolas. Vinnutati räime, lesta jt väiksemaid kalu; suurematest
Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi pärast loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks - kana, näärideks -- siga ja kevadpühadeks -- vasikas. Veiseid tapeti kas mihkli- või mardipäevaks. Toiduks kasutati kogu loom. Kohe pärast tapmist keedeti rupskisuppi. Seajalad soolati vastlapäevaks, seasaba hoiti kevadeks ja anti siis odrakülvajale supis keedetult, et
toidupoolis moonakotti nii koolilastele, karjastele kui ka metsameestele. Muide, heeringatünnide soetamise komme säilis kunagistel elatanud talupidajatel veel XX sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel. Paarkümmend aastat tagasi muutus aga heeringas suhteliselt defitsiitseks kaubaks, mida sageli pikka aega tulutult poelettidelt otsiti. Nüüdisajal on heeringaid jälle külluslikult saada nii tükikaupa kui ka fileedena, suitsutatult või soolatult, magusates ja vähem magusates marinaadides ning kõikvõimalikes erinevates kastmetes ja lisanditega. Toiteväärtus Rohke valgu- ja rasvasisaldus on need kaks ahvatlust, mis selle kala on juba sajanditeks püüdjatele ja sööjatele hinnaliseks muutnud. Kui heeringate rasvasisaldus võib väga suurtes piirides muutuda (rasvasisaldus 5-30%) sõltuvalt kala füsioloogilisest seisundist ja püügiajast, siis valkude hulk heeringas on suhteliselt stabiilne
Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. 2.3. Liha. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. 2.4. Kala. Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. 2.5.Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik erinevaid pannkooke, kulebjaakad, nuudli- ja pärmitaignast klimbid, mis
aastaringselt. Ekspordiks eelistatakse väiksemaid, kuni 2,5 kg kaaluvaid arbuuse. Müüakse enamasti kaalukaubana, vahel ka tükiviisi või lõikudena. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis. Arbuusi süüakse peamiselt värskelt, dessertköögiviljana. Ta on väga värskendav toit kuuma kuiva ilmaga maades (nn kõnnumaa jook). Arbuusist valmistatakse ka keediseid, marmelaade, sukaade, nn arbuusimett jt tooteid. Säilitatakse ka soolatult. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:21-22) Banaan Banaan on üks maailma vanimaid kultuurtaimi ning pärineb Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Himaalaja mägiplatood, Ees-India, Hiina ja Siiam on paljude banaani liikide ja alaliikide kodumaa. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885. aastal. Tänapäeval kasvatatakse banaane suurtel pindadel Lõuna- ja Kesk-Ameerikas Brasiilias ja nn banaanivabariikides Costa Ricas, Ecuadoris, Guatemalas, Honduurases,
annaabi.ee 
