Igavene armastus Film ,,Igavene armastus" räägib Saksa helilooja L. van Beethovenist. Selles filmis jutustatakse tema dramaatilisest ja väga raskest elust. L. Van Beethoven kuulus ka Viini klassikute sekka. See film jättis mind suhteliselt külmaks, sest oleks tahtnud näha rohkem tema lapsepõlve elu, mitte nii palju armastust ja naisi. Filmis oli ka häid külgi. Näiteks oli väga hästi näidatud kuidas Ludwig van Beethoven kurdistus ja miks. Kohati oli ka väga hästi välja toodud, kust L. Van Beethoven inspiratsiooni sai. Film kajastas hästi L. Van Beethoveni ümber keerlenud naistest. Neid oli umbes 3-4 naist. Kuid mina arvan, et ta ei olnud perekonna loomises ja koos hidmises eriti hea. Talle oli antud suur helilooja anne ja oleks pidanud rohkemteoste kirjutamise peale mõtlema. L. Van Beethoveni elu mõjutas liigagi palju, tema muusikat. Mõnes nõttes see oli hea, sest hingevaludest ja rõõmudest sündi...
Igavene laps Meie hinges säilib laps kogu elu vältel, ka siis, kui oleme juba vanad. Miks meis elutsev lapsikus elu jooksul ei kao või tema mõju meie tegemistele ei vähene, seda ei tea meist keegi. On see siis hea või halb, seda ei oska öeldagi, kuid just see omadus hoiab meid erksana aga siiski paneb meid vahel nii mõndagi piinlikusse olukorda. Muserdav on vaadata inimesi, kellel on alati morn nägu peas, kes suhtuvad kõikidesse oma tegemistesse ülisuure tõsidusega ning kes üleüldse elust mingit rõõmu ei tunne. Vähemalt välja nad seda ei näita. Palju parem on enesetunne siis, kui vaadata inimest, kes naeratab tihti, kes suhtub asjadesse võimalikult positiivselt ning näeb kõiges halvas kasvõi kübekestki head. Teine lapselikkust väljendav külg inimeses pole nii positiivne. On ju teada, et lapsed solvuvad tihti tühja-tähja peale ning trambivad jalgu vastu maad või nutavad, kui oma tahtm...
Katrin Olhovikov 11. kl 28,02,08 Kirjanduse igavene sõnum Kirjanduse all mõistame nii ilu-, populaar- kui ka teaduskirjandust. Ilukirjanduse alla kuuluvad proosa, luule ja draama. Kui me loeme erinevaid ilukirjandusteoseid, siis sageli otsime nendest meelelahutust või püüame põgeneda argimurede eest. Kuigi igal teosel on olemas oma sõnum, ei pruugi me sellele tähelepanu pöörata, sest meie aeg kulub sündmuste arengu jälgimisele. Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista
25.01.2010 Kirjanduse igavene sõnum Mida annab meile kirjandus? Kas on ta lihtsalt meelelahutus, või leidub temas ka sügavat mõtteainet? Eks ole ta paljuski nii üht kui teist, kuid igavese väärtuse annab teosele tavaliselt temas esile kerkinud probleemid ja nende lahendused. Lugedes raamatuid, küsime endilt tihti, mida autor nende lausete või värsiridadega öelda tahab. Mida näeme Sophoklese teoses ,,Kuningas Oidipus"? Kuna inimene on siiani
Tauno Pihkanen 10. D Võimu igavene kiusatus Mis on võim? Võim on inimese võime oma tahet teistele peale sundida. Läbi aegade on inimkonna üheks suurimaks probleemitekitajaks olnud võimuküsimus. Paljud soovivad teistest tähtsamad olla ja oma tahtmist neile peale suruda. Selle saavutamiseks on nad alatasa nõus tegema pea kõike. Võimu jaotamine määrab, kuidas ühiskond funktsioneerib, kuid paraku on see põhjustanud palju probleeme. Inimese loomuses on alati olnud ahnus ning tungiv vajadus olla hinnatud
Raha võim on suur ja igavene (,,Kauka jumal") Nagu me teame on tänapäeval rahal suurem võim kui kunagi varem. Kihk saada rikkaks on paljude unistus, sest tahetakse lubada endale kõike head ja paremat. Inimesed arvavad, et kui neil on olemas majanduslik heaolu siis nad kindlustavad endale ka üleüldise õnne. Minu arvates õnn ei peitu rahas. Raha oli 19. sajandi viimastel aastakümmetel vähe ning valitses vaesus, kuid leidus ka rikkaid
LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV 9.b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada...
Anita Vreimann Klassiruumid- hiilgav paradiis või igavene nuhtlus Lähte Ühisgümnaasiumi klassiruumidel on palju positiivseid ja negatiivseid külgi, aga võibolla leidub nendele negatiivsetele külgedele mingisugune lahendus. Olen Lähte Ühisgümnaasiumis käinud kaks kuud, sellest piisab, et kujundada oma arvamus klassiruumidest ja muust. Klasside puhul on palju asju, mis mulle meeldivad ja mis teevad klassiruumid heaks. Päris paljudes ruumides on üksiklauad, mida on kerge liigutada kui on selleks vajadus
Igavene küsimus: "Olla või mitte olla?" Igal inimsel on elus vähemalt ükskord olnud selline olukord, kus ta peab seda endalt küsima, kuid mida mõtles Hamlet W. Shakespeare`i kirjutatud tragöödias selle all? Hamlet püüdis selgusele jõuda paljudes mõtetes, eriti aga küsimuses mis, puudutas tema isa tapjat. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest tema tappis ta isa võimu-ja rikkuseihast. Osa inimse on võimelised kõigeks, et saada kaua ihaldatud rikkus, raha, au ja kuulsus. Need inimesed on nõrgad, kes võtavad enda heaolu pärast kelleltki elu. Nad on nõrgad, sest nad pole ise enda elus midagi suutnud saavutada vaid saanud kadestavate pilkudega vaadata teiste inimeste edu. Neid inimesi huvitab ainult materiaalsus ja arvamine, et neid aktsepteeritakse elus rohkem, kui neil on raha. See, miks Hamlet hakkas enda isa tapjat otsima, polnud sellepärast, et ta oleks ise olnud auahne. Ta ei tahtnud trooni,...
olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja rahutust, mõneti ka talumatust iseloomust. Filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma nagu läbi paksu seina. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi võsukeseks, kuna neil on olnud varem armusuhe ja Joanna on teda tol ajal armastanudki. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajal. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb
Arutlus ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) Iga meie tegu jätab jälje. See jälg võib puudutada meie lähedasi või mõjuda kogu maailmale, nii et sellest räägitakse igavesti. Kuid viimast juhtub vaid vähestega ning tavaliselt nõuab millegi suure saavutamine elupikkust vaeva. Kuid vahel võib mõni pealtnäha tühine asi jätta jälje, mis mõjutab meid aastasadu. Tavaliselt jäävad inimesed meelde millegi positiivsega, mis maailmale midagi juurde annab, kuid on ka erandeid, kus jäädakse meelde millegagi, mis on
Head mõtted vabariigi presidendi kõnest 24.02.2017 Aastakümneid kehtinud enesestmõistetavused ei pruugi olla absoluutsed. Otto von Bismarck : ,,Sisepoliitika alal pole ükski kaotus igavene. Aga välispoliitikas esineb aegu ja võimalusi, mis kunagi tagasi ei tule." Väikeriigi jaoks paremat ellujäämisõpetust polegi. 25 aastaga oleme loonud oma unistuste Eesti. Nüüd peame looma oma laste ja lastelaste unistuste Eesti. Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi.
osakeste sisemiselt olekust (temp, ruumalast, rõhust). Aine osakeste vastastikmõju (tõmbe tõukejõud) määrab sisemise potensiaalse energia, liikumine aga määrab kineetilise energia. Need energiad kokku moodustavadki keha siseenergia. Siseenergia koos keha mehaanilise energiaga mood keha koguenergia. Selle energi jaoks kehtib energia jäävuse seadus: energiat ei teki looduses eimillestki ega ei hävi kuhugi. Energia hulk on igavene ja muutmatu. Ta võib muunduda ühest energia liigist teise. Termodünaamika I seadus haarab kõiki looduses toimuvaid protsesse, mis käsitleb energia jäävust ja tema muundumist. Termodünaamika I seadus: Süsteemi siseenergia muut (U) aine üleminekul ühest olekust teise võrdub süsteemile antud soojushulga (Q) ja välisjõudude töö (A) summaga. U= Q+A. Süsteem võib energiat juurde saada : 1)välisjõudude energia arvelt. 2)soojusülekande teel.
Mis raamat on "Kuritöö ja karistus" F. Dostojevski romaan „Kuritöö ja karistus“ jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes on veendumusel, et haruldastel inimestel on õigus astuda üle seaduseläve, kui tema idee teostamine aitab kaasa maailma pääsemisele hukatusest. Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Raamat "Kuritöö ja karistus" kujutab läbi Raskolnikovi edasi elu raskemaid hetki, valesti
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
Ent tema jõud ning sisemine kindlus murti ja ta ei suutnud seista kunstitõe eest. Ta murdus, kui tema romaani maha tehti, ning sattus hullumajja. Sisemise kindluse saab ta tagasi, ning suudab oma raamatu lõpetada alles Wolandi pakutud viimses rahupaigas. Tsitaat: "Kuula hääletust," ütles Margarita meistrile ja liivsahises tema paljaste jalgade all, "Kuula ja naudi seda, mida sulle elus ei antud - vaikust. Vaata, seal ees on su igavene kodu, mis anti sulle tasuks. Ma näen juba veneetsia akent ja viinamarjavääte, mis ulatuvad katuseni. See on su kodu, su igavene kodu. Ma tean, et õhtul tulevad sinu juurde need, keda sa armastad, kelle vastu sa huvi tunned ja kes sind ei ärrita. Nad mängivad sulle, nad laulavad ja sa saad näha, missugune valgus on toas, kui seal põlevad küünlad. sa uinud õhtuti, võidunud ja igavene öömüts peas, sa uinud, naeratus suul. Uni kosutab sind ja sa saad targaks. Ja mind
Elu seisneb loomises, hoidmises (säilitamises) ja hävitamises (purustamises). Seetõttu on Hinduismis 3 olulisemat jumalat. 1. BRAHMA, Looja 2. VISHNU, Hoidja 3. SHIVA või ka Mahesh, Hävitaja Neid kolme jumalat kutsutakse Hindu triaadiks või kolmainsuseks. Brahman Hinduismi mono- ja panenteistliku teoloogia kohaselt on Jumal kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. Jumal kui igavene printsiip on Brahman. Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei
On olemas aga täiesti realselt "peaaegu igavene" jõumasin. See masin töötab umbes 1000 aastat ennem kui ise seisma jääks. Igaüks võib endale muretseda selle masina analoogi. Tegemist on Strutti poolt 1903. a. väljamõeldud seadme, niinimetatud raadiumkellaga. Selle seadme ehitus on lihtne ja tegemist ei ole mingi suure saladusega. Kell töötab seni kuni kestab sellest raadiumi kiirgamine. Masin ei ole mitte igavene vaid tasuta jõumasin mis töötab aastaid, aastakümneid ja sajandeid. Mina võin sellest järeldada seda, et on olemas ise kulgevaid protsesse mis märkamatult meie elu kergendavad, nagu näiteks petroolium lamp, mille tahi boore mööda põlev aine ülespoole ronib ning me saame seda lampi endale kasulikult ära kasutada kuigi me ei mõtlegi selle peale, et ka see on üks sarnane protsess mida oodatakse igiliikurilt mis meie elu kergendaks ilma ise teda
tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja talumatust iseloomust. Selles filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi omaks, kuna neil oli olnud varem armusuhe ja Joanna oli teda kunagi armastanud. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajast. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb
puudub. Jumalaid on miljoneid. Õpetuse Jumal on kõikväeline Isa, Jumal on kõikvõimas ja Jumal on loonud kõik Neli õilsat tõde: tõde Jumal kui igavene põhiseisukohad taeva ja maa looja, kõiketeadev, igavene. olemasoleva ja valitseb kannatusest, tõde printsiib on Brahman, kes Inimesekäsitlus usutakse, et on paradiis ja Juhib ja kontrollib kogu kõike olemasolevat. Kõigi kannatuse põhjusest, tõde on kirjeldamatu, In jum. põrgu, kuhu inimesed maailma
Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu liigub pidevalt oma rada ja elus tuleb ette palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada.
eesti keele jaoks on hinnatud sedavõrd, et tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Ta hakkas uurima maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle, kuid selgele ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Ta püüab küsimustele vastuseid leida põhiliselt mõistusele toetudes. Petersoni arvates, peab inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me pole keegi. Ta uskus, et inimese vaim on surematu ja igavene, mis jätab maise keha hauda maha ja jätkab olemasolemist hauataguses elus. Kiriku ja selle traditioonidesse suhtus ta teistmoodi kui teised kirjamehed. Usuteadlased polnud talle meeltmööda ja samuti ei
neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Rootsi laud, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, peipsi siig, koloraadio
554- 483) tema raskestimõistetava väljendusviisi pärast nimetama Tumedaks. Sokrates on tema teose "Loodusest" kohta öelnud: "See, mis ma mõistsin, on suurepärane. Arvan, et samasugune on ka see, mida ma ei mõistnud." Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis- rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitos oli veendunud, et kõik olemasolev on absoluutselt muutuv, ka "ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda", sest sellesse voolavad üha uued ja uued veed. Maailmakorraldus on allutatud seaduspärasusele-- logosele. Logost ja ürgtuld käsitles Herakleitos samastena-- tuli on logos, logos aga on tule seesmine korrastatus, mõõt. Igavene muutumine läbib kolm põhivormi: tulest saab vesi ja veest maa;
Järelikult peab keti parem pool üles kaaluma vasaku, lakkamatult allapoole langema ja panema samal ajal liikuma kogu mehhanismi. Loomulikult nii ei saa juhtuda . Teada on, et kerge ahelaosa võib tasakaalustada raskema, kui neile rakendatud jõud mõjuvad erinurkade all. Vaadeldavas mehhanismis ripub vasakpoolne ketiosa vertikaalselt, parempoolne on aga kaldu, ja ehkki ta on raskem, ei ta vasak-poolset üles. Oodatud igavest liikumist ei teki siingi. Peaaegu igavene jõumasin Liikumine võib olla kas igavene või mitteigavene; " peaaegu igavene " tähendab tegelikult mitteigavest. Praktika seisukohalt pole aga asi nii. Tõenäoliselt oleksid paljud rahul, kui nad saaksid oma käsutusse mitte täiesti igavese, vaid peaaegu igavese jõumasina, mis suudab liikuda kas või näiteks 1000 aastat. Lühikese inimea kõrval on 1000 aastat pea sama, mis igavik. Niisuguse igiliikuri on inimmõistus juba leiutanud. Selleks on 1903. aastal Strutti
Analüüs Film: ,,Igavene armastus" Ludving van Beethowen'i filmi nimi on ,,Igavene armastus". Seda sellepärast, et see film keerleb Beethoveni igavese armastatu otsingute ümber. Armastatu otsingud on selles filmis üks peateema, sest nimelt on päranduse jättis Beethoven oma igavesele armastusele, aga nime ta oma testamendis ei maininud. Ja nii hakkab üks Beethoveni tuttav või advokaat otsima siis seda naist, kellele ta võis kõik pärandada, aga seda on raske leida, sest Beethoven...
ebatäiuslikke varje koopa seinal. Seejuures oleme ekslikult veendumuses nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideed olenevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Vaateid maailmale ja hingele Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja ühtlasi otstarve. Meeltega tajutav maailm on ebatäiuslik, tekkiv ja kaduv. Sellepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meeltega tajutav maailm ei saa olla igavene, sest ta sisaldab mitteoleva muutlikuse printsiipi. Inimese hing on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, millest ta tuleneb. Ta kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on muutumatu, igavene, keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioonid ja iha
deist või mitte. Mis puutub eetilisse probleemi elu mõttest ja õigeksmõistmisest, siis domineerib Petersonis idealistlik-religioosne vastus: inimene peab püüdma saavutada elu kõrgemat täiust ja realiseerima inimesarmastuse ideaali. Teiste sõnadega - inimene peab ,,iseenese ja teiste õnnistuseks elama". See on inimese eesmärk. Ent milles siis seisab inimese õndsus? Täiuses. Nimelt mõistuse täiuses, sest mõistus on tähtsam, olulisem inimese eksisteerimise tunnus - ta on igavene. Sellepärast siis, et igavese mõistuse täiuses seisab õndsus, peab inimene oma mõistust arendama, täiendama, ja sellepärast ei jätku ka Petersonil tühjade moekommete õppimiseks aega. Ta peab ,,tarkust õppima". Individuaalse ,,mina" surematuse küsimuses on Peterson sel arvamisel, et inimese vaim on surematu, igavene. See igavene vaim elab, pannes oma maised ihupaelad hauda varjule, taevas suure jumala juures.
kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. (Pole mõtet palvetada.) Maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista inimese surmajärgset elu. • Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist või arusaama, et
2) monoteism: usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse 3) patt: Kristlased usuvad, et kõik inimesed on oma olemuselt patused 4) pärispatt: Patus, mille kõigi inimeste nimel sooritasid Aadam ja Eeva, süües paradiisiaias 5) lunastus: Jeesus Kristus, surres ristil, oli ülim ohver, kes lunastas kõik inimesed kõigist nende pattudest. Kristus on nende lunastaja. 6) igavene elu: see, kes usub Kristuse kuulutusse ning võtab vastu tema õpetuse pärib igavese elu. 7) Paradiis: Kristlased usuvad, et igavene elu on paradiis 8) Põrgu: Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma. 9) Jeesuse õpetuse põhijooned: see, mida Jeesus on rääkinud eetikast, käitumisest, elamisest. Kuldreegel -
Karbi sees on Saalomoni sõrmus. Lava valgus on hämar. Paar küünalt põleb. Põrguneitsi on kaunis, heledate juustega ja ilusa jumega. Peeter on tumedate juustega, jalas püksid ja seljas tavaline ühevärviline pluus.) Tsenaarium : PÕRGUNEITSI: ( saladuslikult ) Selle sees on minu kõige kallim varandus, mille sarnast maailmas ei ole, see on üks kallis kuldsõrmus. PÕRGUNEITSI: ( meelitavalt ) Aga et meie armastusesidemel igavene kestus oleks, pead sa mulle sõrmuse vastu kolm verepiiska andma. PEETER: (uudishimulikult ) Aga mis lugu selle sõrmusega siis on? PÕRGUNEITSI: ( teeb kavala näo ja ütleb pool sosistades ) Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole osanud seletada. PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millised selle sõrmuse võimed on?
alatooniga ja seepärast nimetatakse teda lihtsalt tarkuseks ja eluviisi aluseks. Samuti on taoism aluseks väga paljudele ,,väiksematele" usunditele. Nende all-liikide tõttu on raske taoismi järgijate hulka määratleda. (Pildil on kujutletud hieroglüüfi, mis tähistab sõna dao- teekond.) Sõnades öeldud Tao, ei ole igavene Tao; Nimetatud nimi, ei ole igavene nimi. Nimeta ilmamaa algus; nimega
A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova. Philippe de Vitry – muusikateoreetik, sellele ajajärgule üks alusepanijaid, pani aluse uuele rütmisüsteemile. See võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Nüüd
Kogedes muret ja õnne Ma olen võetud veest Läbi voolamas kõigest Tõkete alt, pealt ja eest Järgi ja võidu teistest Ma olen võetud maast Kindlalt tammumas pinnal Tugevate rändajate seast Igavene kui sammal Minus põleb elutuli See soojendab õhu ja vee Laskudes maale rinnuli Leidnud olen oma tee
Piiblist tuntud reetur Juudast saab kirjaniku tahtel vaid käsutäitja, võimu tööriist nii vabastab B. Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlule. Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsituse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest. Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu, mille ta saavutab mitte jumala, vaid saatana abiga. B. kujundab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada selleski vajab ta kõrvalist abi. Piibli jumalat vastumeelselt teenivast saatanast sai romaanis Woland, kes ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Nii jõuab tegelaste kaudu lugejateni kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab tema kodumaast, kus inimeste saatuse üle otsustavad samasugused jõud kui Jersalaimis. "Meistri ja Margarita" loomisel on B-le olnud suureks inspiratsiooniallikaks J.W
27 klaverikontserti ligi 20 ooperit( "Haarenirööv", "frigaro pulm", "Don Giovanni", "Võlufööt") kammermuusika(keelpilikvartetid, klaversonaadid jm) Vaimulikku muusikat, sh "Reekviem" "Võluflööt" Head tegelased : Sarastro Halvad:Öökuninganna, tema tütar Pamina Sarastro vangistab Pamina. Prints Tamino tuleb appi öökuningannale et vabastada pamina. Papageno on Tamino abiline. Mozarti surm ja looming Reekviem - leina missa(jumalateenistus) Igavene rahu anna neile, Issand ja igavene valgus paistku neile. "Dies irae"(viha päev) Hoogne, energiline, Surmahirm, viha, kaootiline, süngus, salapära, ärevus, hirm(surm) "Confutatis" iseloomustus sisu Võimas, militaristlik, Äraneetud, põrgu kurjakuulutav Rahulik, paluv, õnnis, Paradiis, headus "Lacrimosa" iseloomustus sisu Inimene ei saa ise otsustada mis temast peale surma
tee ning naeratades uuesti proovivad. Ka see jätab vahel mulje, et tolle inimesega ei juhtugi midagi halba ning eluraskused teda ei puuduta. Niisugusena paistis sauna Mari, kes ka kontimurdvat tööd tehes rõõmsameelne ja elujõuline oli. Kuid võib öelda, et väikeste eranditega on igal inimesel oma Vargamäe mingi ületamatuna tunduv eluraskus või koorem, millega võitlema peab ning mis mitte kuidagi ei taha järele anda. Mari elus sai selleks Jussi vabasurm ning igavene süütunne oma kunagise unistuse, perenaiseks olemise, pärast. See rõhuski teda romaani ,,Tõde ja õigus" esimese osa lõpuni ning endisest elurõõmsast Marist oli järele jäänud hoopis keegi muu eelkäija Krõõda sarnane melanhoolne igavene kannataja. Selle asemel, et olukorraga leppida ning ehk oma uuest elurollist rõõmu tunda, hoidis endine saunatüdruk endas süüd igavesti ning ei mõistnud, et tema peresse pääsemise ihalused ning Jussi hooletusse jätmine olid vaid inimlikud
kerakujuline ja lõpliku raadiusega (maailm all mõtles ta kõike, mis oli olemas). Ringjooneline liikumine aga see eest võib olla nii lõputu kui ka pidev. Liikumine ei ole võimalik ilma vormi ja mateeriata, seega tegi Aristoteles järelduse, et liikumine on igavene (ehk ka maailm on igavene). Kui liikumisel oleks algus või lõpp, siis oleks selle liikuma käima lükanud mingi muu liikumine ja selle peataks mingisugune muu liikumine, mis oleks võimalik. Seega on Aristotelse sõnul olemas igavene liikumapanev jõud, mis on ka esmane liikumapanija, mida ta nimetab jumalaks. Jumal ei sisalda endas mingit võimalikkust, ta on läbinisti tegelikkus ja puhas vorm (vormide vorm). Kuna Aristotlese sõnul on kõige liikuva miski liikuma pannud, siis tekitas see aga probleemi sundliikumise seletamisega (näiteks lendulastud vibunoole liikumine). Seda, et peale noole laskmist vibu enam noole liikumist ei mõjuta, kuid nool liikub ikkagi edasi, selgitas Aristoteles keskkonna
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva
SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“ „Leda atomica“ Joan Miro „Naine,linnud,täht“ „Poetess“ Rene Magritte „Igavene otsus“ „Mälestuste rada“
Piibli mõisted A ja O alfa ja oomega, algus ja ots Abrakadabra - on amulettidel kasutatav sõna haiguste ja muu kurja ärahoidmiseks. Sõna tähtedest moodustati kolmnurk, mis kujutab haiguse kadumist. Ahasveros (igavene juut) - Igavene Juut on kristliku legendi järgi Jeruusalemma kingsepp Ahasveerus, kes ei lubanud Jeesusel Kolgata teel oma maja ees puhata ja peab selle eest karistuseks maailma lõpuni ringi rändama. Andma keisrile, mis keisri kohus - Siis ta ütles neile: Andke siis keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus on. Rühm varisere, kes püüdis Jeesust seaduseteotusele ärgitada, küsis temalt, kas on tarvis maksta maksu Rooma keisrile. Kui ta oleks öelnud ei, siis oleks see
üldkehtivus. Eleakoolkond suur tähtsus seisneb selles et nad pü sitasid esimest korda näilisuse ja tegelikkuse küsimuse, elkl leidis et usaldada tuleb mõistust. Parim, ja Zen, eristasid kahte arusaama maailmast: arusaam tõeõpetuse j ärgi ja arusaama arvamuse järgi. Ze. Apooria- lahendamatu olukord 1.Dihhotoomia(ei jõua kunagi punktist a-b, puhas loogika)2.Achilleus ja kilpkonn(a ei saa kunagi kilp, kätte)3.Nool(n ei saa olla paigal, liikumist pole). Idee- asjade tõeline olemus, on igavene ja teda saab tunnetada vaid mõistusega, ideed moodustavad hierarhia mille tipus on heaolu. IM-tabame mõistusega,immateriaalne,ei muutu on põsiv ja seetõttu igavene(-tegelikkus)MM-tabame meeltega, materiaalne..me näeme asju, pidevas mutuumises..koguaeg midagi tekib ja hävib..pole midagi püsivat(-näilisus).Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee, alguses elas hing ideede maailmas, sattudes muutuvasse maailma, tuleb kõik meelde mida ta teadis
Napoleoni sõdades. Lahingud, mis toimusid ajavahemikus mil Napoleon lahkus, kuni oma lõpliku lüüasaamiseni Waterloo lahingus, ei kuulu nimekirjadesse. Monumendi sees on püsinäitus. Kunstniku Maurice Benayoun ja arhitekt Christophe Girault poolt avati see 2007. aasta veebruaris. Terasest suled - sümboliseerides rahvuslikus monumendis tasakaalu küsimust viimasel kahe sajandil vaheldunud sõja ja rahu vahel. Vaherahu päeval aastal 1920 süütati sealne igavene tuli. See põleb mälestuseks surnutele, kes ei ole kunagi I ja II maailma sõjas intentifitseeritud. Algselt otsustati aastal 1919 matta tundmatu sõduri säilmed Panthéon´i, kuid avaliku kampaania tulemusel otsustati ta matta Triumfikaare alla. Kirst pandi kaare kabeli esimesele korrusele 10. novembril 1920. aastal ja plaadi oma viimasele puhkepaigale sai 28. jaanuaril 1921. Plaadi peal on kirjas : "Siin peitub Prantsuse sõdur, kes suri isamaa eest 1914-1918". 1961
ja ilmub igal reedeti. Sinu uued ideed ja pildid on mile tere-tulnud. Põnevat lugemist ja mõnusat ristsõnade lahendamist. Selles lehes · Anektoodid · Naljakad pildid · Ristsõnad · Keerdküsimused · Lähenevad üritused · Kes on uue lehe loojad ja kust tuli selline idee ANEKDOOTE Jänes näeb hunti pikutamas ja küsib alandlikult: "Kas puhkate, hundionu?" "Idioot, ma olen ju püünises!" Seda kuuldes pistab jänes sõimama: "Sa igavene lurjus, vedeled mul siin tee peal ees!" ... Blondiin läheb hommikul kaalu peale ja avastab, et on tervelt 2kilo alla võtnud. Ta mõtleb paar minutit ja siis tuleb talle äkki meelde, et ta pole pannud veel meiki peale...
Too paar näidet. Egiptlased arvasid, et jumalad võivad sarnaneda loomadega, reljeefide pealt on säilinud näiteks saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga või hauka peaga Horus. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai käia sisse ja välja, aga samas oli see uks vajalik selleks, et teada, kus pool asub lääs. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi.
Vana-Rooma Teed - "Kõik teed viivad Rooma". Via Appia - teede kuninganna Sillad - jõed: Tiber, Arno, Po Läbi sildade jooksid sageli veejuhtmed ehk akveduktid. Kuulsaim: Pont du Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal Foorum - avalikuelu keskpunkt, tavaliselt turuväljak, mis asus teede ristumise kohas ja oli ümbritsetud tähtsamate hoonetega. Kuulsaim: Forum Romanum, Rooma kesklinnas. Kapitooliumi mägi - seal asub kapitooliumi emahunt, koos roomalinna rajajate Roomuluse ja Reemusega. Basiilika - Rooma äri- ja kohtuhoone, millest hiljem kujunes kõige levinum kirikutüüp. Kõik löövid on eraldatud sammastega. Termid- Roomlaste avalikud saunad, kus asusid ka spordi rajatised, basseinid, raamatukogu, jalutamiseks muruväljakud jne. Kuulsaimad: Caracalla termid (12 ha). Tasuta kasutamiseks 1500 inimesele. Seal käisid ainult mehed. Amfiteater- väljas asuv katuseta ehitis vaatemängude jaoks. Mängiti komöödiaid. Näiteks: Colloseum, 50 000 istekohta, ...
Mets kui varaait Mets on paljude inimeste jaoks väga vajalik, nii ka minu jaoks. Metsast saame me väga palju vajalikke asju näiteks puid, ravimeid, marju ja seeni. Mets on ka paljude inimeste elatusallikas, elukoht ja puhkekoht. Ilma metsata inimesed ei saaksgi elada, sest mets toodab meile vajalikku hapnikku. Mets on elupaigaks enamikel maakeral elavatele loomadele ja lindudele. Mets annab maastikule ilme ja välimuse. Mulle isiklikult on mets varaait, sest meie pere saab sealt talveks marju ja puid, mulle meeldib metsas jalutada ning sportida ja seda joonistada. Mets on ökolooiline pärand ja seda tuleb hoida, muidu muutub meie elu varsti võimatuks. Inimesed peaksid mõistma, et mets ei ole igavene, kui seda reostada. Kui mets lihtsalt maha võtta tekib sinna kõrb-surnud maa. Mets on varaait küll aga sinna tuleb ka midagi tagasi anda. Metsa ei tohi laristada ega rikkuda selle loomulikku tasakaalu. Metsata ...
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli ...
Kirjad- Sisaldab ajalooraamatuid, Sünagoog Juutide pühakoda Seal on käsitsi kirjutatud Toorarull Seaduselaegas- kapp, kus hoitakse Toorarulli ja see on Jeruusalemma poole suuantud Toorarulle käega ei katsuta Juudi religioosse elu keskmeks on kogunemine ja kodu Juutide vaimseid kogukondade juhte nimetatakse rabideks Ususuunad Üks jumal Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane Jumala nime JHVH niisama ei öelda Juudid ei tunnista kolmainsuse õpetust Palvetamine on olulisel kohal Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud mütsiga Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki Põhitõed Kümme käsku Tähtis pühitseda uue elu algust Usuvad surnute ülestõusmisse Sealiha ja koorikloomad keelatud Nutumüür - juudi rahva püham paik, kuhu
Jesua on paralleeltegelaseks Meistrile. Kõigis kolmes maailmas on paralleelsed tegelased: juhid, õpilased, reeturid, timukad. Meistri õpilaseks oli näiteks Bezdomnõi, kellega ta hullumajas kohtus. Sündmused Moskvas justkui kordaksid seda, mis toimus Juudamaal. Jesua oli tõekuulutaja Jerslaimis ning Meister püüdis seda teha Venemaal kirjanikuna. Mõlemat maailma aga ühendab kõrgematel võimupositsioonidel olevate inimeste takistused tõekuulutajatele Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam. Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
