Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas ,,LePere" biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric'u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m. Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem arendamine ilmnes 1930'nendatel j...
Uurimustöö Jõusaal SISUKORD I. SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 II. KÜSITLUS.............................................................................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID...............................................................................
Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks? Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltair...
Makromaailma (1 μm < l < 1 Mm), kus l on objekti mõõde)-10 3m küla, 10 1 m suvila,10 –2m hernes,10 –1m õun,10 –3 liivatera Mikromaailma (l < 1 μm) -10 –8m viirus,10 –10m aatom,10 –18m elektronid ja kvargid, 10 –14m aatomituum Megamaailma (l > 1 Mm)-10 16m 1 valgusaasta, 10 7m maa läbimõõt, 10 9m päikeseläbimõõt,10 10m kaugus maast päikseni. • Selgita loodusteadusliku meetodi olemust! Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodi, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete läbiviimise teel. • Selgita mõistete tähendused! Mõõtmine-füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik-füüsikalise suuruse(nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste(nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks
Kuidas sõltub etanooli vesilahuse põlemine etanooli sisaldusest? Hüpotees: Mida kõrgem on etanooli sisaldus, seda paremini etanooli vesilahus põleb. Katse planeerimine: Lisame erinevatesse anumatesse vastavalt 0%, 30%, 50% ja 70% etanooli lahuseid ja proovime kuidas lahused põlevad ja kas põlevad. Katsevahendid: Puhas piiritus (96,6%), kraanivesi, mõõtesilinder, tikud, 4 keeduklaasi katseteks. Katse 1: Valmistame 0% etanooli lahuse ( 0ml etanooli ja 20ml vett) Katse 2: Valmistame 30% etanooli lahuse ( 4ml etanooli ja 9,3ml vett) Ei põlenud, isegi ei võtnud korraks tuld. Katse 3: Valmistame 50% etanooli lahuse ( 10ml etanooli ja 10ml vett) Jook ise ei põle, aurud selle kohal põlevad. Võttis natuke tuld. Katse 4: Valmistame 70% etanooli lahuse ( 20ml etanooli ja 8...
Kui laps saab 6-aastaseks on ta jõudnud eluetappi, kus ta on rahulikum kui varem ning sel perioodil suundub tema huvi üha enam sotsialiseerumise poole. Selles vanuses elavad suurem osa lapsi veel osaliselt muinasjutumaailmas, kus kujutlus ja tegelikkus võivad olla üsna põimunud. Niisiis on nende igapäevaelus olulisel kohal mäng ja sõbrad. Kuna 6-aastased lapsed on juba piisavalt iseseisevad, et mängida ning suhelda teiste lastega, valiksin mina oma uurimismeetodiks vaatluse, sest nii on lastel võimalik olla oma tavalises, loomulikus keskkonnas, mis toob välja siiruse ning loomulikkuse nende käitumises. Ühtlasi ei häiri see ka lapse igapäevatoimetusi. Samuti on lapsed selles eas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond Geoloogia instituut YAMM31 Globaalsed kliimamuutused Essee Õppejõud: Prof. Rein Vaikmäe Tallinn 2012 Selge on see, et muutused Maa kliimas toimuvad, seda peetakse ülemaailmseks keskkonnaprobleemiks ning lahendusi otsitakse rahvusvahelisel tasandil. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse inimtegevust, arvestamata teisi võimalikke mõjutegureid. Ilmselt on inimkond vaid üks vähe kaalukas komponent, kuid samas pea ainuke, mida saab kontrollida ning proovida seeläbi probleemi lahendada. Teised võimalikud kliimamuutuste põhjustajad ei allu inimese kontrollile ning muutused toimuva...
roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale inimesele, kes kiire elutempo juures ei jõua hommikust korralikult süüa ning õhtusöök piirdub kerge einega, niisiis jääb põhirõhk lõunale. Pakuksin seda menüüd sügis-talvisel perioodil, sest ilmad on siis sombused ja külmad ning inimene vajab palju energiat. Minu menüü sobib rohkem meesterahvale, sest nende päevane kalorsuse vajadus on suurem kui naistel. Kolmekäiguline lõunasöök on valmistatud 25 aastasele füüsiliselt aktiivsele kliendile. Klient eelistab pigem lihtsaid toite,kuid hindab kõrgelt toidu head välimust ja maitset.Need kolm toitu sobivad oma vahel hästi
Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? Iga päevaga räägitakse aina rohkem kuidas inimesi koondatakse ja et meie majanduskriis on tingitud suurettevõtete puudusest ning pankadest kes pole suutnud laenu andmisele järele anda. Tegelikkuses on majanduslanguse põhjustanud veel väga paljud muud tegurid, mida me niivõrd kohe tähele ei panegi. Niisiis, kas me oleme võimelised majanduskasvu jaoks midagi tegema ja millisena näen oma osa selles? Jälgides eri majandussektorites tööjõu vajadust ning võrreldes seda pakutava tööjõu kvalifikatsiooniga selgub, et tööliste oskused ja sellega seotud lõpptoodangu kvaliteet ei vasta enam tänapäeva konkurentsitingimustele. Tulemuseks ongi tarbija heaolu vähenemine, teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne.
Seetõttu on mõistlik seisukoht “lapsed vajavad vanemate võimu ja nende pandud piire” asendada veidi teistmoodi kõlava, kuid suurt muutust lubavaga “lapsel on vaja teada, kuidas vanem ühte või teist otsust langetab, et ka ise selles protsessis rohkem kaasatud olla. Keegi meist ei soovi olla koheldud võimu abil ja ähvardustele tuginedes – miks eeldame, et see lastele sobida võiks? Lastes äratab seesugune käitumine täpselt samu tundeid mis täiskasvanuteski. Niisiis on oluline, et lapse ja täiskasvanu vahel tekiks usaldussuhe. Hea ja tõhusa usaldussuhte eelduseks on aga selline kasvatusstiil, kus austatakse nii lapse kui täiskasvanu õigusi ning oluliseks peetakse lapse ja vanema vahelist kokkulepetel põhinevat suhet. Vanema ülesandeks on seada lapsele piire, mis arvestavad lapse vajaduste, huvide, arvamuste ja isikupäraga. Lapsel on kergem nõudmistest ja käitumisreeglitest kinni pidada, kui ta on kaasatud perekonna otsustesse, tema seisukohti on
Quasimodo päästis Esmeralda poomisest ning kuidas hiljem Claude Frollo temaga kirikust põgenes. Kirik oli raamatus justkui eraldi tegelane. Teda kirjeldati raamatus väga erinevalt. Tihti kirjeldati teda kui ilusat ehitist, kuidas päikseloojangul või päiksetõusul kõik tornid välja paistsid jne. Kuid samuti kirjeldati tihti tema jubedust, nt. kuidas Esmeraldat kohutas üks kuju kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga. Niisiis kirjeldati kiriku välimust vastavalt situatsioonile, seal oli peidus nii ilus kui kole. Samuti oli kirikul raamatus väga suur sümboolne tähendus. Kirik oli raamatus justkui varjupaik, kaitsepaik süütutele ning abiotsjaile. Kõige ilmselgem ning lihtsam näide on loomulikult see, kui Quasimodo päästis Esmeralda valvurite käest ning ühtlasi ka poomisest. Esmeralda pidi peale seda püsima päevad läbi oma kambrikeses, sest muidu ootas teda
Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees. Ühelt poolt võiks väga pinnapealselt analüüsides öelda, et ühes grupis on Indrek ja Mari, sest nemad on abielupaar ja kuuluvad kokku. On veel Isabella ja Flavio, kes on paar, seega moodustavad omaette grupi. Kolmandasse gruppi võiks niisiis panna kõik ülejäänud tegelased. Samas oleks veider panna Professor ja Kapten samasse gruppi, sest nad ei toeta üksteist ega ole ka vastandid. Professor mängib lihtsalt Kapteniga ilma et viimasel sellest vähimatki aimu oleks. Jaotades tegelasi aga iseloomude või elusaatuste sarnasuste ja erinevuste alusel kujunevad hoopiski teistsugused grupid. Esiteks moodustub meeste grupp: sinna kuuluvad Indrek, Kapten ja Flavio. Seda gruppi hoiab
Me vahepealtegime pause et hobused saaksin süüa ja puhata. Me ei liikunud kiiresti, kuna me ei soovinud hobuseid kurnata. Me olime kogunud palju sööki ja vilju igaks juhuks. Kahe päevaga me jõudsime vaiglasse. Me leitsime seal koha kus magada ja puhata. Hommikul asusime teele me jõutsime paar tundi liikuda, kuni me nägime kamp rüütleid otsimas eesti talupoegi et viia neid oma piiskopi ette. Need olid Riia Piiskopi rüütlid. Neil olid juba mõned eestlased vangis. Niisiis mu vend tuli ideega et me päästaksime neid ära. Rüütleid oli 3, ja nad liikusid aeglaselt. Minul oli mu isa vana mõõk kaasas. Niisiis me mõtlesime plaani välja. Mina jooksin nende rüütlite poole neid ründama, kõik rüütlid ajasid mind taga, samal ajal mu vend vabastas vangid. Mina jooksin veekogu poole ja heitsin kaks tükki vette. Nende raske rüü tõttu nad uppusid ära kolmas oli jäänud maa peale minuga võitlema, ma suutsin teda alistada ning raijusin pea maha
Tema jaoks oli sõda viis kaitsmaks neid, kel on õigus ja karistamaks neid, kes eksivad e teisisõnu võis sõda kutsuda ka "vajalikuks kurjuseks" ja üheks kohtuliku menetluse meetodiks. Tema väited baseerusid ka tuntud filosoofidel, nagu Cicero'l: "Kui meie elu on ohus, siis on omakaitse õigustatud" ja Ulpianus'el: "Jõule tuleb jõuga vastata", samuti Titus Livius'el: "Rahvusõigus on loonud nii, et relvastatud jõule tuleb vastu pakkuda ka relvastatud jõudu".1 Niisiis võibki järeldada, et lahinguväljal võis H. Grotiuse ja nimetatud filosoofide hinnangul mõista ka õigust. Ent ajalugu on õpetanud, et riigid keskenduvad just enda huvidele, jättes lausa elementaarse sõjaeetika - nt tsiviilelanike puutumatuse - tagaplaanile. Riikide peamised käitumismotiivid võivad olla hoopis majanduslik ning militaarne ellujäämine, julgeolek ning loomulikult ka võim, mitte aga kellegi õiglane karistamine
Olles ise suhtes, tean, et iga väikemgi vale hävitab suhet ning kui valetatakse nii tühiste asjade pärast nagu mandlikoogid, siis mõistsin kohe, et terve Helmeri ja Nora abielu oli üles ehitatud valedele. Samuti mõistsin, et Nora pidi oma meest väga palju armastama kui oli abielus mehega, kes kontrollis tema iga väiksematki liigutust, tema iga käiku, raha kulutust, söömist jne. Naisel polnud suhtes üldse sõnaõigust, kuid ometi suutis ta niimoodi elada. Niisiis mina arvan, et Helmeri ja Nora suhtes oli tugevam pool hoopis Nora. Mina arvan nii, sest minu arvates on alati lihtsam inimesi käsutada kui nendega arvestada. Samuti tegi ka Helmer, kogu pereelu käis Helmeri tahtmiste ning põhimõtete järgi ning Helmer käsutas kõiki, selle asemel, et luua kompromisse ning arvestada ka teistega. Nora aga armastas nii Helmerit kui ka oma lapsi ning naised on armastuse nimel kõigeks valmis,
2. Ärkasin kell seitse kui jäin uuesti magama. 3. Koer hakkas haukuma aga kedagi ei tulnud. 4. Väike tüdruk virises ta ei tahtnud piima. 5. Ma ei kuulanud eile uudiseid ega lugenud ajalehti. 6. Ema tahtis maale sõita ent jäi bussist maha. 7. Päike hakkas paistma ning see tegi tuju paremaks. 8. Kell on kuus järelikult tulevad vanemad kohe koju. 9. Homme on kontrolltöö see tähendab vähemalt kaht tundi õppimist täna õhtul. 10. Kompromiss oli saavutatud niisiis võisid kõik rahul olla. 11. Ma ei teinud poppi vaid olin haige. 12. Kõht oli täis meel rõõmus mida võis veel tahta? 13. Jaak vaatas igaks juhuks seljakoti üle kõik vajalik oli olemas.14. Pidu toimub reedel see on 10. detsembril. 15. Eestimaal on kauneid ajaloolisi paiku Otepääl ootab ekskursante linnamägi Haanjas kõrgub Suur Munamägi Viljandis tuletavad ordulossi varemed meelde minevikku.16. Sankt Peterburg on kaunis linn eriti ilus on vaade Neevale ja Petropavlovskaja kindlusele
seetõttu seab ohtu elus hakkamasaamise. Leian, et klaasi pooltühjana nägemisel pole mingit kasu ja ei vii kuhugi. Positiivsemale mõtlemisele viib selle harjutamine. Näiteks kui sul on palju tööd ja kõik tundub ülepeakaela koormav, kirjuta kõigepealt list asjadest, mis on vaja teha ning seejärel alusta rahulikult nende teostamist. Nii, kuis nimekiri järjest kahaneb, selgub tõenäoliselt, et olukord pollegi nii hull, kui tundus. Niisiis, enne kui nimetate maailma julmaks ja elu mõttetuks, mõelge, milles asi üldse seisneb. Pole mõtet sääsest elevanti teha. Ilmselt on paljud hädad inimeste enda poolt mõttes võimendatud. Sellest saame õnneks kergesti hoiduda, tähtsustades elu positiivseid külgi, luues nii endale rõõmsama ja edukama tuleviku. Niisiis, visakem eest need mustad prillid ja olgem õnnelikud!
Baumgarten on kurjategija. Austatud kohtunik, oponendid ja publik! Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija. Meie teine argument väidab et: Ta põgenes oma kuriteo eest. Näide: Ta jooksis järve juurde, et keegi saaks ta ütle jõe viia ning siis edasi põgeneda. Näite seletus: Ta palus kalameest end üle viia aga ta ei nõustunud kuna järvel oli kõva ...
1.Tõestus- liikumine Selles tõestuses on jumal "liikumatu liigutaja". Thomas ütleb: "On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab...Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal." 2. Tõestus - põhjuslikkus
täitmine algab käte pesemisest. Käte seebiga pesemine pole ka soovitatav, sest pesemine vee ja seebiga on tõestatult kui seebiga eemaldame naha pinnalt efektiivne, et eemaldada neilt kaitsva rasukihi, siis soodustame naha haigustekitajad, kinnitab Kutsar. kuivamist. See viib naha lõhenemiseni, Olukorras, kus vett ja seepi pole käepärast, mistõttu võivad organismi sattuda näiteks reisil viibides, peaks kasutama haigustekitajad. Niisiis, ka pesemisega alkoholiga immutatud puhastuslappe. tuleb piiri pidada, haiguslikuks ei tasu seda Aga paarisekundilisest käteniisutamisest ei muuta. aita, käsi peab seebiga pesema vähemalt mine pole ka soovitatav, sest kui seebiga pool minutit, pärast seda tuleb saastunud eemaldame naha pinnalt kaitsva rasukihi, seep kätelt puhta veega maha pesta. siis soodustame naha kuivamist. See viib
Korilaste, küttide ja põlluharijate eluolude võrdlused Vanim teadatuntud asulakoht Eesti alal on avastatud Pärnu jõe ääres Pullis ja seda dateeritakse V|| aastatuhande keskpaika eKr. ehk teisisõnu umbes 9500- aasta vanuseks. Niisiis algas Eesti ajalugu esimeste inimasukate saabumisega. Võib- olla olid nendeks kütisalgad, kes suviti kuumuse ja sääskede eest sulavate jääliustike juurde pagevaid põhjapõdrakarju jälitasid. Taoline tegevus kestis sajandeid. Ei olnud kerge olla esimeste asukate seas.Inimesi elas tollal Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära. Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning
nii lihtsalt enam lahti. Keemia seisukohalt pole liimimine midagi muud kui sidemete loomine aatomite vahel. Õigupoolest on koguni molekuli moodustamine kahest aatomist teatavas mõttes liimimisprotsess. Maailma omaette liikuvad aatomid, olgu nendeks kas või kaks vesinikuaatomit (H) ja üks hapnikuaatom (O), liimuvad teatavatel tingimustel kokku ning moodustavad veemolekuli (H2O). Sellise ühinemise, niisiis kokkuliikumise eest hoolitsevad aatomite väliselektronid. Kui piserdada aknaklaasile vett, jäävad tilgakesed sellele püsima. Siingi on tegemist elektronide toimega. Nimelt ei jaotu need veemolekulis täiesti ühtlaselt, vaid eelistavad hapnikuaatomi lähedust, tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind
Eestlased ei ole sugugi ainsad, kes Soome kuritegevuse lähiaastatel kasvuteele on viinud. Vastupidi, "Postimees" kirjutab, et Soomes ollakse rohkem mures hoopis uute tulijate pärast, kes on eelkõige Poola, Rumeenia või Bulgaaria päritolu. Ka leedulaste osakaal kuritegevuses on hakanud kasvama. Seetõttu ei ole eestlased kuritegevuse tipus, on palju muid rahvusi, kelle osakaal on samuti väga suur. Niisiis ei ole me kõige hullemad, kuid arenguruumi paremuse poole on veel kõvasti. Ameerika Ühendriikides töötab illegaalselt päris suurel hulgal eestlasti, kes on meie maine suutnud ära rikkuda, sest neid seal ei sallita. Samamoodi ka Kanadas, kus on väga palju illegaalset Eesti tööjõudu. Reisides Kanadasse on lennujaamas ebasoovitavate riikide nimekiri, kuhu kuulub ka Eesti. Ka Õhtulehe kaante vahelt leiab üpris ebameeldivaid artikleid eesti kohta, mille autoriks on
Ka enesekindla inimese elu! Elust enesest võib leida sellise näite: Kui inimene arvab et ta saab selle töökoha kuhu ta kandideeris ja ta on pingutanud selle nimel, siis olen ma 100% kindel, et tema tõenäosus seda töökohta saada on rohkem kui poole suurem sellest inimesest, kes arvab, et ta ei oska nagunii aga samas tahab raha saada ja ei pinguta üldse. Seda, et enesekindel inimene lööb läbi, on öelnud nii teadlased, kui ka teised juhtivad inimesed. Niisiis järeldame, et igaühe õnn sõltub rohkem temast kui teistest faktoritest. NIISIIS ON IGAÜKS ISE OMA ÕNNE SEPP!
Milliste elukutsete puhul on eduka tegevuse aluseks head soojusõpetusalased teadmised ja oskused? Andra Kirotaja 9.klass Paljudes elukutsete valdkondades on oluline tunda ja teada ühe või teise elemendi või keha omadusi. Tihti peale kuulub nende omaduste hulka mõisted nagu "soojuspaisumine", "sulamistemperatuur" jne. Niisiis on soojusõpetusalaste teadmiste olemasolu vajalik edukaks tegevuseks nii mõnelgi erialal. Toon järgnevalt mõned näited. Teedeinsener Teedeinsener projekteerib liiklussõlmi, teid, ja sildu ning korraldab nende ehitus-, teehoolde- ja remonditöid. Teedeinsener võib spetsialiseeruda maanteede ja tänavate, sildade ja viaduktide ning raudteede ehitusele või hooldele. Seejuures ongi oluline teada soojuspaisumise seaduspärasusi mingi kindla detaili juures objektil- olgu selleks siis
Franz Liszti kammerorkester Tallinnas Kontsert toimus 20. Jaanuaril 2011. aastal tähistamaks Ungari saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis osa:"Moderato", "Tempo di valse", "Scherzo:Vivace", "Larghetto" ja "Finale: Allegro vivace". Peale vaheaega esitati Béla Bartók'i "Disvertisment BB 118". Just see tundus
Kohe viskab ekraani täis sõnu või lauseid, mida sa vabatahtlikult loed. Või näiteks võtad telefoni lahti, terve ekraan on jälle kirju täis. Ilma lugemisoskuseta hakkama ei saa, või saab? Küsi endalt, missugune elu oleks ilma lugemisoskuseta? Kahjuks on maailmas selliseid inimesi kes ei saa lugeda, pimedad. Pimedad ei saa lugeda tavalist kirja ega näha pilte. Aga neil on eri punktikiri mida nad saavad lugeda. Kuid kahjuks paljud pimedad seda siiski ei tee. Niisiis ilma lugemata saab maailmas hakkama. Kuid me kasutame lugemist pea igapäev. Siiski on mul veel küsimusi lugemise kohta. Kas koolis peaks nii palju kohustuslikku kirjandust lugema või mitte? Paljud ütlevad ,et koolis ei ole vaja nii palju lugeda. Ma nõustun nendega, kuid ma pean neile ka vastu vaidlema ,sest lõpueksam tuleb kõigil kirjutada. Ja kuidas sa muidu kirjutama õpid kui sa ei ole midagi lugenud. Raamatutest õppid kuidas lauseid paikudada, kuidas sõnastada lause paremini, jpm
Nimelt oli Gandalf soovitanud Bilbot päkapikkudele, kui murdvarast. Pealegi vajasid nad Bilbot selleks, et neid oleks kokku14, mitte 13, mis tooks neile ebaõnne. Päkapikkud jutustasid, et kunagi vanaisa Thori ajal rajati Mäe juurde Orulinn, mis oli väga rikas ja õnnelik päkapikkude linn. Kuna aga linnas oli palju kulda ja kalliskive, siis see meelitas lohe Smaug´i sinna kohale. On juba ammu teada, et lohed jumaldavad kalliskive, ja valvavad oma röövsaaki elu lõpuni. Niisiis lendaski Smaug Orulinna, pani põlema kõik hooned, inimesed ja loomad, ning ainult vähesed päkapikkud jäid ellu, needki põgenesid. Sellepärast oligi päkapikkudel plaan minna Mäele, tappa lohe ning võtta kõik varandus endale. Sellejaoks aga tuli ette võtta pikk ja raske teekond. Alguses ei tahtnud Bilbo sõnagi seiklustest kuulda, kuid pärastpoole lõi tema soontesse Tookide veri, ja tal tuli mõningane tahtmine seiklema minna...
pole sõdur, sama hästi võib ju võtta tänavalt Peetri või Pauli, kes pole isegi oma kõige halvemas unenäos sõduriks olemist näinud, ja saata nad mingit ülesannet täitma. Tagajärgedest ei soovi ma isegi mõelda. Niisiis - kaitseväe ohvitserina on minu töölaual raamat, mille pealkirjaks on "Rakenduspedagoogika õpik". Selles raamatus defineeritakse õppimist järgmiselt: "Kogemuse vahendusel kujunevad püsivad muutused käitumisviisides" (Kaitsejõudude peastaap, 2002:29). Niisiis on meil olemas õppimise definitsioon. Ei maksaks aga mõtelda, et kõik kestvad muutused käitumises on seotud õppimisega. Õppimise meetodeid on erinevaid, ei hakka siin neid kõiki üles loendama. Enda arvates pean olulisemateks lugemist, õppevideode ja saadete vaatamist ning praktilisi harjutusi. Kuid kõiki meetodeid ühendab üks tähtis faktor - mälu. Mäluta ei ole ju õppimisel mõtet. Albert Einstein on ütelnud, et haridus on see osa, mis alles jääb, kui kõik õpitu on ununenud
on jammimise ja harjutamise aja ühendamine. Usu või mitte, aga nende kahe asja vahel on suur vahe. Harjutamise aeg on selleks, et oma pulgakontrolli kallal töötada, uusi biite ja tehnikaid õppida. Jammimise aeg on võimalus äsja õpitud oskused ellu rakendada. Paljud trummarid ühendavad jammimise ja harjutamise aja ja lõpetavad, mängides oma lemmikute bändide lugusid. See ei ole muidugi halb, aga sul ei jää kunagi fokusseeritud aega iseendaga. Niisiis on mu esimene nipp sulle- planeeri oma nädala harjutamise ja jammimise ajad. Nii saad sa segamatult keskenduda kordinatsioonile, kiirusele ja oma jalgade/käte iseseisvusele. Harjutamise ideede leidmiseks vaata www.freedrumlessons.com play-along sektsiooni; sealt leiad sa allalaadimiseks terve hulga laule. Kasuta harjutusmatti! See on trummiharjutamise juures ilmselge; kuid vaatame seda sügavamalt. Kogu harjutamise ajast peaks vähemalt pool ajast veetma komplektil harjutades
Taimi sööb ta üksnes harva. Kalu sööb sookilpkonn samuti harva, sest ei saa neid kätte. Üksnes nõrgad ja haiged kalad langevad kilpkonna saagiks ja niimoodi täidab sookilpkonn kalade asurkonnas looduse sanitari rolli. Toidujahil lähtub sookilpkonn mitte niivõrd nägemises kui teravast haistmisest. Ajalugu Ajalugu. Siin tasuks eristada ajalist ja ruumilist vahemaad, sest möödaniku loodus ja ilmastikuolud erinesid tänapäevastest mitme näitaja poolest. Niisiis, kaugemast ajast on meieni säilinud sookilpkonna jäänuseid, peamiselt kilbise tükke. Senised leiud kolmest meie noorema kiviaja asulakohast Tamulast ja Kääpalt Võru lähedalt ning Kudrukülast Narva lähedalt pärinevad 40005000 aasta tagant. Sel perioodil, mil need asulakohad kujunesid, oli mõnevõrra soojem kliima kui meil praegu. Kääpa, kõige vanem neist, jääb nn. atlantilise kliimaperioodi lõppu, mil Eesti alal valitsesid laialehised metsad ning juuli
2. Jumala olemasolu puudutavad tõestused Alljärgnevalt hakkab Thomas tõestama jumala olemasolu... 1.Tõestus Selles tõestuses on jumal "liikumatu liigutaja". Thomas ütleb: "On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab...Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal."
Valisin Rooma kompositsiooniks Colosseumi, Pantheoni, Santa Maria in Aracoeli kirku, Trevi purskkaevu, Ruut-Colosseumi ja Tituse võidukaare. Valides objekte kompositsiooniks lähtusin eelkõige Rooma kuulsamatest vaatamisväärtustest, nagu näiteks Colosseum ja Pantheon. Olin otsustanud, et panen töösse põhiliselt ehitised, niisiis hakkasingi otsima teisi Rooma arhitektuuriimesid. Uurides Roomat tutvustavat raamatut leidsin sealt Santa Maria in Aracoeli kiriku, mis nägi minu arvates väga huvitav välja. Mulle väga meeldis kiriku katus, mis oli väga huvitav oma eripäraste nurkadega ning ka üldiselt oli kirik teistest tösse lisatud objektidest väga erinev. Kirik oli ehitatud punastest tellistest, kandiline ja veidi massiivne ning võrreldes Pantheoni
Helkur kõige odavam kindlustus Elame riigis, kus sügis-talvisel ajal kestavad päevad vähem ja ööd kauem niisiis on meil üsna vähe valget aega. See aga sunnib meid ennast liikluses nähtavaks tegema kui liigume pimedal ajal, sest vastasel korral seame me ohtu enda ja ka kaasliiklejad. Autole on kohustuslik kulukas liikluskindlustus ning töökorras ja põlevad tuled, kuid ka jalakäija saab ennast kindlustada. Kõige odavam ja tõhusam kindlustus jalakäijale on helkur. Tõsi, jalakäija saab ennast kindlustada ka kindlustusfirmas, kuid nemad tegelavad vaid tagajärgedega
Aga kuidas mõelda selliselt, et kogu aeg on olevik? Möödunu saab olevaks mälestuste kaudu, tulevik aga meie ootuste ja lootuste kaudu! Siinkohal on Augustinusel välja mõeldud vastav terminoloogia: o Mineviku olevik – mälestused o Oleviku olevik – millegi vahetu tajumine o Tuleviku olevik – meie ootused/lootused Füüsikalisel ajal pole pistmist inimese tunnetuse seisundiga. Aeg on niisiis inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Augustinus ütleb: “Sinus, mu teadvus, mõõdan ma aega. Ära vaidle mulle vastu, see tähendab: ära vaidle endale vastu oma muljete segase hulgaga! Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega. Muljet, mille möödunud ajad sinusse jätavad ja mis nende möödudes jääb.” Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu • Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia • Katoliku kiriku pühak • Itaallane
spontaanne võime. Kõige üldisemaks nimetuseks, mida Kant kasutab teadvuse elementide tähistamiseks, ongi ettekujutus (Vorstellung). Ettekujutusi vahetult antud objektidest nimetab Kant kaemusteks ehk intuitsioonideks. Kaemused on inimesel olemas tajumise kaudu. Just kaemustest pärineb inimtunnetuse sisu. Vor-stellen tähendab täht-tähelises tõlkes “ette-seadma”. Kaemuste kaudu seatakse mõtlemise ette see sisu, millest too võib hakata kujundama objekti tunnetust. Niisiis, lisaks kaemustele kui vahetutele ettekujutustele, toetub inimtunnetus veel vahendatud ette- kujutustele – nende suhe kaemustesse on vahendatud mälu, kujutlusvõime, võrdluse alusel teostatud üldistustega jt. subjekti toimingutega. Ilma selliste “ettekujutamisteta” oleks mõtlemine ilma sisuta, esemetu. Kanti üldine teadvuselementide iseloomustus on järgmine: “Soomõisteks on ettekujutus üldiselt (repraesentatio). Selle alla kuulub teadvustatud ette- kujutus (perceptio)
terveks eluks kummitama mõtted, et äkki tal siiski oli lootus, äkki tulevad uued ravimid jne. Milleks jälle koormata end suurte muredega ,mis ei mõju hästi ühelegi inimesele. Siinkohal tuli jälle välja, et ma olen täielikult eutanaasia vastu. Nagu te teate on eestis eutanaasia keelatud. Nüüd tahangi tuua teile ühe väga hea näite, et see pole üldsegi halb, et eestis on eutanaasia keelatud. Nimelt üks eesti kodanik oli väsinud elama haigusega, mis pani kogu ta keha valutama. Niisiis pöördusgi Toomas kohtusse, et paluda luba eutanaasiaks. Toomasele siiski luba ei antud. Kui talle teatati, et luba ei saa oli ta väga pettunud. Nüüdseks on Toomas tänulik selle üle. Tänaseks on Toomasest saanud täielik eutanaasia vastane. Tooksin teile välja ühe arsti arvamuse eutanaasias. Nimelt Indrek Oro leiab, et eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra.
eestikeelsena. OpenOffice'iga tehtud failid salvestage vastavas formaadis näiteks registreerite ennast kursusele. esimene töö .odt, mitte .doc või .pdf, .rtf või midagi muud. Kursuse aadress on https://moodle.e-ope.ee/courses/view.php?id=2700 Kujundamisel kasutage veergusid (column), nii käesoleva bloki juures, kui ka lehe Töö esitamise tähtaeg on alati järgmise nädala praktikumipäeva õhtul kl. 22:00. Niisiis, alumises osas, kus on pilt. Tiigri, nime, eriala ja kooli kohta käiv jutt käib vastavalt kui teil tekib praktikumitööga seoses probleeme, saate abi küsida järgmises praktikumis päisesse (header) ja jalusesse (footer). Jaluses olev punktiir on selleks, et sinna oma ning jõuate õhtul ikkagi oma töö lõpetatud ning tähtajaliselt esitada. andmed kirjutada.
AIDS MIS ON AIDS? AIDS on immuunsussüsteemi haiglaslik nõrgenemine, mida põhjustab viirus nimega HIV. Niisiis on aids nakkushaigus, mis pole pärilik. HIV-viirus nõrgestab keha nii, et isegi tavaline nohu võib saada eluohtlikuks. Ja samas võib Viirus aastaid kehas pesitseda, ilma et ilmneksid mingid haigusetunnused. Aids ja Hiv pole üks ja see sama; HIV on viirus, mis võib kutsuda esile Aidsi nakatuda. KAS AIDSI SAAD RAVIDA? Ei. Kahjux mitte. See on surmav! Kuigi kui tänaseni pole teada, kas iga HIV-nakatanu ka AIDSI haigestub, võetaxe see siiski lähtekohaks. Senini pole veel õnnestunud Aidsi ravida ega Hiv-viiruse vastast vaktsiini leida. Ka lähimas tulevikus pole selles osas muutusi oodata. Niisiis on sinu ainukeseks võimaluseks Aidsist hoidumine, võttes tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, mis takistavad nakatumist. HIV saavad ju ainult homod ja bisksualistid?! See on VALE!! Niimoodi arva...
" ,,Ent nüüd? Kui ta meenutab esimest elupaika ja sealset tarkust ja tollaseid kaasvange, kas sa ei ar- va, et ta peab iseennast õnnelikuks muutuse tõttu, neile aga tunneb kaasa?" ,,Päris kindlasti." ,,Ja kui neil oleksid tollal olnud vastastikused auavaldused ja ülistused ja autasud sellele, kes kõige täpsemalt möödujaid eristab ja kõige paremini meeles peab, kes neist tavatses varem tulla, kes hil- jem ja kes koos; ja kes niisiis selle põhjal oletab kõige võimalikumat, mis võib tulla, kas sa arvad, et ta ihaldaks neid tasusid väga ja kadestaks au pälvinuid ja võimukandjaid nonde seas või tunneks on morfoloogiliselt tõlgendatav: -, kus märgib eitust verbitüvele - 'varjatuses, peidus, unustuses olema'. 5 Tõlge Schleiermacheri järgi. Burnet: ...kui looduse poolt midagi sellist neile juhtuks. 6 Kr Sokratese dialektikas terminus technicus.
saab igast väitest teadmine, kui inimesed sellesse piisavalt palju usuvad, kuid see ei saa ometi tõsi olla. Näiteks 15. sajandil kardsid veel paljud meremehed laevaga üle Maa ääre sõita, sest see usuti olevat lapik. Kuigi selleks ajaks oli juba paljudele selge, et maa on kerakujuline, vaidlesid siiski mõned vastu, sest see oli väidetavalt vastuolus Piibliga. Samuti arutleti selle üle, et maakera teisel pool elavad inimesed peaksid seisma pea alaspidi ja vihma sajaks alt üles. Niisiis, kuigi kuni 15. sajandini uskus pea kogu inimkond, et planeet Maa on lapik, ei olnud selle väite korral tegemist teadmisega, sest nüüdseks me teame, et elame kerakujulisel planeedil. Siit võib teha järelduse, et iga väide võib olla pseudoteaduslik ka juhul, kui kogu inimkond seda usub, sest hiljem võib keegi või miski jälle selle väite ümber lükata. Tänapäeval eksisteerib ikka veel inimesi, kes olenemata hulgast tõestusmaterjalidest ei usu siiski, et maakera on ümmargune.
Gladiaatorlusel kui sellisel puudub faktidega tõestatav alguspunkt. Võimalikke variante on väga mitmeid. Kõige tõenäolisemateks peetakse neist aga läbi etruskide samniitidelt ja oskidelt pärit traditsiooni tuua surnud esivanemate hingedele ohvriande. Umbes 5. saj e.Kr oli samniitidel ja oskidel olnud komme selleks surnud esivanemate haual võidelda. ,,(...) vanasti usuti, et inimese veri teeb surnute hinged lahkeks. Niisiis ohverdati matustel vange või selleks otstarbeks ostetud orje. Hiljem meeldis jumalakartmatutele jätkata seda toimingut üksnes lõbu pärast. Sellepärast hangitigi orje, keda võis vormida kui relvi, õpetades neid tapma. Varsti lasti neil kindlaksmääratud päevadel haudade juures hukkuda." - Tertillus (1) See etruskide komme on selgeks näiteks, kuidas ühest religioossest rituaalist võib kujuneda puhtast lõbujanust kannustatud tegevus. Kuna antiikajal oli võitluskunst ja
seonduv. Tahan edukalt lõpetada ja loomulikult õpinguid jätkata. Edasine teekond sõltub eksamitulemustest. Siinkohal avaldub probleem: kas saan oodatud punktisumma, mida konkureerimiseks vajan? Kõik ei olene ainult minust, vaid ka eksamiküsimustest, mille jaoks olen järjepidevalt töötanud. Mul pole õigust kaevelda selle üle, et äkki kukun läbi. Minu töö on praegu õppida, õppida ja veelkord õppida, et lõpueksamite tulemused kujuneksid ootuspäraseks. Niisiis pole mõtet muretseda, vaid teha muutusi! Vastandliku näite muretsemisest saan tuua Salingeri teosest ,,Kuristik rukkis." Peategelane, poiss nimega Holden ei kartnud saatust. Iseseisev nooruk õppis kokku neljas erinevas koolis kuni väljaheitmiseni. Ta kukkus läbi kõigis eksamites, välja arvatud inglise keeles. Kõigele vaatamata ei lasknud poiss pead norgu, vaid läks seiklema suurlinna- New Yorki. Holden ei
See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu. 3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus. Kõiki nähtusi on võimalik seletada kultuuri abil. Seletamine toimub nii või teisiti suhtluse ehk keele kaudu. Keel on kultuuri osa, niisiis kasutame igal juhul seletamiseks kultuuri. 4. Karl Erik Rosengreni "suurelt kultuurirattalt" on puudu ehk ajalugu. Samas võib selle liigitada iga sektori alla kuuluvaks, mitte eraldi sektorina. Laienenud on parem pool, kahanenud vasak. Hariduse olulisuse laienemine või kahanemine on küsitav. Osalt on haridus kättesaadav laiemale hulgale inimestele. Samas tundub, et haridusega inimene on aina harvemini haritud inimene. Sageli on inimestel
teeksin kik vimaliku, et seda ei oleks. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma mistev ning abivalmis. Kui pilasel on kasvi vga vike mure, vib ta alati tulla mulle sellest rkima ja nu ksima. Ma ritaksin teda vhimalgi moel aidata, sest kski inimene ei peaks ega tohiks olla kurb. Kui ma oleksin petaja, oleks mu jutt ja petus kigile selge ja arusaadav, sest pris tihti on nii, et mne jaoks on ppekava liiga kiire ja enne kui teema selge, minnakse edasi jrgmisele ning nii on hiljem raske. Niisiis petaks ma kasvi seda ainsat pilast, kellel on asi arusaamatu, kuni temalgi kik korralikult peas. Kuigi ka pilasel endal peab pihimu olema. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma aktiivne ning teeksin tihti pilastega koos midagi toredat. Niteks viiksin nad tihti ekskursioonidele, teatrisse ja reisidele. See jtab pilastele petajast hea mulje ning pilastele meeldib selle petajaga tunnis kia ja ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma suhteliselt leebe. Ma ei karjuks pilaste
Köigepealt lapin puud ahju, panen paberit ka ja seejärel süütan need tikuga põlema. Tikk süttib tänu sellele, et tiku otsas oleva tahi ja karbi vahel tekib tugev hõõrdejõud. Toas muutub õhk aina soojemaks, sest ahjus on tuli ehk toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus ja ahju seinad soojenevad. Toimub konvektsioon ehk siseenergia kandub üle ühelt kehalt teisele, antud juhul õhu kaudu. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Niisiis ma tunnengi juba, et toas on õhk muutunud soojemaks. Ma istun maas ja vaatan televiisorit. Püsti tõustes ma tunnen, et tegelikult on toas veelgi soojem, kui mulle põrandal istudes tundus. Põhjus on selles, et soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb, seega muutub kergemaks. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud, mille tulemusena tõuseb soe õhk üles. Asemele tuleb aga jahe õhk, kuid ega seegi jahedaks ei jää. Jahe õhk hakkab omakorda
Sama kehtib ka muude nähtuste puhul – see, kuidas nad meile paistavad, on mõjutatud üldlevinud arvamustest nende kohta. Siit teine tähendus – doxa on arvamus, kuid viimast mõistetakse seejuures pelga paistmise fikseerimisena, kusjuures jääb problemaatiliseks, kas asi ise ka nii on nagu arvatakse, nagu paistab. Arvamus ei tähenda antud juhul mitte niivõrd subjektiivset otsustust, kui ebapüsivate ja petlike nähtuste peegelpilti meis. Arvamuse ebakindlus ei tulene niisiis esmajoones mitte arvaja suutmatusest, kui selle, mille kohta arvamus kehtib, enda iseloomust. Teise juhtsõna alethes tavapärane tõlge oleks – tõene. Tõde on aga filosoofia üks keskseid teemasid kuni tänase päevani. Seetõttu pole liigne markeerida mõningaid peamisi käsitlusviise, mis antud teema puhul on välja kujunenud. Nende tundmine annab selle tausta, mis võimaldab esile tõsta Parmenidese käsitluse eripära.
klassi Czesiek ning teatas, et tänasest peale on Marek korrapidaja. Tal oli ka häid uudiseid. Czesiek oli saanud krepp- paberit ning nad hakkasid kiiresti klassi kaunistama. Ei läinud minutitki mööda, kui klassi astus volask Zdeb, kes otsis korrapidajat kelleks oli Marek. Siis käskis Zdeb Marekil tema habet ajada. Algul ei saand Marek millestki aru, siis aga seletas Zdeb, et täna on klassijuhataja sünnipäev ja tal on habe ajamata ning tavaliselt ajasid tal habet korrapidajad. Niisiis ei teadnud algul Marek mida teha, kuid ikkagi proovis. Äkki Zdeb võpatas ning tal hakkas natuke verd tulema ning ta jooksis klassist välja. Marek hingas kergendunult kuid liiga vara. Järgmisena tuli talle kallale tugev tütarlaps Buba, kes kujutles ette, et ta on filmitäht ning ta hakkas nõudma, et Marek teeks talle maniküüri. Aga siis tuli Pumeks II ja ajas Buba minema. Pumeks II aga, sundis Marekit algavas tunnis talle vastuseid ette ütlema füsioloogilise
Referaadi eesmärgiks ongi leida veidikene materjali selle kauni puu kohta, otsides erinevatahulisi fakte ning täiendada nii enda teadmisi kui ka neid teistelegi jagada. 3 3. Hariliku tamme kirjeldus Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer, mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat
Metsast leidsid nad aga hiidämbliku, kes neid ära süüa tahtis. Õnneks sõitis Roni auto, mis eelmisel korral metsa oli kadunud, sinna ja nad pääsesid napilt. Tagasi jõudes, uurisid nad välja, et koletis, kes muguverelisi juhmistas, oli basilisk. Mittekeegi ei vaadanud basiliskile otse silma, sest muidu oleks nad hukkunud, vaid teda nähti alati millegi peegeldusest. Veel saadi teada, et kus see saladuste kamber asub. Niisiis nad läksid koos Lockhartiga sinna kambrisse. Seal võttis Lockhart Roni katkise ja kehvasti parandatud võlukepi ja üritas laste mälu ära kaotada, et ise põgeneda, kuid see loits toimis kehva võlukepi tõttu tema enda peal. Siis varises koobas kinni ja Harry pidi ise edasi minema. Seal kohtus ta Tom Riddlega, õigemini kunagise Lord Voldemorti mälestusega, kes Harryle rääkis, et Tom Marvolo Riddle oli tema lapsepõlvenimi, kuid ta tegi endale oma nime Lord Voldemort
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
