Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rannad" - 203 õppematerjali

rannad on küll olemas, kuid vaevalt suudavad need võistelda Hispaania, Türgi või Tuneesiaga. Malta pole ka eksootiline paradiisisaar, kuid tal on üllatavalt palju muud pakkuda.(3)
thumbnail
6
docx

GEOGRAAFIA KORDAMINE: VEESTIK

V:Arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared, settekivimid. Lainetuse tekitatud kergesti kulutatavad ja kuhjatavad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis erinevaid järsak- ja lauskrandasid. V:Järsakrannad:Rannamõisa, Muuksi, Ontika, Panga pank. Lauskrannad:Möldri moreenrand, Möllirand Sääril, Panga pank. 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V:Eesti peamised kuhjelised rannad on liiva-, mölli- ja kruusa- veeristiku e kliburannad. Kuuva- ja kliburannad on kujunenud lainetusele avatud rannikulõikudel. Tormilained randadel on aga rannavall sagely kaetud luidetega, mille on kuhjamud tuul. Kulutusranna tüüp on nt paerand, otse rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud. Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17

Geograafia → Geograafia
107 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Villem Grünthal-Ridala elu ja looming

KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünt...

Kirjandus → Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Läänemere areng ja rannatüübid

kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja kliburand Moreenrand Möllirand

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Jamaica

Krokodillid Iguaanid Liblikad, linnud · Papilio Homeros on liblikas, kelle Click to edit Master text styles tiibade siruulatus Second level küündib üle 15cm Third level · Linde on Jamaical Fourth level Fifth level 252 liiki ja neist 27 kohtab maailmas üksnes Jamaical Rannad · Populaarsemad rannad asuvad Montego Bay's Click to edit Master text styles · Cornwall' ja Second level Doctor's Cave' Third level rannas peab tasuma Fourth level väikest piletihinda Fifth level · Walter Fletcher on tasuta, kus on ka rohkem kohalikke Kingston Jamaica pealinn, kultuurikeskus ja suurim sadamalinn Elanikke 660 000 Asub lõunarannikul Jamaica Click to edit Master text styles

Loodus → Keskkonna õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Turismi piirkonna iseloomustus

Vesi 17o 19o 20o 25o 25o 25o 22o Rand: Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks. Kõrghooajal on oht, et suuremates turismikeskustes on rannad ülerahvastatud. Kuhu minna? 1) Knossose(Minose) palee on Euroopa vanima Minose tsivilatsiooni au ja uhkus. 2) Kreeta küla on saanud omaette vaatamisväärsuseks. Mustades puhvpükstes, särkides ja suurte vuntsidega taate võib näha päris sageli. Musta riietatud mammid kõnnivad kitsastel tänavatel, akende ees on kaunid aknaluugid, viinamarjad kasvavad hoovis... idüll missugune! Omaette elamus on ka einestamine kohalikus kõrtsis. 3) Hania ööbaarid ja diskoteegid

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Tenerife

· Noortele pakutakse tempokat ööelu ning aktiivseid puhkuse võimalusi. · Vanem puhkaja saab nautida imepärast maastikku ja mõnusat kliimat. · Lastele pakuvad lõbu arvukad lõbustus ja teemapargid. Tenerife kaart Hinna sisse kuulub · Lend alates Tallinnast · Transfeer lennujaamast hotelli · Majutus ja söögid vastavalt tellimusele · Eestikeelse esindaja teenused Tenerife hotellid · Laguna Park 2 · Caribe Tenerife rannad · Parimad liivarannad on saare lõunaosas. Playa de las Americases on laiad liivarannad. · Kuurort jaguneb mitmeteks väiksemateks randadeks nagu Playa del Duque, Playa de Fanabe, ja Playa Americase. · Pakutakse erinevaid veespordi võimalusi ­ skuutrid, vesijalgrattad, purje ja lainelauad, langevarju ja banaanisõit. · Lamamistoolid ja päikesevarjud on randades tasulised ­ u 5 eurot päev. Tenerife rannad Tenerife Ekskurssioonid

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eliitüksus BOPE

Eliitüksus BOPE Rio de Janeiro on maailma linn, suur sadamalinn Brasiilias. Rio linn on välismaailma tunrud kui karnevalide pealinn, kus käib pidevalt pidu. Lisaks on Rio de Janeiros hingematvalt kaunid rannad ning hiiglaslik Kristuse kuju, mis on saanud justkui linna sümboliks. Lisaks on avalikusele juba teada, et järgmiseks suveolümpiamängud toimuvad just Rio de Janeiros. Rio de Janeriot peetakse Brasiilia kaunimaks linnaks ning paljud turistid reisivad sinna just selle linna ilu ja randade pärast. Rio rannad on ülemaailma tuntud. Aktiivne suurlinna elu ning pöörane ööelu on justkui magnetiks turistide seas. Tegelikult elu Rios pole nii helge ja ilus, nagu paistab.

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Austraalia

30.12.12 Anu Roosileht HAKB02/10 Austraalia Anu Roosileht 1 30.12.12 Teemad Ø Maakonnad Ø Ilmastik Ø Suurimad linnad Ø Looduskatastroofid Ø Immigratsioon Ø Rannad Ø Rahvastik Ø Austraalia loodus Ø Kulla kaevandamine Anu Roosileht 2 30.12.12 Maakonnad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hüdrosfääri konspekt

Rannikuprotsessid Rannik - mere ja maismaa üleminekuala. Rannikud jagatakse liigestatuse järgi. 1) skäärrannik - kaljusaared ranna lähedal. Iseloomulik Soomele ja Rootsile. 2) fjordrannik - tüüpiline Islandile, Norra läänerannikule ning ka Gröönimaale Jagatakse kõrguse järgi: 1) järsakrannik - rannikuala kerkib järsku merest, tüüpiline Põhja-Eesti rannik 2) lauskrannik - madalad rannaastangud, põhiliselt tegemist kuhjamisega. Jagatakse tekkeviisi järgi: 1) kulutavad rannad 2) kuhjavad rannad Rand - Veekogu ääristav maismaa osa, mida kujundab lainetus. Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala. Rannamoodustised - pinnavormid, mida lained kujundavad ja kuhjavad ( rannavall jne) Paguvesi - madalam veetase, vesi pageb rannast Ajuvesi - Ajab vett rohkem randa, kõrgem veetase Rannavall - lainete poolt kokkukuhjatud setete kuhi rannal, enamasti kaarekujulised ja madalad. Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala

Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses,...

Kirjandus → Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
46
ppt

Rannikud

JÄÄB KUIVAKS – RANNIKUL, VENEMAAL VALGE, BARENTSI, VATID. BERINGI, OHHOOTA MERE RANNIKUL. USA MEHHIKO LAHE RANNIK MUUTUSED RANDADES LAINETUS UURISTAB RANNA-ASTANGU ALUMIST OSA JA ÜLEMINE OSA VARISEB. RANNAJOON TAGANEB LAINETUS KULUTAB NÕRGEMAID KIVIMEID. TEKIVAD VÕLVKAARED USA RANNAD ASUSTUS ON RANNIKUL TIHE JA INIMTEGEVUS KUJUNDAB RANDASID ÜMBER. PUNASELT ON TÄHISTATUD KÕIGE ENAM MÕJUTATUD PIIRKONNAD. ENIM ON OHUSTATUD MERELE AVATUD RANNAD RANNAJOONELE LIIGA LÄHEDALE EHITATUD HOONED ON LISARASKUSEKS, MIS SOODUSTAB VARINGUID JA

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Villem Grünthal-Ridala

Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu - 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli k...

Kirjandus → Eesti kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Eesti rannajoon ja selle kaardistamine

Rannajoone kaardistuse problemaatika Rannajoon aluseks mitmete seaduste sätetele Loodus versus seadus kas põhikaardi rannajoone definitsioon vastab seadustele? seaduste definitsioonid ebamäärased või eksitavad: tavaline veeseis maakatstri kaardil olev rannajoon seadus lähtub vaid selgest rannajoonest, kuid väga palju on Eestis kohti, kus rannjoont on võimatu määrata (roostikud, õõtsikud, pikad lauged rannad jne) rannajoone kaardistamine lähtudes ainult seaduste vajadustest on finantsiliselt ja füüsiliselt problemaatiline digitaalkaardi ja paberkaardi täpsuse erinev loogika Rannajoone kaardistamise metoodika säilima peab määramise objektiivsus ning täpsus 11 Rannajoon vanadelt kaartidelt 12 Rannajoon vanadelt kaartidelt

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Kreeta reisikirjeldus

Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks Kuhu minna · Kreeta on ideaalne koht spordilembestele inimestele. Mäed, tasandikud ja rannad pakuvad mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Samuti on ta maiuspala antiikkultuuri huvilistele, sest peetake ju Knossost Euroopa kultuuri hälliks. · Kindlasti võiks külastada Samaria kanjoni, Knossost, Festose paleed, Sitiad ja Iraklion. Millega peab arvestama · Kreeta on korralik ja väga usklik saar. Kohelikke solvab isegi liiga palju näitav riietus tänaval. · Kreekas on sõita odav taksoga. · Kreeka köök on väga ulatuslik.

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Reostus ja eutrofeerumine

32% Nafta õnnetused Joonis 3. Nafta tankeri õnnetus 2 Esimesi suuremaid nafta tankeriga toimunud õnnetusi juhtus 1967. aastal, kui "Torrey Canyon" tankerist Inglismaa lähistel sattus merre üle 100 000 tonni naftat. Osa selles kandus rannikule, kus hakati seda puhastama, kuna oli tegemist suurte suvitusaladega. Randu puhastati kemikaalidega. Need rannad, mida ei puhastatud, olid 2-3 aasta pärast ise taastanud oma algse kuju, kuid kemikaalidega puhastatud rannad näitasid mitmeid aastaid hiljem reostusmärke. NB! Mikroobid, kes olid kemikaalide vabat randa puhastanud, söövad ainult toornaftat. Järgmine suurem õnnetus juhtus Alaska lähedal, kus kasutati randade puhastamiseks sooja vett, seda sellepärast, et arvati, et see kiirendab mikroobide elutegevust (soojas ju ikka kiireneb),

Merendus → Mereteadus
76 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mille poolest on eesti tuntud?

Mille poolest on eesti tuntud: Keskaegne Tallinna Vanalinn ­ peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Kariibi meri

nafta tootmise piirkondi, seal toodetakse umbes 170 miljonit tonni aastas.  Samuti tegeletakse kalapüügiga ning nad püüavad pool miljonit kala aastas.  Aastas käib Kariibi mere piirkonnas 12 miljonit turisti. Erinevus  Kariibi meri on üks suuremaid ja soolasemaid meresid (36‰).  Seal on soojem veetemperatuur.  Seda on enim kasutatud filmide tegemisel.  Maailma ilusamad rannad asuvad just seal. Keskkonnaprobleem id  Meri hapestub ning korallid hävivad.  Mere tase tõuseb, on järjest kuumem temperatuur ning on üha rohkem orkaane.  Palju maavärinaid (nt Haiti). Kasutatud materjalid  http://www.cep.unep.org/environmental -topics  http://www.annaabi.ee/kariibi-meri- o.html  http://en.wikipedia.org/wiki/Caribbean_ Sea Aitäh vaatamast!

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tai turismimajandus

maalilistest vaadetest kohalikele küladele, kuid Tai kiire industrialiseerumine on selle pildi lõhkunud. Tehased, liiklus, saastunud kiirteed ja maaelu kiire vähenemine on teinud palju kahju paikadele, mis välismaalasi Tai juures juba aastakümneid tõmmanud on. Kunagiste rikkumatute ranna- ja metsaalade tugeva saastumise või hävinemisega on looduselpõhinev turism Tais kadumas: on olnud juhtumeid, mil populaarsemad rannad on sedavõrd saastatud, et meres ujumine keelatakse ning kalad ja mereelu ohus on. Pattaya, mis kunagi väike kohalik kalapüügikülake oli, on praegu üks populaarsemaid kohti Tais. Turismi negatiivne mõju kultuurile Nagu ka mitmel pool mujal maailmas, mõjutab ka Tais turism kohaliku kultuuri eripära ning on väike teiste rahvastega ühtesulandumise oht. Kultuur ja tai omapärad hakkavad nooremate põlvkondade seas vähenema. Läänemaailma kombed ja

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tallinn = Eesti?

Tallinnas on Eesti tuntum kino ja suur osa kultuuri. Tallinnas elab meie vabariigi president ja hulganisti poliitikuid, kellest suuremat osa meil tegelikult vaja pole. Kuid mõelge sellele, et teistes Eestimaa linnades on nii palju enamat. Tartus on meil ülikool, noored, kes oskavad elada ja hoida seda, mis neil on, lisaks veel lennuakadeemia. Viljandis on kultuuriakadeemia, folkloor ja ehtsad eesti maainimesed. Pärnus on päike ja rannad. Narvas on venelased, keda suurem osa eestlasi ei kannata. Rakveres on Rakvere tarvas, kelle munad iga aasta maha saetakse, siis veel rakvere teater ja kevade üks kauneim kastani allee. Need on vaid teised suuremad kohad Tallinnaga võrreldes, samas kui nende vahel on veel palju palju väikseid kohakesi oma imeliste lugude ja paikadega. Kui see siin, ei aita teil mõista, et Tallinn pole Eesti, siis pole minust teile kasu olnud ja ma ei soovi teiega enam kunagi midagi arutada.

Ühiskond → Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Brasiilia

madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu Kohalikud Populatsioon 202,768,562 rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud - rahvastik on aina ühtlustunud 10% brasiillastest on neegrid U 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades maailma suurim katoliiklik riik Turism Teatro Amazonas Ooperimaja Manausis Salvadori rannad Rio karneval Amazonase jõgi Iguaçu kosk Lunastaja Kristus Kasutatud kirjandus AXIS Geograafia entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia _liinametskula.htm Aitäh

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bora Bora

Bora Bora on saar Prantsuse Polüneesias, üks Tuulealustest saartest. Pindala erinevatel andmetel 29,3 või 44 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 727 meetrit. Elanikke umbes 8900 inimest. Kuulub Prantsusmaale. Kaunid valge liivaga rannad vahelduvad siin smaragdrohelise mereveega, mille korallaias ujuvad hingematva värvigammaga kalad. Bora Bora on lihtsalt kõige kaunim saar maailmas ning maailma kauneimaks on nimetatud ka Bora Bora laguuni. Saar asub 240 km kaugusel Tahitist ning koosneb mägisest peasaarest ning seda korallkeena ümbritsevatest väikesaartest. Paljudele väikesaartele on koha leidnud uhked veepeale ehitatud bangalotega luksushotellid, mida on Bora Boral eriti arvukalt

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-euroopa ja lõuna-euroopa turismisihtkohana

Lõuna-Euroopa turismisihtkohana Lõuna-Euroopas on hulgaliselt kultuurilisi ja ajaloolisi vaatamisväärsuseid, kuid sihtkoha peamiseks tõmbeteguriks on meeldiv kliima, suurepärased rannad ja soe merevesi. Lõuna- Euroopa on üldse kogu Euroopa turismiregiooni number üks sihtkoht. On ka selgunud, et vastupidiselt eurooplastele käivad ameeriklased Lõuna-Euroopas just säilinud antiikse pärandi ja kultuurielamuste pärast. Võib öelda, et kolm suurt regiooni tõmbetegurit on rannad, päike ja liiv; religioon ja ajalooline kultuuripärand. Lõuna-Euroopa turismimajandus on väga hooajaline ja koondunud rannikualadele ja pealinnadesse. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. Katoliku kirikul on piirkonnas pikk palverännakute traditsioon. Seega on piirkonnas mitmeid kloostreid ja silmapaistvaid kirikuid. Lääne-Euroopa turismisihtkohana Neli Lääne-Euroopa riiki ­ Prantsusmaa, Austria, Saksamaa ja Sveits ­ kuuluvad maailma

Turism → Turismi -ja hotelli...
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lugemistest, "pärast tormi" Kristiina Ehin

Lugemistest ,,pärast tormi" Kristiina Ehin 1. Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti ja inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile. (Rooside all on siin mõeldud lapsi ja lapselapsi.) 2. Luuletuse meeleolu on võrdlemisi masendav ja ahastav. ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat", need read viitavad väga selgelt ahastavale meeleo...

Kirjandus → Kirjandus
232 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Küpros

Küpros Asukoht Küpros on saareriik Vahemere idaosas Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse Kliima on vahemereline ­ mahedate, niiskete talvede (10­13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26­29 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,...

Geograafia → Demograafia
12 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Riik, mida ma tahaksin külastada

aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. · La Boqueria, Camp Nou staadion ja muuseum, Barcelona katedraal, Barcelona nüüdiskunsti muuseum (MACBA), Picasso muuseum, Güelli park. Miks mulle meeldib Hispaania? · Hispaanias saab odavalt ja mugavalt puhata lõunarannikul, käia Kataloonia ajaloolisi linnu vaatamas või külastada pealinna, Madridi kuningalossi ja parki. · Hispaania lõunarannikul sajab aastas vaid mõni päev · Soojad rannad on täis erineva tasemega hotelle, restorane ja ajaveetmiskohtasid. Transport · Lennutransport on Hispaaniasse saabumiseks mugavaim, aga variantidest on valida ka ka rongid Prantsusmaalt, laevad vahemere- äärsetest riikidest või buss. · Bussiliiklus on odavaim võimalus sisemaal reisida (maksab ca 5 eurot 100 km kohta), lennureisid aga pole ka väga kallid. REISITINGIMUSED · Eesti kodanikule on Hispaaniasse reisimine viisavaba. Eesti kodanikud võivad siseneda

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metsandus ja metsamajandus

majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi ära unustada Metsaseadusega kehtestatud ning sellest tulenevaid piiranguid, nagu lankide piirlaiused ja ­suurused, liitumisajad uuendamise tähtajad, hooldusraiete väljaraie mahud jt.

Geograafia → Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Bora Bora saar

· Mida saab teha Bora Bora saarel? · Bora Bora saarel saab surfata, snorkeldada või sukelduda ning õhtuti nautida polüneesia showd laguuniäärstes restoranides. Kindlasti tasub külastada ka pisikese motuga ühendatud lagonaariumit, kus on põnev koos giidi selgitustega jälgida merikilpkonnade, hiigelsuurte tuunikalade, raide ning haide elu. Põnev snorkeldamiskoht on ka kohalike seas tundtud Coral Garden. Bora Bora saare kirjeldus · Kaunid valge liivaga rannad vahelduvad siin smaragdrohelise mereveega, mille korallaias ujuvad hingematva värvigammaga kalad. Bora Bora on lihtsalt kõige kaunim saar maailmas ning maailma kauneimaks on nimetatud ka Bora Bora laguuni. Saar asub 240 km kaugusel Tahitist ning koosneb mägisest peasaarest ning seda korallkeena ümbritsevatest väikesaartest. Paljudele väikesaartele on koha leidnud uhked veepeale ehitatud bangalotega luksushotellid, mida on Bora Boral eriti arvukalt.

Eesti keel → Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Villem Grünthal-Ridala

Villem Grünthal-Ridala V.G.-Ridala on sündinud 1885.a. Muhumaal Kuivastus. Aastatail 1897-1905 Kuresaare gümnaasiumis õppide kiindus Ridala keeltesse. Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastik...

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kliima ja jõed

Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik.Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankrannik-aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püst-lood- sete seintega rannad. Astangrand-pudetatesse kvaternaani setetesse murrutatud rand, reeglina pankadest madalamad,laugemad,enamasti kaetud rusukaldega.Lauskrand-madal,iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed,settematerjal rannal ühtlaselt laiali jaotunud.esineb kuhje, kulutus- vorme.Paerannad-paljanduvad lubjakibid tugevasti karstunud.Moreenrannad-kivide,suure ränd-rahnude rohkus, mida lained tuhandete a. jooksul töödeld.Liiva-ja kliburannad-kujunevad lainetusele avatud

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teise maiilmasõja lõpuaastad

Püüa see lahti seletada. Hitler oli alguses nii julge, kuid kui ründekära puhkes lõi ta kartma, mehed said haavata, osad surid. Hitler tõmbas kõrvad lonti ning jättis sõja seljataha, andis alla ning kogu tema armee tegi sama, järgisid Hitlerit. Loe teksti Normandia dessandist ja vastupanuliikumisest Prantsusmaal ning leia kolm põhjust, miks oli teise maailmasõja suurim dessantoperatsioon liitlastele edukas. 1. Nad kindlustasid kõik rannad, kus võis oodata meredessanti 2. Edastasid raadiosidega valeinfot dessandi toimumise ja aja kohta. Pettus läks korda 3. Inimkaotused olid väikesed, kardeti suuremat kaotust Täida tabel teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta konverents aasta otsused teheran 28. nov – 1. dets 1943 Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rannajoon

Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand ­ erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand ­ peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand ­ erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad ­ kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal. Inimtekkeline rand ehk tehnorand ­ inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid, kaid ja kaitseseinad. Näited: tallinnas kadriorust pirita suudmeni.

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
18
docx

El Salvadori transport ja turism

üle 3047 m on 1 lennujaam 4 1524-2437 m on 1lennujaam 914-1523 m on 2 lennujaama alla 914 m on 1 lennujaam Lennujaamad katteta radadel: Kokku: 63 lennujaama 1524-2437 m on 1 lennujaam 914-1523 m on 11 lennujaama alla 914 m on 51 lennujaama Kopteriväljakuid on 2. 5 Turism El Salvadori külastab aastas ca 1,5 miljonit turisti. Külalisi meelitavad kõige enam imekaunid rannad ja kohalik ööelu. El Salvadori rannajoon on 307 km pikkune. Veemõnud teeb eriti nauditavaks kõrgete õhu- ja veetemperatuuride sarnasus. Viimastel aastatel on turistide hulgas populaarsust võitnud surfamine, mida harrastatakse eriti maa idapoolsel rannikul. El Salvador on küllalt huvitava loodusega piirkond, kuigi aktiivne inimtegevus on metsiku loodusega aladest väga vähe alles jätnud. Maailmas elutseb kaheksat liiki merekilpkonni ja neist nelja liiki võib kohata El Salvadori

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Villem Grünthal-Ridala

Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910­ 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitr...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kliima ja läänemeri

Ida pool ja Skandinaavia poolsaare kohal. 5. Kulutusrannad on: 13. Toovad selget ilma vaikse tuulega kuiva.suvel palaval ja talvel väga · Pankrannik külma. · Moreenrannik · Lauged pae rannikud 6. Peamised kuhjelised rannatüübid: · Liiva · Klibu rannad · Mõlli 7. Maismaa pindala suureneb,sest maapind kerkib aeglaselt. 8. Limneamere staadium on kestnud 4 tuhat aastat.

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Hispaania, maa kuhu tahaksin reisida.

Tegeleda saab seal ka golfiga, mis on Hispaanias väga levinud. Silmailu pakuvad ka lumivalged majad Andaluusia külade mäenõlvadel. Torremolino ja Benalmadena linnad on kuulsad oma vilka elu poolest. Need on peamised kuurortid, kus on suured liivarannad ning üsnagi aktiivne ööelu. Need linnad sobivad nii päikese käes mõnulemiseks kui ka aktiivsematele seiklushimulistele. Üks piirkond, mis mulle veel huvi pakub oleks Mallorca. See on tõeline turisti unelm! Kaunid rannad, lõbutsemiskohad, restoranid, kaunid mägised panoraamid ning vaatamisväärsused. Mallorca saar on ligi paartuhat kilomeetrit suur ning see peidab endas inimtühju lahesoppe ja pikki valgeid randu. Mallorca pealinnas Palma de Mallorcas on tuntuimaks vaatamisväärsuseks Palma katedraal. See kirik rajati 14.-16. sajandil ning see on saanud linna sümboliks. Nagu näha on Hispaanias ajaveetmisvõimalusi mitmeid. Seal leidub tegevust nii

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Reis Tenerifele

Reis Tenerifele Tahaksin minna Tenerifele, sest seal on palju ilusaid kohti ja väga hea kliima. Troopilised aiad, arhitektuurilised vaatamisväärsused ja ajaloolised linnad asuvad kõik saare põhjaosas, samal ajal kui teemapargid, rannad ja muud merega seotud atraktsioonid on enamasti lõunarannikul. Muud puhkevõimalused sisaldavad golfiväljakuid, maa-asulaid ja vulkaanide maailma.Tenerife on suurim saar Kanaari saarestikus ning moodustab koos La Palma, Gomera ja El Hierroga ühise provintsi. Tenerife on kontrastide maa- saare põhjaosa on väga lopsaka loodusega, viljakas ning osaliselt metsaga kaetud ning lõunaosa kuiv ja kõrbeline ning mida kaunistab saare kõrgeim tipp- vulkaan El Teide, mis on 3,718 m. kõrge.

Turism → Reisikorraldus
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bora bora saared

LOODUS Dramaatilisest maastikust kuni privaatsuse hüvedeni vee kohal asuvates bangalotes saab kõik Bora Boral romantika skaalal 10 punkti. Kuurordid on võtnud kliente vastu üle 40 aasta ja nende teenused on ajaga lihvitud perfektsuseni. Päikesetõusust loojanguni pakub iga kuurort oma klientidele unikaalset romantilist elamust. Kaunid valge liivaga rannad vahelduvad siin smaragdrohelise mereveega, mille Coral Garden korallaias ujuvad hingematva värvigammaga kalad. Lopsakad troopilised nõlvakud ja orud on kaetud õitsva hibiskusega ning palmidega luited ümbritsevad laguuni kui hinnaline kaelakee. Lühidalt öeldes Bora Bora on maailma ilusaim saar. Bora Bora bangalod

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Rekreatsiooni geograafia

Koostaja : Triin Eevardi TRK-2 Tallinn 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................3 2. Ajalugu...........................................................................5 3.Turismist ja rekreatiivsetest võimalustest........................6 3.1 Rannad........................................................................9 1. Sissejuhatus Mauritius on saareriik India ookeanis. Mauritiuse saar asub 900 km Madagaskarist idas. Mauritius hõlmab lisaks Mauritiuse saarele ka Rodriguese saare (560 km idas), Cargados Carajose saared (u 300 km põhjas) ja

Turism → Rekreatsiooni geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suits, Enno, Ridala, Tuglas

Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...

Kirjandus → Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lennart Meri

Lennart Meri (29.03.1929-14.03.2006 ) Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Ta lahkus koos perekonnaga varakult Eestist ning pidi kooli üheksa korda ja neli korda keelt vahetama. Lennart Meri oli suur Eesti riigimees ja armastatud president. 1941. aastal küüditati Lennart Meri koos perekonnaga ja kümnete tuhandete saatusekaaslastega Siberisse. Lennart Meri alustas kaheteistkümneaastaselt oma karjääri metsatöölisena. Lennart Meri lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude aastal 1953. Juba ülikooli ajal teenis ta elatist kirjutamisega. Nõukogude võim ei lubanud tal ajaloolasena töötada ja seepärast töötas ta teatris dramaturgina ja Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Oma esimese raamatu: ,,Kobrade ja karakurtide jälgedes" kirjutas Lennart Meri 1958. aastal ettevõetud reisist Kesk-Aasiasse, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Ta r...

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kanaari saared (Hispaania)

Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo  Fuerteventural asuv Gorralejo  Lanzarotel asuv Farma  Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga)  Gran Canarial asuv Maspaloma Kliima Keskmised temperatuurid on talvel 18°C kuni suvel 24°C. Lähistroopiline Ajalugu  Kanaari saarte nimi on tulnud seal elanud metsikute koerte järgi (lad k canis)

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Salmistu küla linnamajanduse korraldus tutvustus

Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olemasolu ja korrastatud veemajandus Restorani olemasolu KÜLA NÕRKUSED Hooajalisus Halvas olukorras teed ja tänavavalgustus Kanalisatsioonisüsteemide puudus Internetiühendus puudulik Külaplatsi puudmine Halb ühendus Kuusaluga Korrakaitse nõrk KÜLA NÕRKUSED Puuduvad laste mänguväljakud ja sportimisvõimalused Sadamateenused peaaegu olematud Puudub piisav juurdepääs randa Paljudel korrastamata koduõued ja rannad Puudub suvekaubandus P O S I T I I V S E A R E N G U V Õ I M A LU S E D Külaplatsi rajamine Sadamaala rekonstrueerimine Sportimisvõimaluste parandamine Külarahva ühistegevuste soodustamine Keskkonnateadlikkuse kasvatamine Kohaliku omavalitsusega koostöö tihendamine OHUD Turvatunde kadumine Mürataseme tõus Vähene kontakt kohaliku omavalitsusega OLUKORD 2009 Külateede seisukord kehv Elekter ja tänavavalgustus olemas

Ühiskond → Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

RANNIK

· Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugust pankrannikut võib näha ka Gotlandi ja Ölandi saarel. · Kõrget järsakrannikut esineb ka Taanis ja Saksamaal (Rügenisaarel), kus rannikul paljanduvad kriidikaljud. · Mujal Läänemere ääres pankrannikut ei ole, leidub vaid madalaid rannaastanguid. LAUSKRANNIKUD: · Seal toimub setete kujumine · Läänemerele väga iseloomulikud · Rannad on siin liivased, kivised või hoopis kõrkjaisse kasvanud · Liivarannad esinevad enamasti lahe soppides või külgedel, kuhu merelainetus palju liiva kokku on kuhjanud Maasääred ja laguunid · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.( nt. Purekkari neem) · Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas.

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kaplinn

Kaplinn 1. Ma sooviksin minna Kaplinna kultuuri-ja puhkuse reisile. Reis kestaks 2 nädalat. 2.Kaplinn asub Lõuna-Aafrika Vabariigi edelaosas.Kaplinna pindala on 2499 k m2 ja seal elab 3 740 026 inimest. Riigis räägitakse 11 keelt, kuid olulisimad on inglise ja afrikani keeled. Nende kahe nädalaga sooviksin külastada nii randu, vaatamisväärtusi, kui ka kauneid looduspaiku. 3.Kaplinnas valitseb vahemereline kliima. Linn asub lõunapoolkeral, seega kui seal on suvi siis meil on talv. seega läheksin ma sinna detsembris, sest sealne talve keskmine temperatuur on 26 kraadi ja see oleks mõnusalt soe. 4. Tallinnast läheb mu lend 22 detsembril 2016 kell 18.05, siis toimub ümberistumine Münchenis, Kaplinna jõuab lennuk kell 9.03. Tagasilend algab Kaplinnas 5. jaanuaril 2017 kell 12.50 ja Tallinna jõuan ma kell 23.50. Hotelliks valisin ma The Backpack´i. Valiku langetasin selle järgi, et see asub kesklinnast vaid kilomeetri kaugusel, seal on basse...

Geograafia → reisi planeerimine
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Ranna jutud" August Mälk

August Mälk ,,Ranna jutud" 1. Esmakordne ilmumisaasta: 1936. 2. Zanr: novellid. 3. Meetod: realistlik. 4. Idee: randlaste elu, eluviisi iseloom on ja jääb alati seotuks merega. 5. Probleemid: jäärapäisus, suhtlemisvaegus. 6. Miljöö(tegevuse aeg ja koht): ajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie

Kirjandus → Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Jamaica Vabariik

unitaarne vabariik. Riigipeaks on siiski ametlikult Suurbritannia monarh. Kohapeal esindab teda kindralkuberner, kelle kohustused on enamasti tseremoniaalsed. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib peaminister. Vaatamisväärsused ja tegevused § Väljasõidud loodusesse autode, jalgrataste, kanuude ja ATV-dega. § Botaanikaaedade ja turismitalude külastus § Ratsutamine ja ratsaspordikeskus § Veesport, rannad, kruiisid § Joad ja veekeskused § Poed ja meelelahutus § Jõgedel parvetamine § Vee ja seikluspargid § Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused Kasutatud kirjandus § http://et.wikipedia.org/wiki/Jamaica § http:// www.google.ee/images?hl=et&biw=1099&bih=737&q=jamaica&um=1&ie=UTF-8& § http://www.jamaica.com/about-jamaica.html

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

HIIUMAAL ON LAHE

sest on, mida avastada ja seda, Kõpu poolsaarel ja Sarve aastaaeg ja mereveed on siis käivad. mis südame külge jääb. poolsaare madalad, veel praegugi suplemiseks sobilikult soojad. Kui arvate, et Hiiumaal elavad suurveega üleujutatavad madalad Veetemperatuur on 8-25 kraadi HEA ENERGIA ainult hiidlased, siis eksite. rannad. Pihla raba turbased ning randasid leidub igale maastikud saare südames ja Müstikud räägivad, et Hiiumaal Hiidlaste rahvusi ehk seltse on maitsele: liivaseid, kiviklibuseid, valgusest helkivad männimetsad on terve hulk salapäraseid

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Uus-Meremaa (inglise keelest eesti keelte)

Kummist pael on ühendatud hüppajale ja ta alustab oma vabalangust. Seiklus tegevused. Uus-Meremaa on riik põnevuste otsjatele. Sa saad teha langevarjuhüpped, valge vee rafting, mägironimine, süstasõit, lumelauaga sõita, matkata, ujuda, mäe rattasõit, surfada, veesuusatada, purjetada, deltaplaaniga lennada, paraplaanilendamine, sukeldata, snorgeldata ja paljud teised väis tegevusi eri valdkondades kahe saartel. Tänu fantastilised rannad, ookeanid, metsad ja mäed igasuguseid seiklus tegevusi pakutakse Uus-Meremaal.

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Prügisaared

seal ei olnud. LINNUSAAR https://www.youtube.com/watch?v=ulkY7mOkdqs#t=85 KUI KAUA PRÜGI LAGUNEB? · Kilekotid ja plastpudelid: · õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks · täielikult 500-1000 aastaga · Klaaspudel - miljon aastat · Konservikarp -100 aastat · Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi · Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat · Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud REOSTUNUD RANNAD JA LAHESOPID KURB FAKT · Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. KASUTATUD ALLIKAD · http://alkeemia.ee/artiklid/Vaikse-ookeani-prugisaare-pindala-suureneb-jou dsalt/l-40/c-272 / · http:// www

Loodus → Keskkond
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

D-Päev e. dessandipäev Normandias 6 juunil 1944

Treeninguil uppus 700 USA sõdurit Liitlased olid võtnud endale ülesande, mis nõudis määratut planeerimist. Sakslased kindral Erwin Rommeli juhtimisel olid 1942. aasta suvel alustanud nn. Atlandi müüri püstitamist. See võimas kaitsekompleks ­ Euroopa ajaloo suurejoonelisim ehitusprojekt ­ ulatus Prantsusmaa-Hispaania piirilt Taanini ning nõudis vahepeal isegi rohkem kui 100 000 töölise panust. Rommeli juhtnööride järgi kindlustati kõik rannad, kus võis oodata meredessanti, tõkete ja miiniväljade vööga ning kaeti kuulipilduja- ja mortiiripositsioonidega. Vägevad varjendid Normandia rannikul Merville'is, Longues'is ja Pointe du Hocis võimaldasid maabuvaid liitlasvägesid pommitada suurekaliibriliste Saksa relvadega. Vaenlase purilennukite ja langevarjurite heidutamiseks korraldasid saksa insenerid madalamates piirkondades üleujutusi ja tõmbasid põllud-väljad traate täis. 17

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun