kasutatakse looduslikke tooteid (koristusvahendid, hügeenivahendid jne). Prügi sorteeritakse majutusettevõtte töötajate poolt ja seda soovitatakse teha ka klientidel. Mahe Maamajutuses on võimalik kuulata loenguid ökotoodetest ja nende valmistamisest, samuti püütakse külastajaid kaasata nende valmistamisesse. Igal sammul soovib Mahe Maamajutus tõsta külastajate keskkonnateadlikkust. 2) Meie turismitoote puhul saavad kliendid kogeda tõelist maa elu. Kliendid saavad ise kaasa lüüa maaharimisel, tegeleda käsitööga ning muude maal tehtavare töödega (puude lõhkumisest tikkimiseni). Külastajad saavad seeläbi värskes õhus nautida maatööde tegemist ning samas kogevad mahetoidu väärtust ja värskust. Majutusettevõttes on olemas käsitöö huvilistele õpetaja, kes jagab tarkusi tikkimise, kudumise, heegeldamise jne kohta.
ehituskvaliteet ; samuti ka psühholoogilised seisundid nagu heaolu- , rahuldus ja turvatunne. Majutustoode on kliendi elamus, kogemus ja mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu : majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuse valik ja tase, teenindajate professionaalsed oskused ja välimus ning hotelli imago. Kui majutustoode puudutab ainult majutusettevõtet ja sellega seonduvat, siis turismitoode hõlmab kogu reisi. Majutustoode on turismitoote oluline komponent (loomulikult kui reis sisaldab ka ööbimist). Turismitoode on paljudest komponentidest koosnev külastuselamus, mis algab reisi kavandamisest ja tellimisest ning sisaldab majutust, toitlustust, transporti, reisiteenuseid, vaatamisväärsuste ja ürituste külastamist, osalemist harrastustegevustes jms. Turismitooted võib jagada kaheks: 1. kliendikesksed tooted kujundatud vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele kasutades olemasolevaid võimalusi. 2
ala esmakordselt mainitud 1543. aastal. Ajaloopärandina võib välja tuua Kauksi rüütlimõisa, millel oli olnud oma viinavabrik, savikoda ja 2 kõrtsi. Samuti kuulus mõisale sadam Peipsi kaldal, kust sai kaks korda nädalas laevaga Tartusse sõita. (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Mõisast on alles vaid tiik ja mõned pargipuud ning mõisahooned on tänaseks hävinenud (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Kauksis tegutses ka postijaam, mis paigutati ümber Rannapungeri jõe äärde. Edaspidi hakati seda jaama nimetama Rannapungerja hobupostijaamaks (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Rannapungerja jõe lähedal on kaitsealune 15.-18. sajandi maa-alune kalmistu ja majakas (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020).
TURISMIETTEVÕTLUS SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE TERMINID: Turism inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta. Turismi alla kuuluvad reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused. Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust: · Inimest, kes turisti või külastajana asub väljaspool oma igapäevast tegevuspiirkonda. · Turismiinfrastruktuuris ja -võrgustikest, mis rahuldavad turisti vajadusi. · Paikadest kust tulevad turistid ja paikadest, kuhu turistid lähevad ning nendevahelistest suhetest. · Suhetest turistide ja kohaliku kogukonna vahel. TURISMIMAJANDUS/ETTEVÕTLUS: Turismiettevõtluse/turismimajanduse all mõeldakse turismialast et...
Seente ja kivide imeriik. SEIKLUSTURISM · Maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivsuse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatavad positiivsed elamused · Näiteks Otepää Seikluspark, mis asub Valgamaal · Otepää Seikluspargis on viis erinevatest mängudest koosnevat rada, kokku 58 mängu. Pimedal ajal on samuti võimalik ronida. TERVISETURISM · Turismitoote põhisisuks on tervislikud eluviisid, tervise taastamine · Terviseturismi alla kuulub ka lõõgastusturism, raviturism ja invaturism · Näiteks Toila Spa Hotell, mis asub Ida- Virumaal KULTUURI- JA AJALOOTURISM · Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuurisündmused · Näiteks Kuressaare piiskopilinnus, mis asub Saaremaal · Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast
Tuntuse tõusule on kaasa aidanud nii liitumine Euroopa Liiduga kui ka Eesti riigi järjest tulemuslikum tegutsemine enese tutvustamisel olulistel sihtturgudel. Eesti suguse väikese ja suhteliselt uue turismiriigi jaoks ei ole konkureerimine tuntumate turismiriikidega olnud kerge. Riik reisisihtkohana ei tähenda turistile üksnes territooriumi ja vaatamisväärsusi. Olulise osa turismiriigi mainest moodustavad kohalikud turismiettevõtted, mille tegevuse eesmärgiks on külalisele sobiva turismitoote arendamine ja vahendamine. Iseäranis välisturgudele suunatud turismiarenduses on tugev riigipoolne partnerlus turismiettevõtjale olulise tähtsusega. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) riigipoolse partnerina pakubki turismiettevõtjatele turismiturundustoetust. See toetus on suunatud turismiettevõtja abistamiseks, sealhulgas riskide jagamiseks uutele turgudele sisenemisel. Peame turundustoetust eriti oluliseks toetusmeetmeks,
ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena . Globaliseerumise eeldused: · Riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Side-ja infotehnoloogia areng · Transpordi areng · Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm . Turism annab u 9% maailma SKT-st . Turismitoote eripära seisneb selles, et seda ei veeta kliendi juurde, vaid klient sõidab ise toote või teenuse juurde . 3.Miks turistide arv nii kiiresti kasvab ? Tugeva tõuke turismi edenemisele on andnud transpordi areng, eriti odavlennufirmade jõuline tulek transporditurule ,mis võimaldab kiiresti ja mugavalt sihtkohta jõuda. Reisiettevõtted pakuvad järjest mitmekesisemaid, erinevatele huvirühmadele suunatud reisipakette. Kiiresti
....................................3 3.VISIOON....................................................................................................................................................4 4.EESMÄRGID.............................................................................................................................................4 5.VÄLIS- JA SISEKESKKONNA ANALÜÜS............................................................................................4 5.1.Turustatava turismitoote kirjeldamine.................................................................................................4 5.2.Kliendisegmentide kirjeldamine..........................................................................................................5 5.3.Konkurentsianalüüs..............................................................................................................................5 6.TEGEVUSKAVA............................................................................
ARENGUKAVA Sõnasta käesoleva arengukava eesmärgid tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivs turismisihtkohana Sõnasta käesoleva arengukava visioon. Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu . Tee lühikokkuvõte Eesti turismi hetkeolukorrast. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise (2päeva)- väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt...
Antud definitsioon on rõhutatult turisti- ehk kliendikeskne, lähtudes eeskätt loodusturisti soovidest ja vajadustest. Nii näiteks on Soome loodusturismi riiklikus arengukavas defineeritud loodusturismi järgnevalt: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama definitsiooni kohaselt on loodusturism turism, mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas'. Selle definitsiooni kohaselt on loodusturismi puhul määravaks turismitoote pakkumise keskkond loodus, mistõttu seda võib pidada loodusturismi tootekeskseks definitsiooniks. Kahte lähenemist kõrvutades võib järeldada, et loodusturismi on võimalik defineerida kitsamalt, lähtudes turisti motivatsioonist turismitoote tarbimisel looduses, kui ka laiemalt, hõlmates kõiki looduskeskkonnas pakutavaid turismitooteid. Mõlemal lähenemisel on omad eelised ja puudused: · Kliendikeskne lähenemine iseloomustab paremini loodusturismi sügavamat
Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ja elamuslikele elementidele, koosnedes erinevatest toodetest, teenustest ja viisist, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal keskkonnal, kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub külastajale midagi unikaalset see on identiteet, mis erineb konkurentidest. Turismitoote kvaliteedi kujundab klienditeekonna terviklik kvaliteet. Näide: Eestis korraldatakse soome üliõpilastele 4-7 päevaseid reise Tartusse. Bussiga kohale sõit Tartusse, olenevalt üliõpilaste õppesuunast on ka vastavalt toimuva reisi teema erinev (näiteks humanitaarüliõpilased kultuuripärandi suunitlusega reis); Lisaks sõidetakse ka mujal Eestis ringi, ööbitakse kodumajutustes või grupiga majutudes, käiakse erinevates
3) dokumentide nõuetele hävitamise 3.) peab arvestust arhiivi põhimõtted; kooskõlas dokumentide 4) arhiivi loeteluga. korrastamise põhimõtted. B.2.13. 1) turismitoote orienteeruma loovus korraldab lähetusi ja Reisikorralda- (majutus, olulistes ametireise vastavalt ettea mine kindlustus, kultuuridevahelist korraldustele transport, viisad es erinevustes jms) olemus; 2) kultuuride erinevused. KOKKUVÕTE
olla mõistev ja arusaadav lugupidamine saada abi ja toetust tähelepanu 17. Reisibüroo ja reisikorraldaja funktsioonid Reisibüroo Reisikorraldaja(turismiasutuses) Müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise Koostab ja müüb ise või pakub reisbüroodele osutab, vahendab reisiteenuseid müügiks pakettreise koostab ise reisipakette 18. Turismitoote hinnakujundus: hindu ja müüki kujundavad tegurid toote hinna kujundab reisibüroo, kes saab toote hinnast komisjoni tasusid. Tootesse on arvestatud sisse komisjoni tasud. Klient maksab letihinna.. Toote hinda ja müüki mõjutab hinna paindlikkus 19. Majutusettevõtete liigitus 1. hotellid 2. motellid 3. hostelid 4. külalistemajad 5. puhkeküla ja laagrid 6. puhkemaja 7
tekkimise ja arenemise, sh nõudluse kasvu elamustoodete järele; · reisieelistuste ja -kestuse muutumine (rohkem lühimaa- ja lühema kestusega reise); · turismi jaoks olulise infrastruktuuri areng (sadamad, lennuväljad, raudtee, maanteed jne) ja uute transpordiühenduste (lennu-, laeva-, rongiliinide) avamine, mis toob kaasa uute sihtturgude avanemise; · reisimist soodustav viisapoliitika; · majanduskasv ja üldise heaolu tõus. Lähiaastatel on Eesti turismitoote rahvusvahelise konkurentsivõime kriitiliseks eduteguriks kvaliteet. Uuringud ja tagasiside küsitlused näitavad, et Eesti turismitoote füüsiline infrastruktuur on võrreldav Euroopa teiste riikidega. Eristumaks teistest sihtkohtadest tuleb leida uuenduslikke viise toodete arendamisel, kvaliteedi ja klienditeeninduse parendamisel. Seetõttu seatakse eesmärgiks teadlikkuse tõstmine turismisektori kvaliteedi arendamise vajalikkusest, sh
..4 3.MISSIOON.............................................................................................................................................................6 4.EESMÄRGID.........................................................................................................................................................6 5.VÄLIS- JA SISEKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................8 5.1.Turustatava turismitoote kirjeldamine.............................................................................................................8 5.2.Kliendisegmentide kirjeldamine......................................................................................................................8 5.3.Konkurentsianalüüs.........................................................................................................................................9 6.TEGEVUSKAVA.........................................
Milliseid turismiettevõtjate vahelisi koostöövõimalusi on olemas, üldista? 20. Milliseid analüüse viikase läbi turundus- ja äriplaani koostamiseks? • enese ja pere võimaluste ja soovide • konkurentide/koostööpartnerite • ettevõtte • ettevõtluskeskkonna • turu • trendide analüüs. 21. Mis on turismitoote materiaalsed ja mittemateriaalsed komponendid? RIISTVARA - materiaalne komponent: ▪ Ruumid ▪ Sisustus ▪ Rajatised ▪ Mugavused ▪ Teenused TARKVARA - mittemateriaalne komponent: ▪ Tegevused ▪ Üritused ▪ Suhtlemine ▪ Elamused/tunded ▪ Kogemused Mittemateriaalne komponent on põhiline, miks külastaja tuleb tagasi. 22. Mis tähendust kannab PEST(EL) analüüsis täht S
(Villo 2007) Turismitootele kehtivad eraldi kriteeriumid, mis peavad väga täpselt kirjeldatud olema. Arvestama peab inimeste arvuga, maaomanike ettekirjutistega, piirkonna tundlikusega, keskkonna tingimustega, sihtkoha turvalisusega, ressursside kasutamisega ja muude detailidega, mis võivad mingil viisil ohustada kohalikke inimesi, kultuuri ning loodust. Kui ettevõtte tegevusega tekib tõenäosus, et turismitoode võib tekitada sihtkohale ohtusid või kahju, siis peab loobuma turismitoote pakkumisest. Kõikide asjaosaliste vahel on sõlmitud kirjalikud kokkulepped, millest osapooled peavad kinni pidama. (Villo 2007) Kriteeriumite mõistmiseks on vaja teha analüüs ning teenuse täpsem tutvustus. Ettevõte peab olema teadlik kõigest, mis tootega seondub. Kõik ohud loodusele tuleb välistada ning kui on tekkinud kahtlus ettevõtte kvaliteedist, tuleb märgisest loobuda. 1.3. Taotlemine Turismiettevõtted, kes soovivad EHE-märgist taotleda, peavad vastama esitatud
5 2010 .. 2011 .. Märkus: Mõõtühik: tuhat 4. TOOTEVALIKU ANALÜÜS LÄHTUVALT PIIRKONNA VISIOONIST Tabelis on toodud kolme piirkonna visioonid, tootevalik, mida pakutakse vastavalt visioonile. Koostasin võrdluse visiooni alusel kuna piirkonna visioon võetakse aluseks arengukava koostamisel. Teine põhjus on see, et Gotlandi arengukava on rootsi keelne. Seetõttu otsustasin kasutada võrdluse aluseks visioone. Turismitoote valikuga tutvusin veebilehel http://www.puhkaeestis.ee (edaspidi puhkaeestis.ee või visitestonia.ee) ja kohalikel kodulehtedel. Kuna visioonid on üldised, siis analüüsisin ka üldist pilti. Näitaja Hiiumaa Eesti Gotland Aastal 2015 on Hiiumaa Aastaks 2013 on Eesti Läänemere regioonis atraktiivne reisisiht, mis
mida külastaja oma reisi ajal tarbib. Turismitoode tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ja elamuslikele elementidele ning viisile, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal keskkonnal, kohaliku kultuuri 2 ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub külastajale midagi unikaalset identiteet, mis erineb konkurentidest. Turismitoote kvaliteedi kujundab klienditeekonna terviklik kvaliteet. Turisminõudluse otsesteks tekitajateks ehk tõmbeteguriteks on motivaatorid, mis ärgitavad külastajaid Eestisse tulema (sündmused, ajalugu, loodus, atraktsioonid, äri, tegevused jm). Selleks, et neid kogeda, vajab külastaja külastuselamust kogeda võimaldavaid ja toetavaid tooteid transporti, majutust, toitlustust ja mitmesuguseid teisi teenuseid.
kultuur ja kohaliku kogukonna elulaad, millel turism ise rajaneb. Turismi pōhilised negatiivsed mōjud on järgmised: vee ja ōhu saastumine, suvituspaikade reostamine, müra; looduslike maastike vähenemine; floora ja fauna kahjustamine; looduse, ajalooliste paikade ning mälestusmärkide kahjustamine; ülekoormatuse efekt; konflikt kohaliku kogukonna elulaadiga. Turismi negatiivse mōju vähendamiseks tuleb vähendada turismitoote hooajalisust, propageerida keskkonda vähem vōi mitte saastavaid transpordivahendeid, vältida massiturismi loodusesse, planeerimisel arvestada ökoloogilist ja sotsiaalset taluvusvōimet. Turismi positiivne mõju Turism on kujunenud vōtmeküsimuseks majanduselu arenguprobleemide lahendamisel ning seetōttu tuleb lähemalt vaadelda, milles seisneb turismi fenomen. Vaatleme neid mōjusid kolmelt tasandilt: riiklikult, piirkondlikult ja ettevōtja seisukohast.
puitarhitektuuri traditsioone edasi kandvat majutushoonet. Majade arhitektuuriline omapära ja maitsekalt kujundatud territoorium aitavad esile tuua ,,saarelist atmosfääri" ja Hiiumaa looduse unikaalsuse. Samuti luuakse vajalik infrastruktuur, millele tuginedes on võimalik pakkuda laia valikut lisateenuseid vaba aja veetmiseks. 3 Tallinna Tehnikakõrgkool Pähklimetsa kompleksi kui turismitoote eristuvuseks teistest Hiiumaa turismiettevõtjatest on asjaolu, et majutusteenust ja aktiivseid tegevusi käsitletakse võrdväärselt olulistena külaline tuleb Hiiumaale puhkama ja võimalusel veedab ta puhkuse kombineeritult aktiivsete tegevustega. Samuti on eristuvuseks asjaolu, et kompleksi kaks külalistemaja suudavad kokku pakkuda majutusteenust grupile suurusega kuni 25 inimest, mis on Hiiumaa konkurentsianalüüsi arvestades oluliseks tugevuseks.
Teemaparkide loomist Eestisse raskendab ka sesoonsus, mis takistab vabaõhu teemaparkide aastaringset lahtiolekut. 9 1.2. Elamuse mõiste Inimestele pakutakse kõikvõimalikke elamusi teatri-, filmi-, muusika-, maitse-, disainielamusi jne. Eesti saatkonna kultuurinõunik räägib isegi Eestist, kui elamusest (Kirs 2012). Järgnevalt selgitatakse elamuse mõiste sisu ja käsitlusi, mis on abiks elamusel põhineva turismitoote arendamisel. Peatüki lõpus on juttu sellest, mis muudab ühe toote ihaldusväärseks. Filosoofilise terminina on sõna ,,elamus" kasutusel juba 16. sajandist elu ja elu sisu tähenduses (Väyrynen 2010, 2125, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel). Tänapäeval kasutatakse sõna laialdaselt nii turunduses kui meeldivate kogemuste kirjeldamisel. Käesoleva töö autor tajub elamust kui midagi erilist ja ihaldusväärset,
põhjustamine ● puude juurte vigastamine teedel ja radadel ● haruldaste linnu- ja loomaliikide häirimine, nende pesitsus- ja varjetingimuste halvenemise põhjustamine ● alustaimestiku tallamine ja kahjustamine ● prügistamine ● metsa- ja rabatulekahjude sagenemine ● omavoliliste radade ja lõkkeplatside rajamine. Turismi negatiivse mōju vähendamiseks tuleb vähendada turismitoote hooajalisust, laiendada toodete pakkumist hooaja väliselt, propageerida keskkonda vähem vōi mitte saastavaid transpordivahendeid, vältida massiturismi loodusesse, planeerimisel arvestada ökoloogilist ja sotsiaalset taluvusvōimet. ● Vältida massiturimi ● Õpetada turiste positiivselt suhtuma ● Vähemsaastava transpordi propageerimine ● Infotahvlid-reeglid looduses käitumiseks ● Prügimajandus-operaatorfirma
Aga mida arvata tänases olukorras??? (= multikultuursed huvid? Kellele oma toode teenus suunata?) 59. Turismi mõju ühiskonnale · Integratsioon rahvusvaheline · Tööhõive turismis ja seotud harudes · Ühiskonna moderniserimine · Mõju kohalikele kultuuridele · Mõju keskkonna säästmisele · Rahvusvahelise rahu ja üksteise mõistmise promo 60. Turismitoote elutsükkel Avastamine leitakse koht üles, mõned kohalikud pakuvad teenuseid Kaasamine koht kaasatakse süsteemi Arendamine investeeringud, atraktsioonid erinevatele kliendigruppidele Konsolideerumine kujunemine, turism kui kohaliku majanduse oluline osa Stagnatsioon piirkonna olemasolevad eeldused on ammendatud ning koht sõltub korduvkülastajate arvust Post stagnatsioon võimalused erinevateks arenguteks sõltuvad asjaoludest algusfaas, kasvufaas, küpsusfaas, langusfaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
