Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jutuga" - 282 õppematerjali

jutuga – selline peabki üks ülemus olema.
thumbnail
4
doc

Süda

Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

Tee taas jalge all. Lõpmata hallid. Nipernaadi. Ja taas leiab ta eest oma rütmis elavad inimesed. Ja taas valab ta neisse oma mõtteid, raputab neid oma argipäeva hallusest üles, kus talle tundub puuduvat päikesekiir ja vabadus. Kas siis sina ei unistagi sellisest elust, nagu... tundub ta neile ütlevat. Ei, paljud ei unista. Nad elavad oma elu. Nipernaadi veab nad oma jutuga kaasa ja nii mõnegi elu muutub. Nii mõnigi õpib unistama ja vabadust tundma. Nii mõnigi astub nipernaadi teele. Kasvõi ainuüksi uudishimust, et saada teada, mis on see "teistsugune", millest ta kõneleb. Mis on see, mis meid rändama kutsub? Teistsugusus. Selle kogeda tahtmine. Teistsugune õhk, olustik, maastik, inimene, keel, igatsus, hommik, loojang, väsimus... See nimetu teistsugusus! See nimetu igatsus......

Kirjandus
612 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rohtaed - kokkuvõte

Juulius oli alati olnud lepplik ja rahulik, kuid nüüd oli ka tema kannatus katkenud. ,,pärast seda, mis sa mulle praegu ütlesid, ei kõlba see maja enam ühelegi lapsele eluasemeks. Sa oled selle maja alusmüürid maha kiskunud, naine! Tuli koldes on kustunud..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 233 ). Juuliust ärritas Emmi kogu suhtumine, Emmi vaesekene oli aga nii rumal, et ei taibanud üldse mida Juulius selle jutuga mõtles. Juulius lahkus majast, ja mõtles seda teha jäädavalt. Väljas aga ei oodanud teda mitte keegi. Juulius Kilimit läks tagasi koju, kodu oli tema koht, kodu oli tema kindlus. ,,Koju! Ta oli nagu väike laps, kellele äkki meelde tulevad kodu ja ema. Kodu- soe ja valge- ja sooja teed! Jah, tal oli isegi nälg, ta polnud ju eile hommikust saadik midagi söönud. Seal viimaks, seal on kodu, valgustatud aknad, Emmi...! (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 240 )....

Eesti keel
1146 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti elu 1950-1960. aastatel

Võidujooks kasumi pärast tingibki moodide kiire vahetumise kapitalistlikes maades. Nõukogude moekunstnik loob nägusaid rõivamoode rahva laialdaste hulkade jaoks, lähtudes põhimõttest, et maitsekas ja mugav ning otstarbekohane rõivastus peab olema väärikaks raamiks nõukogude inimesele." Selle raskepärase jutuga on vastuolus erksavärviline esikaas, millel ilutsevad üldsegi mitte praktiliselt rõivastatud daamid, kelle seljas pole ei mugavad töökitlid ega kombinesoonid. Üks esikaanetüdrukutest on rõivastatud selgete tollal Läänes "vohanud" new-look- stiili tunnustega lillelisse suvekleiti, peas on tal kelmikas valge barett. Tema kaaslane demonstreerib veidi tõsisemat, kuid samuti dioriliku joonega halli kostüümi ja looriga kübarat...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vai...

Kirjandus
8132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

“Seitse venda” Aleksis Kivi - kokkuvõte

-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ­ ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased ­ laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega ­ mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse poiste esimestest vempudest ­ näiteks, kui nad Männiku-moori kanapesast munad ära varastasid ning seetõttu mõnda aega redus viibisid. Üsna pea aga sureb nende ema ning esimest korda mõtlevad vennad tulevikule. Valitakse vanem vend Juhani...

Kirjandus
776 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Rehepapp" A. Kivirähki - sisukokkuvõte

Ja kui arvate, et enam hullemaks minna ei saa, tasub lugeda ka Kivirähki järgmist teost ,,Mees, kes teadis ussisõnu", siis näete, et hullemaks saab alati minna! Tõsi on, et need kaks teost teineteist üpris kenasti täiendavad ja hea on mõlemad läbi lugeda, aga see on juba teine teema ja praegu tulen tagasi ,,Rehepapi" juurde. Igal juhul on Andrus Kivirähk väga andekas kirjanik, laheda jutuga , omapärase huumorimeelega ja huvitava vaatenurgaga elule ja inimestele. Ja mulle see väga meeldib. Ja nüüd siis ,,Rehepapist" lähemalt. Tegevus toimub sakste-aegsel Eestimaal novembrikuu 30 päeva jooksul. Teos on üles ehitatud päevaraamatu sarnaselt, iga peatüki pealkirjaks on kuupäev. Keegi justkui kirjutaks päevikut, kuid kirjutaja ise raamatu tegelane ei ole. Peategelaseks on rehepapp Sander, küla nutikaim mees, kes suudab kavalate nippidega...

Kirjandus
729 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tartuffe ehk petis- kokkuvõte

Tartuffe avaldab armastust Elmire vastu ja Elmire on õnnelik, et saab nüüd oma plaani teoks viia. Vastutasuks tahab ta , et Tartuffe ei abielluks tütrega. 4. Elmire poeg Damis tuleb kõrvaltoast välja ja lubab kogu kuuldu isa Orgonile ette kanda, et paljastada julm petis. Elmire seda ei tahaks, sest ta pole intriigide punuja. 5. Elmire ei taha meest selle jutuga tülitada, ent Damis räägib Orgonile loo ära. 6. Tartuffe hakkab end Orgoni ees laitma, kuid Orgon arvab, et too pole midagi valesti teinud ning on hoopis Damise peale tulivihane ja kihutab ta majast välja. Ta ütleb, et abielu toimub veel samal päeval­ karistuseks. 7. Tartuffe hakkab pärast Damise väljaviskamist uuesti end kaitsma ja peab ennast ohvriks. Orgon lohutab teda ja ei taha, et ta lahkuks. Orgon otsustab, et nad kirjutavad...

Kirjandus
912 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vene muusika

Pärisorjuse kaotamisega seoses hakkas tema maj. Elu allamäge minema- >riigiametnikuks->alkohoolik-see oli väga raske periood talle(luges selajal väga palju).Muusikas oli realist-soov tuua muusikasse midagi muud,näitas Venemaa tegelikkust.1874-loom.väga viljakas.Suri alkoholismi.L.eriline huvi vene ajaloo ja tsaari elu telgitaguste vastu.Paljude teoste teemaks talupoegade õigusteta elu.Loomingu helikeel piltlik.Ooperites kiljuvad kiledate häältega naised ja pika jutuga vanamehed+kirikukellad.Palju kõnelemislähedast laulmist.Triumf:"Boris Godunov"-vene valitseja hingelised läbielamised.Teine ooper"Hovanstsina"erinevus:rõõmsameelsm,kirjedab külaelu rõõmsamaid külgi."munast kooruvate tibude tants".Tuntud on ka tema laulud:"Vaeslaps""Kirp""Seminarist"-alatoon sarkastiline ja pilkav.Rimski-Korsakov(1844-1908)Pidi saama mereväelane!-astus mereväe kadettide kooli,aga suur huvi muusika vastu.Klaverit õppis eraviisiliselt,külastas...

Muusika
81 allalaadimist
thumbnail
65
rtf

Mõtteterad

Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on...

Eesti keel
433 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Väike prints

Iga päev mõtiskledes sai ta teada rohkem printsist ja tema planeedist. 3 päeval ahvileivapuude söömisest. Printsi planeedil kasvas palju umbrohtu ja neid tuli välja kitkuda lasta. 6. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas. 7. Printsil oli lill okastega, kes oli kaitsetu ja ta vajas lambale suukorvi. Ta oli õnnelik lillega. 8. Printsi planeedil oligi üksainus lemmiklill, mis oli edev, kuid ilus. Ta ajas printsi oma jutuga tiigritest nutma ja palus tuulevarju. Prints oli kurb et kuulas lille kurba ja mõttetut juttu 9. Prints lahkus planeedilt tahtes leida midagi paremat maailmas.Pühkis oma ainukesi tulemägesid, vulkaani, umbrohtu.Lill vabandas oma tegude eest, kuid oli hilja printsi jaoks. 10. Prints külastas asteroide. Esimesel oli kuningas kes elas üksi ja käsutas nii nagu tahtis sest oli ainus. Printsile see ei meeldinud (325) 11...

Kirjandus
818 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tõde ja õigus - kokkuvõte

Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas. Krõõdal sünnib neljas laps, seekord poiss, saab nimeks Andres. Krõõt ise sureb peale sünnitust. Laste järgi hakkab valvama Sauna-Mari. Pearu laseb viletsa tee korda teha, et Krõõta oleks parem surnuaeda viia. Andresel tekib mõtte, et Mari võikski peresse jääda. Jussile see ei meeldi. Ta käib mitu korda Marit ära kutsumas. Saunatädi ajab ka oma jutuga tal meele mõruks. Lõpuks varitseb ta Andrest teepeal ja ründab teda noaga. Andres saab ainult jalga haavata ja Juss põgeneb metsa. Ta läheb sauna juures kuuse juurde ja poob end üles. Kõik on sokeeritud. Mari jääbki perre elama. Ta tahab esialgu küll lahkuda ja puikleb vastu kuid hakkab Andresega varsti magama. Ta jääb varsti Andresest rasedaks ja nad lasevad end laulatada. Andresel ja Pearul uus tüli. Nimelt teeb Andres Pearule triki: kui Pearu jääb koduteel...

Kirjandus
1497 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof...

Kirjandus
2240 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elu mõte on elus endas

,,Elu mõte on elus endas" Enda elu sa lood endale ise, mitte ei lase seda teistel luua. Dorianiga, aga juhtus kahjuks vastupidine lugu, lastes ennast maalida ja kunstnikul öelda, et selle maali teed ilusaks sina. Tõstes sellega lihtsalt inimese enesehinnangu liiga kõrgele. Seda tõsta aitas ka teine ,,kunstnik" Henry kes võlus oma jutuga ja viies Doriani halvale teele. Sõltudes teiste arvamustest lasigi ta Henryl enda ilusa elu luua. "Noorus on ainus asi mida tasub omada." Sellest lausest sõltus suurel määral Doriani elu kuna ka tema arvas, et oleks lahe lõpmatuseni noor olla ja nautida seda elu. Selle soovi ta saab teoks teha tänu Basilile, kes maalis suurepärase maali Dorianist. Teades seda, et ta võib lõppmatuseni noor olla, hakkas ta tegema kõike seda mida ei tohiks teha. Elades elu millel...

Kirjandus
247 allalaadimist
thumbnail
3
doc

August Mälk "Õitsev meri"

Ega ta heast haridusest väga ei hooligi, kuigi tal mingid mõtted peas on. Nimelt on tema unistus saada meremeheks, kes näeb maailma ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt piisavalt. Tema arvas nagu ta isagi, et kõige olulisem on elukool, st. kõike peab ise kogema ja läbi tegema. See-eest on ta väga töökas, mis teeb kõigile vaid meelehead. Hannese unistus ei saanud aga tõeks enda keerukate kodusündmuste tõttu. Turja Laas (isa) on vana ja lõbusa jutuga kunagine meremees, kes rajas endale kodu Turjale, võttis naise ning kasvatas suureks kolm poega ja ühe tütre. Ta naudib elu just sellisena nagu see on, olenemata sellest, et võiks muudkui nuriseda oma raske kalurielu üle, kelle rikkus sõltub vaid merest. Kui isegi tuli ette kurbi situatsioone, suutis ta oma tunded mehekombel maha suruda. Turja isal on omad põhimõtted ning ta ka käitub nende järgi. Ta on väga visa oma poegadele elutarkusi jagama. Lisaks hindab ta oma poegi kõrgelt...

Kirjandus
294 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tiina kui looduslaps ja Mari tema vastand

Üldjoontes oleme me kas Tiina või Mari, ehk siis kas järgijad või oma põhimõtete järgi elajad. Kuigi ei ela meie ju 19. sajandil, orjapõlve ajal vaid hoopis 21. sajandil ja täitsa vabal maal. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik kas natuke või natuke rohkem Tiinad või Marid. Need tegelaskujud kõnnivad praeguse aja ühiskonnas tänavatel ja käivad samamoodi poes ja hingavad täpselt sama õhku, mis meiegi. Kogu selle jutuga tahtsin ma öelda, et Kitzberg on loonud täiesti tavalised inimesed. Kuid nagu loometöödes tavaline, on üks iseloomu joon konkreetne ja ei segune teisega eriti. Tiina, tema on looduslaps, nagu öeldakse. Kuigi tegelikult pole see seotud teps mitte loodusega. Sellist tüüpi inimesed otsustavad ise, millist teed nad kõnnivad ja kuidas elavad. Neile ei tule pähegi lasta kellelgi teisel endi eest otsustada või käia esivanemate jälgedes vaid sellepärast, et nii on tavaks....

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hamlet

Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai. Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Kõhkleja või teoinimene Arvan, et Hamlet oli pigem teoinimene. Ta maksis oma isa surma eest kätte nagu ta oli lubanud...

Kirjandus
1629 allalaadimist
thumbnail
6
odt

"Maria Stuart" Stefan Zweig

Õnne asemel tabasid kuningannat aga mure, nutt ja enesetapusoov. Kõik on ta maha jätnud. 7 juunil põgenes Bothwell, aimates oma lähedaste salakavalust, Borthwicki kastelli. Oli sõda, Maria Stuart langes avaliku rahva halvakspanu kätte. 17.juunil panevad lordid Maria Stuarti vangi luku ja riivi taha. Levisid jutud Maria Stuartist ja kirikus räägiti, kuningannale on niisama vähe lubatud kui igale teisele naisele (pidades silmas mehe mõrva). Rahvas jutuga jõudis tänavatele ja nõuti lõpuks kuninganna hukkamist. "Burn the whore!" kõmistas kogu maa. Maria ette toodi kolma akti, milles esimesele alla kirjutades oleks ta väitnud, et on valitsemisest väsinud ja loobuks troonist, teisele alla kirjutades oleks andnud nõusoleku poja kroonimiseks ja kolmandale alla kirjutades andnud heakskiidu asevalitsuse andmiseks tema poolvenna Moray võimõne teise regendi kätte. Kõik kolm akti korraga alla kirjutades oleks ta päästnud enda ja oma au...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare

Politse spekuleeris palju ja jõudis lõpuks väga kahtlaste protseduuride tagajärjel järeldusele, et kondid kuuluvad Lisetele. Niisiis pandi kondid kirstu ja Jürka laskis nende matmiseks uuesti kirikukella helistada, et lõpuks asjaga ühele poole saada. Nüüd tahtis Jürka oma kaksikud pojad kiriku hingekirja panna. Ta läks selle jutuga kirikuõpetaja jutule. Kirikuõpetaja küsis uuesti Jürka isikutunnistust näha ja küsis, kust Jürka selle sai. Jürka vastas, et see on tal Peetruse käest saadud ja ingel tõi talle selle ära. Kirikuõpetaja tegi jällegi nägu, nagu ta usuks, et Jürka on Vanapagan ja ta teab Peetrust ja ingleid, kuid ütles, et isikutunnistus on võltsitud. Jürka läks üsna endast välja ja tahtis minema hakata. Siis küsis kirikuõpetaja, et miks ta üldse tema jutule tuli ja siis rääkis...

Kirjandus
2199 allalaadimist
thumbnail
6
doc

"Sada aastat üksildust"

See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba...

Kirjandus
456 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun