Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"konventsioon" - 658 õppematerjali

konventsioon ehk Euroopa patendikonventsioon, mille artikli 52 lõike 1 kohaselt antakse Euroopas patente leiutistele, mis on uudsed, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad. Seega peab patenditav seaduse, protsessi, meetodi, aine või nende kombinatsiooni tulemusel olema uus, praktiline ja mitte ilmselge.
thumbnail
2
doc

Berni konventsioon

Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits,

Loodus → Loodus- ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Viini konventsioon

Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt

Majandus → Rahvusvaheline majandus
141 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ramsari konventsioon

RAMSARI KONVENTSIOON SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS................................................................................................... 3 MILLEKS KAITSTA MÄRGALASID?.............................................................................................................4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED...................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS...............................................................................................

Loodus → Keskkonna kaitse
39 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ramsari konventsioon

Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala..............

Ökoloogia → Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Washingtoni konventsioon

ning nümfkakaduud). Samuti leiame nimistust hulga kilpkonni, sisalikke ja madusid aga ka haruldasi akvaariumi kalu. Taimedest on seal enamus piimalilli ja aaloesid ning kõik kaktused, mis ei ole juba I lisas öeldud. III kategooria: Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike. III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. Eestis pole sellesse kategooriasse kandnud ühtki liiki. Washingtoni konventsioon kirjutati alla 3.mail 1973. aastal, kuid jõustus alles 1.juulil 1975.aastal. Sinna kuulub 158 liikmesriiki ja Eesti liitus alles 1993. aastal.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

ARHUSI KONVENTSIOON

SISUKORD SISSEJUHATUS Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis sätestab kolm põhiõigust, milleks on: juurdepääs keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetlused ja juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjus. Järgnevalt on välja toodud 4 peatükki, millest esimene põhineb üldisele iseloomustusele ja kolm järgnevat konventsiooni põhiõigustele. 1. ÜLDISELT KONVENTSIOONIST Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal Taanis Århusis. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. [1] Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama. Nendeks on

Ühiskond → Ühiskond
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Arhusi konventsioon

Aastal 1998 loodi Taani väikelinnas Århusis rahvusvaheline kokkulepe ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide vahel - Århusi konventsioon, selle eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. [1] ,,Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega,

Ühiskond → Ühiskond
36 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Helsingi konventsioon

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM HELSINGI KONVENTSIOON ETTEKANNE Tallinn 2012 Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. apr 1992. a kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide vahel (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Konvensioonid

 Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989)  ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992)  Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992)  Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992)  Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987)  Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973)  Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971)  Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991)  Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998)  Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992)  Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971)

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
4 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a.

Loodus → Loodus- ja keskkonnakaitse
68 allalaadimist
thumbnail
30
doc

RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON

Siim Jaansoo VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1

Kategooriata → Veose veokorraldus
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lapse õiguste konventsioon

Lapse õiguste konventsiooni lühikokkuvõte. Igaühel on õigus kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Inimõiguste ülddeklaratsioonis on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon välja kuulutanud, et erilist hoolt ja abi tuleb osutada lastele, olles veendunud, et perekonnale kui ühiskonna alustoele ja kõikide tema liikmete, eriti laste kasvamise ja heaolu loomulikule keskkonnale tuleb võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. Laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lapse õiguste konventsioon

uuringuid lapse õigusi puudutavates küsimustes; d) komitee võib teha ettepanekuid ja anda üldisi soovitusi käesoleva konventsiooni artiklite 44 ja 45 alusel saadud informatsiooni põhjal. Niisugused ettepanekud ja üldised soovitused edastatakse igale vastavale osalisriigile ja kantakse ette peaassambleel koos osalisriikide kommentaaridega, kui neid esineb. III OSA Artikkel 46 Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõikidele riikidele. Artikkel 47 Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Artikkel 48 Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks igale riigile. Ühinemiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Artikkel 49 1. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist ÜRO peasekretäri juures.

Politoloogia → Politoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

ARHUSI KONVENTSIOON - slaidshow

ARHUSI KONVENTSIOON ÜLIÕPILANE · Konventsioon loodi 1998 aastal 25. juunil Århusis Taanis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmete poolt · Eesti liitus konventsiooniga samal kuupäeval. · Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. · Eesti ratifitseeris konventsiooni 6.juunil 2001 aasta. · Põhinõudeks võimudele on aruannete koostamine ning tegevuse avalikustamine. KONVENTSIOONI KOLM PÕHIÕIGUST 1

Ühiskond → Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Lapse õiguste konventsioon

ettekannetes vastavalt 1. lõike punktile b korrata varem edastatud põhiinformatsiooni. 4. Komitee võib paluda osalisriikidel konventsiooni täitmisega seotud lisainformatsiooni. 5. Komitee peab ÜRO peaassambleele majandus- ja sotsiaalnõukogu kaudu esitama aruanded oma tegevuse kohta iga kahe aasta tagant. 6. Osalisriigid teevad oma aruanded oma riigi üldsusele laialdaselt kättesaadavaks. Lapse õiguste konventsioon Maailmas elab väga palju inimesi, kes erinevad üksteisest vanuse, nahavärvi, harjumuste, kommete ja iseloomu poolest. Kõigil meil on oma soovid ja tahtmised, kuid kõik me, nii lapsed kui täiskasvanud, tahame end tunda turvaliselt. Et see nii oleks, on vajalik kokku leppida, milliseid reegleid peaksid kõik inimesed järgima. Inimõigused on normid, mis õpetavad paremini märkama ja mõistma inimesi enda ümber ning nii endast kui teistest lugu pidama

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Londoni konvensioon

Londoni konventsioon merereostuse vältimiseks laevadel · 13. novembril 1972. a. võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon. · Osalisriike 86 · Läänemereäärsetest riikidest on Londoni konventsiooni osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Saksamaa. · 18 november 1992 · Protokoll on globaalne rahvusvaheline leping ja reguleerib rahvusvahelisel tasandil kontrolli jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse üle ja selle vältimist. · Protokollis sätestatud põhimõtete rakendamist peeti hädavajalikuks merekeskkonna jätkusuutliku kasutamise tagamiseks.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon

Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon (Convention on Early Notification of a Nuclear Accident) Konventsioon · Jõustumise kuupäev 09.06.1994; avaldatud - RT2 1994, 8, 26 · Konventsiooni kohaldatakse, mis tahes avarii puhul, mille tagajärjel radioaktiivsed ained paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja on toonud või võivad tuua kaasa heitmete üle riigipiiride kandumise rahvusvahelises ulatuses, millel kiirgusohutuse seisukohalt võiks olla tähendus teisele riigile. · Iga osalisriik teeb Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA-le) ning vahetult vôi IAEA kaudu

Loodus → Keskkonnatehnoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

ÜRO - Lapse õiguste Konventsioon

Lapse Õiguste Konventsioon & Tansaania Lota Pung 8b 2011 Lapse õiguste konventsioon · Jõustus 1990 · 193 riiki on kinnitanud · Kehtib üle 2 miljardi lapse jaoks · Tagab lapsele 10 õigust · Võideldi 25a selle saavutamiseks · 8.4 miljonit sunnitööl · 1.2 miljonit inimkaubanduses · 21 miljonit põgenikku ilma kindla koduta · Esimene "Lapse õiguste isa"- Janusz Korczakil Janusz Korczakil · Sõnastas I maailmasõja ajal 3 põhiõigust · 1911 vaeslaste varjupaik ­ Lapsed haldasid varjupaika ise

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon

konventsioon (Convention on Early Notification of a Nuclear Accident) Uku Volke Põhiprintsiip Tuumaseadme rikke või radiatsiooniohu esinemisel tuleb konv.-ega ühinenud riigil: 1. Sellest viivitamata teavitada IAEA-d (Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuuri) 2. Teha teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. Taust · Konventsioon allkirjastati Viinis, peale 1986 a. aset leidnud Tsernobõli tuumaelektijaama riket. · Eesti ühines selle konventsiooniga 1994. aastal. · Tuumarelvariigid (Hiina, Prantsusmaa, UK, USA ja Venemaa) on nõustunud teavitama IAEA-d ka tuumarelvakatsetustest. · Hetkel liitunud 109 riiki Kasutatud kirjandus · http://www.envir.ee/52244 · http://www.iaea.org/Publications/Documents/Conve · http://www.greenpeace.org.uk/nuclear · Google pildiotsing Tänan tähelepanu eest

Loodus → Keskkonnatehnoloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

CITES

CITES CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) nime all. See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3

Ökoloogia → Ökoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Londoni konvensioon

LONDONI (1973/1978) KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT LONDONI 1973/1978. A. KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT JA SELLE LISAD TEGELEVAD: naftareostuse vältimisega, reostuse vältimisega vedelmürkainete lahtisel veol tankides, reostuse vältimisega ohtlike ainete veol laevadel kaubakonteinerites, eraldi laevadele asetatavates tsisternides või auto ja raudteetsisternides ning laevade reoveest põhjustatud reostuse vältimisega LONDONI 1973/1978. A. KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT JA SELLE LISAD TEGELEVAD: laevade prügist põhjustatud reostuse vältimisega muude laevadelt lähtuvate merereostuse liikidega. LISADE MÕJUVALDKONNAD I. Nafta ja naftasaadused II. Kemikaalid III. Pakitud ohtlik kaup IV. Reoveed V. Prügi VI. Heitmed õhku I LISA ­ NAFTAREOSTUSE VÄLTIMISE REEGLID Naftatankeri ehitus, segregeeritud ballast jm Toornaftapesu (COW) IOPP ­ rahvus...

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Õhukaitse ja õhusaaste

(treening) salk, kokku 111 meest. Lennukool: staap, maapealse väljaõppe jaoskond, lennuväljaõppe jaoskond, kokku 54 meest. Lennuväe baas: staap, majandus-, tehnika-, kontroll- ja sanitaarjaoskond, aviotehas, baasi kompanii ja areodroomid, kokku 197 meest. Õhukaitse Suurtükiväegrupp Tallinnas Kalamajas Kuni 1939. aastani tegutses Üksik Merelennusalk. Õhukaitse ülem oli Richard Tomberg. · Viini 1985. a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainetest Konventsioon on edasisele konkreetsemale koostle alust loov raamkonventsioon, mille põhieesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Koostöö põhisuunad on: · teaduslik uurimine ja seire; · seadusandlik, teaduslik ja tehniline koost; · informatsiooni vahetamine jne.

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvusvahelised lepped ja globaalprobleemid

Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja ­ tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda är...

Bioloogia → Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Relvakonfliktid ja sellega seotud probleemid

Erastamise tulemusena on puhta vee hind tõusnud nii kõrgele, et kõige vaesemad elanikud ei saa seda endale lubada, ning see on suurendanud puhastamata vee tarvitamist, mis omakorda põhjustab haiguste leviku sagenemist. Eriti kannatavad puhta vee puuduse tõttu lapsed. Relvakonfliktide ajal tekkivaid keskkonna probleeme on üritatud piirata mitmete protokollide ja konventsioonidega ehk riikide vaheliste kokkulepetega. Vastu on võetud 1907ndal aastal Hague konventsioon, milles on kirjas, et on keelatud hävitada vaenlase vara, välja arvatud juhul kui hävitamine või vara arestimine on sõja eesmärk. Selles kokkuleppes on veel kirjas, et vaenlase vara, mis on omastatud, tuleb kohelda heauskselt. Selline konventsioon ei pane kellelegi mingeid piire, sest kirjas on, et ei või omastada võõra vara, välja arvatud juhul kui see on vajalik. 1949 aastal võeti vastu Geneva konventsioon, kus on samuti kirjas, et vastase

Geograafia → Globaliseeruv maailm
17 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Inimõigused konspekt

Nt 1 ei saa avaldada infot kuna see on seotud riigi julgeolekuga või kaitsta politsei meetodiavaldamisest kuidas nad saanud info. Ei tohi olla süüdistaja otsus, aga selle otsuse peab tegema kohus kas avaldad infot vastaspoolele või mitte. Õigus vaikida. Sannders v UK (1996) Gines tegevjuht kes oli seotud ebaseadusliku aktsiatehingutega. Sannders leidis et kuna tegemist on kriminaalõigusega seega tal on õigus vaikida. Siin kohus ütles et konventsioon ei maini õigus vaikida, aga õigus vaikida on rahvusvaheliselt tunnnutatud põhimõte ja seetõtu see on kirjutatud artikli 6, mis tähendab seda et Inglidsmaa rikkus art 6, mis mõjus Sanndersi hakvasti. Miks see õigus on vaja? Kaitseb süüdistavat riiki võimu kuritarvisest, et al ei oleks võimaluse kasutada sundi (piinamine). John Murray v UK (1996) puudutas seda et kui isik on otsustanud vaikida siis kas seda saab tõendusmaterjalina kasutada. Politsei leidis hones tagaotsitavaid

Õigus → Inimõigused
131 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid

Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid Ramsari konventsioon Hõlmab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset, sõlmiti Iraanis Ramsari linnas, rõhutab just eriti veelindude kaitset, loodud 1971, Eesti liitus 1993. Konvektsiooniga liitunuil on kohustus nimetada vähemalt üks ala riigi kohta, kasutada märgalasid säästvalt ja targalt ning arendada rahvusvahelist koostööd. Konvektsioon hõlmab kokku 163 riiki ja üle 2000 kaitseala. Eestil on hetkel 17 kaitseala: Matsalu RP, Vilsandi RP, Soomaa RP, Endla LKA, Alam Pedja LKA jne

Loodus → Keskkond
11 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Jätkusuutlik areng – mis see on?

deklaratsioonis seatud eesmärkide (Millennium Development Goals) täitmine keskkonda säästval viisil. Peatähelepanu nende eesmärkide saavutamisel suunati globaalsele partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. (Säästev areng ­ Maailm. Keskkonnaministeerium) Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis Ottawa 1978. a

Ühiskond → Avalik haldus
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD

kliimamuutusega, ei ohustaks toiduainete tootmist ja võimaldaks majandusarengu jätkumist säästval viisil. Konventsiooni kohaselt kontrollivad 189 valitsust oma riigis toodetud kasvuhoonegaase ja annavad selle kohta aru, töötavad välja kliimamuutuse tegevuskava ning aitavad vaesematel riikidel kliimamuutusega toime tulla. Nad kohtuvad asjade arutamiseks ja järgmiste sammude üle otsustamiseks ühe korra aastas. Konventsioon kavandati raamistikuna, mis hõlmaks tulevikus rohkem meetmeid.3 III. Õhk ­ tahked osakosed ja osoon Tänapäeval elab umbes 80% kõigist eurooplastest linnapiirkondades. Suurlinnade kiire elutempo ning tänavate ja kiirteede tihe liiklus mõjutavad olulisel määral õhu kvaliteeti ja seega ka inimeste endi tervist, tekitades erinevaid allergiaid ning hingamisprobleeme. Peamised murettekitavad saasteained on tahked osakesed ja troposfääriosoon, tänu millele

Loodus → Keskkonnatehnoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Säästev areng ja keskkonnapoliitika

et ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat tasuma keskkonna kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seitud kulud. Tootja vastutab ka oma toodangu jäätmete kokkukorjamise, ümbertöötamise ja taaskasutuse eest. Olulisel kohal on ka Århusi konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Looduskaitse ja säästev areng

Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. See hõlmab linnudirektiive ja loodusdirektiive 7. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ­ Konventsioon loodi 1992. Aastal Rio De Janeiros, samal aastal liitus ka Eesti. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Ramsari konventsioon ­ Nn Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe. Eesti ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20

Loodus → Looduskaitse
20 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Rahvusvaheline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades

kriminaalasjade üleandmine kohtuprotsessideks. Koostöö kriminaalasjades - Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu üheks prioriteediks vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala ülesehitamise. Muu hulgas tähendab see liikmesriikide tihedat koostööd kriminaalõiguse valdkonnas. Rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades reguleerib ka hulk Euroopa Nõukogu kriminaalõiguse konventsioone. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon ja selle lisaprotokoll - konventsiooni peamine eesmärk on kergendada vangide sotsiaalset rehabiliteerimist, andes süüdimõistetud välismaalastele võimaluse kanda karistust oma riigis. See tuleneb inimlikest kaalutlustest, kuna keelebarjäärist põhjustatud suhtlemisvaegusel ja sugulastega kokkupuute puudumisel võib olla kahjulik mõju. Üleandmist võib taotleda riik, kus otsus määrati või riik, kelle kodanik süüdimõistetu on (elukohariik).

Õigus → Euroopa liidu õigus
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lennutranspordi kordamisküsimused

„lennutranspordi“ teenuse“väärtust 10. Nimetage lennutranspordi kaubaveo kasvutegurid ja takistused. Kasvutegurid: - ekspordi edendamine, - uued kaubandussuhted, - just in time mõiste, - riikliku vahelesegamise vähendamine, - uued kaubad. Takistused: - keskkonnaalased eeskirjad, - juurdepääsu puudumine lennuväljale, - õli ja kütuse hinnad ning saadavus, - terrorism ja relvastatud konfiktid. 11. Varssavi konventsioon vs Chicago konventsioon. Varssavi konventsioon (koostatud 12. oktoobril 1929. a. Varssavis) on rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon. Konventsiooni rakendatakse inimeste, pagasi või kauba rahvusvahelise veo suhtes, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest ja ka tasuta, kui teostatakse lennuettevõtte õhusõidukiga. Chicago: 1944 aastal kogunesid viiekümne riigi esindajad konverentsil Chicagos, et kehtestada rahvusvahelised ning ühtsed lennundusreeglid ning standartid. Konverentsi lõpus 7ndal detsembirl

Logistika → Lennutransport
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kaasaegne merealade ja merepõhja jaotus

Kaasaegne merealade ja merepõhja jaotus, nende alade staatuse ja õigusliku režiimi üldiseloomustus ÜRO 1982 mereõiguse konventsioonist ja selle XI osa Rakenduskokkuleppest lähtuvalt  Traditsiooniliselt on jaotatud merealad ja merepõhi kolemeks: siseveeks, territoriaalmereks ja avamereks.  Genfi konventsioon tõi mereõigusesse uue mõiste – erivöönd.  ÜRO 1982 konventsioon lisas majandusvööndi ja süvamerepõhja regulatsiooni.  ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid. Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval.

Õigus → Õigus
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keskkonnakonventsioonid - tööleht

Tööleht Keskkonnakonventsioonid Helsingi konventsioon ehk _______________ piirkonna ________keskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil ______. aastal. kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (________, ________, _______, ________, _________, ____________, ________, ________, ___________) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. aastal pärast täienduste lisamist ning see hõlmab ____________________, ________, ______________ ja ________ maismaalt pärit reostuse vähendamist. Ramsari konventsioon on ___________________ ___________________, mille eesmärgiks on __________________ säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ______________________ tähtsust ja püütakse piirata nende kadu.

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

UNESCO ehk ühinenud rahvaste hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsioon

UNESCO UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteets...

Ühiskond → Ühiskond
15 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Mereõiguse konspekt

Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava ­ merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org ­ eng ­ international law ­ oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe ­ tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations ­ saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus ­ piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1

Õigus → Õigus
57 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keskkonnaprobleemid

Globaalprobleemid: Inimkonna juurdekasv tekitab globaalprobleeme. Üheks põhilisemaks probleemiks on toidupuudus, teised kaks on inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ja osoonikihi hõrenemine. Toidupuudus: · Toidupuudus on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. Sellest tingituna kogunevad inimesed viljakamasse piirkonda, mille tõttu hakkab toimuma metsade ja põldude hävimine, ülekarjatamine. · Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutumine. · Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja-tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: ...

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Looduskaitse ja säästev areng

küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. 8. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon RIO DE JANEIRO (1992) Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus

Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Vanematele kehtivad samuti õigused ja kohustused, mida nad peavad täitma. Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel o...

Psühholoogia → Psühholoogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel

Kärt Ojala LG11E-kaug Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel Võrdlev analüüs. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14)

Õigus → Õiguse alused
52 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Kaubandusliku meresõidu õigus

Tahtlikult põhjustatud kahju; kahju või kulutused või loovutused. Põhilised muudatused on toimunud: Kaubandusliku meresõidu koodeksi põhiosa tühistamisega, s.h 2 seadust: Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus Laeva asjaõigusseadus nende alusel hakati laeva kui kvaasi-kinnisasja käsitlema. + vastutuse piiramise konventsiooniga ühinemise seadus + võeti vastu veel vastutuse piiramist käsitlev Ateena konventsioon Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable. 1. Kolossomendile on peale märgitud lasti saaja, kes on kauba tegelik omanik (ostja pank) ja kellele tuleb teatada, laeva kirjeldus, laeva laadimise sadam ja sihtsadam, kauba kirjeldus ja kauba kogus. Oluline on, et kolossomendis peaks olema kirjas ka kauba väärtus. Kolossomendi õigsust eeldatakse (eeldatakse, et sinna kirjutatud kauba väärtus on õige). Kui

Õigus → Mere- ja transpordiõigus
59 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Saasteained kontrolltöö 2. osa.

Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).

Keemia → Keskkonnakeemia
14 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Inimõigusi reguleerivad kokkulepped

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Piinamisvastane komitee Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · ÜRO tasandil · 20.10.1991 · Järelvalvet teostab Naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee. Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · ÜRO tasandil · 20.10.1991. · Järelvalvet teostab Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE

Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas. Rachel Carson. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid.

Loodus → Loodus- ja keskkonnakaitse
21 allalaadimist
thumbnail
15
docx

KESKKOND

keskkonnakahju ja säästa inimeste tervist ( Keskkonnastrateegia ­ riigi, ettevõtte keskkonnategevse põhimõtted , eesmärgid ning kaasatavad organisatsioonid. Koostatakse tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta keskkonda. ( näide: kliimapoliitika põhialused 2050, kliimamuutustega kohanemisega arengukava 2030) (EL näide: loodusliku mitmekesisuse strateegia 2020) ÕPI KINDLALT SELGEKS kaitstava loodusobjekti tüübid RAHVUSVAHELISED LOODUSKAITSELISED KONVENTSIOONID Ramsari konventsioon ­ märgalade kaitse ( rõhuasetus veelindude elupaikadel) näiteks rannikumeri, rannad, roostikud, järved, jõed, veehoidlad CITESi konventsioon ­ ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (nahk, luu, karbid, suveniirid, ehted, ravimid) BERNi konventsioon ­ EUROOPA looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon (lendorav, nahkhiired, karu, hunt, ilves, harilik siil, orav)

Loodus → Keskkonnakaitse
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

ISIKUANDMETE KAITSE AJALUGU

Privaatsust defineeriti selles artiklis, kui inimese"õigust olla üksi". 1849 aastal nõudis prints Albert Inglismaal temast tehtud piltide avaldamise keelamist tuginedes privaatsusõigusele ning sellest tulenevalt konfidentsiaalsuskohustuse täitmisele kaasuses Prints Albert vs Strange. Põhiõiguste laialdasele tunnustamisele panid aluse 1948. aastal vastuvõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ning 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, milles on privaatsuse kaitse vajadus väga selgelt sätestatud. Nn privaatsusõigused koosnevad James Michaeli hinnangul järgmistest elementidest: era- ja perekonnaelu ning kodu puutumatus, füüsiline või vaimne puutumatus, kaitse au ja väärikuse rünnete vastu, oma nime, identiteedi ja isikusamasuse kaitse, korrespondentsi kaitse jj. Selleks, et privaatsusõigust kaasaja ühiskonnas realiseerida on vajalik isikuandmete kaitse. Huvi privaatsuse kaitse vastu suurenes 1960.-1970

Õigus → Isikuandme kaitse
37 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskonnakaitse konspekt

1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt soda inimese enda vastu.» 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros _Kliimamuutuste konventsioon _Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon _Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis RAMSARI KONVENTSIOON _Kõige vanem rahvusvaheline lepe _Iraan, Ramsar'i linn _Allkirjastati 1971 _Lepe jõustus 1975 _Eesti ratifitseeris 1993, lepe jõustus 1994 _2. Veebruar ­ rahvusvaheline märgalade päev _1996 ­ rahvusvaheline märgalade kaitse asta _2009 ­"Upstream, Downstream: Wetlands onnect us all " _159 riiki (oktoober 2009) _1 869 ala (oktoober 2009)

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
68 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat "Jätkusuutlik areng"

Norra täidab oma Kyoto protokolli raames võetud kohustust piirata ajavahemikus 2008-2012 kasvuhoonegaaside emissiooni tasemeni, mis ei ületa üht protsenti üle 1990. aasta taseme. Samuti on ka ohtlike kemikaalide kasutamine viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: · Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse koventsioon · Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt · Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral · Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest · Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest · Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis · Ottawa 1978. a

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
155 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Transpordi terminid

konossementidesse sisse kirjutanud. Konventsiooni eelnõu oli kooskõlastatud Haagis, seetõttu kutsutakse seda Haagi reegliteks. IATA (International Air Transport Association) IATA on liiniliiklusega tegelevate lennukompaniide koostööorganisatsioon. IATA ülesandeks on lennupiletite hindade ja veotasude ühtlustamine, ajagraafikute ja lennumarsuutide planeerimine, ühiste veoeeskirjade koostamine ning õhuvedude dokumentide standardiseerimine. Varssavi konventsioon (Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon) - sarnane Montreali konvensiooniga. Varssavi konventsiooni täiendav, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon. Reguleerib lennuvedude seadusandlust. SMGS kokkulepe (rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe) Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe mis on sõlmitud (SRÜ riikide, Baltimaade,

Logistika → Baaslogistika
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ökoloogia

looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32. Konventsioonid: Ramsari, Washingtoni (CITES), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Eesti liitus 12. juuni 1992 Ramsari konventsioon

Bioloogia → Bioloogiline mitmekesisus...
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun