SAVITELLIS Ajalugu Savitellis on üks iidsemaid ehitusmaterjale Arvatavasti võeti kasutusele 5000 aastat tagasi Algselt kasutati aladel, kus loodusliku kivi kättesaadavus oli piiratud On kasutatud mitmete ajalooliste ehitiste ehitamiseks Hiina müür, Colosseum jne. Tänapäevani väga ulatuslikult kasutusel Savitellis Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad Tavaline tellisesavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet Toorsegu võib sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub...
docstxt/12315342246461.txt
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi)
' )' Keskmisesurvetugevuse anutamisel ei v6etaarvesseneid tulem1rs,kus survetugelus iiletab enamkui 40% keskmisesurvetugevuse. Normaliseedtudsurvetugevuse saamisekskorutatakse survetugvuslisas 1, tabelis4 toodudkujutegudga. Survetugelusanutatakseka immutatudtellisl, Survetuger.Ee on toodudpunktis 5.3. leidmisetr.rlemused maa.amine 4,4Paindetugevuse miiiiramiselasetatakse Paindetugevuse tellis kaheletoelg mille vahelinekauguson 20,0cm. Koormusrakendatakse telliseletugiara keskel. lga iiksiku proovikehapaindetugevusarvutalaksevalemi R,' = ^1f1 . nt n, - 2bh" T M'l proovikehapaindetugevus| -::; l; F -punrstav j6ud paindel ftgfl; I - tugiava [cm]; h - lmm-l proovikehak6rgus [cm]. Tellisepadiipahdetugevusarvutataksekui adtmeetilinekeskmine4 proovikeha
3,1 2418 2728 13 23,4 3,2 2599,5 2330 2630 13 23,5 2 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevus määratakse pooleks tehtud silikaattellisega, mille pooled asetsetakse üksteise peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi keskele ja viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: (4) kus Rs proovikeha survetugevus, N/mm²; F purustav jõud, kgf; S proovikeha ristlõikepind, cm² Tabel 4.3 Survetugevus Proovikeha
Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevuse kujuteguriga, kujutegur leitakse interpoleerimise teel. [1] Normaliseeritud survetugevused on arvutatud valemiga 5. Valem 5: RSN normaliseeritud survetugevus [N/mm2] RS survetugevus [N/mm2] k kujutegur [0,91] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Proovikehade paindetugevus arvutatakse valemiga 6. Valem 6: RP proovikeha paindetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N/mm2] l tugiava [mm] h proovikeha kõrgus [mm] b proovikeha laius [mm] Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta neid tulemusi, kus paindetugevus ületab enam kui 50 % keskmise paindetugevuse. 5. Katsetulemused 5.1 Tiheduse määramine
3 Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist. Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru
Joonpaisumistegur Niiskuspaisumistegur mm/m mm/m kuiva ja temperatuurivahemikus küllastunud materjali -20 kuni +60°C vahel Lubikrohv 0,65 0,40 Lubi- 0,72 0,35 tsementkrohv Tsementkrohv 0,80 0,20 Betoon 0,80 0,12 - 0,17 Gaasbetoon 0,80 0,50 Tellis 0,40 0,06 - 0,08 Lubiliivakivi 0,48 0,10 Kuna nakkekrohv peab moodustama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel on vajalik teha see võimalikult karedana. Kasutatav liiv peab olema puhas ja teralisusega 0-4 mm. Nakkekihti ei loeta normide järgi krohvikihiks. Kui nakkekiht on tehtud poorsele materjalile, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis
Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890. J
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE ...järgneb Ehituskeraamika arengut Keraamilised materjalid: Karbonaadid - kaltsium- ja soodustavad tegurid: magneesiumkarbonaat, Tellis põhjustavad kildude välja savileiukohtade rohkus löömist keraamikatoodetest Kergkruus savi kerge kättesaadavus sulfaadid, lahustuvad soolad Email -alandavad savide paakumis- odavus Kahhelkivi
3 49,8 17,2 10,5 49,75 18,0 10,6 graniit 49,7 17,7 10,6 240,2 2724 3,7 90,6 112,65 polümeriseeritud bituumen 3,85 89,85 112,9 rullisolatsioon 3,8 90,4 112,35 41,2 1069 65,0 120,1 240,65 Keraamiline tellis 65,7 119,7 240,60 õõnes 65,1 120,0 240,60 3072 1634 47,7 98,6 147,7 47,2 98,9 147,6 EPS 47,4 98,7 147,7 22 32 48,4 48,62 47,64 48,12 48,82 47,38 DOLOMIIT 48,32 48,82 47,16 233 2088 78,14 10,94 117,52 TSEMENTKIUDPLA 78,12 10,72 117,4
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit
1 264.1 100 55 9 Ehitusklaas 105 101.7 55 55 100 55 10 51 10 Teras 10 10 50 50.3 10 50 249.5 64.5 11 Keraamiline tellis 250 250.2 65 64.7 251 64.5 245 116.5 12 Keraamiline tellis avaga 245.5 245.7 116 116.5 246.5 117 99 97.8 13 Dolomiit 99 98.8 98 97.9 98.5 97.8
Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise mass on 1,9 või 2,6 kg. Kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Klombitud tellis saadakse täistellise ühe külje või külje ja otsa klompimisel. Kasutatakse soklite ja fassaadide kattematerjalina ning aiapostide ladumiseks. Täisblokk kasutatakse seinte ladumiseks. Betoontellised Valmistatakse peeneteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente
Ehitusmaterjalid Krista Mis on ehitusmaterjal? Materjal, mida kasutatakse hoonete vm rajatiste ehitamisel. Looduslikud või tehislikud ehitusmaterjalid? Üks võimalik ehitusmaterjalide liigitus on looduslikud ja tehislikud materjalid. Tehislikud ehitusmaterjalid: betoon, tellis, plekk, eterniit. Looduslikud ehitusmaterjalid: puit, bambus, savi, pilliroog, liiv. Leivinumad ehitusmaterjalid Puit Klaas Paas Betoon Graniit Tellis Liiv ja savi Puit Üks vanemaid ehitusmaterjale. Kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindlad tellised-Valmistatakse salleks sobivast savist. Põletatakse kasutustemperatuuris kõrgemal temperatuuril. Enne vorvimis etappi lisatakse omadusi parandavaid täiteaineid. Happekindlad tellised-valmistatakse vastavast savist. Põletatakse nii kõrgel
ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. SILIKAATKIVIDE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE Tootmisohje sertifikaat nr.1403-CPD-003 on väljastatud AS Teede Tehnokeskuse poolt ja kantud EV Keskkonnaministeeriumi registrisse. TERCA tellised Tellis annab omanikule ja arhitektile piiramatud võimalused isikupärasteks lahendusteks ning rikkalikuks vormikeeleks. Aseri - ja importtellised Aseris on telliseid toodetud juba eelmise sajandi algusest. Tehnika täiustudes on olnud võimalik võtta kasutusele lisandid värvi andmiseks ning luua erinevaid pinnaviimistlusi. Punaste auk- ning täistelliste kõrval toodetakse Aseris pruune ning kollakaid tellised. Erilist tähelepanu on väärt käsitsivalmistatud tellised
Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub sideaeinekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest SILIKAATTELLISTE TÜÜBID Silikaattellis (puhasvuukseintes ja müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) Lõhestatud silikaattellis
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [ m2 ] m ρ= V , valem nr. 1 3
...............................................19 4 4. Osa: Lihtsad ja keerulised tellismüürid...................................................................................19 4.1 Üldist....................................................................................................................................19 4.2 Materjalid.............................................................................................................................20 4.2.1 Põletamata tellis............................................................................................................20 4.2.2 Mõõtmed.......................................................................................................................20 4.2.3 Õõnsused.......................................................................................................................21 4.3 Mört..........................................................................................
Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - . Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11) 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis
plastid, liimid, lakid, taimekaitsevahendid, väetised, tarbekeemiat Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi (kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilisetööstuse harud Eesti maavarad, nende tundmine.Fosforiit-põlluväetis;Savi- tellis, Masinatööstus: Eestis aparaadiehitus ja mikroelektroonika katusekivi, tsement;Turvas-elumaja küte;Lubjakivi-mereloomade Kõrgtehnoloogilinetööstus: Arvuti tootmine, mikroelektroonika, kivistised;Põlevkivi- ehitusmaterjalid robotitehnika, lasertehnika, geenitehnoloogia jne Eestis leiduvad ehitusmaterjalid ja nende kasutamine Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus
5. KATSETULEMUSED Tabelis 5.1. on kujutatud korrapärase materjali tiheduse ja mahu määramine. Tabel 5.1 Materjali nimetus Tihedus (kg/m³) 1 Silikaattellis 1727,93 2 Samottkivi 1934,96 3 Keraamiline tellis 1539 4 Normaalbetoon 2382,96 5 Pesubetoon(valgest tsemendist) 264,23 6 Mullbetoon 865,36 7 Kipsplaat 784
vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega.
puidust Tavapärase maali asemel kaunistas altarit Amandus Adamsoni tehtud skulptuur Seinu kaunistasid ornamentaalsed maalingud Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone, renoveeriti kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis Eliel Gottlieb Saarinen Soome-Ameerika arhitekt Kirikuõpetaja poeg Eliel Saarinen · Soome tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte · Soome Rahvusmuuseumi ja Helsingi raudteejaama projekteerija · Eestis teinud veel Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas (1905) · Endine Krediidipanga peahoone Tallinnas, praegu Kultuuriministeerium (1912)
Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa "Taaveti". MB arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. 1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal "Äike" on maastikumaali eelkäija
k; ema lapsega). 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on palee esindusruum (Raffael maalis Stanza della Segnatura neli seina (usk (disputa), luule (parnassos), filosoofia ja õiglus) ning lae). Üks Raffaeli kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna" (Madonna seisab maailma peal, tema umber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV, kes selle maali tellis; koloriit on soe, taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi). Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. Michelangelo Buonarotti (1475 1564) oli suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peetakse kõigi aegade suurimaks skulptoriks
· Ekskavaator või buldooser: Masinaid kasutatakse ulatusliku, näiteks terve maja lammutustöö korral ja kui lammutada saab väljaspoolt. Kaevemasinate kõrgusulatus on väike, mistõttu nendega saab lammutada vaid 1-2 -korruselisi ehitisi. Kui lammutatakse vaid osaliselt, tuleb säilitatava osaga kokkupuutekohad käsitsi lammutada. · Vasarpurusti: Vasarpurustiks nimetatakse trossi või keti otsas noolelt alla rippuvat rasket kera. Sellega lammutatakse kõrgeid tellis- ja betoontarindiga maju. Ulatus oleneb noole pikkusest, seega saab töötada üsna kõrgel. See on ekskavaatorist ja buldooserist ohutum meetod, kuna masin jääb lammutatavast ehitisest kaugemale. · Lõhkamine: Lõhkamine lammutab kogu ehitise. Lõhates lammutatakse torn-ja tööstusehitisi, korstnaid ja puurtorne. Lõhkamine nõusb vägs häid kutseoskusi ja kogemusi, kuna ebaõnnestumisel tuleb osaliselt lammutatud hoone lammutamist jätkata
järel on ehitise omanik kohustatud esitama ülevaatuseks arhitektuuri ja ehitus osakonnale ning taotlema kasutusluba. Allkiri: _______________________________ EHITISE 8225279298 ANDMED 1. Ehitise olulised tehnilised andmed: Ehitisealune pindala: 79 m² Korruste arv: 2 Kõrgus: 7,8 m Pikkus: 12 m Laius: 10 m Maht: 1167 m³ 2. Ehitamisel kasutatavad materjalid: Vundament: vundament Konstruktsioon: tellis Välissein: tellis Katuse kate: plekk Välis viimistlus: looduslik kivi 3. Ehitise tehnosüsteemid: Elektri olemasolu: 220V Vee olemasolu: võrk Kanalisatsiooni olemasolu: võrk Küttesüsteem: maaküte Kütte liik: maaküte 4. Ehitise ruumide korraldus Pinna liik Arv Pindala Elamispind 3 43 m²
Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana- `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis 1889. a lõi talirukkipopulatsioonis `Sangaste Roggen' , mida käesoleval ajal tuntakse sordina `Sangaste' `Sangaste' rukis Uuendused Karjamajandus hea piimanniga äärsiri tõukari
Vaiba üldtoon sinine, sellel soojades toonides figuurid. Kõik kontuurid ja voldistik on toonitatud tugeva lõimega. Perspektiivi see aeg ei tunnista. Nimed antud. Rangelt romaani stiilis. B) Apostlite vaip: eelmisest vanem. Keskel Kristus Maailma valitsejana. Jüngrid ümber. Istuvad romaani tornide vahele pandud pinkidel. Nimesildid juures. 2 pool tunduvalt hõredamas kompositsioonis. C) Kõige hilisem vaip, u 1165 Allenstadti piiskopkonna rajaja tellis vist, kuulutati igatahes pühakuks. Püsttelgedel kootud. Säilivus 1/5 endisest vaibast. Keskel Karl ja ümber kirjad, mis ülistavad teda. Quedlinburgi vaip u1200. Erandlik on sõlmvaip, saatus olnud raske. Säilinud ainult 5 fragmenti, mille alusel restaur. Kasutatud põrandavaibana. 18s alles märgati. Ikonograafia antiigist, Mercuriuse pulm. Pieta ja Justitia pikkus üle 2m. Viimane osa lõpeb Veenusega. Antud antiigi vaimsus, teatud moraal
Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.)
Tabel 1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse tabel Tihedus, Proovikeha a, mm b, mm h, mm Mass, g Maht, cm3 kg/cm3 dolomiit 99 9 99 2004,0 95465 2099,6 silikaattellis 88 199 248 4824,0 434298 1110,8 keraamiline tellis 65 120 250 3074,0 195000 1576,4 keraamiline plaat 149 149 10 491,6 22201 2214,3 polümeriseeritud bituumeni baasil 100 101 2,6 37,3 2626 1418,9 rullhüdroisolatsioon kipsplaat 132 246 13 298,4 42213,6 706,9 puitplastplaat 100 100 10 76,2 10000 762,0 vahtpolüstüreen 149 149 49 34,6 108784,9 31,8
Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA
Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab
AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. AS Silikaat Rea tellis 0,41/ tk Väärik tellis 0,46-0,51/ tk Klombitud silikaat 0,51-0,70 / tk AS Pärnu Plaaditehas Puitlaastplaatid, hinnad sõltuvad plaadi suurusest otstarbest alates 2,03-6,26/m2.
moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; üle 1000 °C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides ( 1100-1700 °C) 4 Savitellised Savitelliseid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Aseri Tellis". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oransid. Telliste põhisuurused on 250 x 120 x 65 mm ja 250 x 120 x 88 mm. Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Külmakindlus peab olema vähemalt 15 tsüklit, mahumass 1800 1900 kg/m³, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg.
Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb.
Eestis toodab kipsplaate Norgips Estonia AS. * Silikatsiit on liivast ja lubjast erimenetlusel valmistatud tsemendivaba ehitusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui laprex. Silikaltsiiti saadakse aluseliste ja happeliste ainete ning vee segu aktiveerimise.Seejärel pannakse need desintegraatorisse ja kivistatakse hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude ajal oli Eestis kaks silikaltsiiditehast: Paliveres ja Araverel. * Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamise autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Eestis toodab silikaattelliseid AS SILIKAAT. * Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahuka kujuline savist ehituskivi. Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist
1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana-Kuuste rukist `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis 1889. a lõi talirukkipopulatsioonis `Sangaste Roggen' , mida käesoleval ajal tuntakse sordina `Sangaste' `Sangaste' rukis Click to edit Master text styles Second level
Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 4. Katse tulemused 4
Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
.........................................................7 4.5Külmakindlus.......................................................................................... 7 4.6Soolade kristalliseerumine.....................................................................8 4.7Sulfaatkorrosioon................................................................................... 8 1 1 Sissejuhatus Sõna tellis kasutatakse kirjeldamaks väikest põletatud savist plokki, mis on selliste mõõtmetega, et seda saab hõlpsasti hoida ühes käes ning on umbes kaks korda pikem kui tellise laius. Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist
Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5
4 2.MICHELANGELO Michelangelo (täisnimega Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni) elas aastatel 1475 – 1564. Ta oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt.(2) Michelangelo tööks on Sixtuse kabeli laemaal ning hoone idakülje seinal olev fresko “Viimne kohtupäev”. 2.1. Sixtuse kabeli laemaal Sixtuse kabeli lagi kujutab Michelangelo saavutuste tippu. Selle tellis 1508. aastal paavst Julius II. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks kaksteist apostlit ning kataks vana sinise tähistaeva moeka ornamendiga. Michelangelo arvas aga, et see oleks “liiga vilets” ning mõeldi välja uhkem ja erudeeritum plaan. Nüüd ümbritsesid masesteetlikud Vana Testamendi prohvetid ja antiiksed 5 sibüllid peavõlvi, kuhu maaliti maailma loomise ja Noa laeva eepiline lugu
(Eramu EERO SAARINEN Soome päritoluga Rakendas julgelt tehnilisi võimalusi (E. Saarinen. Dullese rahvusvahelise lennujaama terminalihoone. Wachington) ALVAR AALTO (18981976) Soome arhitekt Kasutas traditsioonilisi kohalikke materjale (puit, tellis), mida kombineeris klaaspindadega Pidas tähtsaks hoonete sobitamist loodusega Disainis ka toole (A. Aalto. Villa Mairea. Soome) KÜSIMUSED VASTUSED 1. Millal ja kus võeti kasutusele mõiste "internatsionaalne stiil"? Mida sellega tähistati? Mõiste "internatsionaalne stiil" võeti kasutusele 1932. aastal. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. 4. Mida iseloomulikku oli internatsionaalse stiili kõrghoonetes?
annaabi.ee 
