Kliima analüüs 1. Riik Eesti Hiina +20 kraadi +30 kraadi keskmine õhutemperatuur suvel -5 kraadi +8 kraadi keskmine õhutemperatuur talvel 1000mm 2000mm aastane keskmine sademetehulk Edela- ja läänetuuled Kirde- ja idatuuled valitsevad tuulesuunad 2. Eesti- Riigi siseselt on kliimanäitajad stabiilsemad mere äärsetel aladel, Lõuna-Eestis on aga temperatuuri kõikumine suurem. Talvel on Lõuna-Eestis kõige madalamad temperatuurid ning suvel on kõige kõrgemad temperatuurid. Põhjuseks on see, et talvel soojendab meri rannikuäärseid alasid ning suvel jahutab, seetõttu ei kõigu seal temperatuur, kuid Lõuna- Eestis pole merd ning seetõttu kõigub se...
Kool KLASS EES ja PEREKONNANIMI LIIVAKÕRBED Referaat ÕPETAJA AASTA
Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aasta sademetehulk muutub aastate jooksul ning kõikumised aina kasvavad. Joon. 1 Sademetehulk oktoobris 2006( et näidata, sademetehulga erinevusi piirkonniti) Julia Alpid ja Dinaari-Alpi osa saavad suurima hulga sademeid. Aastane sademetehulk kahaneb rannikult Kirde-Sloveenia poole ja Prekmurjes on sademeid ainult 800 mm. Selline sademete jagunemine on tingitud Sloveenia reljeefist, aga ei
Rohtlate töö 8.klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14. Pisiimetajad ja närilised elavad urgudes 15. Enamus territooriumist on põllustatud 16. Kiskja Põhja-Ameerikas preeriates on koiot
Lõuna- ka läänerannikul sajab 1000-1500mm, mäenõlvul üle 2000, suurte liustike lagedel 4000 ja põhjarannikul vaid 450- 650 mm/a. Metsatundra, okasmets. Lähisarktiline vööde. 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat geograafiline asend (ookeani või merede suhtes jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Norra keskmine sademetehulk on 250-1000mm. Keskmine temperatuur jaanuaris 0 ºC kuni -16 ºC, juulis 0 ºC kuni 16 ºC. Eesti keskmine sademetehulk aastas on 500-1000mm. Keskmine temperatuur jaanuaris 0 ºC kuni -8 ºC. Juulis 16 ºC kuni 24 ºC. 5. Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. Kõrgelt arenenud majandusega riik, väheseid loodusvaru püütakse kastutada säästlikult.
tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem
kliimatüüpi · 2 Vaata ka · 3 Välislingid · 4 Viited Viis kliimatüüpi Köppeni-Geigeri klimmaklassifikatsiooni järgi uuendatud maailma kliimakaart[1] Af BWh C C Cfa Dsa Dwa Dfa E Am BWk BS sa wa Cfb Dsb Dsc Dwb Dw Dfb Dfc T Aw h BSk Csb Cwb Cfc Dsd c Dwd Dfd EF A troopiline vihmane kliima Kõigi kuude keskmine temperatuur on üle +18 °C, sellel kliimatüübil ei ole talveperioodi Aastane sademetehulk on suur ja ületab aastast aurumist B kuiv kliima Aurumine ületab keskmiselt sademetehulga terve aasta vältel, mistõttu ei lähtu sellest kliimavöötmest ükski jõgi C niiske kliima maheda talvega Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja 3 °C vahel Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv D niiske kliima külma talvega
Kohvipuu röstitatud seemnetest valmistatakse aromaatne jook. Kohvi ja tee võrdlus kohv tee Kofeiinisisaldus 1,3-1,9% 2-3% Toodetakse kõige rohkem Brasiilia, Kolumbia, India,Keenia, Indoneesia Sri Lanka Kasvutingimused 19-25 kraadi sooja, palav, niiske kliima, aastane sademetehulk 10-30 kraadi sooja, 1500mm. aastane sademetehulk 2000mm. Millal jõudis Eestisse? 17. sajandi lõpuks Eestis hakati teelehti müüma 1695. a Tallinna Raeapteegis. Kohvi ja tee kasulikud omadused Tee: Tees sisalduvad antioksüdandid aitavad ennetada südame- ja
Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes. Mustmuldade kasutamine Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea struktuur, mille tõttu on nad väga viljakad ning kasutatakse teravilja (nisu, mais), päevalille ja mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. Mustmulda kahjustavad tegurid Leetumine Erosioon Miks on mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse ning suure toiteelementide sisaldusega. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj
8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: Heletaiga: Kuusk Mänd
Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamine usk on luteri usk. Valdav keel on islandi keel, see sarnaneb kunagi kasutatud viikingite keelele. Üle 5 km2 järvi on 27. Islandi jõed tekivad liustikest ja voolavad mägesi pidi allapoole, Nt. Myvatri.
ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC. Aastane sademetehulk: rannikumadalikel ja suurte järvede ümbruses 1000-1500 mm/a, sisemaa nõgudes 250-500mm/a. Tansaania kaart Tansaanias leiduvad loodusvarad: kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Majanduse põhiharu on põllumajandus. Majanduskasv on alles väike, et suurendada sissetulekuid ühe inimese kohta. Enamik tansaanlasi elab toimetuleku piiril. Arvestades riigi üldiselt majanduslikku arengutaset pole erilisi õhu saastumisega
Lähisekvatoriaalne kliimavööde Kui mul oleks võimalus, tahaksin ma väga elada Austraalias. Seal vahelduvad selgelt aastaajad ja mõlema ajal on väga soe. Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned ...
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia,
Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on talvel külmad ja sajused Apenniini poolsaarel on kuiv ja kuum suvi, ning pehme ja sademerikas talv Keskmised temperatuurid kõiguvad 11°C ja 19 °C vahel Aadria merehoovus põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik Vabariik loodi 2. juunil 1946 Presidendi valib 7 aastaks valijatekogu Valitsust juhib peaminister Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Linnastumine Linnas elab rahvastikust 68% ja maal 32% Suurema rahvaarvuga linnad on: Rooma (2,7 mln) Milano (1,3 mln) Napoli (1,0 mln) Torino (0,9 mln) Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Eksport ja import
elanikku Fourth level · kogupindala Fifth level on 10 991 km2 · riigikeeleks inglise keel · Rahvastiku tihedus on 252 in/km2 Kliima Jamaical valitseb niiske troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 27°C. Soe periood valitseb maist septembrini. Kõige jahedam on jaanuar, 24°C Mägialadel on temperatuur veel jahedam, keskmine on umbes 13-18°C Sademed Aasta keskmine sademetehulk on 2000 mm Mägistel aladel kuni 8000 mm aastas Sajuperiood kestab maist oktoobrini Augustist oktoobrini võib esineda orkaane Jõed Leidub üle 120 jõe Suurimad neist on Black River, Rio Cobre, Milk River, Rio Grande ja Martha Brae Neid jõgesid kasutatakse ka transpordiks ja elektri tootmiseks Taimestik Üle 500 liigi sõnajalgu Üle 200 liigi orhideesid Mets katab viiendiku saarest, ning kasvab peamiselt mägialadel Pildil lill Jamaica Hibiscus Loomastik
Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline nimi. Atlandi ookean: Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku maa pinnast.
mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed Kliima Valitseb mereline kliima. Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta. Jaanuari keskmine temperatuur 5-8 C Suvi on pilvine Juuli keskmine temperatuur 14-16 C Aasta sademetehulk 700-800 mm. Kõige rohkem sajab talvel Iirlaste arvates on neil neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (lörtsi moodi) Iirimaa ilm vaheldub veel kiiremini kui Eesti oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt
Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kasvukohatüüp Tegemist ei ole kõrbega tavainimese ettekujutuses (Sahara tüüpi viljatud liivaluited vms). Ka seda leidub Sonoras, kuid enamik kõrbest on kaetud suhteliselt rikka elustikuga. Kõrbete sademetehulk võib varieeruda küllaltki suurtes piirides, jäädes enamasti siiski alla 200 mm aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete taimestik on harjunud pideva vee puudujäägiga. Kõrbete ja poolkõrbete biomassi produktsioon pindala ühiku kohta on küll väike,
Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad. Austria asub mõõduka kliima tsoonis. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000- 2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Suurim jõgi, Doonau, jõuab Austriasse Saksamaalt ja läbib 250 km ulatuses Austria põhjaosa,olles seejärel piirjõeks Slovakkiaga.Maa lõunaosa tähtsaimad jõed on Mur ja Mürz.
enamasti päikesepaistelisi päevi. Suvi, mis kestab Poolas juunist augustini, on üldiselt vähem niiske, kui talv. Sajud ja äikesetormid vahelduvad kuiva, päikesepaistelise ilmaga. Varakevad on tavaliselt samuti päikesepaisteline ja soe, oktoobri keskel hakkab ilm muutuma jahedamaks ja vihmasemaks. Sügis hakkab muutuma talveks novembris. Talv, mis võib kesta ühest kuust kolme kuuni, võib tuua endaga kaasa lumetorme, kuid üldiselt on talvine sademetehulk madal. Oswiecim on tagasihoidlik linnake lõuna Poolas. Seda tuntakse paremini tema saksakeelse nime "Auschwitz" all. See linnake oli tunnistajaks suurele inimeste poolt tekitatud kurjusele. Ligi poolteist miljonit inimest hävitati selles, suurimas II Maailmasõjaaegses natsi hävituslaagris. Tänapäeval on sellest tehtud muuseum, mis meelitab ligi miljoneid turiste igal aastal. Linnakese ajalugu ulatub 12. sajandisse. Linnaõigused sai see linn sajand hiljem
ja Venemaaga. Poola asub Euroopa keskosas ning kuulub mõõduka parasvöötme alla. Haritava maa osatähtsus Poolas on 40% ning põllumajanduse protsent sisemajanduse kogutoodangust on 4,8%. Poola lõunaosa on kõrgustikuline, ülejäänud osa Poolast enamasti tasandikuline, kuid põhjaosas leidub samuti mõningaid kohti, kus maapind on mäestikuline. Kõrgeim mägi on Rysy, mille kõrgus on 2499 meetrit. Poola aastane sademetehulk on 500 mm, Kesk-Poolas ka 250 mm. Jaanuaris on keskmine temperatuur maapinnal -5°C, juulis 15°C. Taimkatteks on valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhja-Poola alad, kus pinnamood on tasandikuline. Samuti on ka Kesk-Poolas tasaseid alasid. Peamised majandusharud riigis on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid, busse, koptereid, lennukeid, laevu, toiduaineid ja muid tooteid.
Portugal 1. Portugali pealinn on Lissabon Liss 2. Portugali rahvaarv on 10 735 765 3. Kirjelda Portugali loodust. · Portugal on okeanilise kliimaga, üks kõige soojemaid euroopa riike. · Keksmine temperatuur jaanuaris, on Portugalis u. 8 °C ja juulis 24-32°C. · Aastane sademetehulk on 500-1000 mm 4. Portugali suuremad saared on Madeira saar ja Assoori saarestik. 5. Portugali suuremad järved on Lagoa Verde ja Lagoa Azul, Lagoa do Fogo. 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. · rikkalikud kalavarud · Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. 7. Iseloomusta Portugali rahvastikku.
3. Loodus Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed.Näiteks Carrauntoohil,Comeraghi. Iirimaa asub parasvöötmelises kliimavöötmes.Valitseb mereline kliima.Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta.Jaanuari keskmine temperatuur on 5-8C.Suvi on pilvine, Juuli keskmine temperatuur on 14-16C.Aasta sademetehulk on 700-800mm.Kõige rohkem sajab talvel.Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat. Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel.Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu.Näiteks Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse.Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow.Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree ja Lough Derg.
· 1968 sõjaväeline riigipööre · 1980 tsiviilvalitsus taastati · 1990 Alberto Fujimori sai presidendiks ja alustas radikaalseid majandusreforme · 1992 Fujimori peatas sõjaväe abil põhiseaduse · 2000 Fujimori astus tagasi · 2001 Manrique sai esimeseks indiaani päritolu presidendiks · 2005 parempoolsete riigipöördekatse Kliima Peruu kliima on piirkonniti erinev. · Costas valitseb külma Peruu hoovuse tõttu kõrb, kus aastane sademetehulk jääb alla 50 mm. Keskmine temperatuur madaliku põhjaosas on 17-25 ja lõunaosas 15-21°. · Sierras valitseb troopiline kõrgmäestikukliima ning sademetehulk on seal 700-1000 mm/aastas. Keskmine temperatuur Sierra põhjaosas on 12-16 ja lõunaosas 5-9°. · Orientes valitseb niiske ekvatoriaalne kliima ning vihma sajab seal kuni 3000 mm/aastas. Keskmine temperatuur on 24-27°. Vaatamisväärsused Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:
Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus, suurim sademetehulk on Sitsiilias : 1520 mm. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Vabariik loodi 2.juunil 1946 korraldatud referendumiga. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus & Religioon
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised.
omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur ja seepärast ei tehta kuivendamist üldse, vaid pigem niisutamist, eriti kuivematel aladel, kus seda vaja on. Austraalial on eeldused jätkuvaks tugevaks majanduskasvuks ning segavaid faktoreid on väga vähe. Tänu kasvavatele kontaktidele Aasia regiooni maade dünaamilise majandusega ning majandusreformi jätkumisele on Austraalia investeerimiskliima lähemas tulevikus soodus
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...
KÕRB Kõrb on ala, kus aastane sademetehulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord pee...
loodusvöönd Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel Ümbritseb Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Üldandmed Pindala: 2 166 089 km² Rahvaarv: 57 637 (2010. a seisuga) Pealinn: Nuuk Staatus: Taani omavalitsuslik ala Keeled: grööni; taani Kliima Talved on Gröönimaal külmad, suved jahedad Keskmine temperatuur suvel lõunas on +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC Aasta keskmine sademetehulk on 736mm Põhja-Gröönimaal on sademete hulk väiksem kui Lõuna-Gröönimaal Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Loodus Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²) Loomastik
Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele
kultuste ja müütidega. Õlipuu oli püha, teda ei tohtinud riigi loata langetada. Ta kuulus Athena ja Zeusi erilise kaitse alla ning oli pühendatud ka Apollonile ja Heraklesele. Õlipuuoksad sümboliseerisid rahu, spordivõitu olümpiavõistlustel, rõõmu ja elu Seesam Pärit Palestiinast, Süüriast Soojanõudlik, optimaalne kasvutemperatuur 25ºC Kasvatamise põhjapoolne piir asub 42. põhjalaiuskraadil Suur vastupidavus põuale Keskmine sademetehulk Umbes 3 meetri kõrgune Kasvatajad: Aasia, Aafrika, Ameerika Meenutab kanepit Kookospalm Pärineb Vaikse ookeani keskosast Polüneesia saartelt Väga soojanõudlik (ekvaator) Ei karda niiskust, võib kasvada üsna vee piiril Vili kookospähkel (luuvili) Suurtootjad Kasutatud kirjandus Heino Kiik ,,Maailma viljad" http://images.google.com
Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Inngery Karu & Egle Veinberg Kolmveerand Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Kliima kujunemise tähtsus on suur, sest enamik päikesekiirgusest langeb maailmamere pinnale ja soojendab vett. Vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui maismaal. Vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojus mere sügavustesse. Kõige enam saavad soojust ekvatoriaalaladel asuvad ookeanid, kõige vähem pooluste ümbruse mered. Hoovus- meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on üli suur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojas...
● Pindala: 301 340 km² ● Riigikeel: itaalia ● ● Pealinn: Rooma ● Rahvaarv: 60 788 845 (30.11.2014) ● Rahaühik: euro,Šveitsi frank (CHF) Kliima ● Suved on kuivad, talved külmad ja niisked ● Keskmine temperatuur kõigub vahemikus 11-19°C ● Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus ● Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Loodus ● Valdav osa Itaaliast ● Põhjas asetsevad on mägine Alpid ● Lõunas asetsed ● Sageli esineb seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaalias umbes Etna ja Vesuuv viiendikul riigi pindalast Taimestik
perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on aga muutunud sademete jaotus aasta sees varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutuste põhjused Päikesekiirgus; Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu; Mandrite paigutus ja albeedo; Vulkaanide tegevus; Ookeanide tsirkulatsioon; Pilvkatte albeedo; Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid;
Indohiina poolsaarel vesijamssi (D. alata), Lääne-Aafrikas valget (D. rotundata) kollast jamssi (D. cayenensis), Kariibi mere piirkonnas D. trifida't Lõuna-Hiinas D. apposita't. 95 % jamsist kasvatatakse ja korjatakse Lääne-Aafrikas Suurimad tootjad 2012. aastal: Nigeeria (38 miljonit tonni), Ghana (6,6 miljonit), Elevandiluurannik (5,7 miljonit) Benin (2,7 miljonit). Kasvatamine temperatuur 2530°C aasta sademetehulk 1500 mm. kasvuaeg 612 kuud. Mugulasaak olenevalt kasvutingimustest 100300 ts/ha, Säilitamine Jamssi võib säilitada kuivatatult või värskena ventileeritavates hoidlates.. Hästi valminud kuivad jamsimugulad säilivad õhurikkas hoidlas ülesriputatult või riiulitel mitu kuud. Kui neid säilitada liiga soojas, võib kaalukadu 6 kuu jooksul olla kuni 60%, jahedas hoidlas (temperatuur 10°C) on säilituskadu väike.
Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Kõrbete tekepõhjused Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses
Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, just nimelt Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Õhuniiskus Et ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades, on sealne õhuniiskus suur. Kui ilm on pilves, on õhuniiskus 100%. Kui aga päike paistab, suureneb kiiresti õhutemperatuur ja õhuniiskus langeb 50%-ni, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaku. See on põhjuseks, miks vihmametsade kõrgema rinde puudel on
Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck.(2) (4) Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud
sajab seal isegi lund. Calabrias on talviti piisavalt lund suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Triestes on külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias (Põhja-Itaalias) mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias on aga suvel kuiv ja kuum. Sahara kõrbest liigub sinna tugev tuul, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihma sajab üldjuhul oktoobri lõpus.Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia on loodusvarade poolest vaene, ning enamus imporditakse riiki. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Maavaradest leidub seal ka rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Ränga hoobi sai Itaalia majandus pärast Teise maailmasõda, seejärel ehitati Marshalli plaani toel majandus aga uuesti üles
............................................7 2 ASUKOHT Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. Suure Liivakõrbe pindala on umbes 338 tuhat km2. KLIIMA Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas. Kimberely lavamaa läheduses, aga 300 mm aastas. Suviti on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25-30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on laskuvad õhuvoolud. Laiuskraadidel puhub kagupassaat,siis järelikult asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on
kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. · Seal on paks huumushorisont. · Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK Jõgede ja järvede võrk parasvöötme metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA: 1)Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 2)Suuremad jõed 3)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd
peaaegu või täielikult vastassuunaliselt. Talvel on neil aladel jahedad, kuivad ning selged ilmad. Keskmine temperatuur on 10 15 kraadi. Seda põhjustavad talvemussoonid, mis puhuvad maalt merele ning toovad kaasa jahtunud kuiva õhku. Suved on aga soojad ja vihmased tänu suvemussoonidele, mis puhuvad ookeanilt maale ning toovad endaga kaasa niisket õhku. Seega on suvemussoon seotud tugevate vihmasadudega. Suvel on õhutemperatuur 25 -30 kraadi. Aastane sademetehulk on suur ning olenevalt piirkonnast 1000 3000mm.
Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused ja lähedus Euraasia mandrile ( kuna Jaapan on saar, siis on ta ümbritsetud veega nin see pärast hoovused on peamised kliima mõjutavad tegurid, lähedus mandriga annab lisa soojust).Õhutemperatuur juunist kuni septembrini on kõrge, esineb palju sademeid, mille toovad troopilised õhuvoolud Vaikselt ookeanilt ja Lõuna-Aasiast. Siis, kui need õhuvoolud jõuavad Jaapanini, on nad kogunud endasse palju niiskust. Jaapanis on
põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev ja öö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused.Aastaaegu ekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu ja aasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on 1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE: Troopiline kliima on pöörijoonte piirkonnas. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademete tekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.Suvel on päevane kuumus tohutult suur, kuni 40- 50 kraadi. Öösel jahtub õhk kiiresti, kuid temperatuur ei lähe alla 20 kraadi. Talvel käib päike madalamalt. Ööpäevaste temperatuuride
kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. · Seal on paks huumushorisont. · Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK Jõgede ja järvede võrk parasvöötme metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA: · Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 1)Suuremad jõed 2)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd
kogu maast. Kuna tegu on saareriigiga, siis tegeletakse ka kalandusega. Sealsetes vetes leidub makrelli, tuuna, krevette ja heeringalisi. Ligi 5% Indoneesiast moodustavad siseveed. Tänu vulkaanidele on Indoneesias ka väga viljakad mullad. Indoneesia asetseb troopilises kliimavöötmes ning päeva keskmine temperatuur ei muutu aasta vältel eriti, jäädes 26º-30ºC vahele. Õhuniiskus on enamasti kõrge(80%). Sademetehulk madalamates kohtades jääb 1780 ja 3175 mm vahele. Mägedes võib aastane sademetehulk küündida aga ka 6100 mm-ni. 4884 meetri kõrgune Puncak Jaya on Indoneesia kõrgeim mägi ja suurim järv, pindalaga 1145 km², on Toba järv. Mount Semeru ja Mount Bromo ida-Javas Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO
OLUSTVERE TEENINDUSJA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Austria Referaat Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijooni...