2. Kuidas rajatised on planeeritud (hästi, halvasti, palju, vähe, on neid üldse vaja) Leian, et rajatised on planeeritud hästi ning neid on piisavalt palju. Samas osad külastajad leidsid, et pinke võiks rohkem olla. Vanemad inimesed, kes jalutama tulevad, tahaksid rohkem jalgu puhata kui mõni noorem külastaja. 3. Kuidas rajatised on hoodatud? Rajatised võiksid olla paremini hooldatud. Vahepeal sattusin mõnele eksitavale metsarajale: 4. Üldine heakord Üldine heakord võiks olla parem. Nägin maas prügi ja mitte piisavalt prügikaste. Sattusin kokku mõne noorega, kes minu nina all prügi maha viskasid. Palusin selle neil uuesti üles korjata. Nad küll tegid seda, aga kurb näha, et sealsed koolinoored väga oma ümbrusest ei hooli. 5. Külastuskonfliktid (kas on näha, et on külastajaid, kes teineteist segavad, kes need on ja miks, kuidas saaks seda probleemi lahendada) Ei olnud näha külastuskonflikte, kus keegi teineteist segaks
Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle
Vald on likvideerinud ümberkaudsetes metsatukkades mitmeid isetekkelisi prügilaid ning kutsunud korrale paljusid prügiga keskkonda reostavaid kodanikke. Biolagunevate jäätmete kogumiseks on välja ehitatud komposteerimisväljak Tamsalu reoveepuhastusjaama territooriumile. Inimesi tuleb rohkem informeerida prügiveoteenuse võimalustest ja samuti elanike kohustustest omada prügikonteinereid ning vajadusest olmeprügi liigiti kogumisest. Haljastus ja heakord : Haljastuse ja heakorra eest vallas vastutab vallale kuuluv kommunaalettevõte Tamsalu Kommunaal. Oma hallatavate korterelamute ümbruse heakorra eest vastutab AS Tamsalu Kalor või loodud majaühistu. Üldkasutatavate haljasalade, parkide ja tänavate ning teede äärse heakorra eest hoolitseb Tamsalu Kommunaal. Tamsalu linna korterelamute ümbruse heakord on rahuldav (heakorra eest hoolitseb AS Tamsalu Kalor). Kohati on probleemiks parkimiskohtade puudumine korrusmajade lähistel,
failitüübi laiend. 3. banner filetype:fla leiti 474 tulemust. Aadressiotsing 1. allinurl: tuuker veebilehe tulemusi on umber 1 810. Tulemuseks on need veebilehed, mille aadressis sisaldub kusagil sõna tuuker. Veebilehed, millel on tekstis see sõna sees, kuid mitte aadressis, selle otsinguga välja ei tule. 2. llinurl: salajane veebilehe tulemusi on 6 200. 3. allinurl: kala veebilehe tulemusi on 534 000. Kombineerimine 1. politsei OR abipolitsei OR heakord site:tallinn.ee leitakse tallinn.ee veebileht, kus esineb kas politsei, abipolitsei või heakord, kuid mitte kõik koos. Tulemusi leiti 31 500. 2. ,,*laulupeo kava" OR tantsupidu site:edu.ee filetype:doc kasutatakse kui on vaja edu.ee veebist leida dokumendifailid, milles on sees sõna tantsupeo kava või tantsupidu. Jutumärke kasutatakse siis, kui on vaja leida lehed, kus esinevad kõik sõnad just täpselt
Ettevõtte kasv ja tema edukust mõjutavad tegurid NIMI Ettevõtluskeskkond •Poliitiline keskkond •Majanduslik keskkond •Sotsiaalne keskkond •Tehnoloogiline keskkond Arenenud infrastruktuurid ehk taristud • Juurdepääs teedele •Telefoni/internetiside •Ühistransport •Lasteaiad ja koolid •Üldine heakord •Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu •Klientide/koostööpartnerite läheuds •Toetuse võimalus (eriti alustav ettevõte) Ettevõtte kasv •Majanduslik kasv •Strateegiline kasv •Struktuurne kasv •Organisatsiooniline kasv Kasvu motiivid •Mastaabiefekt •Kasvukõlblik ärimudel •Turuliidri eelis •Mõjuvõim •Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga •Võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid Sisemised ja välimised kasvustrateegiad
papptopse, õunasüdameid jms. · Meie arvates tuleks haigla territooriumi tihedamini puhastada. Loodushelid · Aegajalt oli kuulda linnulaule. · Kuid haigla territooriumil oli ka palju vareseid, kes üritasid prügi seest endale toidupoolist leida. Inimeste tegevus · Inimesi liikus haigla ümbruses väga-väga palju, ning ka parklad olid ääreni täis. Kokkuvõte · Üldiselt võib jääda rahule Mustamäe haigla ümbrusega kuna haljastus, heakord, hoonestus, õhu kvaliteet ja inimeste tegevus said pluss punkte kuid on ka asju mis vajaksid veel arenemis ruumi. Aitäh kuulamast!
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja
Kutsekool Nimi ... talu ait Hoone tehnilise seisukorra hindamine Kohanimi aasta Sissejuhatus- Tegemist on traditsioonilise talu aidaga,mis asub asukoht. Ait on ehitatud kahes osas, ilmselt erinevatel aegadel (erinevad töövõtted). Kahe aidaosa vahel on nn tõllakuur. Algselt on hoone olnud pikem, aida otsas asus ka palkidest laudaosa, mis ei ole säilinud. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, arvatasti umbes 1890-1920. Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt...
tõusmiseks ja liikumiseks Valgustatus Loomulik, üld- ja kohtvalgustus olemas, aknal katted. 2 Üldvalgustus puudulik, kombineeritud olemas, mõõdetud ei ole Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid Tööasend Istuv, lühiajaline 0 Selja asend Võimalus toetada, reguleeritav 0
Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine Väiksemades linnades pidi raad jagama võimu maaidandate poolt määratud linnafoogtiga Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud
tõusmiseks ja liikumiseks Valgustatus Loomulik, üld- ja kohtvalgustus olemas, aknal katted. 2 Üldvalgustus puudulik, kombineeritud olemas, mõõdetud ei ole Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid Tööasend Istuv, lühiajaline 0 Selja asend Võimalus toetada, reguleeritav 0
2. Kuidas rajatised on planeeritud (hästi, halvasti, palju, vähe, on neid üldse vaja)? Rajatised on planeeritud väga hästi, need on kindla plaani järgi paigutatud ning igal ühel on oma eesmärk. Arvan, et neid on pargis piisavalt ning need on komplimendiks ümbrusele. 3. Kuidas rajatised on hooldatud? Rajatised on pargis väga hästi hooldatud. Seal käib probleemi korral alati kiire renoveerimine, et park alati parim välja näeks. 4. Üldine heakord? Kadrioru park on üks kõige ilusamaid parke. Samas tõid mõned külastajad välja, et sinna paigutatud uued prügikastid kipuvad haisema. Raske on luigetiigi ääres ilma nautida kui ainult halvale lõhnale keskenduda suudad. Teed on seal aga alati korras, park on hooldatud ja ilus. 5. Külastuskonfliktid (kas on näha, et on külastajaid, kes teineteist segavad, kes need on ja miks, kuidas saaks seda probleemi lahendada)? Suviti on seal palju külaliste teineteise segamist
tõusmiseks ja liikumiseks 0 Valgustatus Subjektiivselt nõrk üldvalgustus, mõõdetud ei ole, 2 kohtvalgustus puudub, aknal katted Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid Tööasend Istuv, liikuv 0 Selja asend Võimalus toetada, istudes reguleeritav 0 Õlgade, käte asend Vaba, muutuv 0
Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, liigutusteks, püsti 0 tõusmiseks ja liikumiseks Valgustatus Mõõdetud ei ole, subjektiivselt hea, kohtvalgustus 1 olemas, aknal katted Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid Tööasend Istuv, liikuv 0 Selja asend Muutuv, istudes võimalus toetada, ei ole reguleeritav 1
Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, liigutusteks, püsti 0 tõusmiseks ja liikumiseks Valgustatus Mõõdetud ei ole, subjektiivselt piisav, kohtvalgustus 2 puudub. Aknal katted Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid Tööasend Põhiliselt istuv 0 Selja asend Võimalus toetada, reguleeritav 0
1960. aastatest alates muutus paremaks. 1970. aastatel elati päris jõukalt . 15. Millised muutused toimusi tööstuses? (rajati suurettevõtted, töölised toodi Venemaalt. Oli venestamise ja looduse reostamise allikas. Eestile mittevajalik. 16. Millised muutused toimusid olmes ja elulaadis?(Sõjajärgsed aastad olid viletsad. Toiduaineid, tarbekaupasid ei jätkunud. Kasutati tutvusi kaubanduses ja müüjatele maksti altkäemaksu. Pisitasa olukord paranes elamuehitus, heakord, ilmusid autod ja mootorrattad, külmkapid ja televiisorid. Aga mahajäämus Läänest jäi.) 17. Millised muutused toimusid kultuuris? ( allutati kontrollile ja plaanile. Pidid maalima, kirjutama või muusikat tegema nõukogulikult sotsialistliku realismi põhimõõteil. Kui ei tahtnu, siis võisid vabrikusse tööle minna. Kui sõna kuulasid, siis võisid natukene ka südamelähedasi asju teha.) 18. Millised muutused toimusid isetegevuses ja seltsielus? (seltsid kaotati
Rakvere, Narva, Paide Olid mõisad, kaubateed ja kaubateede ristumiskohta tulid sulased, kes ootasid kaupmehi, et kaupa müüa. Kuna kaupmeestel oli ka asju vaja, kes ehitasid sinna maja. Tulid käsitöölised, kel tekkis üha rohkem tööd ja nad ehitasid ka enda endale majad. Tekkis turuplats, raad, raehärrad e. bürgermeistrid, rae jurist, linna foogt(maahärra esindaja, teda on ainult üks) Rae tegevusalad: linna rahanduse korrashoid, heakord linnas, kaitse kindlustamine ohu korral, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, kõrgem kohtuvõim, koolide ja kirikute järelvalve Linna tunnused: linna müür ja linnaõigus(saad kui oled vähemalt aasta aega linnas elanud) 4. Välispoliitilised olud Liivimaale 5. Pärisorjuse ja sünnismaisuse teke Linnastumine Lääne-Euroopas, nõudluse kasvamine -> Teraviljahindade tõus
· Raadi suurus sõltus linna suurusest · Raehärra pidi · Olema sündinud seaduslikust abielust · Omama kinnisvara linna piires · Kuuluma kaupmeeste hulka · Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses 3. Rae võim · Rae ülesanded olid · koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord · kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus · suuremates linnades münditi raha · Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval
1. Mis on heaoluriik , nimeta tema ülesanded ja meetmed Tööstuse arenemine ja esimeste demokraatlike valitsemisviiside kehtestamine põhjustas erilise ühiskonntatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Eesmärgiks ühishuvide pakkumine (teedeehitus, valgustus, linna heakord) ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadus...
Ruumikitsus Üldiselt piisavalt ruumi 0 töötamiseks, liigutusteks, püsti tõusmiseks ja liikumiseks Valgustatus Puudulik arvuti töökohal, 2 kohtvalgustus olemas. Võimalik segav päikesevalguse mõju, silmade ülepinged. Töö suhteliselt lühiajaline. Akendel katted Töökohtade heakord ja Hea 0 puhtus Tööasendid Tööasend Istuv, liikuv 0 Selja asend Istudes võimalik toetada ei ole 2 reguleeritav Õlgade, käte asend Üldiselt vaba, muutuv, töö 0 arvutiga 25% tööajast Pea ja kaela asend Vaba, muutuv, töö arvutiga 25% 0 tööajast
Linnade areng IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid j...
Nüüd iga 4 aasta tagant et valimised ei kattuks. · Hääletada saavad kõik selle valla või linna elanike registrisse kantud EV kodanikud ja välismaalased, kes vähemalt 18. · Kandideerida saab vaid EV kodanik, kes 18. · Valimised salajased · kandidaadid nimekirjades, või üksikkandidaadid · iga valija annab hääle 1 kandidaadi poolt · 5% künnis Volikogu ülesanded: · esindada kodanike huve · teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid · heakord, veevarustus, kanalisatsioon, tänavavalgustus, surnuaiad, turud, kohalikud haiglad, esmane sotsiaalhoolekanne, koolid · kinnitada valla/linna eelarve · kontrollida valla/linna valitsuse tegevust · kohalike maksude kehtestamine · valida volikogu esimees ja aseesimees · määruste ja otsuste vastuvõtmine · Volikogu valib linnapea/vallavanema · kes juhib valla/linna valitsuse tööd. Valitsus: valmistab ette volikogu istungid lahendab kohaliku elu jooksvaid küsimusi
Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti. Linnade elanikkonna ülikiire kasvu põhjuseks on see, et linnadesse kolib tööd ja paremaid elutingimusi otsides rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Kõrge sündimuse tõttu on ka nendes piirkondades loomulik iive väga suur. 10. 11. Agul on linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed ja immigrandid ning kus hoonestus ja heakord on märksa kehvemad. 12. Ärila ehk kesklinn, on koht kus paiknevad kõrgemate hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtete peakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid. 13. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon . 14. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon. 15. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempo on aga
........................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST.....................................4 1.1. Põltsamaa linna ajalugu....................................................................................................4 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur..........................................................................4 1.3. Haljastus ja heakord.........................................................................................................5 1.4. Infrastruktuur....................................................................................................................5 1.4.1. Teedevõrk..................................................................................................................5 1.4.2. Vesi ja kanalisatsioon................................................................................
20 Lux-i. · Liikumisanduritega min. 150 W halogeen-prozektorid auto parkimiskohtade ja jäätmekogumiskohtade valgustamiseks. · Mänguväljakutel kohtvalgus-postid (valgustustulbad). · Keldri välississepääs ja trepikoja sissepääs hämaralülitiga juhitavaks. · Trepikodade valgustites säästulambid. · Keldrivalgustite hooldus ja kontroll (NB! mattkile akendele). Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Hoovi rajatised ja heakord · Prügimajad välistavad "geoloogide" reidid. Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast. · Avalikud kohad / grillimajad-lehtlad tuleb rajada koostöös aktiivsemate elanikega. Siis jälgitakse nende heakorda ja puhtust. · Lohakus ja mustus omavad "tootmisvõimet" ja on visiitkaardiks ükskõiksusele. Hooldatud haljasala "hoiatab" sissetungijat ühistegevusest.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 336 Linnakirikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 342 Linna avalik ruum ja ühiskondlikud hooned . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 346 Linnade heakord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 348 SISUKORD 9 Linnakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Raad oli linnanõukogu. Raad juhtis linnade elu ja see koosnes raehärradest, bürgermeistritest Saksamaal ja meeridest Prantsusmaal. Raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed ning nende liikmete arv sõltus linna suurusest. Toimis ,,istuva" ja ,,puhkava" rae süsteem, kus poolt koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal. Bürgermeister ja meer olid rae juhatuse liikmed ehk linnapead. Rae ülesanneteks olid linnade majandus ja kaitseküsimused, linade heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus. Linnakogukonna liikmeks saadi kas linnas sündides, või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Linnakodaniku õigused sõltusid tööalast ja varanduslikust seisundist. Varakeskajal oli kaubanduse tähtsus tühine. Selle põhjuseks oli naturaalmajandus, linnade puudumine ja kaubanduse ohtlikkus. Linnade taasteke ja käsitöö areng andis tõuke kaubanduse arengule
eesmärkidega kursis ning järgiksid neid oma igapäevatöös. Juhendamine Kõiki töötajaid tuleb juhendada põhjalikult, kuidas töid teostada. Juhendada tuleb sellisel viisil ja niisuguses keeles, millest töötaja aru saab. Keskenduge tööga seotud ohtudele ja nendest tuleneda võivate õnnetuste ennetamisele. Motiveerige töötajaid töökohal ohutult käituma. Seadke ohutus positiivseks eesmärgiks, millel on igapäevatöös oluline koht. Tegevuse kavandamine ja töökoha heakord Põrandaid tuleb koristada ja puhastada regulaarselt, et ei tekiks ohtu libiseda või komistada seal lebavate esemete otsa. Töö kavandamine peab hõlmama ka masinate, tööriistade ja teiste abivahendite reeglipärast hooldamist, et vältida kulumisest tingitud õnnetusohtu. Hinnake õnnetuseriski iga tööülesande puhul eraldi, et oleks selge, mida tuleb ohutuse tagamiseks teha näiteks kinnitada redelid korralikult või kasutada inimeste tõstmiseks ainult selleks ette nähtud
7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunikatsioon (postiside, telefoniside, internet, infosüsteemid) Transport ( maanteed, raudteed, sadamad, lennujaamad) Ühistransport (bussid, rongid, laevad, lennukid) Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Jäätmemajandus Elamumajandus 8)Loetle tehnovõrke.Elekter, gaas, soojus, vesi, reovete kanalisatsioon, sadevete kanalisatsioon, drenaaz, side. 9)Selgita mõisteid haljastus ja heakord. Kõrghaljastus(puud), keskhaljastus(põõsad, hekid),madalhaljastus(muru, lilled) 10)Selgita mõisteid ehitis, hoone, rajatis. Ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevse tulemusena ehitatud terviklik asi; Hoone maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis. Rajatis maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone, teed, sillad, mobiilimast. 11)Milles poolest erinevad teineteisest hoone suletud brutopind ja netopind
Tartus oli reidents Toomemäel. Sageli suhted linna- ja maaisanda vahel olid halvad. Toompea oli piiratud müüriga. Vahel pandi värav kinni, et maaisanda mehed linna ei pääseks ja vastupidi. Maaisanda ja linna vahelised suhted ei pruukinud head olla. Rae ülesanded: · Hoolitseda linna sissetulekute eest. Linna kodanikud olid maksustatud. Samas tuli linnale maksta ka tolli. Koguti kaupadelt, mida toodi väljaspoolt Vana Liivimaad. · Linna kindlustused ja linna heakord. Linna oli piiratud müüriga. Seda tuli parandada, heakord regullerida tuli seda, millised näevad välja linnatänavad. · Linn pidi soodustama ka käsitöö ja kaubanduse arendamist, pidi hoolitsema hariduse andmise eest, vaeste eest, tõbiste eest. · Rae käes oli ka kohtuvõim. · Mingis mõttes jälgis ka linnaelanike isiklikku elu. Nt, et ei oleks liiga priiskavad. Oli paikapandud, millised ehted, riided jne. Ka pulmakülaliste arv oli ettemääratud
- raehärrad tavaliselt jõukad kaupmehed liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) ½ koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal ("istuv" ja "puhkav" raad) - bürgermeister (Sks.) rae juhatuse liige = linnapea - meer (Pr.) (Tln.-s 15.saj. 4 tk.) · Rae ülesanded: linnade majandus ja kaitseküsimused linnade heakord vaestehoolekanne kohtumõistmine välissuhtlus (teiste linnade või senjööridega) · Linnakodanik - pürjel e. bürger - oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik · Linnakogukonna liikmeks saadi: linnas sündides rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist NB! Linnakodaniku õigused sõltusid: tööalast (N: jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) varanduslikust seisundist (N: majaomanikel teatud eesõigused)
20) KOV ülesanded. V: Põhi- ja gümnaasiumiharidus Noorsootöö Vanurite hoolekanne Sotsiaalabi ja-teenused Ühistransport ning kohalike teede ja tänavate korrashoid Avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine ja hooldamine Veevarustus ja kanalisatsioon Elamu- ja kommunaalmajandus Ruumiline planeerimine ja ehitustegevuse suunamine Jäätmehooldus Heakord 21) Milline on Eesti kohtusüsteem? V: Kolmeastmeline. Esimeses maa- ja halduskohtud, teises ringkonnakohtud, kolmandas riigikohus.
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega
Kohalikud küsimused: Kõik, mis on selgesõnaliselt seadustega antud. Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus, kommunaalvõrk, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse, päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid. MITMETASANDILINE VALITSEMINE Valitsemine-valitsetus Poliitika ja valitsemise keerukustumine postmodernses teabeühiskonnas. Püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine ja majanduslik tõhusus. Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja
vastuvõtt, raamatukogu, kauplus, postkontor). Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt 1.2 Haljastus ja heakord Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark, Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks
kõnniteelt alla sõitu ja siis käruga kõnniteest alla saada. peab päris tugevasti sikutama. Kärud viiakse üldjuhul välisukse Käru jaoks eraldi paviljoni ei juurde või sisse tagasi. ole, tuleb kas tagasi poodi viia või ukse juurde välja jätta. Puhtus ja heakord Kuna Selveri parkla on hiljuti Parkla aegajalt prahine, kuna ettevõtte territooriumil asfalteeritud siis tundub väga noored kasutavad seda õhtuti korralik ja puhas. Kuna kokkusaamis paigaks, kuid Põlva üldjuhul kasutatakse seda poe Tarbijateühistul on palgatud lahtioleku ajal siis see ka koristajad, kes ikka ilmselt tagab parkla puhtuse
Kohalikud omavalitsused (KOV) Vald Linn Tunnused: 1. Valitav esinduskogu 2. Iseseisev eelarve Volikogu- valitakse 4 aastaks 16 aastane elanik saab valida 18 aastane EV või EL kodanik saab kandideerida Volikogu võib olla 7-79 liikmeline. Vallavanem, linnapea- moodustavad valla- või linnavalitsuse KoV ülesanded: 1. Kohaliku elu korraldamine 2. Hariduse-, kultuuri korraldamine 3. Sotsiaalhoolekanne 4. Transpordi korraldus 5. Heakord 6. Kommunaalteenused Rahalised allikad: Üksikisiku tulumaks Maamaks Keskkonnatasud Kohalikud maksud (nt. Parkimistasu, paadimaks jne) Vara müük/rent EL toetused Laenud Toetus riigieelarvest Kohtusüsteem RIIGIKOHUS RINGKONNAKOHTUD (Eestis 2- Tallinn, Tartu) MAAKOHTUD (4- Pärnu, Harju, Viru, Tartu) HALDUSKOHTUD Apellatsioon- alamastmekohtu otsuse edasikaebus ringkonnakoohtusse
Piigete kuhjudes võivad tekkida väsimus, peavalud, (klieitidega suhtlemiie, stressi juhtimiie jms.) uiehäired, stress, depressiooi, läbipõlemiie. Orgaiiseerida ühisüritusi ja soodustada tervist säilitavaid /taastavaid tegevusi. Ruumi heakord Kõik ruumid Mureieiud põraidakatte praod koguvad mustust ja II Desiifitseerida regulaarselt, pöörata suuremat tolmu, mida oi halb eemaldada. tähelepaiu koristamise kvaliteedile.
antud piirkonda. Lisaks toetatakse sihtkohta riiklike ja rahvusvaheliste investeeringutega. Tabel 1. Kernu valla turismivaldkonna SWOT analüüs Tugevused (Strenghts) Nõrkused (Weaknessess) · turismivaldkonnas palju ettevõtteid; · info vähesus · saadaval investeeringutoetused · nõrk koostöö reisikorraldajatega · koostöökogemuste olemasolu · heakord (nii suvila- kui paiksete elanike · Laitse-Ruila piirkonna turismialane poolt) ettevõtlus teenuste mitmekesisus · nõrk koostöö omavalitsusasutuste ja · Tallinna lähedus ettevõtjate vahel · raudtee olemasolu · koosturundamise vähesus · mitmekesine pärandkultuur · ühiste sümbolite (nimetajad, logod
üürimisel/rentimisel/müümisel igapäevaste hoolduskulude taseme hindamiseks – halduri poolt väljastatavale õiendile lisatav majandamise aruanne. Kinnistu majandusaasta aruanne / majanduskava Kood Tegevused Plaan 12 Selgitused Keskmine Aasta 2 EEK/m kuud EEK/kuu EEK 100 Haldusteenused 110 – 190 200 Tehnohooldus 210 - 290 300 Heakord 310 – 390 400 Remonditööd 410 - 490 500 Omaniku koohustused 510 - 590 600 Kom. Teenused 610 - 640 700 Tugiteenused 710 - 790 Kulud kokku (EEK) Eel kalkulatsiooon – kui korteriühistut moodustatakse. Näiteks asutamisega seotud kulud. Kõiki rahavooge kirjeldatakse kassapõhjalisena, s.o. eeldatud kulude tekkimise kalendrikuu lõikes. Koostatud eelkalkulatsioon saab olla ühistu asutamisteenuse
Sellisel meetodil oli puhkaval koosseisul võimalik tegeleda oma elatise teenimisega. Rae ülesanded olid algul põhiliselt majanduslikke küsimuste lahendamised-turukorraldamine, maa-alade andmine kauplustele. Veel olid ülesanneteks normiandlus ning administratiivne tegevus.Normiandlus nägi ette linnaseaduste tühikute täitmist. Seda tehti igal aastal linnakodanikele teatavaks ettelugemisega raekoja ees. Administratiivse tegevuse alla läks linnakaitse varustamine, heakord jne. Rae ülesanded olid järgmised: 1)linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine 2)abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks 3)linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega 4)hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5)hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest- hospidalid 6)kohtumõistmine 7)kodanike julgeoleku tagamine 8)hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest Raad käis koos raekojas
tehnoloogilised lahendused koos seadmete spetsifikatsioonidega. Lahendada jäätmekäitluse tehnoloogia. Põhiprojekti koosseis: Asendiplaan Arhitektuuri osa Sisekujundus Sisseehitatud ja eritellimusel valmistatava sisustuse joonised põhiprojekti mahus (riietehoid, eriklasside {füüsika, keemia...} tehnoloogilised lauad jne) Ehituskonstruktsioonide osa Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa Kütte- ja ventilatsiooni osa Elektri ja nõrkvoolu paigaldise osa Haljastus, heakord Krundisisesed välisvõrgud Põhiprojekti mahus peab olema antud lahendus toitlustustehnoloogia (sh köögi tehnoloogia seadmete valik ja paigutus kuum köök, toidu ettevalmistus ruumid, köögi personali ruumid jne), jäätmekäitluse, tootmistehnoloogia ja päästeteenistuse liikumisteede kohta. Põhiprojekti koosseisu kuulub ka hooldusjuhendi koostamine. Tööde teostaja kohustuseks on projekteerimistööde käigus Tallinna linna ja
· Tulekahjud-alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks d) agulid - ilma kaitseta eeslinnas, kus elas vaesem rahvas 3. Linnade valitsemine a) raad - linnavalitsus · Tln 24 raehärrat (pooled valitsesid ühel aastal, teised järgmisel, palka ei makstud) · 4 bürgermeistrit rae juhatus · 1 sündik juuraharidusega seadusetundja · Linnafoogt maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal b) Rae ülesanded · Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid) · Heakord (hügieen, tänavad) · Kindlustuse korrashoid · Kirikute ja koolide eest hoolitsemine · Tõbiste ülalpidamine · Kodanike julgeolek (tuleohutus, öörahu, kohtupidamine) · Piirasid linlaste liigset priiskamist (pulmade suurus, rõivamood) 4. Kaubandus ja käsitöö a) Gild kaupmeeste kutseühing · Tähtsaim suurgild koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed · Mustpeade gild koondas vallalisi kaupmehi b) Kauplemine
Biolagunevate jäätmete äraveoga tegelevad firmad Eestis tegeleb jäätmete veoga palju ettevõtteid. Allpool on välja toodud 21 firmat üle Eesti kes tegelevad otseselt jäätmete, sealhulgas ka biolagunevate jäätmete veoga. 1. AS Cleanaway 2. Hiiu Autotrans 3. Prügivedu Grupp OÜ 4. Adelan Prügiveod OÜ 5. Ragn-Sells AS 6. Vaania AS 7. Maardu Linnahoolduse OÜ 8. AS Tallinna Vesi 9. OÜ Türi Elko 10. OÜ Resk 11. Pangavesi OÜ 12. Põlva Heakord AS 13. Minu Vara Lääne AS 14. OÜ Prügi-mees 15. AS Saare Kommunaal 16. OÜ Järvakandi Kommunaal 17. OÜ Fasetra 18. OÜ Tormolen 19. Võru Onkel OÜ 20. OÜ VSA Eesti 21. As Veolia 5. BIOKÄITLUS Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne
koormakilega ning tüved kaitsta laudadega. Prügi ja jäätmed paigaldatakse eelnevalt pakituna ja sorteerituna spetsiaalsetesse plastkonteinerisse. Prügikonteinerid asuvad hoone põhjal, teede juures. Radoonisisalduse täpsustamiseks teostada radooniuuring põhiprojekti staadiumil. Ehitustööde ajal korraldab ehitusplatsi hoolduse ehitaja, kooskõlades selle eelnevalt Tellija esindajatega. Pärast ehitustööde lõppu tuleb kõik ehituspraht krundilt koristada ning tagada selle esialgne heakord. Eeldatavad ehitusjäätmed ja nende käsitlemine: Ehitusjäätme nimetus Kogus Käsitlemine 1 Väljakaevatav pinnas ~1080 m3 50% veetakse prügilasse 35% kasutatakse tagasitäitel 15% kasutatakse haljastusel
Vaatekoha asukoht Sobiv I Tool Reguleeritav, stabiilne, käetoed olemas I Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, I liigutusteks, püsti tõusmiseks ja liikumiseks Töökoha heakord ja puhtus Hea I Nägemiselundite koormus Pidev suur koormus kuvariga ja II Teha regulaarselt puhkepause, paberdokumentidega töötamisel viib silma stressi, et lasta silmal lõõgastuda,
teede ja tänavate korrashoid o Maakond on riiklik halduse üksus. Maakonda juhib maavanem, kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus 5-ks aastaks o Vald ja linn on iseseisvad kohaliku omavalitsuse üksused. Esinduskogu- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga 4 aasta tagant. ÜLESANDED: o korraldada sotsiaalabi o Noorsootööd o Jäätmehooldus o Heakord o Teede- ja linnatänavate korrashoid o Ruumiline planeerimine Haldusreform - Kohaliku omavalitsuse kohta peab olema vähemalt 5000 elanikku (200st omavalitsusest jääks alles vähem kui 100) o Eesmärk on toetada omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu avalike teenuste pakkumisel, konkurentsi suurendamine. Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Igas omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest
Oli täiesti omaette valdus. (Nt Toompeal asus maahärra residents, Tartus oli Toomemägi.) Linnarael polnud seal mitte mingit võimu. Sageli suhted linna ja maaisanda vahel olid halvad. Millega tegeles RAAD? Hoolitses linna sissetulekute eest. Kust raha saadi? · Linnakodanikud olid maksutatud, kuid samas linnale tuli maksta ka tolli: rael oli õigus seda nõuda kaupadelt, mida toodi Vanalt-Liivimaalt. · Linna kindlustused ja heakord. Tuli reguleerida seda, millised tänavad välja näevad (reovesi, prügi). · Linn pidi soodustama käsitöö ja kaubanduse arendamist. · Linn pidi hoolitsema hariduse(hospidal), vaeste(vaestemaja) ja tõbiste eest. · Kodanike üle mõistis kohut RAAD. · Raad jälgis ka linnaelanike isiklikku elu (ei oleks liiga priiskavad: riided, ehted). · Raeliikmeks oleks oli ELUAEGNE. Uusi liikemieid valis raad ise suurkaupmeeste seast.
käitumiskorra, tegi asulast linna •Eesti linnadel oli 3 tüüpi linnaõigused: 1) Lüübeki lõ (Saksa)- Narva, Rakvere, Tallinn 2)Riia lõ (omakorda Hamburgilt üle võetud)- Viljandi, Tartu, Uus-Pärnu 3)Vana-Pärnu lõ ehk piiskopiõigus 1248 – Tallinn sai endale linnaõiguse 1563 – Kuressaare sai endale linnaõiguse Raad (rat-sk. nõukogu) – linna võimuorgan, kõrgeim kohtuvõim linnas Rae ülesanded – 1) linna sissetulekud, heakord, kindlustamine 2) kaitsta linnahuve 3) rakendada abinõusid kaubanduse ja käsitöö arenguks 4) hoolitseda vaeste ja tõbiste ülapidamise eest 5) kanda hoolt kirikute ja koolide eest Gild – suurem käsitööliste või kaupmeeste ühendus [Kanuti(saksa soost käsitöölised), Oleviste gild(eesti soost kt-d), Toomgild ( Toompea kt-d)]
või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel. Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud · kaupade ja teenuste müük jms Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on : · kohalike küsimuste lahendamine · kohalik heakord · kohalik veevarustus · kohalikud teed ja tänavad · kohalikud turud · haiglad, koolid, lasteaiad 2) Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused. Keskonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
