Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

"skandinaavia" - 1433 õppematerjali

skandinaavia - Norra oli Taani võimu all. Rootsis põimusid reformatsioon ja püüded vabaneda Taani võimu alt. 1523 Rootsi kuningaks valitud Gustav I Vasa lõi Taanist lahku. Soome oli Rootsi võimu all.Itaalia-poliitiliselt killustunud, jõukas, meelitas ligi vallutajaid. Põhja-Itaalia pärast pidasid Itaalia sõdu Hispaania ja Prantsusmaa.
11
ppt

Skandinaavia ruunikiri

Ruunikiri võeti kasutusele hiljemalt III sajandil Taanis, kust see levis edasi mujale Skandinaaviasse Ruunitähestik Ruunitähestik ehk futhark koosnes algselt 24 tähest. Viikingiaja alguseks oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. Enamus ruunitekstid olid väga lühikesed ja koosnesid ainult nimest või ühest lühikesest lausest. Ruunikivid Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Pildikivid Peamiselt Gotlandil esinevad, rauaaja lõpust pärinevad reljeefsete kujutistega kaunist...

Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
15
sxw

Skandinaavia Mütoloogia

Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3.2 Loki 8 3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr...

Ajalugu - Kutsekool
125 allalaadimist
10
pptx

Skandinaavia keskajal

Skandinaavia keskajal Sisukord Skandinaavia ühiskond Normannid LääneEuroopas Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Stavekirke Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavia ühiskond Põlluharimine Karjapidamine Küttimine Kalapüük Jõukas ülikkond Vabad inimesed ­ bondid Tingid ­ alltingid Konungid Skandinaavia ühiskond Meresõidu ja kaubavahetuse suurenemine ­ juhused ­ rünnakud Maapuudus Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad ­ nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad ­ normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa ­ skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk ­ Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust Viikingite retked vaibusid Kindel siseolu, vägivalla taunimine Uued rüüstajad ­ eestlased ja kuralased Stavekirke ­ Skandinaavia varakeskaegne puukirik Norra Rahv...

Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist
1
docx

Himaalaja, Andid, Alpid, Skandinaavia

Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, Panama, Ecuadori, Prantsusmaa, taalia, veitsi, Austria, Norra, Rootsi ja Soo India ja Pakistani territooriumil Colombia, Boliivia, Peruu, Saksamaa, Sloveenia, Monako ja territooriumil Tsiili ja Argentina Liechtensteini territooriumil. territooriumil. Kirjeldus maailma kõrgeim mäestik, tähtis Maailma pikim mäestik Euroopa kõrgeim mäestik. Asub Skandinaavia po kliimapiir, ta eristab niisket Lõuna-...

Geograafia - Põhikool
17 allalaadimist
5
doc

Skandinaavia müüdid, jumalad

pajatati panteonist , mille kõige vägevamad jumalad olid sõdalased ise- nutikas kõikenägev väepealik Odin , tugev ja lihtsakoeline Thor. Lõpuks pidi kogu jumalate ja inimeste maailma olematuks muutma viimne heitlus ehk kokkupõrge hea ja kurja vahel, mida viikingid nimetasid Ragnarök'iks. 1.Maailma tekkimine Maailm kasvas müütide vältel hiiglasuurest kuristikust Ginnungagap'ist. Lõunas piirnes kuristik tule asupaiga Muspell'iga, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhjas piirnes kuristik pakasemaa Niflheim'iga , millest sai pärast poole surnute maa. Hvegelmeri nime kandvast vulkaanikatlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma teed Ginnungagappi. Need said jääks ja täitsid lõhandiku. Kerkides sai jää kokku Muspell'iga ja kuidagi moondus savi. Lõpuks tuli savisse elu ja sellest sai ürgse paka...

Ajalugu - Põhikool
90 allalaadimist
2
doc

SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL

klass: SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL Maailmakirjandusse tulid Skandinaavia maad 19.sajandi lõpus. 1870-80ndaid nimetatakse läbimurdeaastaiks, romantism oli hääbumas, tekkis vajadus uue kirjanduse järgi. Tekkisid ja segunesid realism, naturalism, sümbolism ja romantism. Nende suundumuste vahel oli teatud võitlus, täheldatav ka ühinemise printsiip. S.Kierkekaard, kes mõjutas oma vaadetega näiteks Ibsenit, aga ka 20.sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906)...

Kirjandus - Keskkool
24 allalaadimist
2
docx

Šamanism, viikingid ja skandinaavia rahvad

Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu ­ samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon ­ mitte amet, elab muu rahva hulgas tavalist elu ja...

Kultuurilugu - Keskkool
6 allalaadimist
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi periood...

Ajalugu - Keskkool
23 allalaadimist
5
docx

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

Skandinaavia Bondid ­ taluperemehed Varjaagid ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid ­ kohalikud koosolekud Ragnarök ­ hea ja kurja viimne võitlus Alltingid ­ maakondlikud Ruunikiri ­ vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi ­ haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid ­ kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid ­ viikingite nimetus (põhja Saaga ­ vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid ­ orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev ­ suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maap...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
9
pptx

Viikingite esitlus

klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 Click icon to add picture Click icon to add picture Viikingid Ülaltoodud pildil on viikingid. Miks algasid viikingretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad...

Ajalugu - Põhikool
6 allalaadimist
3
doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri....

Ajalugu - Keskkool
40 allalaadimist
21
ppt

Hoolekande hetkeseis euroopas

2009 Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. abi andmise meetmete eelistamine, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendavad abivajadust pikemas perspektiivis Institutsiooni paigutamisele kodus elamise toetamise võimaluste eelistamine kodusarnaste hoolekandeasutuste loomine ning hoolekandelise abi pakkumine võimalikult inimese kodu lähedal niivõrd kui see on võimalik Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimese olukorra parandamisel on oluline kõikide osapoolte sh inimese enda, perekonna, ülejäänud ühiskonnaliikmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse aga ka tööandjate panus. Oluline...

Pedagoogika alused - Tallinna Pedagoogiline Seminar
55 allalaadimist
3
docx

Gooti arhitektuur

Gooti arhitektuur. · 12. Saj. Lõpp ­ 13. Saj. Algus 16. Saj. Algus · Tekkis Prantsusmaal. 1144. Aastal Saint- Denis' kloostri ümberehitusega. · Romaani stiili jätk · Levib Lääne- Euroopas · Stiili nimetus tinglik, halvustav · Iseloomustus: peensus, õhulisus, kergus, kõrgus · Kõige tähtsam kirikuarhitektuur, kuid oluliseks muutub ka linnaehitus, kindluse arhitektuur. · Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ­ ristlillik, Gooti aken ­ suur, tavaliselt terava tipuga ja kivist liigendusega, fassaad (läänes)...

Kunstiajalugu - Keskkool
26 allalaadimist
6
doc

Skandinaavlaste põlvnemine

Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" ­ kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Loodusloole".2 Levin...

Ajalugu - Tallinna Ülikool
19 allalaadimist
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg ­ periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa oli...

Ajalugu - Keskkool
306 allalaadimist
10
doc

Ajaloo referaat - Skandinaaviamaad uusajal

sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastaid, mis t...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
1
docx

Ürgaeg

t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erinevat etnilist...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
1
docx

Kes olid viikingid- loojad või hävitajad?

Viikingite hulks kuulusid lisaks talupeogadele veel ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised, laevaehitajad aga ka kuningad, kes olid tavaliselt tüürimehed, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingid olid veel maadeavastajad, kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil ­ Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa ning umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse. Mujal, näiteks Inglismaal, asusid viikingite väesalgad elama vallutatud maadele, harisid seal põldu ja lõid sidemeid kohalike elanikega, või asutasid kaubanduskolooniaid, nagu Dublinis. Enamasti võib arvata, et viikingid olid pigem hävitajad. Nad olid siiski mereröövlid ning tegelesid ka kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlase, kes käisid retkedel põllutö...

Ajalugu - Põhikool
16 allalaadimist
12
pptx

Noor-Eesti

NoorEesti JanRoss Liiver Triin Narva Rasmus Suik Peeter Roop 11A Tegutsemisaastad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige 19051915 [1] Teine tase Kolmas tase Neljas tase Eesmärk avardada eesti Viies tase vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja...

Ajalugu - Põhikool
9 allalaadimist
2
doc

Ühiskonna kontroltöö

Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskorralduse...

Ühiskonnaõpetus - Põhikool
6 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun