Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vitamiinid" - 1142 õppematerjali

vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest • vitamiinid on eluks hädavajalikud • nende kestev vaegus on organismile kahjulik • vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust • vitamiinid ei asenda teisi toitaineid • üks vitamiin ei asenda teist vitamiini • vitamiinide liigne ületarbimine on kahjulik • vitamiinid ei ole rakkude ehitusmaterjaliks Juba väike kogus vitamiine on organismile väga oluline.
thumbnail
6
doc

Vitamiinid

Vitamiinideks nimetatakse eluks vajalikke madalamolekulaarseid, bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Kõik looduslikud vitamiinid on orgaanilised ained, mida leidub vaid elusas looduses. Organismis toimib üle 20 vitamiini. Vitamiine hakati tähistama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamise järjekorras. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. A-vitamiin See mõjutab nägemisteravust. Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus.

Bioloogia → Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
23
odt

Vitamiinid

Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga.

Bioloogia → Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vitamiinid

Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides.

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vitamiinid

Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel).

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vitamiinid

tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korralikult, ehk nagu kirjas on meie tervis palju parem. Tervis ja vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatute mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida.

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Vitamiinid

Kus saab? Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida Vitamiinpreparaadid Tähtis teada! vitamiinid on eluks vajalikud nad ei oma sisulist energeetilist väärtust nad ei asenda teisi toitaineid üks vitamiin ei asenda teist vitamiini nad pole rakkude ehituskomponendid vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik Tähtsamad vitamiinid A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin

Bioloogia → Algoloogia
4 allalaadimist
thumbnail
48
doc

VITAMIINID

Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Vitamiinid

POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud · Iiveldus oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus, neutropeenia, naha pigmenteerumine jne. · Raseduse ajal võib liigtarvitamine põhjustada loote arenguhäireid (näo ja kõrvade düsmorfogenees, südame väärarengud) Vitamiin D (kaltsiferoolid) ­ antirahhiitilised vitamiinid Nimetused: kolekaltsiferool (D3), ergokaltsiferool (D2) Metabolism: Loomne toit: · Imendub passiivse difusiooniga peensooles (mitsellides) (imendumist pärsib nt kiudainete liig, oraalsed kontratseptiivid, alkohol) Nahk: · UV kiirgus = 7-dehüdrokolesterool kolekaltsiferool (DBP transpordib maksa) Maksas: D3 oks. 25-hüdroksükaltsiferool (peamine salvestus- ja ringlusvorm)!!! · DBP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli neerudesse kaltsitriool!

Keemia → Biokeemia
138 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vitamiinid

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks

Keemia → Toidukeemia
54 allalaadimist
thumbnail
126
ppt

Vitamiinid

Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vitamiinid

Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja ...

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Vitamiinid

VITAMIINID Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vitamiinid

Klass: 10. Kuupäev: ________ Nimi: _ Mihkel Härm___________ VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: Vitamiinid- Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained. Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate.

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vitamiinid

TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A​ ​(RETINOOL) *nägemisel​ ​valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev​ ​molekul. pimeduses) *​ ​osaleb​ ​epiteeli,​ ​sealjuures *lima​ ​tekke​ ​häirumine(kuiva eriti​ ​silma​ ​limaskesta silma​ ​sündroom) arengus​ ​ning *​ ​naha​ ​kuivus immuunsüsteemi​ ​töös. *​ ​naha​ ​vananenud​ ​välimus *osaleb​ ​epiteeli​ ​ning *kasvuhäired naharakkude​ ​arengus. *platsenta​ ​kasvuhäired *võtab​ ​osa​ ​kõhre​ ​ja​ ​luukoe *sugurakkude ...

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vitamiinid

Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Vitamiinid

Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi.

Keemia → Üldkeemia
14 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Vitamiinid

Klass: 11. Kuupäev: ________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: vitamiinid, ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos. VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse.

Keemia → Toidukeemia
8 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

VITAMIINID

VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid ­ heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained

Meditsiin → Biomeditsiin
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vitamiinid

Tähtnimetus Keemiline ja Biofunktsioon organismis Dafitsiidist põhinimetus tulenevad probleemid Vitamiin-A Retinool Nägemine, luude kasv, terve A-vitamiinipuudus epiteelkude, antioksüdant põhjustab naha ja Pimedaks jäämine, limaskestade kuivust silmapõletik, kuiv nahk, nohu, ning nägemishäireid. Vajalik nägemisele, naha- ja limaskesta rakkude arengus, luukoele, sealhulgas hammastele. A-vitamiin on tähtis antioksüdant, ta on antikantserogeense toimega. Vitamiin-D Kaltsif...

Keemia → Biokeemia
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vitamiinid

BIOLOOGIA VITAMIINID N. Lunin tõestas teaduslike ekperimentidega vitamiinide vajadust · Hiired vajavad peale teiste toidukomponentide normaalseks elutegevuseks mingeid asendamatuid aineid · 1880a. · C. Funk 1911. A hakkas kasutama nimetust vitamiinid · Ühend omas aminorühma .. elu amiin · Tänapäeval tuntakse üle 20 erineva vitamiini. Vitamiinide iseloomustavad tunnused: · Bioaktiivsus. Omavad regulatoorset efekti ainevahetusprotsessides · Neid ei sünteesita inimese organismis, vaid peab saama toiduga · Liitensüümides vajalikud ehitusosad, neid nimetatakse KOFAKTORITEKS Liitensüümid vajavad töötamiseks vitamiine Vitamiine saame: · Toidust(valdav osa taimsest toidust)

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vitamiinid

Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust,

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vitamiinid

Referaat ,,Vitamiinid" Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vitamiinid

Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke ho...

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Vitamiinid - referaat

11. Soovituslik kirjandus 17 Sissejuhatus. Tänapäeval inimesi üha rohkem huvitab millest koosneb nende toidulaud,mida sisaldavad toiduained mida igapäev toidulauale pannakse. Jälgitakse toiduetikettidelt leiduvad informatsiooni. Toiduained aga sisaldavad vitamiine,valke süsisvesinikke ja palju muud. Kuid mis siis ikka on vitamiin, kus neid leidub ning kuidas on vitamiinid meile kasulikud või kahjulikud. Vitamiinide põhiallikateks on toit, mis annab põhiosa ning enamik pärineb toidu taimsest osast, teiseks allikaks on inimese seedekulgla mikrofloora tegevus ning loomulikult ka vitamiinide preparaadid. Raamatu ,,Vitamiinid,, (1) autorid arvavad, et enamus haigusi ning muud terviserikkeid on tihedalt seotud vitamiinide puudusega organismis. Halb toitumine ainuüksi haigusi ei tekita, küll aga soodustab nende teket.

Bioloogia → Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rasvlahustuvad vitamiinid

Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiinide põhireedel: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Oluline soovitus : pikaaegse parenteraalse toitumise korral tuleb silmas pidada vitaminide defitsiidi tekkevõimalusi ning lisada vitamiine haigete parenteraalsele toidule. Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB VÄLIMUSE EEST R=CH2OOR1 = retinooli ester Üldnimetus on retinoidid. Juba vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja raviks soovitati maksaekstrakti. Ühendi eraldas munarebust ja võist E. McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab li...

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Toisulisandid, vitamiinid

[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT.....................................................................................................................

Meditsiin → Terviseõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vitamiinid - konspekt

Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks.

Keemia → Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Raseda vitamiinid

Bio-Multi Elevit Pregnacare Pregnacare+Omega3 Vitrum Prenatal Livol Multi Total PregnaCaps Raseda vajadus A - 1,2 mg 6 g 400 g 800­1100 g (Max 2.5 mg/p) B1 0.6 mg 1.55 mg 3 mg 3 mg 2.8 mg 1.05 mg 0.5 mg 1.6-1.7 mg B2 1 mg 1.8 mg 2 mg 2 mg 3.2 mg 0.8 mg 1.6-1.7 mg B3 20 mg 17­20 mg B6 0.9 mg 2.6 mg 10 mg 10 mg 6 mg 1.5 mg 1.25 mg 1,5­1,6 mg B12 1.5 g 4.0 g 6 g 6 g 9 g 1.5 g 2 g 2­2,6 g C - 100 mg 70...

Toit → Toitumine
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ravimtaimed-vitamiinid

KORDAMINE RAVIMTAIMED, VITAMIINID 1. Millal võib ütelda, et ravimtaime puhul on tegemist ravimiga? Kui ravimtaim on ravimiametis nimetatud seal olevas loetelus, on ta määratletud ravimtaimena. Kui preparaat sisaldab ravimtaimi, siis peavad nad olema registreeritud raivimina. 2. Kes teostab järelevalvet toidulisandite üle? Toidulisandite üle teostab järelvalvel veterinaar- ja toiduamet. 3. Kuidas suhtuda ravimtaimede kasutamisse rasedatel? Mida vähem seda parem. 4. Milliseid üldiseid kõrvaltoimeid võivad ajaliselt ravimtaimed põhjustada? Varajased ja hilised. Seedehäired, allergiad, maksa- ja neerufunktsiooni häired. 5. Miks võiks regulaarselt kasutatavate taimsete preparaatide kasutamise lõpetada vähemalt 2 nädalat enne kirurgilisi sekkumisi? Antud preparaatidel võib olla koostoimeid ravimitega! Peamine mhhanism CP450 ensüümsüsteemi mõjutamine. Toimed kehvasti dokumenteeritud. Üldine seisukoht on, et toodete tarbimine võiks oll...

Meditsiin → Meditsiin
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vitamiinid, mineraalid

Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne minera...

Toit → Toitumisõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vesilahustuvad vitamiinid

Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vitamiinid-KQH

Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega. Biofunktsioonid Biotiin on liitensüümide koensüüm. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab Gle-süntees...

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel

Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 2 Sissejuhatus Toit, mida me sööme, sisaldab erinevaid aineid, mis on vajalikud kõikide organite normaalseks toimimiseks. Need aitavad tugevdada keha, tervendada või kahjustada tervist. Vitamiinid on üks tähtsamaid, elutähtsaid toitaineid koos valkude, rasvade ja süsivesikutega. Sõna "vitamiin" pärineb ladinakeelsest sõnast "vita", mis tähendab "elu". Enamik neist siseneb kehasse toiduga ja ainult mõned neist sünteesitakse soolestikus elavate mikroorganismide kaudu, mis selles elavad, kuid sel juhul ei ole need alati piisavad. Paljud vitamiinid hävitatakse kiiresti ja nad ei kogune organismis õigetes kogustes, nii et inimene vajab neid toiduga pidevat tarbimist.

Keemia → Orgaaniline keemia
11 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Rasvas lahustuvad vitaminid

Rasvas lahustuvad vitaminid. 22.11.2009 Margus Mäeste VITAMIINID Vitamiinid on vältimatult vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese töövõimet ja parandada enesetunnet. Inimese toit peab sisaldama vähemalt kakskümmend vitamiini, mis teatavas kindlas koguses on inimorganismi normaalseks arenemiseks ja eluks tingimata vajalikud. Tavaliselt jaotatakse vitamiinid kahte rühma:

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia konspekt - Vitamiinid

Vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin - retinoidid A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks,

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vitamiinid, toitained, mineraalained

päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Mis on vitamiinid?

Mis on vitamiinid? Mis on vitamiinid? Nad on madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine?

Keemia → Biokeemia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vitamiinid ja mineraalained

Vitamiinid D- vitamiini on vaja: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetrakdist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagami...

Toit → Toiduainete õpetus
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rasvlahustuvad vitamiinid konspekt

Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid.

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

Seleen Leidub ­ pärm, krevetid, krabid, tailiha, piimaproduktid, sibul. Toksilisus ­ esinevad seedetrakti vaevused, nahalööbed, juuste väljalangemine, küünte haprus ja nende värvi muutus, väsimus kõrgenenud ärritavus, hingeõhus küüslaugu sarnane lõhn. Karotenoid Vajalik kaitsevõime suurendamiseks, vähieelsete seisundite pidurdamine ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine. Leidub ­ hernes, aeduba, petersell, salat, seller, porgand. Antioksüdandid ­ vitamiinid E, C, kartenoidid, koeensüüm Q10, tsink, seleen

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tähtsamad vitamiinid

päevane parandavad tunnused halvendavad ja tarbimine, vajadust parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või, munad, rasvhapped diabeet,

Keemia → Biokeemia
249 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Mineraalid ja vitamiinid

Sisukord Sissejuhatus Tegin referaadi mineraalide ja vitamiinide kohta, mida vajavad meie küüned. Mineraale ja vitamiine leidub väga paljudes toiduainetes, mida me ka igapäevaselt tarbime. Vitamiinid on eluks vajalikud ja nad ei asenda toiduaineid, seega on need inimese organismile väga vajalikud. Vitamiinid ei anna meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud.

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Loengud VI-VIII

· Maks, munakollane, täistera, õllepärm Se: · Glutatiooni peroksüdaasi kofaktor reguleerib vabade radikalide hulka · Toimib koos vit E-ga · Prostaglandiinide süntees kudede elastsus · Sisaldavad krevetid, krabid, lõhelised, õllepärm, piimatooted Ni-- vereloome B -- sv. metabolism, vereloome Si ­ kõhredes, kõõlustes, veresooneseintes Sn ­ Hb sünt. As ­ Hb sünt. 8. Vitamiinid (7. loeng) · Põhiteesid · Varu ajaline kestus · Koensüümsed vitamiinid · Vitamiinide defitsiidi põhjused · retinool · antioksüdantsed vitamiinid 9. Hapniku kasutamine organismis 4,5 miljardit aastat tagasi puudus Maa atmosfääris hapnik. Hapnik ilmus atmosfääri ~2 miljardit aastat tagasi kui seal olid juba mõnda aega, ~ miljard aastat elanud fotosünteesivad organismid, sini- ja rohevetikad

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 800­1000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puh...

Toit → Toiduained
31 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Antioksüdandid

elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · Pidurduvad vananemisprotsessid. · Alaneb kolesteroolitase. · Väheneb ateroskleroosi risk. · Väheneb südamehaiguste ja insuldi risk. · Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid. · Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne.

Loodus → Keskkond
26 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Koensüümid ja vitamiinid

funktsionaalrühmadest ­ ensüümid kasutavad kofaktorite abi Kofaktorid võivad olla · Orgaanilised molekulid · Organometallilised molekulid Koensüümid · Metalliioonid Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid ­ koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima ­ peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) ­ NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) ­ FMN, FAD Tiamiin (B1) ­ tiamiin pürofosfaat

Keemia → Keemia alused
52 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

..................................................................... 23 Päevakübar............................................................................................................................27 Mesi.......................................................................................................................................31 Mumio...................................................................................................................................34 Vitamiinid............................................................................................................................. 35 Mineraalid............................................................................................................................. 37 2 Füüsikalised taastumis vahendid Saun Pole võimalik täpselt öelda, millal inimkonna ajaloos asuti esmakordselt ehitama ruume, kus

Meditsiin → Terviseõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vitamiinid, mineraalained & fütotoitained

tasakaalustamine, immuunsüsteemi tugevdamine, aitab vältida astmat, kroonilist bronhiiti, verevalumite teket, silmahaiguste ennetamine, aitab vähiga võidelda · skorbuut ­ C vitamiini puudus · parandab Fe2+, D-vitamiini, tsingi toimet · soovitus: 75 mg · organism ise ei sünteesi · allikad: värsked aed- ja puuviljad, tsitruselised, marjad, rohelised maitsetaimed (petersell), köögiviljad B-grupi vitamiinid · vesilahustuvad · tähtsus: raku ainevahetus, nahk, juuksed, immuunsüsteem, närvisüsteem · B-grupi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos · defitsiit suureneb pidevalt, kuna töödeldud toiduainete tarbimine suureneb (neis on vähem B-vitamiine alles), ka suurenenud suhkru tarbimine · organismis sünteesitakse: · allikad: töötlemata toidud, kartulid, banaanid, läätsed, oad Vitamiin B1 ehk tiamiin · vesilahustuv

Toit → Toitumisõpetus
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun