Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks. Peet • Toitumisalased faktid • Punapeet Hulk koguse kohta: • 100 g • Lipiidid 0,2 g, Kolesterool 0 mg • Naatrium 78 mg Kaalium 325 mg
ettevõte VKHK kuupäev 11.11.2008 omahind 8,08 väljatulek 0,500 l/kg/tk müügihind kasumi % koostaja nimi Triin Tammik brut TOORAINE/KOMPONENDID o ühik kao % neto Bruto X-le Neto X-le Ostuhind Hind Punapeet 0,050 kg 20 0,040 0,50 0,40 12,30 6,15 Küüslauk 0,005 kg 22 0,004 0,05 0,04 25,2 1,26 Hapukoor 0,005 kg 0 0,005 0,05 0,05 12,54 0,63 Sool 0,001 kg 0 0,001 0,01 0,01 4,12 0,04
(magu, maks, süda, kopsud, kael). Maitsestatakse hapukoorega. Seljanka Tänapäeval tuntakse kolme liiki: liha-, kala- ja seeneseljanka. Seljanka koostises peab olema 7 erinevat sorti lihatoodet või liha, koduses aga vähemalt 3. Värvus on telliskivi punane. Uhhaa Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Bors Borsi põhikomponendiks on punapeet. Borsi tükelduskujuks on kang ja värvuseks on bordoo punane. Serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega. Okroska Okroska on Vene köögis laialt levinud suvine külm supp, mida valmistatakse kalja baasil ja mille peamiseks komponendiks on köögivili. Kui juurde lisada külmi liha või kalatükke vahekorras 1:1, siis vastavalt nimetatakse suppi kas liha- või kalaokroskaks.
valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. PEAMISED TOIDUAINED. Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“. Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned
Lemonade limonaad ginger beer alkoholivaba õlu coke koka salt - sool diet-toitumine, toit chew-närima beetroot-punapeet vegetable swallow-neelama spaghetti macaroni dish-toit, roog; corn flakes porridge-puder flour-jahu trout-forell salmon-lõhe herring-heeringas pork-sealiha minced meat-hakkliha beef-veiseliha bacon-peekon veal-vasikaliha jelly-tarretis indigestion-seedehäire oven-ahi chest-kummut drinkable-joodav edible-söödav tasty-maitsev appetizing-isuäratav lard-pekk buttermilk-hapupiim, kefir portion-osa helping-portsion spread-võileivakate mashed-püreestatud a loaf of bread-leivapäts
Porgand, sibul, küüslauk, tsillipulber, jahvatatud koriandriseeme, röstitud seemned, suhkur, äädikas. Pese ja koori porgandid. Riivi, maitsesta soolaga ning lase 30 minutit tõmmata. Lõika sibul ribadeks ning prae õlis kuldseks. Jahuta. Haki küüslauk.Maitsesta riivitud porgandid küüslaugu, pipra, praetud sibula, koriandri- ja seesamiseemnete, suhkru, õli, äädika ja soolaga.Sega ning lase tund aega külmkapis maitsestuda. Korea peedisalat. Toores punapeet, sibul, küüslauk, jahvatatud koriandriseeme, tsillipulber, õli. Pese ja koori peet, riivi üsna peene riiviga. Lõika sibul ratasteks ning prae sibularattad õlis kuldseks. Jahuta. Haki küüslauk. Sega peet praetud sibula, küüslaugu,koriandri - ja seesamiseemnete, suhkru, pipra,
Maksumus, kr Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT NÄDALA TOIDUVÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE (2) TOIDUKAUBAD Periood: Kogus Hind Summa Piim Rõõsk koor Hapukoor Keefir, pett, hapupiim Kohupiim Juust Sealihe Linnuliha Keeduvorst Suitsuluhatooted Viinerid, sardellid Värske kala Suitsukala Soolakala Või Margariik Taimeõli Munad Kartul Peakapsas jm kapsad Porgand Punapeet Kaalikas Sibul Õun Nisujahu Tangained Makaronid Leib Sai Suhkur Kohv Viin Vein Õlu Sigaretid Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT PÜHADE JA KINGITUSTEGA SEOTUD VÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE Väljamineku liik Summa aastas Summa kuus Kingitused Lilled Annetused Kaardid Margid Pakkematerjalid Kaunistused, dekoratsioon Piltide tegemine Pühadeaegne toit, küpsetamistarbed Väljas söömine Peotarbed
4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5. Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb anorgaaniliste fluoriühenditena luudes ja hambavaabas. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab ka luid. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, punapeet, piim, mereannid, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Broom 1. Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. 2. Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall. 3. Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. 4. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. 5
Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid); Puuviljad (värskelt, hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena). Maitsestamine
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus
6.Sega kartulijahu vähese külma veega ja kalla peene nirena kastmesse, viimast kogu aeg segades. 7.Kuumuta väiksel tulel keemiseini. Küpsetatud kartulid: 1. Kooritud kartulitele tehakese terava noaga põikilõige, nii et 1/3 kartulist jääb läbi lõikamata. 2. Lõigetega kartulid panna pannile, määrida lõigete peale sula võid, puistata peale soola, riivsaia või riivitud juustu ning küpsetada ahjus. Küpsetatud punapeet: 1. Kuumutada ahi 190C juurde. 2. Küüslauk koorida ja lõigata hästi õhukesteks viiludeks. 3. Peedid pesta hoolikalt ja pakkida fooliumisse. 4. Igasse peedipakikesse panna lisaks ka paar punelehte ning küüslauguviilu. 5. Küpsetada umbes tund aega, kuni peedid on pehmed. 6. Küpsenud peetidel lasta veidi jahtuda, avada pakid, peedid koorida ja lõigata viiludeks. Mai 2006 e peediga. ulub 8-10 minutit). s. es. Mai 2006
Puljongitassid Kohvi ja teetassid Magustoidupokaalid Joogiklaasid (veinide, vee) Söögiriistad Söögilauad Abilauad(pinnad) Lauapesu Kandikud Maitseainete komplektid Lillevaasid Tööplaan Toiduainete tellimus kogus Toiduained 2-le ühik Köögivili,puuvili kartul 0,6 kg tomat 0,2 kg värske kurk 0,2 kg porgand 0,3 kg peakapsas 0,4 kg punapeet 0,2 kg kaalikas 0,2 kg porru 0,1 kg lehtsalat 0,1 kg paprika 0,2 kg sidrun 0,1 kg banaan 0,4 kg apelsin 0,1 kg värsked ürdid 0,05 kg küüslauk 0,1 kg hernes 0,1 kg oad 0,1 kg pirn,õun 0,2 kg hapukurk, marin
· Mais · Põldoad · Laim · Kinoajahu · Rohelised · Rohelised · Leeder · Koorimata oliivid herned · Maasikad riis · Punapeet · Suhkru- · Nektariin · Kuskus · Redised herned · Pirn · Maisijahu · Roheline · Valged · Sõstrad · Näkileib sibul oad · Odrajahu
kasutada koristusradadena. · Tuulekatteseinad puust, roomattidest, plastikvõrgust on suhteliselt kallid, kuid väikestel aladel tasuvad ära. 20. Missugused on tuuleõrnad köögiviljataimed? Aeduba, kõrvits , kurk, pekingi kapsas, spargel. 21. Millised on tuult taluvad köögiviljataimed? Kaalikas, kapsad, lehtpeet, porgand, porrulauk, pastinaak, põlduba, rabarber, punapeet, petersell, sibul, rõigas. 22. Miks vajavad köögiviljad korraliku saagi valmimiseks viljakat mulda? Kuna köögiviljade juurestik on võrreldes põllukultuuridega kehvem, siis sellepärast vajavad nad korraliku saagi saamiseks viljakat mulda. 23. Mida nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks? Köögiviljade mineraalse toitumise tarvet iseloomustatakse eelkõige toiteelementide hulgaga, mida taimed tarbivad kogu vegetatsiooniperioodi kestel 1 ha kohta. Seda
liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi *üheaastased *kaheaastased *mitmeaastased 2
5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismides ehk BIOTOIME Fluor Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 22,4g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovitluslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,30,5mg täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk ja kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket, selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse fluoride. Joogivees peaks olema umbes 1mg fluoride, kui neid on üle 1,5mg liitri kohta siis tekib fluori üleküllus ehk fluoroos. Kloor Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Täiskasvanud inimorganismis on 100105g klooriühendeid. Kloori leidub klooriidioonidena rakuvälistes
esinevate allergeenide vastaste ainete IgE antikehade tekkeks Allergeenide jaotus Toiduallergeenid Inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid Naha kaudu sisenevad allergeenid Toiduallergeen e. obligatoorsed allergeenid Jaotatakse:*taimsed *loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1)
.................................... 3. Milliseid köögiviljad on punased, rohelised ja muud värvi? Täida tabel! PUNASED ROHELISED MUUD VÄRVI 4) Millised on neist üheaastased köögiviljad? (õigetele vastustele tõmba joon alla) kapsas tomat redis hiirekõrv porgand kaer kõrvits aedmaasikas nartsiss punapeet 5) Ühenda joonega taim ja tema söödavad osad. till kurk roosakapsas tomat porgand seller spinat aedmaasikas peakapsas salat
Aastal 1806 alustas Tallinna kondiiter Lorenz Caviezel juba sihipärast martsipanfiguuride tootmist. Õige hoo ja tuntuse sai martsipankujukeste valmistamine aga Georg Stude firmas samal sajandil. Stude kujud olid nii populaarsed, et nendega varustati isegi Vene tsaari kaaskonda. Ka valik oli aukartustäratav, sest 19. sajandil oli tootmises üle 200 figuuri. Muide, paljud tolleaegsed martsipanivormid on kasutusel tänapäevani. 4. LOODUSLIKUD VÄRVID aroonia; punapeet; porgand; safran; spinat; kakao; söetablett 4.1 Sinine mõistatus Siin on kasutatud kuivatatud rukkilille õisi, mida on kombainis peeneks lastud. Seejärel sellesse sinisesse jahusse lisatud tilgake vett ja segatud pastaks. Lõpuks oli see pasta martsipani sisse töödeldud. Martsipan jääb küll veidike tsräbuline, aga sinine. 5
Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune
Praetud kartul õliga 150 4.5 15.2 47 353 92. Keedetud kartul 150 2.2 4.1 29.4 168 93. Ahjukartulid 250/15 6 12 63 429 94. Praekapsad võiga 175/5 4 12 12 177 95. Keedetud lillkapsas võiga 250/50 7 13 20 230 96. Porgandid piimakastmes võiga 220/5 4 13 24 239 97. Hautatud punapeet äädikaga 20 0.2 0.8 2.1 17.6 98. Herned porgandid kastmes 250/5 11 21 40 405 99. Ühepajatoit 250/50 6.5 32.5 20.7 414 100. Hautatud porgand hapukoores 200 4.4 9.4 19.9 187 101. Riisi-,tatra-,kruubi-,herkulopuder või 250/10 8 14 45 325 102. Tatra-,riisipuder 100 4 3 16 109 103
Nitroosoamiinide teket on võimalik vähendada lisades lihatoodetele C ja E vitamiine. Lihatööstuses seda tehaksegi lisades lihatoodetele askorbiinhapet (E 300 antioksüdant) ehk siis C vitamiini, millel omakorda on rääsumist takistav omadus. Samas on väga oluline teada, et inimene saab tervisele ohtlikke nitraate (nitraadid lagunevad hiljem organismis nitritiks) u. 70% köögiviljadest. Teada on eriti nitraadirohked on: lehtsalat, redis, punapeet jne. 20% nitraatidest ammutab inimene endale meie igapäevasest joogiveest ja maksimaalselt ainult 10% nitraatidest on pärit lihatoodetest. Seega nüüd teame: § Lihatoodetes tavaliselt sisalduv nitrit pole sugugi ohtlikum kui juur ja köögiviljades sisalduv nitraat! § Nitriti omadus takistada inimese tervisele eluohtlike mikroorganisme on siiski tunduvalt tähtsam kui nitriti võime moodustada kantserogeenseid nitroosoamiine.
hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. 2.2.Puu- ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju
organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu pehmemaks ploomid ja nendest valmistatud toidud väärkohtlemine, psühholoogiline väärkohtlemine, ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu.# ja tooted. Lahtistavat toimet omavad ka rabarber, hooletussejätmine. Vägivalla preventsioon - Immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, õun, punapeet Äratundmine (võtmeroll: esmatasandi meedikud); kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või 24. Tugi-liikumissüsteem, selle areng ja Ennetustöö algab lastest (riigi, ühiskonna ja takistab haiguse sümptomite kõrvalekalded perekonna ühine vastutus); Multidistsiplinaarne ilmnemist.#Vaktsineerimine on suhteliselt 25
see liigub kiiremini läbi soole ja viib kaasa erinevad toksiinid. Kui vett on organismis vähe (sh toidumassis, mida viiakse kehast välja), püsib mass liiga kaua soolestikus ja toksiinid imenduvad kehasse tagasi. Lisaks tõmbab pärasool siis ka kehast vedelikku välja, et vedeldada väljaheidet, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni rakkudes. Rohkem tuleks tarbida aed- ja puuvilju, eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu porgand, tomat, marjad, punapeet, viinamarjad, rohelised lehtviljad, paprika. Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas ja nuikapsas. Kasuks tulevad ka redised, kaalikas, naeris, spargel ja laugulised (sibul, punane sibul, küüslauk). Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele.
Margariin, kg 0,3 22,38 0,23 25,44 Taimeõli, kg 0,54 17,15 0,5 20,64 Munad, tk 11 1,19 11,24 1,39 Kartul, kg 3,57 4,04 2,57 5,92 Peakapsas, kg 0,46 4,77 0,54 6,31 Porgand, kg 0,32 7,59 0,32 8,14 Punapeet, kg 0,06 6,76 0,06 7,58 Kaalikas, kg 0,03 8,13 0,02 12,12 Sibul, kg 0,33 4,89 0,3 8,81 Õunad, kg 0,9 8,38 0,76 12,31 Nisujahu, kg 0,63 5,03 0,46 6,61 Muu jahu, kg 0,01 10,25 0,01 11,08 Tangained, kg 0,87 13,63 0,82 17,77
pruun riis kg 1,72 pruun suhkur kg 2,65 pudruriis kg 1,18 puhastatud kartul kg 0,49 puljongipulber kg 4,04 punane kg 7,61 punane vein l 4,18 punane mugulsibul kg 1,36 punane pipar kg 51,41 punane sõstar kg 1,74 punane veiniäädikas l 4,26 punapeedi viilud marinaadis kg 1,62 punapeet must (puhastamata) kg 0,29 punasesõstramoos kg 2,46 purustatud mandlid kg 9,43 purustatud tomatid kg 1,18 puuviljasuhkur kg 3,08 Põltsamaa sinep kg 8,98 päevalilleseemned kg 2,05 pähkli-sokolaadikreem kg 5,22 pähklivõi kg 4,15 päikesekuivatatud tomatid kg 7,72 pärlsibul kg 2,5 pärlsuhkur kg 1,7
roogades. Teha porgandimahla. 6. Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, ümar-lapik, piklik; silindri kujuga. 7. Millist värvi võivad söögipeedid olla? Valgest ja tumepunasest mustjaspunaseni, ristlõikes valgete või mustade rõngastega. 3 8. Milliseid toite valmistatakse peedist Peeti süüakse toorena, keedetuna, ahjus küpsetatuna, konserveerituna või marineerituna. Värskelt söömiseks punapeet kooritakse ja riivitakse või viilutatakse, keedetakse aga tervelt ja koorimata. Peedilehed sobivad hästi salati- ja supimaterjaliks. Ehk sobib salatiteks, roogadeks, kotletideks, ahjuvormideks. Võib teha ka peedi mahla. 9. Miks soovitatakse eriti just kevadel kaalikat süüa? Vitamiinid, mida sisaldab kaalikas, aitavad kevadväisimusest üle saada. 10. Võrdle naerist ja kaalikat. Koor on mõlematel kollane aluse poolt, maapealse osa koor on violetse vearjundiga. Sisu
suudab ta motiveerida lapsi loovalt tegutsema. Sõimerühma lastega viin palju planeeritud tegevusi läbi kunstikeskuses, kus lastel oli võimalik igapäev oma kätega midagi luua ja sõnadeta suhelda. Nii oli lastel igapäevaselt võimalus maalida ja joonistada. Lastele meeldib tegutseda kunstipesas looduslike värvidega, kus lapsed saavad tunda lõhna, maitset, tekstuuri. Näiteks: tutvustasin lastele looduslikke värve nagu punapeet (annab punakaid toone), mustikas (annab sinakaid toone), maasikas (roosakaid toone). Peale selle, et kõik olid söödavad asjad ja neil oli võimalus neid maitsta, said lapsed nendega väga lõbusalt lasta fantaasial lennata. Näiteks „Maasikapõld vihmasajaus“ maasikatega tehti pildile kujundtrükki, vihmalompe tegid lapsed paberile mustikaid näpuga katki vajutades. Taustaks mängis CD-lt vihmasadu. Silmnähtavat rõõmu ja lõdvestust pakkus väikestele lastele maalimine käte ja
· Vereasendajana ja narkoosivahendina Biotoime Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos.Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust.
migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele. Ei soovita. Säilitusaine-naatriumnitrit-E250 Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. Ei soovita. Salvest Veiselihaga värskekapsabors Netokaal: 530g Parim enne: 14.04.2013 As Salvest Põllu 2 50303 Tartu www.salvest.ee Koostis: punapeet, värske kapsas (22%), kartul, veiseliha, (10% sissepanekul), porgand, searasv, sibul, tomatipasta, nisujahu, keedusool, (max 2,1%), suhkur, maitseained ( sh seller, sojavalk), maitseroheline, maitsetugevdaja naatriumglutamaat, happesuse regulaator sidrunhape. 100 g tootes: 101 kcal (423 kJ), 3g valku, 11g süsivesikuid, 5 g rasva. Hoida: 0........+20°C. Maitsetugevdaja-naatriumglutamaat-E621 · Närvilisus, depressioon · Näo ja rindkere punetus, valu, limaskesta ärritus
Last ei tohi sundida sööma ega tema peale seepärast häält tõsta. Soovitused isutuse vähendamiseks: kindlad toidukorrad, toidukordade vahepalaks anda juur- ja puuvilju, vältida piimatoodete ja mahla liigset tarbimist, liikumine tekitab söögiisu. 28. Mida soovitada kõhukinnisuse korral? Meetmed kõhukinnisuse vastu: kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudaineterikas toit, piisavas koguses vedelikku, kõhukinnisuse korral aitavad ploomid,rabarber,õun,punapeet. Pudrule või köögiviljapüreele võib lisada võid või toiduõli, menüüd võimalikult vähe saia, kondiitritooteid. Kõhukinnisuse korral ei soovitata anda muna, sokolaadi, mustikaid, maksa. Aitab võimlemine, kõhu masseerimine, ujumine. 29. Kirjeldage laste õigust haridusele oma kodupiirkonna näitel. Eestis on põhiharidus tasuta kättesaadav. Koolis on õpetus suunatud lapse isiksuse,vaimsete ja kehaliste võimete arengule. 30. Kirjeldage laste õigust tervisele.
* Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. * Meditsiinis rakendatakse fluoriühendeid vereasendajana ja narkoosivahendina. Seos elusorganismiga: Anorgaanilisi fluoriühendeid leidub luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks õun, spargel, punapeet, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos. Sellest annavad märku lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste köprudel näha olevad valged laigud
pühapäev. Teenindaja peab oskama ka kassaaparaadiga töötada. Tegevus Tooraineid (põhiliselt juurviljad) ostame me kokku sealt, kus on odav ning sealt, kus on tooraine kasvatamiseks kasutatud vähe mürkaineid. Toidu tegemiseks läheb vaja peaaegu 15 kõiki juurvilju : porgand, kapas, kartul, punapeet, redis, samuti ka kurk, tomat . Neid asju, mida ise pole võimalik kasvatada , saame me A ja O poest, mis on meile lähedal ning varustab meid toorainega. Juurviljad ja teised asjad tuuakse meile kaubaautoga, mis käib vähemalt nädalas korra. Meie teenus ei mõjuta keskkonda, kuna prügi paneme me prügikasti ning nii ei jää mitte mingit prügi kuhugi vedelema. Kokad valmistava kõike ise kohapeal. Mingeid praade ega suppe nad järgmiseks päevaks valmis ei tee
..), põiepõletiku korral võivad olla oksalaadid (oksaalhappe soolad), võivad kraapida kusiti või kuseteeede seinu. Võivad hakata tulema neerukasvajad, glomerulonefriidi korral võib lihapesuvesi punakas. .......... tekitab pidevat urineerimisvajadust. Kui uriin on tume, siis sapipigmendid võivad olla sattunud uriini, see võib olla maksahaigustest tingitud. Veres satuvad sapipigmendid uriini. Kui uriin on selletõttu tume, siis (roe) rooja on hele Punapeet teeb uriini punaseks. Mikroskoopilisel sademeuuringul vaadatakse epiteelirakke, leukotsüüte. Hulga leukotsüüte räägivad tavaliselt neerupõletikust, mitte glomerulonefriidist, vaid neeruvaagna põletikust (püolonefriit). Tehakse analüüs ka mikroobide suhtes. Normaalselt pole uriinis glükoosi........ Põiepõletik tekib külmetumisest, või infektsiooni kaudu, naistel haigusrisk suurem, sest kuseteed on lühemad. Uriin on steriilne, võib haava peale pissida. SISESEKRETSIOON
Kui hüpotalamus mingil põhjusel ei produtseeri piisavalt ADH-d, tekib haigus nimetusega mage diabeet, ladina keeles diabetes insipidus. Sellisel juhul võib ööpäevane uriini kogus ulatuda kuni 20 liitrini. Organismi ellujäämiseks on siis hädavajalik ADH kunstlik manustamine. Lõpliku uriini koostis ja omadused Uriin on õlgkollase värvusega, mis on tingitud temas sisalduvatest sapipigmentide metaboliitidest. Mõningad toiduained (punapeet) võivad uriini värvust muuta. Uriini pH on 57, seega nõrgalt happeline. Uriini tihedus on 10031030, tavaliselt analüüsiks võetaval hommikusel uriinil 10151030. Anorgaanilistest ainetest sisaldab uriin Na+-, K+-, Cl-, Ca2+-, Mg2+-, NH4-, PO4 3-ioone, orgaanilistest ainetest on uriinis valkude ainevahetuse produkte nagu ureat ja kreatiniini. Uriinis pole normaalselt glükoosi, aminohappeid, valku ega bilirubiini
Biotoime Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb anorgaaniliste fluoriühenditena (apatiidina) luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos. Sellest annavad märku lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammastel näha olevad valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. Suurem fluori liig
PÕHJUSED: · laps saab koguseliselt vähe ja ühekülgset toitu, vähe vedelikku · pealesurutud potitreening · psüühilied pinged ja hingelised üleelamised · haigused MIDA TEHA? · lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudaineid sisaldav toit · laps peab päeva jooksul piisavalt jooma · roojamasse muudavad pehmemaks ploomid ja nendest valmistatud toidud ja tooted. Lahtistavat toimet omavad ka rabarber, õun, punapeet · pudrule või köögiviljapüreele võib lisada 1 tl võid või toiduõli. Toidurasv muudab rooja pehmemaks · lapse menüüs võiks olla võimalikult väha peenleiba, saia, kondiitritooteid. Ei soovitata anda muna, mustikaid, maksa, kakaod, sokolaadi · potitreening olgu sõbralik ja rahulik · võimlemine, ujumine, kõhu masseerimine 24. Kõhulahtisusega laps tekkepõjused ja kulg
laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. Peamised toiduained Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. Maitsestamine Maitsestatakse vähe, veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier’ salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud,
teenindada suurt hulka külalisi lühikese aja jooksul. Sageli ei ole sellistel vastuvõttudel ka külaliste täpne arv teada. Fursettlaua katmisel püütakse lähtuda külalistele maksimaalse mugavuse loomisest. Arvestatakse, et inimesel on vaid kaks kätt taldriku, söögiriista, klaasi ja salvrätiku hoidmiseks, roogade ja jookide valimiseks ning söömiseks. Juurviljad Porgand kotletid,mahl, püreesupid Kaalikas ühepajatoidud, toored kaalikaampsud, keedetud kaalikas Punapeet pajad, salatid, kotletid Redis hautatud redised, salatid, võileivale Naeris hautised, supid, salatitesse Pastinaak supid, praetult pastinaak, konservid Mugulad Kartul, Sibul, Aedviljad: Avokaado - ameerika pirnloorberi vili. Avokaadod on pirni kujuga, 720 cm pikad ja kaaluvad 0,11 kg. Vilja sees on suur kõva seeme, mis on 56½ cm pikk. Avokaado viljaliha on väga õlirohke ja mageda maitsega
(lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Jogurtis on 2,8% rabarberit ja 0,6% kaera. Tere Vitamin Bomb maasika Koostis: jogurt (rasvata piim, juuretis), 9% maasikalisandit (33% maasikamahla (kontsentraadist), glükoosi-fruktoosisiirup, 7% maasikapüreed, paksendaja modifitseeritud maisitärklis, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator sidrunhape, toiduvärvid: köögivilja- ja taimeekstraktid (must porgand, punapeet), suhkur, glükoos, paksendaja pektiin, vitamiinid A, C ja E, probiootilised piimhappebakterid Bifidobacterium lactis BB-12, Lactobacillus acidophilus LA-5. Tere Vitamin Bomb õuna-banaani Koostis: jogurt (rasvata piim, juuretis), 9% puuviljalisandit (30% õunamahla (kontsentraadist), 14
Soovitused isutuse vähendamiseks: kindlad toidukorrad, toidukordade vahepalaks anda juur- ja puuvilju, vältida piimatoodete ja mahla liigset tarbimist, liikumine tekitab söögiisu. 23. Mida soovitada kõhukinnisuse korral? Meetmed kõhukinnisuse vastu: kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudaineterikas toit, piisavas koguses vedelikku, kõhukinnisuse korral aitavad ploomid,rabarber,õun,punapeet. Pudrule või köögiviljapüreele võib lisada võid või toiduõli, menüüd võimalikult vähe saia, kondiitritooteid. Kõhukinnisuse korral ei soovitata anda muna, sokolaadi, mustikaid, maksa. Aitab võimlemine, kõhu masseerimine, ujumine. 24. Tugi-liikumissüsteem, selle areng ja kõrvalekalded Koosneb : Luustik liigeste ja teiste liidustega, sidemed, vöötlihastik (luustikulihased) kõõluste ja lihaskestadega. On organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased
Kohad kus Sõnn ära käima peaks! Küpros, Iraan, Kreeka saared, Türgi, Iirimaa(eriti Dublin), Saksamaa(eriti Leipzig), Sveits, Itaalia (eriti Mantua, Parma ja Palermo), Põhja-Ameerika(eriti St. Louis) Parim päev Sõnn Reede Sõnn ja toiduained Kuid mis toiduained teevad siis inimesi tervemaks, energilisemaks ning ilusamaks? Astroloogid on välja selgitanud mõned toiduainete grupid, mis konkreetsetele sodiaagimärgile peaksid sobima. Sõnn: Õunad, spinat, punapeet, nisu ja teised tangained, viinamarjad, pirnid, spargel, artisokk, jahubanaanid. Mida kinkida sõnnidele? Lemmikkingitused meessoost Sõnnile: habemeajamisvahendid, odekolonn, shokolaad, massaazh, aktsiad, rahakott, vahuvein, taimed, piletid teatrisse, kunstiteos, kaelakett, stereosüsteem, nahkjope, hea veinipudel, aiandusvahendid Lemmikkingitused naissoost Sõnnile: seebid ja kehaõlid, shokolaad, massaazh, siidisall,
külvamiseks. Tabel 5 Köögiviljade soovitatav külviaeg Maria Thuni külvikalendrist lähtuvalt (autori koostatud Thun, 2010 põhjal) Juurepäeval Lehepäeval Viljapäeval Õiepäeval Juurseller Nuikapsas Uba Spargelkapsas Kapsas-lehtkaalikas Lillkapsas Hernes Porgand Salatid Soja Redis Lehtsigur Mais Rõigas Spargel Tomat Punapeet Apteegitill Paprika Mustjuur Petersell Suvikõrvits Juurpetersell Kurk Kartul Sibul Küüslauk 13 3. TAIMMATERJALI JAGAMINE EHK VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE Vegetatiivse paljunemise erinevus seemnetega paljunemisest on, see, et esimesel juhul säilitab taim oma vanema pärilikud omadused.
Juurviljad kartul 80-100 sibul 50-80 porgand 80-100 juurseller 600 suvekõrvits 500 lillkapsas 500 punane kapsas 875 valge peakapsas (suvel) 1000 valge peakapsas (talvel) 2000 kurk 100 lavakurk 400 kaalikas 750 pasternaak 125 paprika 125 punapeet 150 porrulauk 125 tomati 65 maisihelbed 350 Puuviljad õun 50-80 banaan pirn Kanamunad (koorega) kaal g M 63 L 73 XXL 83 Jaanalinnu 1500 Toidu ja joogi sobivus LOOMALIHA kerge punane vein - HÄSTI täidlane punane vein - VÄGA HÄSTI kuiv valge vein - HÄSTI
liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas)
14 12 10 Huumusesisaldus % Huumuskatte tüsedus cm 8 6 4 2 0 Joonis 13. Huumuskatte tüseduse ja huumusesisalduse võrdlus rähksel gleimullal PH on rähksel gleimullal 6,4-7,2. Hernes, raps, uba ja punapeet sobivad kõik kasvama sellise pH vahemikuga maa-alale. Lõimis võib olla saviliiv, kerge või keskmine liivsavi. Sügavamatel rähksetel gleimuldadel kasvavad liigirikkad sõnajala salulehtpuumetsad, mis on 24 kõrge boniteediga I-III, kuid uuritava mulla boniteet jääb väga väikseks (tabel 3), mistõttu kuulub halbade maade hulka. [4] Tabel 3
vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas)
Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Parimateks allikateks peetakse päevalille- ja kõrvitsaseemneid, parapähkleid, kakaopulbrit, nisu- ja kaerakliisid. Neile järgnevad kreeka ja india pähklid, mandlid, pekaani- ja pistaatsiapähklid, kookos- ja täisterahelbed, tatar, hirss ning oad. Tagasihoidliku sisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma 26 osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti
täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa. Õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes. Tuultolmlejad. Viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega. N: valge hanemalts, aedmalts, harilik malts, randmalts, rand-ogamalts, harilik soolarohi, spinat, punapeet, saksauul. Sk. Liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud. Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku. Liitlehed, sageli köitraoga. Õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine, õisik: kobar, nutt. Vili: kaun. N: harilik nõiahammas, hulgalehine lupiin, harilik lutsern, valge mesikas, roosa ristik, mägiristik,
annaabi.ee 
