A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E? d) I-A-; O-E- 4) I & O osavastupidised, subkontraalsed a) I+O?; O+I? b) I-O+; O-I+ Kõik S on P üldjaatav A (kel pole pead, sel olgu jalad) Ükski S ei ole P üldeitav E Mõni S on P osa jaatav I Mõni S ei ole P osaeitav O (eksisteerib eluolendeid kes ei ole arukad) Otsene jär...
- Definitsioon peab olema jaatav (Def. Mõiste sisu saab avada ainult jaatava lause kaudu, eitus ei määratle tegelikult midagi. ,,Teater on maja, kus ei elata'' on vale). - Kõiki mõisteid ei olegi võimalik defineerida (siia alla kuuluvad kõik lihtmõisted. Nt ei saa def. Mõistet ,,lilla värv''- seda peab nägema, et teada mis asi ta on. Def. Ei saa ka individuaalmõisteid nt. ,,see deemant''. Mis on otsustus ? Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatatakse või eitatakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde või valet (,,Suvi on aastaaeg'' ,,Jupiter on planeet''). Mis on küsimus? Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatuse momenti ja selle kõrvaldamise nõuet. Loogikas jaotatakse küsimusi tavaliselt kahte liiki (esimesed on ,,kas'' küsimused, kui...
(näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata) MÕTLEMISE TULEMUSED mõiste - oluliste tunnuste kogum otsustus - millegi jaatamine või eitamine järeldus - olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine MÕTLEMISE LIIGID Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus)...
Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat. Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja...
Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga...
Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega...
3 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 vasturääkivast otsustusest , ühes ja samas suhtes ühel ja samal ajal, võib kehtiv olla ainult üks. Reegel tähendab, et üheaegselt ei saa kehtivad olla mingi otsustus ja selle eitus, ehk formaliseerituna: (B &B). Seega, ei ole üheaegselt kehtivad järgmised kategoorilised otsustused: Antud S on P (A) ja Antud S ei ole P (E); Ükski S ei ole P (E) ja Kõik S on P (A); Kõik S on P (A) ja Mõni S ei ole P (O); Ükski S ei ole P (E) ja Mõni S on P (I). Käesolevas tekstis esineb esmakordselt otsustuse vorm "Antud S on P" ja "Antud S ei ole P", milles otsustuse subjekt on täismahus ja tähistab üksikut...
3. OTSUSTUS ÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema...
Laia käsitluse kohaselt hõlmaks otsustusprotsess ka motivatsiooni-, täite-, ja kontollimehhanismide rakendamist. Selline tõlgendus läheb vastuollu loogilise ettekujutusega otsustusprotessist, mille tulemuseks on otsustus. Samas ei kujune motivatsiooni-, täite- ja kontrollimehhanismid iseenesest, vaid vajavad sellekohaste otsuste vastuvõtmist. Selles mõttes puudutab otsustamine tõepoolest kogu juhtimissüsteemi. Kitsa lähenemisviisi peamiseks puuduseks on asjaolu, et otsustusprotseduuriga hõlmatud alternatiivsed lahendusvariandid ja nende hindamise kriteeriumid ei teki iseenesest...
selle välisest kirjeldamisest (julge sõdur) Selgitamine-kasutatakse kui on kergem tuua mõistet illustreerivaid näiteid, kui seda mõistet defineerida Võrdlemine- sarnaste mõistete suhestamine, mõiste sisu avamine, teise, meile selgema mõiste kaudu. Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega. OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid: Otsustuse kvaliteedi järgi:...
Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte akt....
leidsime kompromissi teatud tingimuste näol. Kuna tuleb soosida ja toetada ilma perekondliku hooleta jäänud laste adopteerimist ja seeläbi eelduste loomist nende kasvamiseks eluterves keskkonnas. Seetõttu toetame adopteerimist samasoolistel peredel juhul kui paar on läbinud selleks ettenähtud koolitused teemadel kuidas lapsi kasvatada, toetada ning kaitsta. Samuti peab paaril olema lapse ülalpidamiseks piisav sissetulek. Kindlasti peab ka lapsel vanuses 10 või enam peab olema otsustus õigus selle üle, kas ta tahab minna samasoolisesse perre või ei. Tingimustega nõustus ka MTÜ lastekaitse liit....
A posteriori on aga selle vastand ehk põhineb kogemusel. A posteriori tunnetused põhinevatel väidetel on olemas tõendid ja tõestused, et see tõesti nii on. 2. Mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus ; tooge kummagi kohta kaks Kanti enda näidet (sünteetiline: 7+5=12 ja sirge)+ selgitage, kuidas saate aru, milline on anaüütilise ja sünteetilise otsustuse tunnetuslik tähendus. Analüütiline otsustus on kindlatesse raamidesse pandud mõiste, mille juures ei mõelda enam edasi, vaid tegemist on paratamatusega. Samuti on analüütiline otsustus seotud tugevalt vasturääkivuse seadusega ning aprioorsette tunnetustega. Näiteks on analüütiline otsustus: iga keha on ulatuvuslik ning ükski keha pole mitteulatuvuslik ehk tegemist on vasturääkivuse seadusega ning mõlemad laused on aprioorsed, olenemata kas need põhinevad kogemusel või mitte...
Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised, osalised ja määramatud, modaliteedi järgi tehtavad otsused tegelikud ja paratamatud; õpetus kategooriatest maailmas on 10 põhilist kategooriat, mille järgi saab kõike kirjeldada: substants nimisõnad; kvantiteet esemete kuju; kvaliteet esemete sisu; relatsioon saab kõike võrrelda....
identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada...
Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? Otsustus on või ei ole on Parmenidese järgi hädavajalik, on 3 võimalikku teed: et on, on ja ei ole, et ei ole(käimatu tee)Tuleb valida tee ja seda mööda käia, vihja metoodilisele mõtlemisele. Zenoni apooriad- Achilleus ja kilpkonn, Lendav Nool. 5.Herakleitos- seda kõigile samat maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, jääb igavest olema, mõõdujörgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva utlena. Tuli- arche-liikuv, kooshoidev. Teine arche- logos-kõne lausumine...
protsesse ja tuuakse välja nende erinevusi ja sarnasusi 4) üldistamine - ühendatakse mõtteliselt mingite tähtsate oluliste tunnuste alusel midagi 5) abstraheerimine - mõtlemise operatsioon, mille korral eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. Mõtlemisvormid (struktuur, ülesehitus)- sellega tegeleb loogika- õige mõtlemisõpetus 1) Mõiste - mingite oluliste tunnuste kogum, ilma milleta see mõiste kaotab tähenduse. 2) Otsustus - mõtlemise vorm, milles millegi kohta jaatatakse või eitatakse midagi. 3) Järeldus - mõtlemise vorm, mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uusi teadmisi. Liigitus: 1) deduktiivne - mõtte liikumine üldiselt üksikule 2) induktiivne- üksikult üldisele. J. Piaget- tuntuim lastepsühholoog. Tema meelest toimub mõtlemine etappide kaudu (4), need kõik on erineva kvaliteediga 1) Sensomotoorne etapp (sens- meel, motoorika- liikumine)- sünnimoment kuni 2. eluaasta....
Platoni ideaalriigis omas suurt tähtsust haridus ja kasvatus. Võib öelda, et selle abil vormiti seisustele vastavad kodanikud. Haridus oli viimseni reguleeritud ja range riikliku kontrolli all (!). Samas ta aga tõdes, et kasvatuse eelduseks on ennekõike inimese enda omadused ja vôimed. Kasvatuse abil ei saa inimest teha paremaks või targemaks. Kasvatuse esmaseks ülesandeks Platoni järgi oligi valik st otsustus , milleks inimene on kõlblik. Seda võib nimetada teguriks, mis ei tee Platoni riiki suletud seisuslikuks süsteemiks, vaid lubab võimekate inimeste tõusu kõrgematele positsioonidele ja vähemväärtuslike langemist. Platon lubas hariduses ja ka riigi juhiks saamisel võrdseid võimalusi nii meestele kui naistele. Jällegi polnud tähtis niivõrd sooline erinevus kui tarkuse (mõistuse) olemasolu....
Sotimaa lordid ja parunid polnud ustavad oma valitsejale. Nad ihkavad võimu ja raha, ning see vaesuses vaevlev riik polnud midagi muud kui võõraste võimude alaline verine mängukann. See, kes sõdis kuninga vastu ja protestantismi eest, sai oma palga Londonist, katoliikluse ja Stuartite eest, - vastavalt Pariisist, Madridist või Roomast; ikka oli prantslaste ja inglaste vaheline viimane otsustus alles küpsemataja seetõttu käis alaline võitlus. Vaevalt oli Londonisse jõudnud kaks teadet, et James V oli surnud ja et ta vastsündinud tütar sai Sotimaa pärijaks ning kuningannaks, kui Inglismaa kuningas Henry VIII otsustas kallihinnalise pruudi oma veel alaealisele pojale kosida. Leping moodustatud ja lordide poolt heaks kiidetud, tahtis Henry VIII last Inglismaale tuua, kindlustamaks võimu. Ent Maria Stuarti ema oli...
Mõtlemistulemuste kvaliteet sõltub teadmiste ja kogemuste pagasist ning kasutatavast ajast. Selleks kasutatakse üldjuhul ka keskkonnast saadud lisainfot (samas). Mõtlemisvorm on mõtlemise struktuur - nii üksikmõtete kui ka keerukamate mõtteseoste struktuur. Mõtlemisvormidega tegeleb põhjalikumalt loogika, mis uurib õige mõtlemise seadusi ( vt ptk 3 ). 10 Mõtlemisvormid on: · mõiste, · otsustus , · järeldus (Sõerd 1992: 158), · arutlus (Õppida mõtlema 2005). Mõiste Mõiste on mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid. Teisisõnu on mõiste mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest (Grauberg 1996: 28). Mõistete moodustamisel rakendatakse erinevaid meetodeid e mõtlemisoperatsioone....