Eestis elavate limuste suurused Eessõna: Antud teema kohta ei teadnud me eriti midagi, peale selle mis oli õpikus kirjas, et ük maailma suurimaid karpe on Rõõneskarp, mis võib olla kuni 1m pikk. Teod: Mudatigu - koja kõrgus kuni 6 cm ja laius on 2-3 cm Ematigu - koja kõrgus kuni 5 cm ja Karbid Järvekarbid- suurus kuni 20 cm Jõekarbid -suurus kuni 10 cm Rändkarbid- suurus kuni 3 cm Väikestest karpidest leidub Eestis keraskarpi ja herneskarpi, nende pikkus küündib kuni 15 mm-ni. Peajalgsed Eestis peajalgs eid ei ela.Nad elavad soolastes ning soojades vetes.
MASAID Masaid elavad edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias. Nende koguarv on u 900 000. Kutsuvad endid maarahvaks(ma maa, sai rahvas) Karjakasvatajad, elatuvad peamiselt veistest ja viimastel aastakümnetel ka turismist. Oluliseks peetakse lapsi ja karja, kohtumisel küsitakse, kuidas läheb lastel ja karjal. Rikas on mees, kel on palju lapsi ja lehmi. Kariloomad on olulised ka usundis, jumal(Engai) olla määranud kõik veised masaidele. Piim on samuti oluline, kui piima ei ole juuakse lehma verd(lehma ei tapeta). Uriini kasutatakse arstimiks, sõnnikut maja(manyata) ehitamiseks. Lehmi tapetakse ainult erilistel puhkudel, näiteks pulmade ajal. Masaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub oma külalisele oma voodit ja naine otsustab, kellega magab. Naine teeb kõik kodutööd ära alustades majaehitamisest lõpetades söögivalmistamisega. Mehed istuvad samal ajal manyatades lõk...
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võ...
VIHMAMETSADES ELAVAD LOOMAD Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Maailma suurim madu ANAKOND...
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://e...
Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud m...
Maal elavate eakate väärkohtlemise sotsiaalpoliitiline analüüs. Seoses Eesti rahvastiku kiire vananemisega on esile kerkinud rida erinevaid probleeme meie ühiskonnas. Üks muret tekitavatest probleemidest on maal elavate eakate väärkohtlemine, mida on Eestis vähe uuritud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Üksi elavaid 65 aastaseid ja vanemaid inimesi on Statistikaameti 2011 aasta seisuga 6,1% Eesti elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle
docstxt/133570161268805.txt
Rahvastiku kasv Anna Pereskokova 11S • Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. • Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem. • 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. • Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. • Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. • Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril (60% kogu maailma rahvaarvust).
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida Eestis toodetud käsitsi kootud nutikinnaste välisturule viimise otstarbekust. Kindad on ehtne Kihnu käsitöö, valmistatud saarel elavate meistrite poolt. Alpakavillasest lõngast kootud Kihnu kindad hoiavad käed külmal ajal kenasti soojas. Kihnu naised koovad kinnastesse kaitsemaagilise tähendusega motiive, mis on ühtlasi ilusad kui kasulikud. Meistrid koovad oma käte- ja südamesoojuse kinnastesse sisse. Eesti kultuuris on Kihnu tänaseni üks väheseid paiku, kus tegeletakse veel traditsioonilise rahvapärase käsitööga. Kihnu kultuuri ainulaadsust on tunnistatud ülemaailmselt. 2003. aastal kanti Kihnu kultuuriruum UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kihnu kultuur on säilinud tänu sellele, et uued nähtused ja erinevad ajaloolised kultuurikihistused on siin püsinud kõrvuti, tõrjumata välja vana. See, et käsitöö on säilinud, kõikidele moesuundadele ja ajavoolud...
.............................................................................. 19 Lisa 1. Küsimustik.......................................................................................................19 2 Sissejuhatus Valisin oma uurimistöö teemaks "täisealiste suhted vanematega", kuna tahtsin teada, kuidas erinevad vanematega koos ning neist eraldi elavate täiskasvanud laste ja vanemate suhted. Tänapäeval on aktuaalseks teemaks alaealised ja nende suhted vanematega, kuid arvan, et tähelepanu peaks rohkem pöörama ka täisealistele. Seega otsustasingi uurida justnimelt seda teemat. Töö eesmärgiks on välja selgitada, millised on täisealiste suhted vanematega ning kas ja kuidas mõjutab täisealisi nende iseseisva elu alustamine vanemate juurest ära kolides.
Küsimused 1. Eesti huntide olukord pigem erineb huntide olukorraga teistes riikides. Sarnaneb võibolla vaid hundi tõugude või ohtlikkuse poolest (et hunt üleüldiselt juba on ohtlik). Samuti võib sarnaneda ka selle poolest, et kuskil mingeid hunte veel üldse eksisteerib. Mitte küll igal pool ja igas riigis, aga vaevalt, et kõigis teistes riikides on kõik võimalikud hundid tapetud ja alles ei ole ainsamatki isendit. Erineb aga huntide arvu poolest. Eestis võib olla tõesti, et on kõige rohkem hunte alles ja jälgitakse, et nad päris välja ei sureks. Erineb ka selle poolest, et eestlastel on huvi huntide ja nende olemasolu vastu piisavalt suur, et neid lähemalt uurida, kaitse alla võtta ja takistada nende välja suremine. Samuti on eestlastel ka suur huvi huntide naha vastu. Euroopaga liitumisel tehti seega Eestile erand huntide laskmise osas. Neid või...
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika .......................................................................................................... 5 2 Uurimuse tulemused............................................................................................................ 5 2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?............................
The Atlantic Ocean St George´s Channel The Irish Sea The English Channel The North Sea The Bristol Channel The Celtic Sea The Isle of Mull The Strait of Dover The Scilly Isles The Wash The Hebrides The North Channel The Isle of Wight Lobster (vähk) Sole (merikeel) Crab (krabi) Salmon (lõhe) Scallops (karbid) Seabass (mereahven) Submarine (allveelaev) It´s a boat that can move under water. It´s often called a sub. Lifeboat (päästepaat) It´s a small boat that is used to save people. Cruise ship (kruiisilaev) It´s like a hotel at sea. There are restaurants, gyms, theatres, shops and even tennis courts on board. Cargo ship (kaubalaev) It´s a large boat that carries goods for trading. Ferry (parvlaev/praam) It´s a boat that carries passengers across a lake, a river, or a sea. It often takes cars on board. Yac...
Miks tahavad noored Eestist lahkuda? Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma
Merli Jõemaa KAHJULIK INIMTEGEVUSE MÕJU MERELOOMADELE REFERAAT Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Meresõidukite poolt tekitatud heli ja kokkupõrked.................................................4 Kalastamine............................................................................................................ 5 Prügi meres............................................................................................................ 6 Naftareostus........................................................................................................... 7 Reovesi ja toksiinid....................................................................................................
30.11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul
.... 12 Kasutatud allikad ......................................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Suur Järvistu (ingl. Great Lakes või Laurentian Great Lakes) on Põhja-Ameerikas USA- Kanada piiril asuv mageveejärvede süsteem, mis sisaldab umbes 18% Maailma mageda pinnavett. Need järved peaaegu kogu oma eksisteerimise ajal mängivad tähtsat rolli elavate seal inimeste elus, olles tohutult rikkadeks erinevate ressurssidega nagu toit, metallid ja soola. Inimese tegevuste tõttu on nad praegu ohustatud ja see provleem äratab tähelepanu avaliku ja teadusliku seltskondade poolt. 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus Suureks Järvistuseks peetakse 5 suurimat järve: Ülemjärv, Huroni, Erie, Michigani ja Ontario järved (1). 1.1. Geograafiline asukoht Suur Järvistu vesikond asub Põhja-Ameerika
rahvastiku vanuseline koosseis. Kodanik-riigi kodakondsusega inimene.Välismaalane-puudub elukoha-riigi kodakondsus. rahvastiku vanuseline koosseis. Kodanik-riigi kodakondsusega inimene.Välismaalane-puudub elukoha-riigi kodakondsus. Assimileerimine-samataoliseks muutmine. Rahvastiku tihedus-suhtarv, mis iseloomustab mingi territoorimu ühel km2 Assimileerimine-samataoliseks muutmine. Rahvastiku tihedus-suhtarv, mis iseloomustab mingi territoorimu ühel km2 keskmiselt elavate inimeste hulka. Linnastumise tase-linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikus.Haldusjaotus-riigi keskmiselt elavate inimeste hulka. Linnastumise tase-linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikus.Haldusjaotus-riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks. Omavalitsuslik haldusüksus-haldusüksus,millele on seadusega antud territooriumi jaotus väiksemateks osadeks. Omavalitsuslik haldusüksus-haldusüksus,millele on seadusega antud omavalitsuslikud õigused ja kohustused
populatsioonid mõjutavad teineteist mingil määral ja see annab biotsönoosile mõningase terviklikkuse. Biotsönooside vahelised piirid on veel ebamäärasemad kui populatsioonide vahel, eri biotsönooside kokkupuutekohtades on alati olemas üleminekopiirkond - ökoton. Ökotonis ilmneb servaefekt, mis seisneb populatsioonide arvu ja tiheduse suurenemises. Ökosüsteemi raamides on biotsönoos selle elusosaks. Biotsönoosi ei kuulu mitte ainult kõigi ökosüsteemi raames pidevalt elavate liikide organismid, vaid ka organismid, mis asuvad selles vaid aeg-ajalt. See käib esmajoones rändeluviisiga (nagu sõralised), vaid ka osa oma elutsüklist antud biotsönoosis läbivate (nagu mõned putukad) või biotsönoosi elust vaid mõnel aastaajal osa võtvate (nagu rändlinnud) loomade kohta. Sellised loomad arvestatakse biotsönoosi koosseisu kuuluvateks, kui neil on täita kindel roll. (Solovjov, 1990) 4
3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras.
Peategelane Susie Salmon (Saoirse Ronan) on 14-aastane, kui tema pere naabruses elav paadunud lasteahistaja ta mõrvab. Tüdruk ei suuda lahkuda teispoolsusesse, vaid jälgiboma pere ja ka mõrtsuka tegemisi n.ö taeva eeskojast. Kuigi teda ootab kirgastes värvides paradiis, ei suuda ta lahkuda ta on liigselt kiindunud oma peresse ning tema hing ihkab kurjategijale kättemaksu. ,,Ma ei ole enam mitte keeg!" ahastab ta teispoolsuse lävel. Kui kohtume peategelasega, on ta juba elavate hulgast lahkunud ning vaatab tagasi oma lühikesele elule. Ta räägib oma lugu reipa, kuid samas kuidagi painava häälega. Väga tähenduslik on filmi algus: peategelane on paariaastane tüdrukutirts, ta vaatab laual väikest klaaskuuli, milles istub üksildane pingviin. Tüdrukul on pisikesest pingviinist väga kahju, sest ta tundub nii üksildane. ,,Ära muretse tema pärast, ta on seal täiuslikus maailmas," lohutab isa. 12 aasta pärast ootab mõrvatud tüdrukut
praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik. Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis.
4. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad
nad taimhõljumist. KRILLID · Krillid ise on toiduks lindudele, hüljestele, kaladele ning vaadadele. *norra keeles vaala toit · Krille on ookeanides nii massiliselt, et nende parvi on isegi satelliidilt näha. · 1981.a Antarktikas, vähemalt 10 mln tonni. KRILLID · Koorikloom · Krillidel on ujujalgu viis paari. Võivad liikuda ka end "kokku tõmmates". · Kaaluvad umbes 1g. · * Teadlaste hinnangul on Antarktikas elavate krillide kogumass suurem, kui planeedil Maa elavate inimeste kogumass. · https://www.youtube.com/watch?v=UEmkwFZr5as KASUTATUD KIRJANDUS · http ://museumvictoria.com.au/discoverycentre/infosheets/what-is-the -difference-between-prawns-and-shrimp/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Krill · http://en.wikipedia.org/wiki/Shrimp · http://animals.nationalgeographic.com/animals/invertebrates/krill/ · http ://video.nationalgeographic
Väliseestlaste kajastamine ERRi kanalites Eestlased paiknevad üle terve maailma ning väliseestlaste arv suureneb pidevalt. Eesti rahvusringhääling (edaspidi ERR) on eesti keele ja kultuuri vahendaja ja edasikandja, mis oma programmiga toetab meie põhiseadust ning väärtustab eestlasi. Seega võib öelda, et ERR kajastab eestlasi. Kuid lisaks Eesti riigile elab palju eestlasi ka välisriikides. Väljaspool Eestit elavate eestlaste arvu on raske öelda. Seda peamiselt selle tõttu, et paljud riigid ei registreeri oma elanike etnilist päritolu, välismaal elavate eestlaste järglastest on paljud segunenud teiste rahvustega ning isikute vaba liikumise põhimõtte kohaselt ei registreerita rännet igas riigis (Rudi, 2014). Sellegi poolest on meid, eestlaseid, mujal maailmas väga palju ning me ei tohiks neid oma tegemistest välja jätta – nemad peaksid ka meie meedias kajastust saama.
Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Elanikel, kes elavad maal ja elanikel kes elavad linnas on üks väga suur erinevus, see on nende tarbimine. Maapiirkonnas elavad inimesed ei saa endale soetada samu tooteid ja teenused mis linnas elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd
Herman Eek TURSA LIIGPÜÜK Mis oli Newfoundlandi peamine sissetulekuallikas? Kõige olulisem majandustegevus oli tursapüük. Vähesel määral ka põllumajandus ning hiljem ka metsandus ja maavarade kaevandus. Missugune tähendusrikas sündmus juhtus aastal 1992? Kanada valitsus kuulutas moratooriumi põhjas elavate turskade püügile. Selgita, mida tähendab "moratoorium" selle filmi kontekstis. Mingi kindla kalaliigi püüdmise vähendamist või lõpetamist, et kalaliik välja ei sureks. See on kalade kaitsmiseks mõeldud (selles kontekstis). Miks moratoorium kehtestati? Millised olid selle tagajärjed? Kuna põhjas elavate turskade biomass oli 1% madalam kui eelmistel
Venelaste jaoks on transformatsiooniprotsess Eestis tunduvalt totaalsem, korraga nii poliitiline, majanduslik kui ka kultuuriline. Eestlased tajuvad mitte-eestlasi kui ühtset venekeelset elanikkonda. Tegelikult Eesti vene keelt kõnelevad elanikud ei kujuta endast homogeenset gruppi ei keeleliselt, kultuuriliselt, etniliselt ega päritolult. Identiteet ise on vastuoluline ja heterogeenne mõiste, mida näitavad ka uuringud. On arvatud, et Eestis elavate venelaste varasemaks enesemääratluse baasiks oli Nõukogude identiteet. Uue identiteedi baasi otsimisel pole tõenäoline, et kõigil toimub see uue etno-kultuurilise identiteedi suunas. Erinevatel rahvusgruppidel Eestis toimub identiteedi otsimise protsess erineva kiirusega ja erineval määral, muutused toimuvad erinevates identiteedi komponentides. Järgnevalt vaataksingi mõningaid aspekte selles identiteetide loomise protsessis. Identiteedi olemasolu
valikud sõltuvad suuresti nende elukohast. Kõige suuremad erinevused algavad juba sellest, et maal elava inimese tarbimise vajadused, harjumused, on totaalselt erinevad linnas elava inimesega. Kui linnainimene pöörab palju tähelepanu nii öelda välistele asjadele nagu ilus auto, uhke käekell, tuntud firma ülikond, siis maainimene pöörab pigem tähelepanu esmatarbekaupadele nagu söök, eluase, kütus. Erinevused on saanud alguse juba ajaloost. Nimelt on tänaseni säilinud maal elavate inimeste seas tavamajanduse mudel, mis tähendab seda, et inimesed vahetavad omavahel kaupu. Näiteks kasvatab naabrinaine Maali tomateid, minul kodus on aga kanad ja seega teeme vahetuse, kus tema annab mulle oma kasvatatud tomateid ja vastutasuks saab minult kanamune. Lisaks püüab maal elav inimene nii palju kui võimalik hakkama saada „omal jõul“, mis tähendab seda, et ta kasvatab oma peenral porgandeid, kartuleid, herneid, maasikaid, peab sigu ja lambaid, et saada liha jne
rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Tänu sündimusele toimub pidevalt rahvastiku taastumine. Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu sotsioloogia, demograafia, inimgeograafia ja statistika. Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib statistilisi andmeid rahvastiku arvu, paiknemise, soolise koostise ja arengu kohta. Lisaks ka rahvastiku haridustaset, religioone ja rahvuseid. Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni.Kõige kiirem on
V: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. KÜS 9-12 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit. V: Eestlased olid oma jumalad, näiteks nagu taara ja uhu. Usund oli animism ehk elusa ja eluta looduse kummardamine. Rituaale viidi läbi kord kuus. Austati nõidasid ja tarkasi. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul! V: Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed aga aeg ajalt tekkisid siiski mõned tülid. Edelas elavate naabritega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tulid ette tülid ja relvakonfliktid. 11. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. V: Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste tõusuaeg, majanduse poole pealt läks suhteliselt hästi. Poliitika koha pealt läks samuti suhteliselt hästi. 12. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled?
meie kaitsealale. Rääkimata rändlindudest, kes lendavad lume tulekul minema sooja või pesitsevad ühes kohas aga süüa otsivad täiesti teisest kohast kus on neile on soodsam. Mõne liigi arvukus on juba sedavõrd väike, et elujõulise asurkonna taastamiseks läheb vaja inimese otsest abi. Kõige selle tõttu tuleb kaitsta liike nii kaitsealadel kui ka väljaspool neid, ja seda rahvusvahelises koostöös. Liigikaitse eesmärk on tagada, et kõigi meil elavate tavapäraste ja iseloomulike liikide asurkonnad oleksid elujõulised ja suudaksid ennast ise taastoota ka kaugemas tulevikus. Eestis on 2010. aasta seisuga kaitse all 570 taime-,seene- ja loomaliiki. Punane nimestik Punane nimestik on andmebaas, kust saame teavet looduses elavate liikide seisundi kohta. Hindamise kriteeriumid on samasugused kogu maailmas. Viimane punane nimestik erineb mitmes mõttes eelmisest, sest hindamise aluseks võeti IUCN-i välja töötatud uued reeglid. Enam ei
on erakordne kogemus Uganda on riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idast Keeniaga, põhjast Sudaaniga, läänest Kongo DV-ga, lõunast Rwandaga, Tansaaniaga ja Victoria järvega (merepiiri ei ole) Riik asub laial avatud platool, mille kõrgus on 900- 1500 m merepinnast Igal pool sajab väga palju vihma, kokku 9-11 kuud Ugandas on palju järvi ja soid Bwindi läbimatu mets asub Uganda edelaosas Virunga vulkaaniaheliku äärmises osas ning on tuntud seal elavate mägigorillade (Gorilla gorilla beringei) poolest Piirkond on olnud pidevalt metsaga kaetud mitu tuhat aastat ja bioloogiliselt maailma mitmekesisemaid paiku Selles metsas elavate gorillade juurde on võimalik ka minna aga pääs nende karjade juurde on äärmiselt kallis Kibale rahvuspark on rahvuspark, mis asub lääne Ugandas ja ta kaitseb niisket igihaljast vihmametsa Park külgneb kuninganna Elisabethi pargiga ja on oluline ökoturismi ja safari sihtkoht, populaarne
Vanemad inimesed on rohkem sallivamad. Kuna ma ise arvan, et rassism on väga pealiskaudne ja ei suuda mõista, kuidas võib teist inimest põlata lihtsalt selle pärast, et ta räägib vene keelt, siis ma ei tea täpselt põhjust, miks on tekkinud nii suur sõda eestis elavate venelaste vastu, kuid võin oletada, et põhjuseks võib olla venelaste vähene eesti keele oskus. Nüüd kuulutati välja seadus, et vähemalt 70% Eestis elavate venelaste õppekavast peab olema eesti keelne, seega see probleem peaks minu oletuste järgi tõenäoliselt varsti kaduma. Väga aktuaalseks teemaks on ka meeste ja naiste sotsiaalse võimekuse võrdsustamine. Kui vanal ajal olid naised kodus ja kasvatasid lapsi ning mehed käsid tööl, teenisid raha ja tegid füüsilisi töid, siis tänapäeval on naised rohkem ärimaailmas oodatud. Ma ei oska sel teemal ise väga palju kaasa rääkida, sest pole piisavalt palju
raamatukoguks ehitatud moodsasse hoonesse Pärnu maanteel. Rännaku puiesteel kasvab palju puid, enamasti mände. Tänav piirneb pisikese metsatukaga, kus on ka korvpalliplats. Selles metsatukas spordivad kehalise kasvatuse tundide ajal Pääsküla Gümnaasiumi õpilased. Tänava väljanägemises pole midagi sellist, mida poleks teistel tänavatel, mis siinkandis asuvad. Pigem teevad Rännaku puiestee eriliseks inimesed, kes siin elavad, olles enamasti väga sõbralikud ja abivalmis. Siin elavate inimeste arvamus Rännaku puiesteest on väga hea ja üks samal tänaval elav inimene nõustus rääkima sellest, kuidas ta sattus koos perega elama Pääskülla, Rännaku puiesteele. 4 Toomase pere koosneb temast, tema naisest Emilyst ja kolmest lapsest. Kaks vanemat last olid mõlemad pojad, kelle nimedeks on Jaagup ja Karl. Poisid said lapsepõlves omavahel hästi läbi, kuid igakord nii hästi ei läinud, vahest
väikelastekoduga, mille raames kogutakse teistele mitte-vajalikke mänguasju, riideid ja muid tarbeid neile, kes neid enam vajavad - lastekodu lastele. Meiegi perekond sorteeris igal aastal niiöelda "inventuuri" tehes välja neid asju, mida saaks annetada ja lisaks oleme alati enda pere poolt ostnud suure karbi, kas piparkooke, küpsiseid või komme. Selle kõrvalt, kui aiamaal on olnud eriti hea saagiaasta, oleme jaganud valminud vilju oma ümbruskonnas elavate inimestega, näiteks sõbrannadega, naabritega ja nii edasi. Teistega jagamine on meie perekonnas tavaline asi. Kuigi olen veel noor ja mul pole püsivat sissetulekut, olen alati leidnud kasvõi 20 senti, et panna see kaubanduskeskustes asuvatesse kogumiskastidesse. See, kui tead, et oled kedagi toetanud kasvõi veidigi tekitab hea tunde. Kui jätta kõrvale materiaalne abi, siis igaüks meist saab kindlasti enda ümber olevatele
Muinasajal jagati Eesti maakondadeks: Saaremaa; Hiiumaa; Läänemaa; Reval; Virumaa; Harjumaa; Järvamaa; Alempois; Nurmekund; Mõhu; Vaiga; Soopoolitse; Sakala; Jogentagana ja Ugandi. Maakonnad jagati omakorda kihelkondadeks ja need omakorda küladeks. 1. Vanem MuinasEesti rahvajuht, keda nimetati ka kuningaks ning rikkaks. 2. Linnus Tugevdatud ehitis, mis oli ehitatud vaenlase eest varjumiseks. 3. Arbuja Ennustaja, tähtis elavate ja hingedemaailma vahendaja. 4. Tarapita Eestlaste ainus muinasjumal, keda austati Saare, Viru ja Läänemaal.
rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale feodaalile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. Eestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi. Läänimees- sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Sunnismaisus - talupoegade kinnistatus maa külge, pärisorjuse põhitunnuseid
Bioloogia LKT-14 10.11.14 Elusate süsteemide olemus, koostis Elavad süsteemid koosnevad elusatest molekulidest. Elav molekul on selline, mille keemilised sidemed võimaldavad temal omada erinevat tüüpi ülesehitust ja kus ehituse kaudu on võimalik luua eri funktsioone. Seega elav süsteem on funktsionaalselt elavate molekulide süsteem. Elavad süsteemid ise on suuremas osas ainulaadsed (seda ka keemiliselt), kuid mingisugustes osades on funktionaalseid kokkulangevusi. Kõik süsteemid 1) On ehituselt kas rakud või rakusüsteemid- rakk n ainus võimalus eristada väliseid molekule seesmistest funktioonidest, 2) On ise võimelised end varustama energiaga rakendades selleks neile omaseid ainevahetusradu ja käitumist, 3) On võimelised analüüsima oma lähisväliskeskkonda ja nad on
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Valglinnastumine - linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine.
Demograafia mõisted (rahvastikuteadus) Rahvastik mingil suuremal territoorimul alaliselt elavate inimeste kogum e elanikkond Iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine Migratsioon inimeste ränne Emigratsioon väljaränne Emigrant kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja Immigrant sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud
Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorraine. · A-U territooriumidel elavate rahvaste enda enesemääramisõigus. · Luuakse rahvusvaheline organisatsioon, mis lahendaks rv tülisid. · Osmani impeeriumi aladel elavatele mitte türklastele enesemääramisõigus. · Balkani riikidele anda enesamääramisõigus ja rahvusvaheline garantii. 28. juuni 1919 allkirjastati Versailles´ rahu: Territoriaalsed klauslid:
Aega tuleb teenida tööga. Ajaga tuleb tasuda bussipilet, maksta elamiskulud. Aja eest saab kõike. Täpselt, nagu meie ühiskond on harjunud rahaga ümber käima. Kuid meie ei pea otseselt maksma kellelegi eluspüsimise eest. Filmis kujutletavas uues ühiskonnas aga on aeg väärtus, millest sõltub sinu eluiga ja mis on elukonto jäägina nähtav inimese käsivarrele kinnitatud biotehnoloogilisel kellal. Kui aeg saab otsa ja elukontole aega juurde ei laeku, peab inimene elavate seast lahkuma. Vaesel töölisklassil on aega vähe ja nad peavad ellujäämise nimel pingutama. Rikkad võivad elada kasvõi igavesti, sest nendel teenitud ajast puudust ei tule. Peategelane Will Salas, keda mängib Justin Timberlake, on tulevikuühiskonna ääremaadel elav tööline, kes elab sõna otseses mõttes peost suhu. Eluks vajalikud tunnid teenib ta töölisena tehases, teenides aega täpselt nii palju, et homseni ära elada
liikuvad (nt P, Ca, K, Mg). Elemente saadakse kivimite murenemise teel. Biogeokeemiliste aineringete häirimine Eriti problemaatiline just lämmastiku (N) ja fosfori (P) ringe häiringud Põhjus: tööstuslikud ja põllumajanduslikud protsessid Mõlemad elemendid on hädavajalikud taimede kasvuks, seega on põhiprobleemiks väetiste tootmine ja nende kasutamine Lämmastiku sidumine Looduslikult toimub lämmastiku sidumine atmosfäärist nt liblikõieliste taimede juurtel sümbiootiliselt elavate mügarbakterite abiga. Taimed ise ei ole võimelised atmosfäärist N omastama. ÖKOSÜSTEEM ÖS funktsionaalne süsteem, mille moodustavad organismid ja neid ümbritsevad keskkonnatingimused ning nendevahelised seosed. ÖS on isereguleeriv ja arenev tervik. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Ökosüsteem võib olla nii suur kui väga väike Maastik on ümbrus,
Mida arvate väitest ,,Rakendusbioloogia tekkis enne bioloogiat" ? Mina arvan, et see väide on vale. Kuna bioloogia on teadus, mis uurib kõiki Maal elavate organisimide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõiki võimalikke aspekte. Nagu näiteks ehitust, talitust, kasvu, päritolu, evolutsiooni. Rakendusbioloogia on aga teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamises, võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Luues sellega vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi
Mansi keel Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel, see kuulub soome-ugri keelte ugri harusse. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres. Mansi keele vananenud nimi on voguli keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.-14. Sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16.sajandist, mil toodi suurem osa Lääne-Siberis Vene kontrolli alla
Oli vaesus, hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga vähenes, oli tööpuudus, venelased naasid kodumaale. 3. Geograafilised erinevused suremuses ja elueas Sotsiaal-majanduslik areng sotsiaalne ja majanduslik areng. Repressioon surveavaldus, mahasurumine 1990ndate keskpaigaks on meeste kõrge suremus vähenenud. Balti riikides on meeste ja naiste vaheline lõhe oodatavas elueas Euroopa suurim 10,2 Eestis, Lätis vähenes 10,5lt 9,8le ja Leedus 9,9lt 11,1le. Maal ja linnas elavate inimeste oodatava eluea vahe on Lätis stabiilne 1990 2aastat, 2000 2,4 aastat ja 2008 2,2aastat. Leedus 2000 3,3 aastat, 2009 3,1aastat. Eestis tehti viimati selline uuring 1989 ja siis oli meestel vahe 2,1 ja naistel 1,7. Eluea erinevused on peamiselt tingitud maal elavate meeste enneaegsest suremusest. Naistel maal veresoonkonna haigused ja vähesem tervishoid. Lätis on kõrghariduse ja algharidusega 25-aastaste meeste seas eluea vahe 12,6 aastat ja samas
organiseerituse muutumine, organismide ehituse muutus) 4. Sotsiaalne •ühiskond (inimkarjeteke, orjandusliku riigi teke, kultuuri teke) EV tõendid I. Ajaloolised • kivistised e fossiilid •Merevaik •Luud e jäänused Järeldused: •kunagi elanud organismide kirjeldused •organismide ligikaudne vanus •sugulus tänapäeval elavate organismidedega II. Loomade anatoomilised võrdlused (nt:selgroog) Järeldused: • suguluse määramine •Homoloogilised elundid (ehituselt sarnased, funktsioonilt erinevad) Jäsemeluud – tõestatud päritolu – Järeldused:•suguluse määramine •ligikaudne vanus •elanud liikide kirjeldus •Mandunud elundid e rudimendid (ülesande kaotanud elundid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
