infrastruktuure, 13 kilomeetrit äravoolutorusid, 16 kilomeetrit elektriaedasid ja üle 10 kilomeetri teid. Esimene Birkenau gaasikamber sai valmis 1942 aasta märtsiks ja seda kutsuti " Pisike punane majake". Birkenau eesmärk oli uurida juute ja nende peal inimkatseid teha. Heinrich Himmler nimetas seda kui viimast võimalust kuidas lahendada juutide probleemi. Birkenau oli kõige julmem koonduslaager Auschwitzis. Arvatavasti 90% kogu Auschwitzi ohvritest surid Birkenaus. Põhiosa, igast kümnest inimesest üheksa olid juudid. Arvatakse, et Auschwitz II suri kokku umbes 1,6 miljonit inimest. Auschwitz III Auschwitz III, tuntud ka kui Monowitz, oli suurim all-laager Auschwitzis. Laager sai oma nime poola küla Monowice järgi. Monowitz oli tööstuslaagrite peakontor. Vajadus uue laagri järele tekkis siis, kui Saksamaa keemia firma IG Farbenindustrie A.G
Auschwitzi koonduslaager Lizette Tarlap 9.c Sissejuhatus Oli suurim ja tuntuim Saksamaa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Asus Lõuna-Poolas. Maailma suurim holokaust. Ajalugu 1940.a Laagrid. Birkenau e. Auschwitz Hukkamised Gaasikambrid. Mahalaskmised. Poomised. Surnuks näljutamine. Karistused Põhjused. Kõige sagedamad. 11.Osakond Post Juhid ja töökorraldus
hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Juuniküüditamine - oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Seleta mõisted Okupatsioon – Võõra riigi või selle osa ajutine hõivamine teise riigi relvajõududega Koonduslaager – Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Holokaust – Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Inimsusevastane kuritegu – On teadlikult toime pandud osana massiliselt või süstemaatiliselt rünnakust tsiviilelanikonna vastu Sõjakuritegu – On toime pandud asjakohase plaani või tegevuse osana või selliste kuritegude laiaulatusliku toimepanemise käigus
Saksa valitsuse vaenulikud otsused · 7. aprill 1933 juudid vallandatakse "poliitiliste vastastena" riigiametitest ja ülikoolidest · 14. juuli 1933 juutidelt ja mustlastelt võetakse Saksa kodakondsus · Algab vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste, mustlaste ja asotsiaalsete isikute sunniviisiline steriliseerimine · 1. aprill 1935 keelatakse Jehoova tunnistajate sekt · 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid · Varssavi geto ülestõus · Juutide varjamine · Põge...
27. septembril 1940 Berliinis. Atlandi harta – 14. Aug. 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Totaalne - II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Koonduslaager - on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Baasideleping – leping, mis andis NSV Liidule võimaluse Punaarmee toomiseks Eeestisse 28.09.1939 Eesti NSV - kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada
1Miks puhkes uus maailmasõda? 1.poliitilised eeldused:Rahvaliit ei suutnud enam suurriike ohjeldada ning 1930.aastate lõpul hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhossolvakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis ta Poolat ka rünnata. Nsv liidu juht Stalin kavatses nihutada aga oma riigi piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi- Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 194...
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaksu ees (1944) ·
Koonduslaagrid Koonduslaagrid said alguse Suurbritanniast. Need tekkisid sellepärast, et ei olnud võimalik mahutada suurel hulgal inimesi vangilaagritesse. Nende pealmisteks eesmärkideks olid massihävitus ning piinamine. Koonduslaagritesse sattusid sageli inimesed kes olid sõja või poliitika vastased. Tuntuimad Saksamaa Teise maailmasõja aegsed koonduslaagrid olid Auschwitzi ja Treblinka. Auschwitzi koonduslaager oli kõige suurem ja kõige kuulsam. See asus Lõuna-Poolas. Selle koonduslaagri ülemaks oli Rudolf Höss ja Nürnbergi kohtuprotsessidel ta tunnistas, et laagris hävitati kuni 2,5 miljonit inimest ja hiljem selgus, et hukkunutest moodustasid 90% juudid. Suurem osa tapetud vangidest hukkusid gaasikambrites, kuid oli ka teisi surmapõhjuseid nagu: nälg, haigused, enesetapud jne. Auschwitzis oli kokku kolm suurt koonduslaagrit ja üle neljakümne väikelaagri
AUSCHWITZ'I KOONDUSLAAGER ELISA KÄRNER 11H KAS TEADSID ET... Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris RAJAMINE Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele Paiknesraudteede ristumiskohas Koosnes algselt ühest laagrist Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I (peakontor,baaslaager) , Auschwitz II-Birkenau (hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas) 1944 kasvu tipphetk - 135 000 vangi ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> Inimesed jagati kahte gruppi Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise eesmärgiga GAASIKAMBRID Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas Keda ei tapetud gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, nakkushaiguste, individu...
Berliini vallutamine. 76. Millal viskas USA Jaapanis aatompommid? 6,9 august 1945 77. Mis linnadele viskas USA Jaapanis aatompommid? Hiroshima,Nagasaki. 78. Mis kaalutlustel kasutas USA aatompomme Jaapani vastu? Et säästa enda mehi ja et aatompommi katsetada. 79. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 2.septembril 1945 80. Mida tähendab holokaust? Juutide väärkohtlemine 2.maailmasõja ajal. 81. Mis oli Auschwitz? Koonduslaager. 82. Mida tähendab koonduslaager? Koht,kuhu koondti inimesed keda sooviti hävitada. 83. Mida tähendab vastupanuliikumine? Mitte-ametlik liikumine. 84. Kui palju juute sakslased tapsid II maailmasõja ajal? 6 miljonit. 85. Mille läbi kannatas saksa rahvas II maailmasõja lõpukuudel ja sõja järel? Saksa naisi vägistati massiliselt,linnade pommitamine. 86. Mis toimus peale II maailmasõja lõppu Nürnbergis? Otsustati sõjakurjategijad kohtu alla saata. 87. Vaata õpiku vastavate peatükkide kaarte!
· · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust. · · MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine. · · KOONDUSLAAGER- sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. · · ANTISEMINTISM-juutide valitsus · · PARTISANID- relvastusüksused, kes ründavad ootamatult vastase sõjalist objekti. · · MASSIKÜÜDITAMINE-riigist viiakse inimesi vägivaldselt Siberisse, ilma süüdistusteta ja kohtuotsuseta. · · KAPITULEERUMA-alistuma, alla andma.
22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma * Poola Koridor Poznani ja Gdanski vaheline maakitsus, mis eraldas IdaPreisimaad muust Saksamaast
1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel
Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastased Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse ära nende kodakondsus ja inimõigused,ning neid sunnitakse kandma juudi märke. Holocausti käik 1938 Märts Austria annektsioon ja juudi vastaste seaduste kehtestamine. 9.nov Kristallöö juutidele kuuluvate asutuste purustamine
Teine maailmasõda. Tööleht Magnus Kruusing 9d Kirjuta õige mõiste. 1. Austria liitumine Saksamaaga Ansluss 2. Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Koonduslaager 3. Sõjaline vastupanu vallutajate tagalas Partisani sõda 4. Läänerindel sügisest 1939 kevadeni 1940 valitsenud tegevusetu vastuseis inglasteprantslaste ja sakslaste vahel Kummaline sõda 29. septembril 1938. aastal kirjutasid Chamberlain, Daladier, Hitler ja Mussolini alla kokkuleppele, mis kiirendas Teise maailmasõja puhkemist. Müncheni kokkulepe 1. Milliste riikide juhid olid nimetatud isikud? Chamberlain- Inglismaa
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine
El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär. Roosevelt-USA President Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja Oppenheimer-aatomi pommi isa Keitel- allkirjastas SM tingimusteta kapitullatsiooni.
Geto linnaosa, kus elavad ühest rahvusest inimesed Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline leping Atlandi harta USA ja Suurbritannia vaheline leping, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Alla kirjutasid Roosevelt ja Churchill Antisemitism - juudivastasus Kapitulatsioon - allaandmine Agressor sõjaalgataja ja vallutaja Holokaust juutide tapmine Totaalne sõda sõda, mis haarab kogu maailma Koonduslaager - sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati
Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, asotsiaalid, mustad, homoseksuaalid. Ja kuni 1938. aastani viidi juute laagrisse ainult juhul, kui nad kuulusid mõnda nendest gruppidest. Nürnbergi seadus Aastal 1935 kehtestati Nürnbergi seadus, mille kohaselt võeti juutidelt ära nende
Kontserte ja etendusi korraldati getodes seni, kuni muusikud ja näitlejad surmalaagritesse saadeti. Ajaloolased on sellist kultuurilist tegevust vaadelnud kui teatavat liiki vastupanuliikumist. (Bruchfeld ja Levine 2003:26-32) 14 3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID 3.1 Genotsiid algab Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohuvabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager. Dauchasse koondati isikuid, keda uued Saksamaa võimud pidasid ,,parandamatuteks", kelleks esmajoones olid kommunistid. Reziimi järgi jagunesid laagrid kolme kategooriasse, kuid esmalt sõltusid elu- ja töötingimused laagreis nende juhtkonnast. Näiteks Buchenwald kuulus teise kategooriasse, kuid tänu laagrivõimude liberaalsusele pärast metsikusi korraldanud komandadi avalikku hukkamist, olid seal kinnipidamise tingimused sõja kahel viimasel aastal üsna leebed.
käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel koonduslaager · Gestapo Poliitilise meelestatuse kontroll · Sturmabteilung kaitsesid natside koosolekuid ja ajasid laiali kommuniste(istungitelt ja koosolekutelt) Sõjaväestatus rasketööstuse eelisarendamine; · Eesmärk über töötada Versaille´i rahuleping ehk uus sõda?! · Ülemaailmne revolutsioon · 1935.a. asusid uuesti sõjaväge taastama Reini demilitariseeritud tsooni ehitati sõjaväebaasid ja seati sisse
24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette.Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises,sõjaroimades ja kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes.12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma.Teised said pikaajalisi vanglakaristusi.Selle protsessiga lagas Euroopa puhastamine natsismist jka fašismist. Holokaust-juutide hävitamine Antisemitism-juudivastasus Getod-juutide linnaosad Koonduslaager-sunnitöö-ja hävituslaager, kusvange kurnati üle jõu käiva tööga ,näljutati ja piinati. II MS puhkemise põhjused:1)Versaille süsteem osutus ebapüsivaks2)Rahvasteliit ei tulnud oma ül toime3)Stalin soovis kommunismi levikut4)Saksamaa soovis natsismi ja aaria rassi levikut5)Ülemaailmse majanduskriisi tõttu valis Saksamaa sõjalise tee,seda tegi ka Venemaa. 1.sept 1939-II MS algus,Saksamaa tungib Poolasse. 22.juuni 1940-Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne metsas. 22
1946 ,,Triumfikaar" on üks Remarque'i tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll radu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on olnud Saksamaal suure haigla peakirurg, 1933 .a Gestaapo poolt arreteeritud, seejärel põgenenud koonduslaagrist. Ta on loobunud oma identiteedist, ainus seos eluga on arstitöö. Inimelu on mõttetu: armastus on vaid lül elu keerukate vastuolude pikas ahelas, kättemaks ei too kergendust. 1952 ,,Elusäde"- tegevuskohaks on saksa koonduslaager aprillis 1945, lisaks fasismi juhhamõistule suhtub kirjanik eitavalt ka kommunismi ülistajatesse. 1954 ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" - traagiline armastus II maailmasõja ajast. 1956 ,,Must obelisk" - autobiograafiline teos 20ndate aastate alguse hüperinflatsiooni ajast, mis kirjeldab paljusid elukutseid, mida kirjanik ise pidas. 1961 ,,Taeval pole soosikuid" - tuberkuloosisanatooriumi elus olemine on vastandatud kiire surma
konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta- Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt
Kontrolltöö nr. 3 Gümnaasiumi VI kursus (XII klass ) 3. teemale: Inimsusvastased kuriteod 1. Mis on koonduslaager? Too näiteid. Kinnipidamiskoht suure hulga inimeste jaoks, kes on vahistatud sõjaliste vastastena, eesmärgiks isoleerida või hävitada. Näiteks GULAG-laagrid, mis olid ka töö- ja paranduslaagrid, natside rajatud Sachsenhauseni, Buchenwaldi ja Ravensbrücki koonduslaagrid, Eestis Jägala Töö- ja Kasvatuslaager, Murru Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager. 2. Seletage Gulagi ideoloogiat
barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/alla andma. Dessant- on sõjaline operatsioon, kus väed maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil. Ansluss- oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Koonduslaager- kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Okupatsioon-võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. antisemntism- juudivastasus. Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 1945 1949
7. Seleta mõisted: Atlandi harta (lk 96), ÜRO (lk 100), totaalne sõda (lk 110), Auschwitz (lk 110), Holokaust (lk 110), Nürnbergi protsess (lk 112). Atlandi harta- Rosenveldi ja Churchilli alla kirjutatud harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. ÜRO- Ühenendu Rahvaste Organisatsioon Totaalne sõda- totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Auschwitz- Saksamaa koonduslaager Poolas, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Holokaust- II maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Nürnbergi protsess- Nürnbergis korraldatud rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. 8. II maailmasõja tulemused ja tagajärjed: kes sõja võitsid, mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda, kuidas toimus Jaapani alistamine II maailmasõja võitis Nõukogude Liit koos oma liitlastega, Saksamaa kaotas. II maailmasja
1945 Potsdami konverents 6.-9.08.1945 USA heidab Jaapani 02.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud 28.091940 baaside leping 17.06.1940 Eesti okupeeritakse Nõukogude Liidu poolt 06.08.1940 Eesti võetakse Nõukogude Liidu liikmeks 14.08.1941 massiküüditamine Mõisted *ansluss -Austria liitumine Saksamaaga *holokaust Juutide süstemaatiline hävitamine natsionaalsotsialistide poolt II MS ajal. *koonduslaager kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine/hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. *sunnitöölaager - *baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt *Poola koridor maa ala, mille kaudu avanes Poolale väljapääs Läänemerele *massiküüditamine - Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta.
Rommel oli Põhja- Aafrikas Saksa- Itaalia ühisvägede eesotsas, kui need väed sunniti taanduma. 15. Selgita: holokaust vägivaldne juutide tagakiusamine, piinamine. geto juutidele mõeldud linnaosa. vastupanuliikumine natside, fasistide, kommunistide vastu suunatud tegevus, mis oli tingitud vallutajate vägivallatsemisest. ( lasti ronge õhku, tapeti mõjuvõimsaid ja tähtsaid inimesi. ) koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaages, kus kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati.
ning väga kauaks ajaks jäi ta tähtsaks soolakaubanduskeskuseks. Esimesed juudid tulid Oswiecimi elama 16. Sajandi keskel ja varsti pärast seda ehitasid sinna oma sünagoogi. Üheksateistkümnendaks sajandiks moodustasid juudid juba 40% linna populatsioonist. Kui sakslased II Maailmasõja päevil linna vallutasid, saabus ka Oswiecimi traagiline saatus. 1940 ja 1950 aastate vahel ehitati linna suurim natside koonduslaager. Selle nimeks sai Auschwitz-Birkenau. Esimesteks ohvriteks olid poolakatest poliitvangid, aga varsti transformeerus laager juutide massihävituskeskuseks. See laienes kiirelt. Inimesi toodi Auschwitzi iga paari tunni tagant loomavagunites kogu Saksamaa okupeeritud aladelt. Enamus inimesi leidis oma lõpu gaasikambrites, paljud surid nälga, paljud mürgitati. 1945. aastal sai punaarmee linna üle kontrolli. Natsidel õnnestus evakueerida
füüsilist seisundit. 1943 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990. aastal, teatas Auschwitz-Birkenau surmalaagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Mustlasi hukkus 220 000 kuni 800 000.
konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta-Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel
Kadunud põlvkonna kirjanikud Nele Roosi Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus
koonduslaagritesse, kristalliööl lõhuti tuhandeid juutide poekesi ja töökondasid, põletati sünagooge, peksti juute tänaval ning tungiti nende kodudese, juute tapeti ja saadeti koonduslaagritesse. Ettekäändeks oli ühe Saksa diplomaadi tapmine Pariisis juudi poolt. PIDID KANDMA TAAVETI TÄHTE. 5. Seaduse vastu eksinud, poliitilised vastased, kommunistid ja juudid saadeti koonduslaagritesse, 1933 rajati Dachau koonduslaager. 6. Majanduse parandamine laenud, uued ettevõtted jne. 7. Loodi Natsionaal-Sotsialistlik Töölispartei. 8. Kujunesid välja repressiivorganid Gestaapo ja Hitleri ihukaitse SS. NÕUKOGUDE LIIT 25.10.1917 sai oktoobripöörde käigus võimule Lenin. 3.03.1918 sõlmiti SKS'iga Brest-Litovski rahu, 1918-1920 toimus Venemaal kodusõda punaste ja valgete vahel. Punased kommunistid, valged parlamentaarse monarhia pooldajad, vabariiklased
all. · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust. · MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine. · KOONDUSLAAGER- sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. · ANTISEMINTISM-juutide valitsus · PARTISANID- relvastusüksused, kes ründavad ootamatult vastase sõjalist objekti. · MASSIKÜÜDITAMINE-riigist viiakse inimesi vägivaldselt Siberisse, ilma süüdistusteta ja kohtuotsuseta. · KAPITULEERUMA-alistuma, alla andma. KONVERENTS AASTA OTSUSED
Mengele sattus Berliinis Verschueri lähikonda, kes oli kaksikuteuurija. Temal aga olid Mengelele suured plaanid varuks. Ta vajas Mengelet, et aretada üliinimesi. Tema andis Mengele poja, Rolfi arvates, Mengelele tegeliku tõuke minna Auschwitzi. Auschwitz Verschuer avas peagi Mengelele võimaluse maailma ainulaadsesse uurimisparadiisi. 30. mail 1943, asus Mengele koonduslaagris tööle. Mengele tahtis tegutseda ja karjääri teha. Auschwitzi koonduslaager asus Edela- Poola kolkapiirkonnas, idarinde nii öelda tagahoovis. Tapatööstus tegutses 1943. ja 1944. aastal täistuuridel. Seal toimisid viis krematooriumit ja gaasikambrit. Päeva jooksul tapeti ja põletati kokku üle 9000 inimese. Kui Mengele saabus, oli laagris juba 130 000 vangi. Inimesed, kes olid vaid luu ja nahk, sorteeriti arstide poolt välja ja saadeti gaasikambrisse. Iga päevaga saabus rongiga uusi vange Euroopast. Nende üle otsustati raudteeplatvormil
100 juuti tapeti. Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda. Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler kuulutas, et see ei ole välismaalaste asi, ja süüdistas Suurbrittanniat, et see mahitab juutide ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohivabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager, kuhu koguti kõik pliitilistel põhjustel nn tõkendusvangidesse võetud vangid. Varsti hakati koonduslaagreisse saatma ka kriminaalkurjategijaid, kes jäeti pärast karistuse ärakandmist laagreisse kartuses, et vabaduses hakkavad sooritama uusi kuritegusid. Natsid olid riigis kehtestanud diktaktuuri, mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi
Rommel oli Põhja- Aafrikas Saksa- Itaalia ühisvägede eesotsas, kui need väed sunniti taanduma. 20. Selgita: holokaust vägivaldne juutide tagakiusamine, piinamine. geto juutidele mõeldud linnaosa. vastupanuliikumine natside, fasistide, kommunistide vastu suunatud tegevus, mis oli tingitud vallutajate vägivallatsemisest. ( lasti ronge õhku, tapeti mõjuvõimsaid ja tähtsaid inimesi. ) koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaages, kus kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. 21. II Maailmasõja inimkaotused- · Suurimate inimohvritega riigid olid- NSV Liit (üle 20 milj), Hiina(10 miljonit) · Varasemates sõdades moodstasid enamiku hukkunutest sõdurid, II MS suurenes aga tsiviilelanike arv. Selle põjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid.
· 1940. aastal võttis liidetud alade rahvas sakslasi vastu kui vabastajaid (sh. Eestis, eriti meenutati juuniküüditamist 14.06.1941). 6. Holokaust Lisaks juutidele kannatasid ka mustlased, venelased ja poolakad. Süstemaatiline juutide mõrvamine Saksamaal ja tema okupeeritud aladel. Nad koondati koonduslaagritesse, kus teostati nendega muuhulgas meditsiinilisi katseid, neid näljutati, kuumutati, põletati, külmutati, süstiti, gaasitati, õmmeldi kokku jne. Kuulsaim koonduslaager (ja ka suurim) on tänapäeva Poolas asuv Auschwitz- Birkenau, kus tapeti üle miljoni juudi. Kokku hukati umbes 6 miljonit juuti äärmiselt piinavatel meetoditel. Neilt eemaldati kõik väärtuslik, mis neil oli enne hukkamist. Holokausti tagajärjel hukkus umbes 12 miljonit inimest. 7. Katõni veresaun 5. märtsil 1940. aastal hukati suur osa Poola sõjaväe ja intelligentsist, kes oli vangi võetud Poolalt okupeeritud aladelt
F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail Koonduslaager - Saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, surmavabrik Antisemitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes Geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. Poola koridor - Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida- Preisimaad Saksamaast. Talvesõda - Sõda NSV Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast (1939 - 1940) lõppes Moskva rahulepinguga
vastavalt siis kas kaasa tõmbav või tagant tõukav. Seoses välise motivatsiooniga meenub mulle alati üks kurbnaljakas näide eelmise aasta jalgpalli MM-ilt, Põhja-Korea jalgpallimeeskond. Ma ei teagi drastilisemat näidet välisest motivatsioonist see tiim tuli mängima vaid selleks, et olla "Suure Juhi meele järele" ning et "tuuaau ja kuulsust oma kodumaale". Samuti veel teadmine, et läbikukkumise korral ootab neid minimaalselt koonduslaager. Nende motivatsioon ja tahe oli alguses meeletu see motivatsioon tõukas neid esimeses mängus tegutsema väga organiseeritult ja südikalt. Paraku tuli nende ette aga tõehetk nimega Brasiilia koondis, kes neid võitis ning kogu nende tahe murdus. Kogu see pealesunnitud motivatsioon kaotas oma jõu. Uut sisemist tahet leida aga ei ole sugugi nii lihtne. Järgmine mäng Portugaliga lõppes nende jaoks kaotusega 7-0. Sisemine motivatsioon käivitab, väline sunnib
Nõukogude Venemaa mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa mõjusfääri aga Leedu ning Poola lääneosa. See osutuski võimalikuks just tänu nendele asjaoludele, et mõlemail olid omad vallutushuvid ning nad said need omavahel paikapandud ning mittekallaletungileping aitas ka soovitud vallutusi lihtsamalt läbi viia. 6.Ansluss Austria okupeerimine Saksamaa poolt. Austria sellele vastupanu ei osutanud. Protektoraat mingist teisest riigist sõltuv riik. Koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. Partisanisõda sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadust. Mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsuma. Repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. 7.1. septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale
tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, , mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, vastuhakkajad hävitatu kohe või viidi koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachau, samuti laagrid Buchenwaldi lähedal, Auschwitzi koonduslaager). 5. Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 1936 viis Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni relvad.
Rassiseadustes oli kirjas, et rahvused kuuluvad eri rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeimad) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid, puuetega inimesed). Propagandaministeerium juurutas inimestes natsliku tervitust, hiigel tiraazides trükiti ,,Mein Kampfi", propaganda filmid, raadi, ajalehed. Koonduslaagrid: I koonduslaager Dachaus 1933, peamiselt laagrites juudid, teisitimõtlejad, homoseksuaalid jne. 4-aastaplaan seisnes riigivalitsemises-tehti plaanid 4 aasta kaupa. Autobahn´i ehitus- autoteede/maanteede rajamine. Sudeedimaa oli Tshehhoslovakkia osa, mida Hitler tahtis saada endale, moodustati lepe, mille alusel pidi T selle ka loovutama. Himmler juhtis SS-lasi. Goebbels juhtis propaganda ja haridusministeeriumi. Chamberlain oli Briti peaminister, kes soovis eriti Hitleriga
hävitada!; o 1935 Nürbergi seadused kollane kuusnurk üle riiete! 1938 ,,Kristallöö" juute peeti kui loomi, algas juutide tagakiusamine (Heydrich) juudiärid hävitati, lapsed visati koolist välja, keelati maa omamine; o 1. Sept. 1939 5 aasta pärast 5 miljonit juuti surnud, deporteerimine (Auschwits suurim koonduslaager Poolas) hävituslaagritesse, surve getodesse (Einsatzgruppen tegelesid juutide hävitamisega, Mengele inimkatsed ,,surmaingel"); 1942 Wannasee konverents (Eichmann) väidetavalt tapeti 6 miljonit juuti, punaarmee päästis Auschwitzist osad.; TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 7 o NSVL: Katõn (Poola metsades massimõrv ~ 20 000 ohvitseri). 1941 suvel massiküüditamised (naised, lapsed ja vanurid)
Hitler nõuab erakorralisi volitusi. Sotsalistid hääletavad vastu, mille peale ka sotsiaaaldemokraatlik partei 5 keelati. Weimari vabariik on lõppenud ja Hitler hakkab valitsema erakorraliste volituste alusel. Hitleri diktatuuri rajamine · Juulis keelatai kõik parteid. · Kohe alustatakse repressiivaparaadi kujundamisega, esimene koonduslaager rajatakse Dachaus(1933), kuhu saadetakse kommunistid, hiljem liberaalid jms. · SA raames oli loodud juba Hitleri ihukaitse Schutzstaffel(SS), kelle munder on must. (Pruun on partei värv.) (Hugo Boss kavandab kõik mundrid.) SS hakkab tähtuselt tõusma, selle juhiks saab Heinrich Himmler. SS-ist saab Hitleri põhiline toetuspunkt. SA hakkab langema ebasoosingusse. · Endisest poliitilisest politseist luuakse uus GESTAPO, mis allutatakse samuti
Neilt võeti kodanikuõigused ning oma rahvuse märkimiseks kohustati neid kandma kollaseid kuusnurki. Juudi haritlased kaotasid oma töö, juudi poode boikoteeriti. 1935. aastal kuulutati seksuaalsuhted juutide ja mitte-juutide vahel kuritegelikuks. Mida aeg edasi seda rohkem hakati juute taga kiusama, mis lõppes juutide jaoks liikuvate gaasikambrite, metsas olevate massihaudade ja koonduslaagritega. Meile kõige tuttavam koonduslaager oli Poolas Auscwitz. Teise maailmasõja lõpuks oli üle 6 miljoni juudi kaotanud elu. Pühad SABAT Juudi pärimuse järgi tulevad sabatil iga sünagoogist tulijaga koos kaks inglit - hea ja kuri. Kui inglid näevad kodus sabatiküünalt, valget laudlina ja korras voodeid, ütleb hea ingel: ,,Olgu nii ka järgmise sabatil" ja paha ingel täiendab: ,,Aamen", olgu nii. Juudid jagavad ööpäeva kahekümne neljaks tunniks, mille arvestus algab ööst, sest Toora
Ühepartei Ülemaailmne kommunistlik Natsionalistlik Rahvuslik fasistlik Vasakpoolsed ja süsteem hoiak. tööstus partei. partei. parempoolsed Juht Stalin, stalingrad, Füürer, Hitler, Fasist, Mussolini, K. Päts, riigivanem, Juhikultuur koonduslaager. haakrist, vuntsid, tuche (duce). rahvuslus ,,Mein Kampf", koonduslaager. Julgeolek KGB, spioneerimine Salapolitsei, Fasistlik NSVL kontroll riigi
6juuni nn Dpäev, op ,,Overlord" o Normandia dessandi algus (,,II rinne") Vägede juhiks USA kindral Eisenhower Miks õnnestus? o Sõjaline üleolek o Edukas luure- ja vastuluuretegevus o Meteoroloogide roll 25aug Pariisi vallutus Sept Smaa piirideni Õhusõda Atendaadi katse Hitlerile *1945a Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi 27 jaanuar vabastati auschwitzi koonduslaager Jalta konverents Märtsis algas Punaarmee lõplik pealetung Smaale Aprillis vallutati Königsberg, Ida-Preisimaa, Viin 25.aprill sulgus piiramisrõngas Berliini ümber Lääneliitlased ületasid Reini jõe, jõudsid Elbeni, edasi pealetung lõuna suunal 20 aprill Hitleri enesetapp 2. Mail alistus Berliin, lõpes sakslaste vastupanu Põhja-Itaalias 7mail kirjutasid lääneliitlast ja Smaa esindajad Reimsis alla Smaa
ausammas; 1930 lõpus valmis vabadussõja ajalugu mis ei sobinud praegusele ajale ja tsenseeriti see: tekkis palju valet HINNANG ANTUD AJALE: See, kuidas kõike muudeti, näeme meie ja oluline, majandus läks hästi. Rahval ei olnud probleeme: 1930 levis kogu Euroopas diktatuurne režiim (peaaegu). Meil, võrreldes Saksamaa või NSVL diktatuur mitte nii hull. Eestis ei olnud koonduslaagreid (Lätis oli koonduslaager-sotsid põhilised) EESTI VÄLISPOLIITIKA 1917–1940 PEAEESMÄRK OLI ISESEISVUSE SÄILITAMINE ja see ebaõnnestud (1940 –anastamine) I periood 1917–1920: tunnustuse hankimine välisabi taotlemine (Vabadussõja ajal) 1917 – Asutava Kogu saadikute kontaktid välisriikide esindajatega Peterburis I 1918 – esimene välisdelegatsioon: Jaan Tõnisson – Skandinaavia (Kopenhaagen) Ants Piip – Suurbritannia Kaarel-Robert Pusta – Prantsusmaa
annaabi.ee 
