organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud sai ikestatud rahvaste eeskõneleja 1979 külastas Poolat, kogunes vastu võtma üle mln in, J.P. II kuulutas, et inimestel õigus vabadusele, kutsus üles hirmust üle saama, aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse süstitud hirmu- ja jõuetustunnet NSVL juhtkond mures, 1981. sooritati paavstile Roomas atendaat, uurimisel jõuti KGB-ni Solidaarsuse loomine: 1970 Gdanskis rahutused, Poola juhid kasutasid mahasurumiseks sõjaväge → surma sai üle saja in Gomulka sunnitud partei eesotsast lahkuma, asemele seatud Gierek ei suutnud maad aga kriisist välja tuua, Lääne abiga Poolas majreform, kukkus läbi tugevnes opositsiooniliikumine, eesmärk alternatiivse ühiskonna ehitamine sotsialistliku...
Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip Rmp aruannete kootamisel lähtutakse eeldusest, et rmp kohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust ega põhjust oma tegevust lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Juhul kui rmp aruanne ei ole kooskõlas antud printsiibiga, siis peaks juhtkond seletama milliseid arvestuspõhimõtteid rakendati ja kuidas jätkuvus tagatakse. Saneerimine ehk ettevõttele antakse teatud periood et oma ettevõtte seisu parandada. 3. Arusaadavuse printsiip Rmp aruannetes peab info olema esitatud nii, et se oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on selleks piisavalt majanduslikud eel-teadmised. 4. Olulisuse printsiip Aruannetes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab rmp kohuslase finants seisundit,...
A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Probleem: Probleem on firmal Adidas. 1972. a oli Adidasel 82% turuosast, aga see jõudis 20 aastaga langeda 4%-ni. Selline turuosa langus andis võimaluse konkurentidele, tulla välja uute toodetega ja suurendada oma turuosa. Tunnus: Turuosa langes väga palju ja turule ilmusid uued kõvad tegijad. Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli Nike. Adidas jäi konkurentsivõistluses maha. Põhjus:...
Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist....
Kui Rimski juba mõtleb, et ta on hukule määratud, kireb kukk ning Rimski jääb taas oma kabinetti üksi. Kiiresti tormab ta rongijaama, istub kiirrongi ning põgeneb. Ivan on oma palatis äikest kartes magama jäänud ning näeb unes Jesua ristilöömist. Varieteeteatris on Wolandi etendusele järgneval päeval maad võtnud ärevus. Kõmu etendusest on mööda linna laiali valgunud ning teatri ees lookleb kilomeetrite pikkune järjekord. Et aga teatri juhtkond on kadunud, tuleb kassad sulgeda. Hoolas ja kohusetundlik raamatupidaja Vassili Stepanovits pakib eilse etenduse tulud kokku ning sõidab Vaatemängude komisjoni. Seal tabab teda järjekordne üllatus komisjoni esimees on haihtunud, tema asemel istub laua taga kirjutav ülikond! Kuna komisjonis ei õnnestu asju korda saada, otsustab Vassili selle filiaali minna. Filiaal rõkkab laulust ,,Võimas meri on püha Baikal" ja nii...
" Eestis jõustus 1995. aastal krediidiasutuste seadus. Krediidi asutusi on kahte liiki: 1. Äri- ehk kommerts pangad (tegutsevad aktsiaseltsi vormis). 2. Ühistegelikud krediidi asutused (laenu-hoiu ühistud, ühispangad). Raha emisjooni (käibele laskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. Emisjoon - raha ja väärtpaberite (obligatsioonid, aktsiad, võlakirjad jm.) ringlusse laskmine (emiteerimine). Eesti Pank - Eesti kesk- ja emisjoonipank. Juhtkond : Eesti Panga nõukogu ja president, pannakse ametisse riigikogu ja riigipresidendi poolt 5-ks aastaks. Eesti Pank on aruande kohustuslik vaid riigikogu ees. Eesti Panga tegevuse kontrollimiseks nimetab riigikogu igaks rahandus aastaks ametisse sõltumatud audiitorid - revidendid. Eestis oli rahareform viimati 19-21.06.1992. Eesti on suhteliselt eduka ja kindla rahandusega. Fiskaal poliitika. Vabakaubandus ja protekstionism. Keinesianism. Fiskaalpoliitika - riigikassasse puutuv poliitika...
2) Reeglistik projektide algatamiseks. Paindlikum viis - üritab tagada selle, et tänaste vajaduste kõrval tegeletaks ka ettevõtte pikaajalisemate eesmärkide täitmisega 3) Rollide ja vastutuste jagamine IT- ja äripoole vahel ehk "BI Governance" Kuna ärianalüüsi valdkond on keeruline ja kulukas, on ka BI haldamise protsessi paikapanek keeruline. Tihti arvatakse, et kuna juhtkond on käesoleva hetke seisuga juba ettevõtte analüüsivajadused pingeritta seadnud, pole selleks eraldi protsessi vaja. Hea projektide haldamise protsess pakub raamistiku, mille järgi ressursse (raha, inimesed, aeg) ärivajaduste rahuldamiseks jagada. Seda mitte ainult tänase päeva perspektiivis, vaid ka pikaajalisi eesmärke silmas pidades. Paika pandud projektide haldamise reeglistik ja rollijaotus kergendab muudatustega kohanemist ning aitab olulisi...
2. Pädevusalade (rollide) vaade Projekti rollid jaotuvad kolme ettevõtte klienti, tarkvaarendusteenust pakkuva ettevõtte ja aruandlustarkvara pakkuva ettevõtte vahel. 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis: Projektijuht o Vastutab: projekti planeerimise, eelarvestamise, toimimise ja eduka vastuvõtmise eest klientettevõttes. o Reageerib: juhtkond esitab projekti eesmärgid tarnija esitab pakkumise tarnija annab töötulemuse üle tarnija teavitab probleemist saabunud on projekti verstapost/vahetähtaeg o Infovajadused: tarnijapoolne hinnapakkumine kliendi-/tarnijapoolsed projekti ressursid ja tööülesanded projekti eesmärgid projekti vastuvõtukriteeriumid...
· Müügiaruandluse nõuete (ärimõisted, ärimõõdikud) kirjeldus 3 · Andmeallikate analüüs · Andmemudeli spetsifikatsioon ja realisatsioon · Andmelaadimiste realisatsioon · Lõppkasutaja tööriista juurutamine (partnerettevõtte kaudu või ise) + koolitus 4. Projekti huvigrupid Projekti peamiseks tellijaks on finantsettevõtte juhtkond . Otseselt hakkavad seda kasutama ärianalüütikud, kelle peamine ülesanne on juhtkonda varustada vajaliku informatsiooniga. Oluline on ka tellija IT halduse osakonna roll, kelle vastutusalasse süsteem peale teostajapoolset üleandmist liigub. Ettevõttesisesed huvigrupid: · Juhtkond · Lõppkasutajad (ärianalüütikud) · Projektimeeskond (projektijuht, arhitekt) · IT haldus Ettevõttevälised huvigrupid:...
Rollid klientorganisatsioonis: · projektijuht, kes vastutab projekti tähtaegade, eelarvestamise jms eest 1in · arhitekt, kes konsulteerib süsteemi väljatöötamisel 1in · lõppkasutajad, kes defineerivad nõuded ning võtavad süsteemi vastu või lükkavad tagasi 12in (prognoos 20-30in) · juhtkond , kes osalevad ärinõuete kirjeldamisel 3in (prognoos 5in) Rollid tarkvaarendusteenust pakkuvas ettevõttes: · projektijuht, kes vastutab tähtaegade, ajahinnangute, projektisiseste rollide jaotamise jms eest 1in · arhitekt, kes töötab välja süsteemi tehnilise lahenduse põhiprintsiibid 1in · analüütik-intervjueerija, kes kireldab ärinõuded ja teostab andmeallikate...
Insener on loovisiksus, kelle looming on aktiivses vahekorras ülejäänud ühiskonnaliikmetega. Inseneriotsustel on suur kaal, seetõttu tuleb luua üldised tõed, millest lähtuda. Näiteprobleemid: · inseneriteave on nii keeruline, et teistel on ins tegevust raske jälgida tuleb ise teha otsuseid. Kuidas suhtuda probleemidesse, mille lahendamine käib üle jõu? Kui juhtkond sunnib seda lahendama · inseneri loodud objekti omadusi teab vaid tema ise obj heaolu = inseneri heaolu. Kuidas insener peab orienteeruma isiklike huvide ja ühiskondlike huvide vahel? · Inseneride poolt loodavad tapariistad kas on eetiline luua vahendeid tapmiseks? · keskkonnakaitselised ning meid ümbritsevat status quo't muutvad insenerilahendused kas see on eetiline? 2 Põhisätted...
XVI Kolgata mäel hakati korraldama hukkamist. J ja veel kaks kurjategijat jäeti ristidele surema. L tahtis J surma kergendada ja ta noaga tappa, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks jäi ta ootama, kuna J lõpuks sureb. Ristil olevale J-le pakuti juua, kuid ta keeldus. Seejärel hukkas timukas kõik kolm surmamõistetut. Pärast hukkamist läks L ristide juurde ja võttis hukatud ristidelt maha. J keha viis ta minema. XVII Teatris oli suur segadus, kuna kogu juhtkond oli kadunud. VS läks kassat rahandussektorisse ära viima. Taksojuht keeldus 10 rublalist vastu võtmast, kuna W etendusel jagatud 10 rublalised muutusid tavalisteks paberiteks. Panga komisjoni esimehe keha oli aga kadunud. Ainult ülikond istus laua taga ja kirjutas. VS läks filiaali, kus kõik töötajad laulsid. Lõpuks sai ta hakata oma raha ära andma, kuid paki avades olid rublad muutunud mitmesugusteks valuutadeks. VS arreteeriti. XVIII...
· 1944-1953 pidasid eesti metsavennad võitlust Nõukogude võimu vastu. · 1949 märtsiküüditamisega viidi Siberi vangilaagritesse ja asumisele ~20 000 eestlast. · 1950 toimus EKP VIII pleenum, mille tulemusena süvenes stalinism ja isikukultus ning juunikommunistidest juhtkond asendati Moskva-meelsemate tegelastega. · 1967 1968 oli Tartus nn. komsomoliopositsiooni kõrgaeg. · 1978 algas seoses K.Vaino EKP Keskkomitee I sekretäriks valimisega uusvenestuse aeg; tugevdati repressioone teisitimõtlejate suhtes ning hakati juurutama ühepoolset kakskeelsust. · 1980 puhkesid Tallinnas vastuseks kasvavale venestamisele noorsoorahutused. Võimude repressioone kritiseerisid Eesti kultuuritegelased nn. "40 kirjaga"....
1988 Algab Rahvarinde loomine 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvävid juuni 1988 Lõpeb K. Vaino valitsemisaeg ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting juuli 1988 Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine 9.11. sept. 1988 Eestis toimub EKP Keskkomitee XI, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi 11. september 1988 Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus ,,Eestimaa Laul" 1.2. oktoober 1988 Eestimaa Rahvarinde I kongress 16. november 1988 Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 24. veebruar 1989 Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp 1989 Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist 1989 Murrang Ida Euroopas 23. august 1989 Balti kett...
Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi.1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Kurski lahingus üritasid sakslased vene väed ümber piirata, kuid venelastel õnnestus pealetung peatada ning asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Kurski lahingu ajal maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse...
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse...
Sakslased aga, kes polnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise valitsuse ning püüdsid seejärel haarata enda kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist. Mõistagi kujunes Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale sakslaste jaoks ebameeldivaks üllatuseks ning nad nõudsid Eesti üksuste tagasitõmbumist. Kuna Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast, siis tekkis Võnnu (Csis) linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga...
Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem...
Mis andis neile märku, et liitlasväed on lõpuks tugevale vasturünnakule asunud. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul, kus ligi 300 000 pealine piiramisrõngasse sattunud vägi sai lüüa. See muutis Saksamaa nõrgaks uutele rünnakutele idast, mistõttu tuli ruttu vastupealetungi alustada. 1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Peeti Kurski lahing aga kus tänu ebaõnnestunud katsele venelasi ümber piirata, õnnestus neil asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi üle poole okupeeritud NL aladest. Kurski lahingu ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. Sama aasta sügisel jõudsid liitlasväed Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksamaa...
Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond , kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
