Teiste mõistmiseks tuleks arutleda iseenda üle, sest siis oskame hinnata ka teisi. Kultuuri edasikandmisel on kahtlemata suur osatähtsus riigil, sest palju oleneb sellest, missugused eesmärke ja väärtusi ta tähtsustab, missuguseid meetodeid kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Ilma kultuuri ja rahvata ei saa olla head riiki. Tean paljusid noori, kellele on tähtis oma riigi ja rahvuse säilimine. Ühinen nendega ja loodan, et oma elus tegelen edasi kultuuriga, sest kultuurita elu on minu arvates tühi, mõttetu ja lootusetu. .
SÜNDMUS- JA KOOSOLEKUKORRALDUS
Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
Pärnu 2011
Koostasid: TÜ Pärnu kolledzi 2. kursuse üliõpilased Liivi Hiienurm
Kreeka Referaat Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Loodus....................................................................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................5 Temperatuur................................................................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ..........................................................................................................
T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. Vene võimu suhtumine luteri kirikusse. 1832. aastal võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi. Luteriuks ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk. Deism oli seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Eitas müstikat, imesid ja ilmutust ning põhjendas religiooni mõistuse, loodusseaduste ja moraali kaudu.
Vana-Kreeka 1.Millise seos on Vana-Kreeka kulruuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga ? V: Muusika koht jatähendus Vana-Kreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
Kreutzwald, suunav geenius Kreutzwald oli Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst. Ta oli eeskujuks paljudele järgnevatele kirjanikele ja luuletajatele. Kreutzwald oli tihedalt seotud saksa kultuuriga. Faehlmanni surma järel jäi Kreutzwald suurimaks rahvuslikuks autoriteediks, moodustades omalaadse silla eelärkamise ning ärkamisaja vahel. Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist. Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel. Esmalt hakkas ta maarahva
Kuna oli suhteliselt keeruline eristada milliseid puhkpille kasutati, siis ei saa täpselt välja tuua kas oli nüüd kasutusel oboe, tromboon, klarnet või hoopiski sarv. Kohati tundus nagu seda muusikat esitaks hoopiski mingi orkester. 4 AJASTU KULTUURI KIRJELDUS Selles filmis oli keeruline aru saada kas tegemist on rohkem ilmaliku või vaimuliku kultuuriga. Need, kes olid seotud kloostriga (preestrivennad) olid vaimulikud. Ja niinimetatud poolvennad, kelleks olid siis käsitöölised, teenijad jne olid ilmalikud, aga ei välista ka seda et nende seas vaimulikke polnud. Kloostri omad kandsid musti rüüsid ja poolvennad kandsid halle rüüsid. Mõnel olid jalas nahksaapad, tumedad püksid ja seljas nahkvestid. Sõjasulastel olid ka rõivastel pandlad. Kandsid ka kiivreid ja turvist. Naised kandsid pikki kleite ja rihmikuid. Vaimulikel naistel
2 SISSEJUHATUS Kommunikatsioon on kõige laiemas tähenduses informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise osana on ta selle informatiivne külg. Edukat kommunikatsiooni ei ole võimalik saavutada vaid öeldes teistele, mida me tahame, visiooni viimine töötajate teadvusesse peaks kaasama laia tegevuse ja ülesannete ringi. Kommunikatsioon on tihedalt seotud organisatsiooni struktuuri, protsesside ja kultuuriga, kuna just need kolm tegurit aitavad kommunikatsioonisüsteemi üles ehitada. Mida keerulisema ülesehitusega on organisatsioon, seda mitmekesisemaid kommunikatsioonikanaleid ta eeldab. (Valk 2003:199) Antud grupitöö teemaks on kommunikatsiooni probleemid Päästeametist komando tasandini. Ülevalt tulev info ei jõua komando tasandi meesteni ning tänu info puudusele tekivad kuulujutud, mis põhjustavad ebakindlustunde ja motivatsiooni languse.
taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus:
Riik, see on inimene Eesti on väike riik, oma keele ja kultuuriga. Igal riigil on oma kultuur. Paljudel riikidel on oma keel, aga on ka suur hulk neid riike, kes kasutavad mõne teise riigi keelt oma emakeelena. Meie keeles on mitmed võõr- ja tsitaatsõnu teistest keeltest, mis tähendab, et me peaksime edendama oma keelt veelgi ja tekitama nende asemele rohkem omasõnu. Kultuur on meil väga mitmekülgne meil on oma rahvariietus, omad kombed ja tavad, kohalik filmitööstus, oma eepos ja palju muud.
keskkonda. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1. Kui omaenese eripära/identiteedi hoidmine ja domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtsad, siis toimub integratsioon. 2. Kui omaenese kultuurilise eripära/ identiteedi hoidmine pole tähtis, aga domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis, siis on tegu assimilatsiooniga. 3. Kui domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine pole tähtis, aga omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis, siis toimub eraldumine. 4. Kui ei omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine ega ka domineeriva
Samuti Lääne – Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ning kaitses meid idapoolsete keelesugulaste eest. Ma arvan, et kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnud siis, oleks võibolla eestlaste rahvaarv palju kordi väiksem. Eestlased poleks saanud katoliikliku Euroopa osaks ja samuti poleks Eesti rahval tekkinud võimalust lähemalt tutvuda Lääne – Euroopa kultuuriga. Seega minu arvates oleks olukord mõnest küljest parem olnud, kui poleks toimunud Muistset Vabadusvõitlust. Hukkunute inimeste arv oleks väiksem, poleks toimunud nii palju lahinguid, mis põhjustaski liigselt surmasid, eestlatel oleks tol ajal alles jäänud oma eliit ning eestlaste üle oleks suure tõenäosusega valitsenud oma rahva inimesed, mitte võõrad. Halb külg on siiski see, et eestlased poleks saanud katoliikliku Euroopa osaks ja seega ka poleks tekkinud võimalust tutvuda
Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi? Kultuuriline globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks võib tuua kas või Eesti, järjest rohkem kaovad ära meie setud, rahvalaulud ja rahvatantsud. Just noorem põlvkond on see, keda ei huvita kultuur, vaid kes pigem läheksid kaasa teksa, muuvi ja popkorni kultuuriga. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, suheldakse palju Inglise keeles, tuuakse üle slänge ja muid sõnu. Kindlasti on see tingitud ka Eesti rahva vähesusest ja ole nii pikki traditsioone kui teistel riikidel, aga selliseid muutusi on märgata ka mujal riikides. Järelikult kultuuriline globaliseerumine pigem vähendab erinevusi riikide ja kultuuride vähel, kuid kas see ongi nii hea, kui liituda ühe suure ühtse kultuuriga.
V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ärkamisajal samuti kiirelt. Eriti tähtsad olid maakooli õpetajad, kuna nad pidid joolt kandma selle eest, et rahvas saaks hariduse. Samuti oli neil ülesandeks kohalikus kogukonnas levitada ajalehti. Kui varem nimetati eestlasi maarahvaks, siis nüüd hakati kasutama ametlikku nime eestlased. Ärkamisaja 3 tähtsamat ideoloogi olid J.V.Jannsen, Jakob Hurt ja C.R.Jakobson.
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid.
tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti kultuuri arvatavasti Nõukogude periood, mis katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile. Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja kultuur
Kuidas kaitsta Eesti kultuuri? Ma nõustun Paul Joseph Geobbels'iga kes on öelnud: Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Eesti kultuuriga on asjad halvad - tänapäeva inimesed ei tea kuidas seda kaitsta. Selleks, et kõik ei hakkaks mõtlema nagu Geobbels on vaja analüüsida kõigepealt probleeme, mis on seotud meie kultuuriga ning siis otsida võimalike lahendusi. Millised on peamised probleemid Eesti kultuuris ning kuidas neid lahendada? Kõige suuremaks probleemiks kultuuri säilitamisel on turvalisus. Erinevaid probleeme saab küll lahendada, kuid asemele kerkivad uued ja tihtipeale suuremad.Teatud muresid ei leevenda ka aastate möödumine. Turvalisuse küsimus säilib sajandeid ja sellega tuleb endiselt pidevalt tegeleda. Kõik positiivne on kaob sageli olematusse, sest negatiivset tundub olema rohkem
toward his or her ethnic origins'' ehk identiteet on alati subjektiivne arusaam ning koosneb indiviidi hoiakutest, väärtustest ja arvamusest oma päritolust (kultuurist). Eestlasteks ma pean eelkõige neid, kes sündis eesti peredes, kelle emakeel on eesti keel ning kes ise peab end eestlaseks. Ning mis tähendab identiteedi kaotamise protsess? Minu meelest, globaliseeruva maailma situatsioonis, see tähendab, et inimene ei seosta end kindla kultuuriga ning pole kindel, kes ta nüüd on, mis rahvuse osa ta on ehk on käimas identiteedi kriis. Artiklis on räägitud isiklikust identiteedist ja grupiidentiteedist. Minu silmis praegune situatsioon Eestis on vastuoluline, ma tunnen, et grupi (rahvuse, riigi) tasandil on identiteet suhteliselt selge ning konkreetne. Riik toetab mitmeid kultuuriga seotud projekte, on toetatud huviringid ja arutelu, toimuvad iga-aastased laulupeod identiteet on märgatav, seda näha ka maailmas. E
KUNSTIAJALUGU 2 VI. Etruski kultuur ja kunst · ETRUSKID ON LOONUD ITAALIA KÕIGE VARASEMA KÕRGKULTUURI · SEE RAHVAS ELAS KESK-ITAALIAS, TÄNAPÄEVA TOSKANAS, MIDA VANASTI KUTSUTI ETRUURIAKS · KREEKLASED KUTSUSID ETRUSKE TÜRREENIDEKS · ETRUSKIDE PÄRITOLU ON SEGANE, NAD ISE ON VÄITNUD, ET NAD TULID ITAALIASSE MERD MÖÖDA · NEID ON PEETUD EGEUSE KULTUURIGA SEOTUD RAHVAKS, MÕNIKORD KA ITAALIA PÕLISELANIKEKS · ITAALIASSE ASUSID ETRUSKID ELAMA U. 10. SAJ EKR · ETRUSKI KULTUURI KÕRGAJAKS ON 6-5 SAJ EKR · ETRUSKID EI SUUTNUD LUUA ÜHTSET RIIKI, AINULT SÕDADE KORRAL VÄLISVAENLASEGA ON NAD MOODUSTANUD LÕDVA KONFÖDERATSIOONI 12 LINNA LIIDU · KÕIGE TÄHTSAM LINN OLI TARQUINII, KUS ASUS ETRUSKI PEAPÜHAMU · ETRUSKID ON ÜLE VÕTNUD MITMEID HILISEID KREEKA KUNSTI ELEMENTE
MUINASAEG EESTIS 10. KLASSI KONTROLLTÖÖ 1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. VASTUS: a) arheoloogiline kultuur sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted
SUURE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA ALGUSTÄHEGA Isikud ja olendid, Koha nimed rahvuskuuluvuse taevakehad, väljendamiseks ja keelenimetustes maailmajaod, (seosed kultuuriga), kohad, taime- ja loomanimetused, linnad, nimetused- veekogud, tänav, ehitised, vabariik, nime juurde kuuluv püsiv täiend, järv, nimi ka täiendina, meri, perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee, lahing), puiestee,
Ühiskond. Demograafia on teadus mis uurib rahvastikku ( rahvaarv, abielu, rahvused) . Iive rahvaarvu muutumine ( sünnid , surmad, sissevälja ränne). Negatiivne iive kui suremus ületab südimuse või väljaränne suureneb . Positiivne iive kui välja ränne on väike ja sündimus ületab suremuse. Rahvus ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut. Tööjõud peetakse inimest , kes on 16 aastat vana kuni pensionini. sotsiaalne struktuur näitab kuidas rahvastik riigis jaguneb. Sotsioolne kihistus antud ühiskonnas domineerivad ja vähem domineerivad grupid.
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist
Kas inimene kuulub ökoloogia uurimisalasse? Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. 2. Mida uurib keeleökoloogia? Mis eesmärgil? KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt - keel kandub vanematelt lastele edasi. Kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik 4. Selgita keele jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite toimimise mehhanisme. a. Millest sõltub keele staatus
Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. 2. Mida uurib keeleökoloogia? Mis eesmärgil? KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt - keel kandub vanematelt lastele edasi. Kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik 4. Selgita keele jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite toimimise mehhanisme. a. Millest sõltub keele staatus
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit
toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Väärtused- Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Normid – üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elus toimitakse Moraal – väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses Eetika – moraali puudutavad arutelud hea ja halva, õige ja vale suhtes. Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks.
Kiirelt tüdinev 11. Meeldivad lapsed Võimalused Ohud 1. Valmis enesetäiendamisteks 1. Läbipõlemisoht 2. Vajaduse korral kasutada ära 2. Vastutusest loobumine, suurt tutvusringkonda kartes tööga mitte hakkama 3. Teha tutvust teiste riikide rahvaste saada ning kultuuriga 3. Võimalus ebaõnnestuda avalikkuse 4. Vähene sündimus 1992.1993. aastal ees esinedes annab eelise ülikooli sisseastumisel 4. Silmanägemise järkjärguline 5. Nõu andmine loomingut puudutavates halvenemine küsimustes 5. Madal vererõhk võib saada 6
1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5
11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati kõrgelt, sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kreeka kunstis võib eristada kolme perioodi: 1) Arhailine e. vana aeg 600-480 e.m.a; kreeklased lõid tagasi pärslaste armee, mis andis võimaluse tegeleda rohkem kunstiga.
inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikkus · Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt · Keele staatus kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi · Paiknemine eraldatus (saared, mäestikud, poolsaared) Põlvkondlik ülekanne · tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt keel kandub vanematelt lastele edasi kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u
vanuseline,sooline jne ) Rahvastikupüramiid - rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive - sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta vöi 100 elaniku kohta Ränne e migratsioon - rahvastiku rändamine ühestr kohast teise , eristatakse sise - ja välisrännet Rahvus - ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühhise keele , päritoluga ja kultuuriga inimestest . Rahvastiku tihedus - Keskmine elanike arv pindalaühikul Maa- asula - alla 1000 elanikuga asula , kus tegeletakse enamasti põllumajandusega ja kalandusega Linn - suur asula , · Eesti on väikese rahvaarvuga riik , maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal . · Riigi vanuselist ja sooslist koosseisu saab väljendada diagrammi abil , mida nimetatakse rahvastikupüramiidiks .
RENESSANSS Renessanss 14.-16.sajand · Mõistega "renessanss" (pr renaissance taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16.sajandi kultuuriga. · Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Teadus ja ajalugu · Galileo Galilei (1564-1642) valmistas esimese teleskoobi.
laul" rolandi kangelassurm mauride ja frankide vahelises lahingus .Hisp rahvuseepos:12 saj "Laul minu Cidist" maa saatus varasel keskajal. Saksa rahvuseepos: 13 saj ,,Nibelungide laul" tegelaste isikliud probleemid:armastus ja abielu, solvumine kättemaks jne. Vene rahvuseepos:12 saj ,,Lugu Igori sõjaretkest" sõjameheau, patriotism, Igori-Severski vürsti süjaretk poloventside vastu, kaotus ja pgenemine. Rüütlikirjandus:daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga, tekkis rüütlikultuurist. Rüütliromaan:pärit 12 saj-st, põhja-prmaalt, sisuks ajalugu, isandad, sõjakäigud
On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. 6.Intrisiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7
majanduslikud ja legaalsed tagajärjed, mis omakorda mõjutavad teatud ühiskonnarühmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas. Suuremad rassid on Negriidne rass Mongoliidne rass Eropiidne rass Rahvas 5 Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest. Nt venelased on vene rahvas, iisraellased on Iisraeli rahvas, soome-ugri keeltes rääkivad inimesed on soome-ugri rahvad. Teise sõnastuse kohaselt on rahvas üldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum. Sõna rahvas niisugune tähendus sarnaneb mõistega rahvus. Sõna rahvas kasutusviise eesti keeles Eesti keeles kasutatakse sõna rahvas idiomaatiliselt ka teistsuguste inimrühmade kohta, keda võivad ühendada mitmesugused tunnused.
Vene kultuur Veel 17.sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis levima alles 19.sajandi lõpus seoses üldise kultuurilise venestamisega
kreeklaste igapäevaelust.Vaasimaal on üheks tähtsaks allikaks kreeklaste ajaloo tundmaõppimisel. Kreeka näide."Sõdalane vigastamas ennast" Mustafiguuriline vaas 625- 474 ema. Mükeene kunsti näide. Joonis 1. Näeme Mükeene kunsti näided perioodist, mil vaasimaal oli geomeetrilisem. Teistel piltidel näeme vahvaid mereloomakesi , kes dekoreerivad vaase.Maalid on lainelised ja väga maalilised.Vaasimaali temaatika annab aimu, et tegemist on kultuuriga, kus merel, ning meresaadustel, on väga suur tähtsus.Isegi sümeetrilistel vaasidel võime märgata looduslähedast ornamentikat ning mängulisust.Kui kreeka geomeetrilse ornamentigaga vaasid olid väga igavad ja ranged, siis mükeene vaasimaalid on loomingulisemad ning elurõõmsamad. Kristiina Saaremäe Kunstiõpetus 1 kursus
Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid(Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand), vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Alguses oli raske, palka ei makstud, tasumine toimus natuuras(loodussaadustes, tarbeainetes, mitte rahas), aga kõik jäid ellu, kuna meil oli üks suur partei. Nõulogude liidu juhtidel oli plaan Eesti rahvas segada Nõukogude rahvaga ja kultuuriga. See oleks toonud Eestisse täieliku kaose. Eestis olid sellised inimesed, kes selle sammu ära hoidsid ja eestlust säilitasid. plussid : tasuta arstiabi; tasuta haridus; tööpuudus olematu; tänu kinnistele piiridele säilis ilus loodus. miinused : kadus ära inimese eneseotsustamise õigus; perekonnad küüditati; riigistati varad; lammutati olemasolev infrastruktuur (piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem); hakati kultuuri ja rahvust segama; toodi sisse
seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, teater, luule). Eesmärk oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid ning riik oli rohkem mures oma elanike pärast kui endi pärast. Sparta seevastu oli eraklik riik ning oli teistele kultuuridele suletud. Spartas keskenduti peamiselt sõjavälisele jõule ja nad olid eraklikumad. Spartalased olid küll teiste riikide poolt austatumad, aga olid jälle kardetumad ja sõjalised tugevamad. Nad seadsid üksikisikust ettepoole riigi turvalisuse ja võimsuse, pidades eriti tähtsaks nende rahva ja eluviisi püsimajäämist.
Renessanss- antiikkultuuri ideaalide taassünd ning seda mõistet hakati kasutama seoses itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke
Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus töötas kuni 1975 .aastani · 1967. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani · 1973.1975. aastani valmis 25 tööst koosnev metsotintosari ,,Kodalased", mis äratas suurt tähelepanu · Ta oli Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina · Aastast 1979 hakkas ta suunama üliõpilaste ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde · Juhendas õpilasi ka nende kunstisuundades · ta valiti Jyväskylä ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks · Kunstiteadlased on teda liigitanud rahvuslik-konservatiivseks kunstnikuks
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas
2002. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased,1,5% põlisameeriklased ning 4,3% teised rassid. Iga rass toob kaasa oma kultuuri ning ka usu, kus domineerivateks on ameerikas protestantlikud kristlikud kirikud. Sellise rahvaarvuga maal ei ole keeruline oma indentiteeti säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis ei lähe vastuollu domineeriva kultuuriga. Siia sobib ütlemine, et ole see kes sa oled. Eesti Vabariigis elab 1,34 miljonit inimest, mis on võrreldes Ameerika Ühendriigiga umbes 298,66 miljonit inimest vähem. Eesti Vabariik on samuti mitmekesine maa. Meie tähtsamateks etnilisteks rühmadeks võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ning setud, kes on hoidnud oma traditsioone. Eesti on religiooni poolest vaene ning ka 2010. aastal BBC poolt korraldatud uuringul viidati Eestile, kui maailma kõige uskmatule riigile
põhjused: • Inimesi sünnib ja sureb. • Inimesi asub elama teistesse riikidesse (see on väljaränne). • Eestisse asub elama inimesi teistest riikidest (see on sisseränne). • Inimesi on küüditatud (высланный). (1941., 1949. ja 1951. aastal küüditati Eestist inimesi Siberisse. Küüditamine on inimeste sundsaatmine mõnda teise piirkonda elama.) • Inimesi on põgenenud oma riigist sõjaohu tõttu. Ühes riigis elavad erineva keele ja kultuuriga inimesed moodustavad rahvuse. • Eri rahvusest inimesed räägivad erinevaid keeli. Ühes riigis võib elada paljudest rahvustest inimesi. • Eestis on põhirahvuseks eestlased. • Eestimaal elavad eestlaste kõrval veel paljude rahvuste esindajad. Siin elavad venelased, ukrainlased, juudid, soomlased jt rahvustest inimesed. 1 https://www.youtube.com/watch? v=sI_7VrfXeJw 2
kodanikud ning võivad asuda elama või töötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. Globaliseerumine jagatakse eri valdkondadesse. Majanduses iseloomustab globaliseerumist rahvusvaheline kaubanduse kasv. Kultuuris iseloomustab globaliseerumist rahvusvaheline kultuurivahetus, mille näiteks saab tuua õpilasvahetuse. Õpilasvahetus annab õpilastele võimaluse minna teise riiki õppima ning seekaudu tutvuda antud riigi kultuuriga. Globaliseerumisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Positiivseks küljeks on see, et raha, info ja kaubad liiguvad kiiresti kõikide riikide vahel. Samuti saab positiivseks nähtuseks nimetada ka rahvusvahelise kaubanduse kasvu, mis edestab maailma majanduse kasvu. Tänu sellele näiteks puudub Euroopa Liidus eksportkaupade maksustamine. Negatiivseks pooleks on näiteks kultuurilise mitmekesisuse vähenemine samuti ka globaalprobleemid ning ülemaailmastuv terrorism.
Uurimustöö Jaapani kultuur Jaapan on erilise kultuuriga tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel
annaabi.ee 
