Otsingule "kusjuures" leiti 5981 faili

kusjuures on rangelt monotoonne ja pidevalt diferentseeruv funktsioon lĂ”igul .Kui ja siis joontega piiratud kĂ”verjoonelise trapetsi pindala avaldub kujul ∫ Olgu funktsioon f pidev lĂ”igul [a, b]. Eeldame, et f(x) ≄ 0. Vaatleme joontega y = f(x), x = a, x = b ja y = 0 piiratud kĂ”vertrapetsit TĂ€histame selle kujundi pindala sĂŒmboliga S. Tuletame valemi pindala S jaoks.
3
doc

Probleemilahendus lĂŒhike kokkuvĂ”te raamatust

, Luuk, A., Harro, J., HĂ€idikind, jt. raamatust 1 PsĂŒhholoogia gĂŒmnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel vĂ”i eesmĂ€rgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mĂ”tlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole...

Sissejuhatus psĂŒhholoogiasse... - Eesti EttevĂ”tluskĂ”rgkool Mainor
125 allalaadimist
3
doc

Rahanduse alused kodutöö, lahendused ĂŒlesannetele

(Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pÀrast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et tÀpselt viie aasta pÀrast tÀnasest saab ta 200 000 krooni suuruse pÀranduse, mille ta sam...

Rahanduse alused - Tallinna TehnikaĂŒlikool
673 allalaadimist
29
pdf

PÔllumajandus masinad

0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP KordamiskĂŒsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe jĂ€rgi eristatakse ĂŒld- ja eriatru. Üldader on ĂŒhtlasi pĂ”lluader, mida kasutatakse kultuuristatud pĂ”ldude kĂŒndmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, vĂ”sa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) jĂ€rgi liigituvad adrad ribas- ja sĂŒstikkĂŒnniatradeks (joonis 1.1)....

PĂ”llumajandus masinad - Eesti MaaĂŒlikool
136 allalaadimist
3
doc

Arvestuse alused, kontrolltöö 1 vastused (tÀiendatud)

Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pĂ€rinevad ĂŒrgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite Ă”petatud ametnikud. Arvet peeti puutĂŒkil, piitsa vĂ”i nööri abil. Piitsal vĂ”i nööril oli iga maksja kohta suuruse jĂ€rgi oma haru. VĂ”lguantud vĂ”i ­saadud summa mĂ€rgiti pu...

Arvestuse alused - Tallinna TehnikakÔrgkool
278 allalaadimist
9
docx

Aramiidid

Birgit VĂ”idula ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS RĂ”iva- ja tekstiiliteaduskond ÕpperĂŒhm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sĂŒnteetilist kiudu (aromaatsed polĂŒamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kĂ”rgefektiivseid polĂŒmeerseid materjale. KĂ”ige tuntumad kasutusalad on sĂ”javĂ€es,...

MaterjaliÔpetus - Tallinna TehnikakÔrgkool
18 allalaadimist
5
docx

Tööruumide sisekliima

SISSEJUHATUS Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpĂ€evast siseruumides, mistĂ”ttu siseĂ”hu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui vĂ€lisĂ”hu oma. KĂŒttesĂŒsteemide ja ventilatsiooniseadmete ĂŒlesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. TĂ€htsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tĂ”mbus, ning Ă”hu kvaliteeti mĂ”jutavad tegurid, nagu Ă”hupuhtuse mitmesugused keemilised ja bio...

Keskkonnaeetika - Tallinna Ülikool
24 allalaadimist
28
doc

KĂŒberkiusamine ja selle liigid

2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine...

ArvutiÔpetus - Keskkool
62 allalaadimist
2
docx

Ajaloo kontrolltöö kokkuvÔte

Ajaloo kontrolltöö kokkuvĂ”te Õt 24 1) KĂŒlm sĂ”da - LÀÀne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hĂ”lmas kĂ”iki eluvaldkondi, kusjuures otsest sĂ”jategevust ei toimunud. Üritati oma ĂŒleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna 2) Trumani doktriin- '47, seadis USA eesmĂ€rgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja vĂ€lisvaenlase eest- kommunistide...

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
5
docx

Liiv ja kruus

LIIV JA KRUUS Referaat Juhendaja: PÀrnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kÔikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lÔi...

Ehitusmaterjalid -
12 allalaadimist
9
docx

Keemia alused III - protokoll

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia Ă”ppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 ÕpperĂŒhm: Teostaja: KATB12 Liina Reimann ÕppejĂ”ud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll...

Keemia aluste praktikum -
8 allalaadimist
8
docx

Stantsid ja pressvormid ĂŒl. 5

5 MÀÀrata lĂ”ikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vĂ€hemalt 4 erimÔÔtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mÔÔtmed on 80x100mm. Panna skeemile mÔÔtmed. Stantsi survekeskme asukoht mÀÀrata: a) analĂŒĂŒtilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. MĂ”lema meetodi korral mĂ€rkida skeemile survekeskme asukoht koos mÀÀratud mÔÔtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa tĂ€idab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mÔÔtudega:...

Ainetöö - Eesti EttevÔtluskÔrgkool Mainor
26 allalaadimist
2
rtf

TekstĂŒlesanded

Hoiustaja vĂ”ttis pangast vĂ€lja 16 oma rahast, siis 500 krooni, ja lĂ”puks 25 ĂŒlejÀÀnud rahast.Kolme korraga vĂ”ttis ta vĂ€lja kokku 5100 krooni. Kui palju raha jĂ€i hoiustajal panka? 2. Puuviljaaed on ristkĂŒlikukujuline. RistkĂŒliku pikkus on 400 m vĂ”rra suurem laiusest, kusjuures tema kĂŒljed suhtuvad nagu 5: 3. Öövaht kĂ€ib kiirusega 4 kmh. Kui palju kulub tal aega selleks, et kĂ€ib ĂŒks kord ĂŒmber aia? 3. SĂ”iduki esiratta ĂŒmbermÔÔt on 21 dm ja tagaratta ĂŒmbermÔÔt 35 dm. Leida teelĂ”ik, mille lĂ€bimisel teeb esiratas 10 pööret rohkem kui tagaratas. 4. Tehas vajab 378 detaili pakkimiseks kaste. Kui igasse kasti panna 9 detaili rohkem kui kavatsetud, siis vajatakse ĂŒks kast vĂ€...

Matemaatika - Keskkool
24 allalaadimist
8
doc

Mikroorganismid ehk mikroobid

Bakterite pikkuseks on mĂ”ni mikromeeter. MĂ”nedel bakteritel ĂŒmbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil ĂŒks vĂ”i mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid paljunevad pĂ”hiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid. MĂ”nedel tĂ€hendatud ka omapĂ€rast sugulist paljunemist, kusjuures ĂŒhe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsĂŒanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mĂ”nel tsĂŒanobakteril on tĂ€heldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. MĂ”nel bakterirĂŒhmal esineb ka pungumist. a) Pulkjad, niitjad b) Kerakujulised c) Kerakujulised parves d) Kerakujulised paaris e) NĂ”rgalt keerdunud f) Komajad 2. PĂ€rmseened ehk pĂ€rmid on...

Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist
24
docx

9 sÔlmega elektrivÔrk ja selle maksumus

Teisena tuleb seda vĂ”rku optimeerida, kusjuures peab vĂ”rk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jÀÀma. Kolmanda variandina tuleb luua vĂ”rk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks vĂ”imalikult vĂ€he. Tabel 1. Alajaamade tabel Tabel 2. Liinide maksumused 3x2x400 3x3x400 3x3x600 mm2 mm2 mm2 0,1 M€km 0,15 M€km 0,2 M€km Tabel 3. Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€km...

ElektrivÔrgud -
12 allalaadimist
24
docx

Konkurents ettevÔtluses

13 Konkurentsi mĂ”iste ja olemus Konkurents on ettevĂ”tete vĂ”itlus tarbijate pĂ€rast. Ka tarbijad vĂ”itlevad ettevĂ”tete pĂ€rast! Seega konkurents ĂŒldiselt on kahe vĂ”i enama isiku pĂŒĂŒdlemine ĂŒhe eesmĂ€rgi suunas, kusjuures eesmĂ€rgi saavutamine ĂŒhe isiku poolt vĂ€hendab selle vĂ”imalikkust teisele. 2 Konkurents on vĂ”itlus klientide pĂ€rast, mida peavad kĂ”ik samu vajadusi rahuldavad ettevĂ”tted. Konkurents ettevĂ”tete vahel muutub ĂŒha teravamaks ja seda pĂ”hjustavad eelkĂ”ige ettevĂ”tete arvu suurenemine, tootehindade ĂŒleĂŒldine alanemine ning tarbijate ja ettevĂ”tjate targemaks muutumine. Konkurendid Ett...

Konkurents -
31 allalaadimist
14
docx

Personalijuhtimise kĂŒsimuste vastused

Kas asutuse omanikud kuuluvad personali hulka? PÔhjenda. Personali all mÔistetakse organisatsiooni kÔiki töötajaid, kusjuures personali hulka vÔivad kuuluda ka omanikud, kui nad töötavad organisatsioonis palgalisel kohal. 2. Mis on personal? Personali all mÔistetakse organisatsiooni kÔiki töötajaid, kusjuures personali hulka vÔivad kuuluda ka omanikud, kui nad töötavad organisatsioonis palgalisel kohal. 3. Mitu töötajat töötab mikroettevÔttes? MikroettevÔtted (kuni 10 töötajat) 4. Mitu töötajat töötab keskmise suurusega ettevÔttes (Eesti liigituse pÔhjal)...

Personalijuhtimine - Sisekaitseakadeemia
14 allalaadimist
42
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kĂ”ik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ĂŒhel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dĂŒnaamika pĂ”hivĂ”rrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja jĂ€rgi vĂ”rdub jĂ”umomendiga: dL dt = M . Ehk teisiti – jĂ”umoment (jĂ”u ja tema Ă”la korrutis) on see pĂ”hjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mĂ”ju pöörlemisele). 2.HÔÔrdejĂ”ud- keha liikumist takistav jĂ”ud teise t...

FĂŒĂŒsika -
15 allalaadimist
3
docx

Stansid 5. kodutöö

5 LĂ€hte ĂŒlessanne MÀÀrata lĂ”ikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vĂ€hemalt 4 erimÔÔtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mÔÔtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mÔÔtmed Stansi survekeskme asukoht mÀÀrata a) AnalĂŒĂŒtilisel meetodil b) Graafilisel meetodil MĂ”lemal meetodi korral mĂ€rkida skeemile surve keskme asukoht koos...

MaterjaliĂ”petus - Tallinna TehnikaĂŒlikool
1 allalaadimist
9
doc

Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade

Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" ElujĂ”ud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukĂ€sitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ĂŒmbritsevas looduses, on olemas elujĂ”udu, ĂŒhelpool suuremal, teisel vĂ€hemal mÀÀral, ehk teiste sĂ”nadega ­ kĂ”ik elab, kĂ”ik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jĂ”ud, vĂ”im, vĂ€gi, mis teda juhib. Seda elujĂ”ud kujutatakse erilise olendina, ke...

Religioon - Keskkool
249 allalaadimist
6
doc

Rasvumine

1 Ülekaalulisus ja rasvumus on möödunud kahe aastakĂŒmne jooksul dramaatiliselt kasvanud. Enam kui pooled ameeriklased on praeguseks ĂŒlekaalus vĂ”i rasvunud. RASVUMIST vĂ”ib defineerida kui liigse rasva kogunemist organismi sellises ulatuses, et sellega kaasnevad tervisele negatiivsed tagajĂ€rjed. Inimene arvesta...

TervisepsĂŒhholoogia - Eesti EttevĂ”tluskĂ”rgkool Mainor
138 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !