tasakaalus · mesi · marjad · teraviljatooted · köögiviljad · mahlad (samas on sealt valdavalt kadunud kiudained) 3. Mille poolest erinevad füüsiline ja emotsionaalne stress? Erinevad ilmingud: · füüsilised: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid · vaimsed/emotsionaalsed: masendus, ärevus, tundetus, ükskõiksus, madal enesehinnang, mäluhäired 4. Miks on paremad täisteratooted (pudrud, leivad jt.) võrreldes kõrgema sordi jahust valmistatud toitudega? · kõrgema sordi jahus jääb viljateradest järele vaid tärklisekontsentraat. Töötlemise käigus eemaldatakse vitamiinid ja kiudained. · täisteratoodetes on suur kiudainete osakaal ja oluliselt suurem vitamiinide osa. 4. Kirjuta punkthaaval tervisliku spordiala valiku kriteeriumid · meeldimine · sobimine tervisega · sobivus kehakaaluga
.........................................7 Tabel SÖÖGINÕU VÕI RIISTA NIMETUS KASUTUSOTSTARVE Suur taldrik ehk praetaldrik Praed, eelroasalatid. Siia võid kirjutada ka konkreetseid roogi- näiteks praetud kanafilee sooja aedvilja ananassikastmega Keskmine taldrik ehk külmtoidutaldrik Salatid , külmad suupisted, köögiviljaroad, pudrud, munaroad, kalasuupisted, liharoad Väike taldrik ehk leivataldrik Leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks, magustoidud, puuviljad, marjad, tikuvõileivad, juust Supitaldrik Supid, puljongid, püreesupid, piimasupp,
Magusroad Kristi Tüvi Magusroogade liigitus · Serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- serveerimistemperatuur 10- 14`c Soojad magusroad- serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika
TERAVILJAROAD...................................................................................................... 2 Pastatooted......................................................................................................... 2 Pudrud................................................................................................................. 2 Mannapuder........................................................................................................ 3 Riisipuder............................................................................................................ 3 TERAVILJAROAD Pastatooted Pasta mõiste – tooted kõvast nisust, durumist, valmistatud jahust ja/või mannast
peale lõunat ja õhtu poole vajadusel) ning pöörata tähelepanu eriti sellele, et vahepalad oleksid täisväärtuslikud. Süües tihti, väikeses koguses täisväärtusliku toitu, hoiad ainevahetuse kiire ning väldid tühja kõhuga mõttetut ahmimist, mis põhjustab rasvumist. 1. Hommikuks võib süüa põhimõtteliselt kõike head mida soovid, sest keha vajab ärkamiseks energiat(kuigi tuleks alati võimalusel vältida rasvaseid toite). Müslid, pudrud, võileivad jne. 2. Enne toekamat lõunat võiks olla väike vahepala puuviljade näol. 3. Lõuna ajal söö korralikult sooja toitu ning jälgi, et see sisaldaks võimalikult palju salateid jm. aedvilju(50% portsijonist). Söö kõrvale 1-2tk leiba ja joo võimalusel pärast sööki. 4. Peale lõunat võid lubada endale väikse maiuse(küsist, shokolaadi, kommi) ja kui kõht juba tühi siis ka aedvilja/puuvilja vm. 5. Õhtu poole 16-19
· Püree- ja kreemsupid · Piimasupid · Külmad supid · Munatoidud · Kohupiima toidud Pearoad: · Keedetud, aurutatud,hautatud,praetud,küpsetatud,grillitud kalatoidud,liha- ja linnuliha toidud · Toidud hakkmassidest ja subproduktidest · Toidud riisist, pastast ja teistest teraviljatoodeted · Köögivilja toidud · Seenetoidud · Pudrud · Pearoasupid (tükeldatud toiduainetest supid) · Panni- ja pajatoidud · Vormitoidud Pearoogade lisandid: · Külmad lisandid (toorsalatid, marineeritud köögiviljasalatid, kastmed) · Soojad lisandid (köögivilja lisandid, kastmed, kartul, pasta,riisi ja teravilja toodetest lisandid) Järelroad: · Soojad magustoidud (pannkoogid, magusad pudrud, vormiroad, pudingud,
Magustoidud 1. Millise nimetusega on veel magustoidud antud? Desserdid, järelroad 2. Kuidas jagunevad magustoidud serveerimis temp järgi? Too iga jaotuse kohta 2 näidet! Külmad magustoidud 10 14 kraadi: tarretised, kopmotid Soojad magusroad 65 kraadi: pannkoogid, pudrud Külmutatud magusroad -14 kraadi: jäätised, parfeed 3. Millised magustoidud sobivad pidulike ainete puhul,millised tavalise toidukorral? Pidulikud:parfeed,kreemid,tarretised,kook kastemega. Tavalised:kissellid,mannavaht,vormiroad,pannkoogid. 4. Milliseid nõusid kasutatakse magustoitude serveerimisel? Kausid,pokaalid,lusikad,taldrikud,deserditaldrikud 5. Milles seisneb puuviljade,marjade eeltöötlemine? Pesemine,koorimine
ja pähklitest. · Süsivesikuid saab aed- ja puuviljadest Taimetoidu plussid · Vähene rasvumine · Väheneb südamehaiguste risk · Väheneb kõrgvererõhu risk · Rohkelt C-vitamiini ja mineraalaineid · Kasutatakse vähe rasva ja keedusoola · Suureneb maitsetaimede kasutamine Tamietoidu miinused · Ei saa valke, aminohappeid, vitamiin D ja B12 · Riboflaviini · Katltsium · Raud · Tsink Näited · Hernes · Uba · Pudrud · Pajaroad · Panniroad · Seened · Teravlijatooted · Pähklid · Õli · Marjad · Puuviljad Lõppsõna · PUSSYPUSSY aaaaaaaaaaaaaa!!!!!!!!!!
Laura Ruuder Hanna Loore Salumäe Orjapidajate elu Tõusti vara, et ära kasutada päevavalgust. Rikkama orjapidaja juurde tuli juuksur, et habet ajada. Esimene eine (leib, sool, juust, oliivid). Majaelanikud tulid peremeest tervitama ja siis asus igaüks oma toimetuste juurde. Keskpäeval katkestati töö, söödi lõunaeinet, puhati ja käidi termis. Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu
pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse: *tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi *serveerimis temperatuuri järgi Serveerimis temperatuuri järgi liigitatakse : külmad magustoidud serveeritakse temperatuuril 10-14°C (kissellid,tarretised,vahud,kompotid, kreemid jne..) soojad magustoidud serveeritakse temperatuuril 65-75 °C (pannkoogid , magusad pudrud, pudingud , sufleed) külmutatud magustoidud serveeritakse külmutatult (jäätised ,parafeed,sorbeed ja granitad) Tuntumad magustoidud on Banana split(küpsetatud banaanid jäätisega),Huevos mole(kreem munadest ja suhkrust kaneeli ja sidrunimahlaga),Bienmesabe, mis tähendab hispaania keeles ,,mulle maitseb hästi"(segu rummist,meest,mandlitest,munadest ja koorest),Quesillo(kannaride
Kõige algselt kasvatati nisu Ees-Aasias umbes 9000 aastat tagasi (nö Viljaka poolkuu alad) Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse
valmistamisel ei ole eelnevalt kasutatud piima või koort. Kala, liha, juurvili, kartul (näiteks iseseisva söögina heeringas hapukoorega) Maitseained: sibul, till, majoraan e vorstirohi, köömned (omapära), harva petersell ja seller. Suurem osa toidust valmib ilma maitseaineteta. Veel omapäraseid, iseloomulikke maitsesegusid: kala soolapekiga; õunad härjaverega; herned piimaga. Menüü 1. Külmlaud 2. Piima- ja lihasupid 3. Tera- ja juurviljaga pudrud (ka segu) 4. Kala igas vormis 5. Rammusad magustoidud, sisaldades alati jahu, tangi ja tärklist
sült pannakse vormidesse külma kätte. 19.Iseloomusta c-vitamiini ja kus leidub?-aitab ära hoida külmetusi ja viirushaigusi. Saab apelsinist,viinamarjadest,greibist,kiivist. 20.kirjelda lastelaagri menüü koostamisi põhimõtteid. 21.kooliõpilase lõunamenüü peab olema salatit,mahla,piima,vesi,supp,või praad,magustoit,leib,sai. 22. Hommikusöögimenüü?-KOOSTAMISEL arvestatakse et kliendid oleks valikuvõimalus,kohv,tee,või kakao,piim,mahlad,vorstid,juustud,pudrud,leiva-ja saiatoote,pudrud,helbed,müslid,puuvilju,vett,jogurteid,praetud peekonit. 23.sobilikud lisandid kalatoitudele?-Kastmed ja salatid 24.nimeta ja kirjelda 5pooltoodet sealihast 1-guljass-labatükk kuubikud. 2.naturaalne kotlett-paks seljatükk. 3.snitsel-seljatükist kondita tükid.4.eskalopp fileest või seljatükist 1- 1,5cm paksused viilud.5.raguu-rinna,kaela,-nimmetükist 40g massiga kondiga tükid.. 25.Nimeta ja kirjelda 5 pooldoodet veiselihast?-1.rostbiif- välisfileest,seljatükist peab jääma medium. 2
kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3 Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ja tugevate ohetega. • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Suur proteiinisisaldus (kuivaines 14% ). 4 Kasvatamine • Omalaadsed iseärasused. • Vähem talvekindel (võrsumine ka väike) • Õitsemine keskmisena ( talirukki-ja nisu vahepeal).
Jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid; Põlised vene magustoidud on kissell, kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised; Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat; Kapsaleherullid; Puljongid; Uhhaad; Hapukapsasupid; Borsid; Seljankad; Rassolnikud; Hautatud liharoad; Kotletid, Biifsteegid; Pudrud; Sõrnikud; Vareenikud; Baabad; Pashad; Pelmeenid; Pliinid; Kisselid; Kompotid. Joogid Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. Tavad
Vaadeldavas poes on imikutele müügil üle 150 toidu tootenimetuse. Tooted jagunevad 3 gruppi 1) Piimaasendajad (piimapulber, piimasegu, jätkupiim), pakendatud üldiselt karpidesse (papp või plastmasskarp), mõeldud mitmeks kasutuskorraks. 2) Püreed ja mahlad (üle 80 nimetuse puuvilja mahlast kuni köögiviljapüreeni), pakendatud kergelt avatavatesse klassist purkidesse. Mõeldud üldjuhul üheks toidukorraks. 3) Pudrud (tavalisest mannapudrust kuni hea une pudruni), pakendatud pappkarpidesse, üksikul juhul ka kilekotti, mõeldud mitmeks kasutuskorraks. Lisaks veel imikutele spetsiaalne vesi ja tee, mis läheb mahlade nimistusse. Tooted on paigutatud järgmise loogikaga. Piimaasendajad ja pudrud kaubamärgi siseselt vanusegruppide järgi vasakult paremale, väiksemast suuremaks. Püreed ja mahlad kaubamärgid on võimalusel paigutatud vertikaalsete plokkidena.
erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistatakse toitu savi- või malmpottides ja roog saab haududa seal tasapisi, sest temperatuur alaneb järkjärgult. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, borsid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on
Roogade juurde on paigutatud ka vastavad sööginõud ja riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse. Buffet laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus. Menüü 20-le (turismigrupile) Külmad suupisted: o Keedetud ja täidetud munad o Soolatud heeringas sidruniviiludega o Maksaterriin o Erinevad kastmed ja salatid o Tatrapliinid o Juustuvaagen Menüü 20-le (turismigrupile) Soojad suupisted: o Soojad juustu- ja singivõileivad o Pudrud o Praetud härjasilm soolalihaga Magusad toidud: o Kuumad pannkoogid/vahvlid o Puuviljavaagnad ning taldrikud (marjad) Joogid: Kali, kohv/tee, alkohoolsed joogid Buffetlaua planeering Laudade vajadus: 5 lauda + (3m pikk, 1.7 m lai) - külmade ja soojade suupistete jaoks, jookide jaoks, puuviljalaud + eraldi nõude ja söömisriistade jaoks. Linad ja seelikud: 5 aluslina ja 5 laudlina ning 5 seelikut, igale lauale seelik. Lauakaunistused: Lillebuketid, küünlad koos
lisandid Linnup Kõikide Terved - 200-400 Küps. Nagu raad kodulin linnud, g suuri dude täidetult v praade liha täitmata Hakkliharoad Lisandid: Keedetud või praetud kartulid, püreed, pudrud; keedetud ja hautatud köögiviljad; sõmerad pudrud; keedetud makaronitooted; praetud seened; praeleemed; heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed; kuumad võid; marineeritud salatid; toorsalatid; Pooltoode Hakkmass Kuju, suurus, Kuumtöötlus Lisandid mass Hakkbiifsteek Naturaalne Ümmargune, 1,5 praetakse Praetud
Enda sooritatud matkade määramine ja registreerimine on vajalik kui soovid saada tunnustust või asuda tööle matkandusega seotud alal. Matka edukaks sooritamiseks on vajalik korralikult läbi mõelda enda kaasa võetav varustus. Seljakotiga matkates tohib selle raskus 1/3, maksimaalselt ½ kehakaalust. Asjad mis peavad olema kaasas igal matkal on telk, nuga, nöör, tikud, riided, söök ja söögitegemisvahendid. Matkasöögiks sobivad kõige rohkem veega tehtavad pudrud, soolaliha, pakisupid ja konservid. Kaasas peab olema ka palju magusat. Riided peavad olema võimalikult mitmekihilised, et neid saaks vastavalt vajadusele ära võtta ja juurde panna. Magamiseks peaksid olema kaasas villased sokid, mis hoiavad jalad soojas. Suvel jalgsimatkal on kõige õigemad jalanõud on kõrge äärega odavad ketsid. Need kuivavad kiiresti ja ei tule mülkasse astudes jalast ära. Neid saab osta Hinnapommist 75 krooniga.
Südmuste eesmärgi pidulikkuse, toimumis koha arvestamine menu koostamisel. 10.Millised selvealudade menüüsi teate tervitusjoogilaua menu, eeljoogilaua menu, fursettlaua menu, rootsi laua menu, juustulaua menu, puuviljalaua menu, kokteililaua menu. 11.Millised toite lülitaakse hommikusöögi laua menüüse Valitakse süsivesikute ja kiudainete rikkaid toiduaineid, mis annavad päevaks energiat . külmad, soojad suupisted kalast, lihast, muandest, köögiviljadest, pudrud, müslid, hommikusöögi helbed, küpsetised, leiva ja sai tooted, jogurtid, marmelaadid, keedised, puuviljad, köögiviljad. Klienduil peab olema valiku võimalus. Igal toidukorral laual vesi. 12.Millised tooteid võetakse oodete menüüse? piim- keefiri-, hapupiima joogid, jogurtid, kohupiimasuupisted, värske köögivili, puuvili, võileivad, salatid, pagaritooted, mahal ja mahlajoogid. 13.Mille poolest erinevad õhtusöögimenüüd hommikusöögi menüüdest?
NOORE JALGPALLURI ÕIGE TOITUMINE Kasvav ja arenev noormängija vajab õiget toitu, et organism areneks ning treeningutel kulutatud energia taastuks kiiresti. Tuleb järgida toitumise põhitõdesid. Jalgpallur kulutab peamiselt süsivesikuid ja rasva. Tuleb süüa süsivesikute rohket toitu, kuna treenigu käigus kulub organismis kõige enam süsivesikuid. Soovitatavad süsivesikuterikkad toidud on supid, riis, pastad, pudrud, kartul, müslid, puu-ja köögiviljad, jogurtid ja erinevad leivatooted. Neid tooteid tuleb süüa enne treeninguid ja mänge, turniiride ajal ja peale treeninguid. Organism omandab süsivesikuterikast toitu kiiresti ja sellest tulenev energia aitab treeningut sooritada. Energiavarude lõppedes on soovitav varud kiiresti taastada, et taastumine oleks kiire ja sportlane oleks valmis järgmiseks soorituseks. Eriti turniiridel on mängude vahel vajalik süüa puuvilju, leiba
Tervislik toitumine ja eluviis Alusta päeva hommikueinega. See täidab Sinu pika öö jooksul tühjaks kulunud „paagi“ uue energiaga. Hommikune söömine aitab Sul ka koolis paremini toime tulla. Hommikueineks sobivad pudrud, teraviljahelbed piima või mahlaga, täisteraleib juustu-vorsti vm kattega. Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev!
India, 12 Hiina, 11 Rahvusvahelised, 89 Saksamaa rahvustoit Hapukapsas ja valge vorst. Eelroog salat ja supp Pearoog kartulid ja sealiha Rahva lemmik toit on punane kapsas ja kartulipuder mille sees on kurgid ja liha. Rahvustoite söövad nii nooremad kui vanemad ja tavaliselt jõuludel. Venemaa rahvustoit Kapsasupp (kapsas võib olla värske või hapu), pudrud, külm supp kaljaga, pliinid ja pelmeenid, sült, erinevad pirukad ja kali Esimene roog külm suupiste ja supp Teine roog liha või kala lisanditega Kolmas roog jook, näiteks : tee, kompott, morss või kissell Rahvale meeldib kõige rohkem supp, pliinid ja pelmeenid Rahvustoite süüakse jõuludel, vastlapäeval ja ülestõusmispühadel Soome rahvustoit Karjalanpaisti (sealiha, porgandi ja sibula roog) ja kalakukko (kilu ja sealiha roog taignas) Eelroog salatid ja kala
Vahe oli toidu kvaliteedis, kogustes, roogade arvus ja toidunõude kvaliteedis. Välja kujunesid tüüpilised vene larbid, hilisema nimega supid: seljankad ja rassolnikud. Iga toiduaine valmistati eraldi ja söödi eraldi toiduna. Toiduainete omavahelis segamist ei tuntud. See traditsioon säilis kuni 18. Sajandini. Ka pirukate täidismaterjale ei tükeldatud ega segatud omavahel. Täidised olid omas loomulikus suuruses näiteks seened ja marjad või teraviljadest valmistatud pudrud. Vene kööki mõjutasid idapoolt tatarlased ja hiinlased. Toiduvalmistamise traditsioonidesse lisandusid pelmeenid ja nuudlid. Pelmeenid said tüüpilise Vene iseloomu neid täidetakse seentega, küpsetatakse ahjus ja seejärel hautatakse vaiksel tulel seenepuljongis. Antud moel valmistatud pelmeene hakati nimetama kunjuumideks . Idamaadest võeti kasutusele veel rosinad, kuivatatud aprikoosid, viigimarjad, sidrunid ja tee. Tee joomisest kujuneb traditsioon. 1.3. 18
taignatest. Vene köögis pakutakse magusaid toite söögikorra lõpul. Kõige levinum magustoit oli vanasti kissell. Põlised vene magustoidud on kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised. TUNTUMAD RAHVUSTOIDUD. Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier’ salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulitš, kisselid, kompotid. JOOGID. Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid – sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. HOMMIKUSÖÖK. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel
· Sisaldab C-vitamiini, B-rühma vitamiine, foolhapet ja suhkruid · Mineraalainetest P, Se, Mg, Ca, Na, Mn Kasutamine: · Toorsalatina · Suppides · Putrudes · Prae lisandina · Pajaroogades · Pirukate täidistes · Wokiroogades · Marinaadides · Iseseisva roana (kotletid) 2.2. Kaalikas · Sisaldab C-, E-, B-rühma ja PP-vitamiine · Mineraalainetest sisaldab Na, K, Ca, Mg, P, Fe, tsinki Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Pudrud · Praelisandina · Iseseisva roana (üleküpsetatud kaalikas) 2.3. Redis · Mikroelementidest K, Se, tsink · Rikas C-vitamiini ja foolhappe poolest · Korrastab ainevahetust ja takistab maksa rasvumist · Soodne K-Na vahekord · Hooajaline köögivili Kasutamine: · Võileiva katteks · Toorsalatites · Kapsasuppides (taliredis) · Kaunistusena 2.4. Pastinaak ehk aed-moorputk · Rikkalikult süsivesikuid
- hapupiimatooted: keefir, pett, hapupiimajook kaera - jogurtid, mis ei sisalda nisu, rukist, otra ja - jäätis vahvliga või küpsistega, jäätisetort kaera - osad juustud*, lahjad määrdejuustud* - kohupiim, kodujuust, juust - osad imikutele mõeldud purgitoidud ja - jäätis pudrud* - hapukoor, rõõsk koor Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeetikutele keelatud toiduaineid ei ole, kõike võib süüa, kui arvestatakse toidukogust ja toidu süsivesikute sisaldust.
serveerimist (n.kuum ja külm koos) ja ka tordilõike mida täiustatakse erinevate kastmetega. Magustoitude liigitus Magustoite liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- mis serveeritakse temperatuuril 10-14`C Siia võib liigitada kompotid,kissellid,tarretised,vahud ja kreemid,samuti värskelt serveeritavad puuviljad, marjad ja salatid nendest. Soojad magusroad- mis serveeritakse temperatuuril 65-75`C Siia alla liigitatakse pannkoogid,magusad pudrud ja pudingud, sufleed ja küpsetatud puuviljad. Külmutatud magusroad- mis serveeritakse külmutatult Siia alla käivad jäätised, parfeed, sorbeed ja granitad Liigitada võib ka veel kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Eraldi võib veel välja tuua tuletatud magustoidud, kus kasutatakse erinevaid kombinatsioone kas taignatoodetega või kombineerides omavahel erinevaid magustoite. Puuviljad ja marjad Puuviljade ja marjade serveerimiseks need kontrollitakse ja pestakse
küpsetatakse, kuid peaaegu üldse ei valmistata enam roogi keedetud kalast. Piima juuakse endiselt toidu, eriti putrude juurde. Seda kasutatakse ka putrude ja piimasuppide valmistamiseks. Piim kuulub ka pannkoogitaignasse ja pärmitaignasse, seda kasutatakse kastmete ja piimamagustoitude valmistamiseks. Hapupiima juuakse tänapäeval vähem, enam tarvitatud on keefir. Keedetud ja praetud munade kõrval kuuluvad pere igapäevamenüüsse kindlalt mitmed munaroad, nagu munakastmed ja pudrud, omletid. Õlut tarvitatakse joogiks ohtralt, kuid kääritatakse kodus väga harva, peamiselt valmistatakse seda õlletehastes. Kalja tehakse kodus samuti väga harva, aga selle populaarsus on viimastel aastatel jälle tõusnud. Kasemahla siin-seal kevadeti ikka juuakse, mõdu valmistamise ja joomise oleme aga sootuks unustanud. Taimeteed on see-eest viimasel ajal taas populaarsust võitmas. Toidud tänapäeval ja vanasti
LAUANÕUD · vaagnad · kannud · termosed · maitseainetoosid · mahlaklaasid · veeklaasid · kohvitassid · teetassid · taldrikud · nuga · kahvel · lusikas · tõstmisvahendid HOMMIKUSÖÖK ROOTSI LAUAS Tavaliselt on hommikusöögi menüüs : · kohv, tee või kakao · piim, hapupiimatooted · mahl · leiva- ja saiatooted · või · marmelaad või keedised · vorstid · suitsulihatooted ja singid · juustud · pudrud · helbed · müsli · köögiviljad · puuviljad · munaroad · peekon Lauale asetamisel tuleb silmas pidada, et : · külmad suupisted on enne sooje suupisteid · köögiviljasuupisted on enne kala- ja lihasuupisteid · kalasuupisted on enne lihasuupisteid · soolakad suupisted on enne magusaid suupisteid LÕUNASÖÖK ROOTSI LAUAS Lõunasöök toimub Eestis kella 12.00 ja 15.00 vahel. Roogade pakkumisjärjestus tänapäevasel rootsi laual : · külm eelroog
olemas, olenemata sellest on aga paljude Indias elavate inimeste toit kehv. Indias kohtab väga palju erinevate usunditega inimesi. Paljud usundid keelavad liha kui ka igasugused muud lihasaadused- sinna hulka kuuluvad ka kala, muna ja piimasaadused, lisaks ei sööda ka sibulat, küüslaauku, tomatist ja peedist keelduvad nad nende punase värvuse tõttu, sest ka veri on punane. Põhitoiduks on neil magus pipar, viigimarjad, läätsed, keeduriis pudrud ja aedviljad. Armastatuim roog on kaun- ja juurviljadest keedetud pilaff. Tähtis osa on Indialastel ka puuviljadel, nt. melon, arbuus aprikoos, õunad, sidrunid jne. Traditsiooni kohaselt pakutakse India toitu talil - ümmargusel vasest või roostevabast terasest kandikul. Kandikule asetatakse katorid metallist portsjonilised tassikesed iga roa jaoks eraldi. Keskele asetatakse riis, teised road pannakse ümber. Metallklassis joogivesi astetakse vasakule.
tunni aja sees peale trenni. See, kui palju süsikaid sa peale trenni võtad, sõltub suuresti sinu trenni raskusest. Loomulikult kui oli raske trenn, siis rohkem, kui kerge ja mitte eriti pingutatud trenn, siis ei ole neid mõtet nii palju sisse ajada. Kui kohe peale trenni ei ole süüa võimalik, siis aja sisse pakk piima või pakk petti + natuke mett, rosinad või paar banaani. Ka jogurt sobib!!! Kindlasti alati katsu süüa hommikuti pudrud on jällegi hea variant, peale pane mett, moosi jne. Kõrvale paar keedetud muna ja 2 3 klassi piima. Söögikordi ära vahele jäta, pea meeles, et ETTE ega TAGANTJÄRGI süüa ei saa, eriti kehtib see valkude kohta. Sestap peaksitki ca. Iga 3 tunni tagant valku saama. Kindlasti söö tunnike enne magamaminekut paar kolm õuna või pool liitrit jogurtit või pakk petti või 1 kodujuust või 1 kohupiim
70 broiler küpsetamine; rasva, naha ja luude eemald. 60 maks pruunistamine, hautamine 25 SOOLA SISALDUS ROOGADES (antud %) % valmis toidu kaalust: liha ja kalaroad 0,7-1,0 köögiviljaroad 0,5 muna ja piimatoidud 0,5 vedeliku kogusest: pudrud, vedelikuks vesi 1,0 pudrud, vedelikuks vesi ja piim 0,5 köögivilja keeduleem 1,0 riisi, pasta keeduleem 1,0 kala keeduleem 2-3 liha keeduleem 2-3 PORTSJONITE SOOVITAVAD VÄLJATULEKUD ÜHELE SÖÖJALE
Fütiin seob Me2+, fütaas - pärmis Proteaasid - putukakahjustused -amülaas, lõhustab otsast maltoosiks, termostabiilsem, pH opt. 4,8 -amülaas, kasvama läinud terades, pH opt. 5,6-6,3, lõhustab keskelt Kaunviljad domineerivad globuliinid. Sisaldavad proteaaside inhibiitoreid. Müsli -töödeldud teraviljade ja kuivatatud puuviljade segu : kaerahelbed jt. helbed, idandid, linnased, rosinad pähklid jt. seemned jne. Kama Pudrud http://www.mees.eu/?nodeid=605&lang=et. Lumivalge nisujahu 20.05.2004 Urmas Kokassaar
liialdamisega, mis sisaldavad palju suhkrut ja rasva! 4.4 Vastavus vajadusele Toit peab andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega. Inimeste energiavajadus on erinev.Energiat tuleb kulutada sama palju, kui seda toiduga saadakse. 5.Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök 5.1 Hommikusöök Hommikusöök peab andma organismile vajaliku hulga toitaineid, mis katavad veerandi energiast, mida inimene päevaks vajab. Hästi sobivad: pudrud, muna- ja aedviljatoidud, müsli, piimatooted, jogurt. 5.2 Lõunasöök Peab tagama kolmandiku energiast, mida inimene päevaks vajab. TALDRIKUREEGEL (kõrvaloleval pildil) ! 5.3 Õhtusöök Peab katma viiendiku (kuni veerandi) päevasest energiavajadusest. Hästi sobivad: piima, aedvilja- ja kalatoidud, puuviljad. 6.Minu ühe päeva menüü Hommikusöök: võileivad ja tee; Vahepala: cinimini batoon ja väike shokolaad;
Kuldhamste r 2015 Toitumine • Kõige õigem on kuldhamstrit toita teraseguga nisust, kaerast, odrast ja hirsist, lisandiks päevalilleseemned, mais, leiva- ja saiakuivikud, toored ja töödeldud köögiviljad, erinevad pudrud, piim, kohupiim, kõvakskeedetud munad, erinevad rohelised taimed. Sellele kõige on vajalik lisada 0,1-0,2 g kalarasva, pärmi, kondijahu, söögisoola. • Jook: hamstril peab olema vaba ligipääs värskele joogiveele. Terve hamster • Terved hamstrid on uudishimulikud ja aktiivsed. • Head tervise tunnused, Silmad: säravad ja selged ilma rähmata, Nina: puhas ja nohuta, Suu: puhas. Ilastamine võib olla haiguse tunnus, Hingamine: vaikne ja
Sepik, sai, rohekm pühade-ja pidupäevatoit Salatid, suupisted Kartulisalat, põldoasalat, kilusalat, rosolje, seenesalat, klopitud kurgisalat Sült, keel tarrendis, maksapasteet, kamararulaad, lihapallid kastmega, verikäkk, silgud, soolatud räimed, äädika räimed, marineeritud ; praetud räimed, kuivatatud kala, heeringas hapukoorega, kala tarrendis, kilu või Munavõi, kohupiim köömnetega, täidetud munad, kohupiim võiga, sõir Supid, pudrud Hapukapsasupp, kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega Liha toidud, kala Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad, ühepajatoit, praetud liha, soolaliha, verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks
· Toorelt või keedeltult · Praetud kartulid o Pariis · Köögiviljakotletid(pluss manna) · Kaalikad,kõrvitasad,tsukiinid · Tomatid Küpsetatud köögiviljadtoidud · Kastmega üleküpsetatud · Vormiroad · Täiteud pabrika Ühepajatoidud · Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt. · 'tükeldus-ühesugune,ilus välimus · Potti panemine keeduaegu o Arvesta erinevaid keeduaegu o Üheaegne valmimine Pudrud või teised teraviljatooted · Erinevatest teraviljadest o Nisu,riis,kaer,oder,rukis,tatar,mais o Kruubid,tagud,manna,helbed,jahu o Mõnikord lisandiks marjad,puuviljad,köögiviljad · Pudruvedelik o Piim o Mahl o Puljong · Pudru konsistents o Sõmer o Vedel o Tihke TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Pudru koht menüüs · Hommikusöök · Enamasti vedel · Kogussööjale 2-2
hapukoorest, munadest, jahust, leivast ja saiast, lisades maitseks suhkrut või mett ja mitmesuguseid maitseaineid vanilliini, sidruni- ja apelsinikoort, kaneelipulbrit, veini jne. Maitset täiendatakse veel kakaopulbri, sokolaadi, rosinate, pähklite, mandlite, keedise, marmelaadi, siirupi, kohviekstrakti jms. lisamisega. Konsistentsi tihendavate ainetena kasutatakse zelatiini, kartuli- või maisitärklist. Magustoite antakse lauale nii kuumalt ( pudrud, pudingu, vormiroad, pannkoogid ) kui külmalt ( kreemid, tarretised, vahud, jäätis, kompotid, kissellid, kohupiima- ja riivleivamagustoidud ). Magustoiduga saab organism süsivesikuid, puuvilja- ja marjamagustoitudega veel mineraalaineid, orgaanilisi happeid ja vitamiine, piima-, muna-, ja kohupiimamagustoitudega valke jne. Toidunõud, milles magustoite valmistatakse, peavad olema paksupõhjalised,
Leib on iseenesest nii tähtis, et seda kasutatakse Maitsestamine · Maitsestatakse vähe, veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Tuntuimad Söögid Ja joogid · Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier' salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, borsid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. · Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. Hommikusöök. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast
Sööge kala, kasulikud on selles sisalduvad omega-3 rasvhapped. o Tarbige minimaalselt soolatud, marineeritud ja suitsutatud toite. o Järgige tasakaalustatud ja täisväärtusliku toitumise põhimõtteid. o Toidu töötlemisel eelistage hautamist, keetmist ja aurutamist praadimisele, ahjus ja grillis kõrvetamisele. o Suurendage kiudaineterikaste toitude osakaalu: täisteraleivad ja pudrud, täisterariis ja makaronid. o Sööge rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid. o Sööge palju puu- ja juurvilju, neis on vitamiine, mineraale ja kiudaineid. o Tarbige alkoholi mõõdukalt või üldse mitte. o Sportige, andke oma kehale pidevat füüsilist koormust ja liikumist. o Laske regulaarselt kontrollida oma tervislikku seisundit vastavalt perearsti soovitustele. Vähiravis eristatakse 3 etappi
Menüü peab sisaldama palju rohelist ja kindlasti vett. Soovitav on süüa 5-6 korda päevas, kolm põhitoidukorda ja 2-3 oodet. Täiskõhutunne tekib kõige paremini siis, kui süüa toitu aeglaselt ja korralikult mäludes. See on ülioluline ka toiduainete lõhustumisel ja seedimisel. Hommikusöögiga peaks saama 20-25% kogu päevasest energiast. Tervislik hommikusöök sisaldab täisteratooteid, leiba ning värsket puuvilja või puuviljamahla. Parimaks valikuks võiksid olla täisterast pudrud, täisterast hommikuhelbed. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega (GK) süsivesikuid ja mõju veresuhkru muutustele on väike. Lõunasöögiga peaks saama 25-35% kogu päevasest energiast. Lõunaks võib süüa ühe toitva supi, suure taldrikutäie salatit ja täisteraleiba. Kaunviljaroad (nt.oasupp) on eriti head neile, kellel on probleeme diabeedi ja veresuhkruga. Kaunviljad aitavad reguleerida veresuhkru taset, on toitvad ja madala kalorsusega
Vitamiini D ja puu- ja köögiviljades ei leidu. · Päevase vajaliku vitamiini C koguse saab eelkooliealine laps kätte, kui ta sööb paar lõiku paprikat/ 2 suurt tomatit/ 100 g kaalikat/ 1 ½ dl hapukapsasalatit/ 100 g kapsast/ ühe väikese apelsini/ ½ kiivit/ ½ dl mustsõstraid/ joob väikese klaas apelsinimahla. · Puu- ja köögivilju saab edukalt peita järgmistesse roogadesse: supid, köögiviljahautised, vormiroad, wokid, pastad, kastmed, pudrud, kotletid, pirukad, koogid, pitsad, värskeid marjakastmeid, tarretised, kissellid, puuviljakokteilid, smuutid, piima-mahlajoogid. 6 2. PRAKTILINE OSA 2.1. PÄEVAMENÜÜ Hommikusöök Piparmünditee meega Lõhe võisai Riisipuder aprikoosi moosi või võiga Lõunasöök *Eelroog: Suitsujuustu-püreesupp *Pearoog: Ühepajatoit hakklihaga Keefir *Magustoit: Puuviljasalat vahukoorega Oode
Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained Supid Küpsetised Magustoidud Kastmed Köögiviljatoid Joogid ud Kalatoidud Lihatoidud Pudrud Hoidised Leib Salatid Suupisted Põhilised toorained olid teraviljad puu ja juurviljad Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Põhiline rahvusjook oli kama Kalja valmistamine Pere kalja- ja õllepulber (6-8L kalja/õlut) Koostis: jahvatatud rukkikuivik, rukkilinnasejahu, jahvatatud humal, kuivpärm. Päritolu: Eesti
22. Millise veega pannakse keema liha või kondid supile või puljongile? Külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni. 23.Kui suur on rasva kogus väheses rasvas praadimisel, rohkes rasvas praadimisel? Praadimine väheses rasvas rasva võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest. Praadimine rohkes rasvas- rasva kogus peab olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 24.Milliseid putrusid serveeritakse liharoogade lisandina? Liharoogadele sobivad enm sõmarad pudrud. 25. Millised on liha praadimise kuldreeglid? 2/3 max on pannil kaetud lihaga, praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni. Praetakse vastaval kuumusel. Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas. Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel. 26.Milline peab olema kuum köögiviljalisand (toores, krõmps, poolkrõmps)? Poolkrõmps 27.Milliseid vedelikke kasutatakse putrude keetmiseks? Vesi, vee-piimasegu, piim, mahl või puljong. 28
49. Iseloomusta põhitoitaineid(leidumine, vajalikkus) Rasvad- või, õli, seemned Süsivesikud- teraviljad(on energia jaoks vaj) Valgud- toitudest, lihaste arenguks on vaja 50. Kirjelda vormiroogade valmistamist. Nimeta 5 rooga 51. Millised on kõrge riskiteguriga toiduained? Nõuded nende lõhiajaliseks säilitamiseks 1) Kala 0C juures 2) Liha 3) Hakkliha 0 .. +2 C 4) Piimatooted - +2 .. +6 C 52. Kirjelda hommikusöögi menüüsid. Planeeri menüü taimetoitlasele Pudrud, muna, jogurt, kohvi, tee, piim, keefir, - 150g - 200g sööki, klaas kuuma ja klaas külma jooki. Taimetoitlasele : Puuviljad, idud, kurgid, tomatid, 53. Kirjelda valge põhikastme valmistamist. Kasutamine 1L piima 60g jahu 60g võid Sool, pipar, loorberi leht, suhkur Sulata või, lisa jahu, sega kokku. Lisa piim, sega kuni läheb keema, lisa maitseained( keeda u 15 min vaiksel tulel) pane põhja tilk vett et ei jääks põhja või võta paksu põhjaga pott. 54
Kõrvitsat võib toidulauale pakkuda nii toorelt, keedetult, hautatult, ahjus küpsetatult, marineeritult, praetult kui isegi grillitult. Ka toitude valik, mida kõrvitsast teha saab, on aukartustäratav. Sortimenti kuuluvad salatid, supid, pudrud, hautised, omletid, vormi- ja vokiroad, kotletid, koogid, saiad, moosid ning marmelaadid. Nii et kõrvits väärib julget pealehakkamist ja mitmekülgset lähenemist. Mõningaid retsepte Pohla-kõrvitsapüree Koostis 2 l pohli 1 l kõrvitsakuubikuid 5 dl suhkrut Valmistamine Keeda katkisurutud marju ja kõrvitsatükke seni, kuni kõrvits muutub läbipaistvaks ja on veel punakat värvi. Lisa suhkur ja keeda veel, kuni kõrvits on täiesti pehme. Säilitamiseks tõsta püree
kord päevas. Kindlasti ei tohi seda tarvitada õhtul, sest võib une ära võtta. Annab päevaks palju energiat. Hoiatus: puuvõõrik on kergelt mürgine taim ja seda ei tohi võtta lapsed ja vanurid. Kindlasti ei sobi ta kokku teiste rohtudega ja isegi alkoholi tarbimisest võiks sellel ajal loobuda. Ka need inimesed kellel on unehäired ei tohiks seda tarbida. Goji marjad: looduslik antioksüdant ja vitamiini pomm. Neid marju võib tarbida nii puhtalt kui lisada toitude sisse (pudrud). Soovitav päevane kogus on 30 marja. Ise olen võtnud neid hommikul supilusikatäie ja eelmine aasta sai neid terve talve jooksul söödud. Roheline mineraalsavi: savi tasakaalustab organismi happelisust ja tugevdab immuunsüsteemi. Sisaldab rikkalikult mineraalaineid nagu räni, kaltsiumi ja rauda. Kasutada hommikul 1 tund enne sööki joogikuurina 1 kuu vältel. Tatjana Gorbunova teesegu külmetuse, nohu ja respiratoorsete haiguste vastu. Tee koosneb:
20. külmad kastmed- liigitatakse: külmad võikastmed e maitsevõid, õlikastmed, piimatoodetest kastmed, muud kastmed. 21. kartulilisandid- *pariisi kartul toorest kartulist kuulikesed 1,5cm läbimõõduga. Praetakse kuldseks. * Prantsuse kartul lõigatakse kangideks, uhutakse külma veega, praetakse 2 korda. * kartulilaastud 2mm paksused viilud ja praetakse. * kartulitikud toorest kartulist ribad ja praetakse fritüüris. 22. keedetud köögiviljaroad- püreed, pudrud, terriinid, timbalid, 23. hautatud KVroad- *küüslaugukartulid(brunoise kuubikuteks, praetakse rasvas, lisa, tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulile lisatakse koor, maitsestatakse soola ja küüslauguga). *köögiviljaraguu(köögiviljad tükeldatakse mirepoix kuubikuteks v kangideks ja kuumutatakse valmimise järjekorras rasvas, lisa. Kuuma vett/puljong ja hautatakse. Peaaeu valmis raguule lisatakse tomati, hapukoore, v valget põhikastet ja kuumutatakse valmimiseni).
annaabi.ee 
