Referaat Sotimaa kuulsad lossid ja kindlused Edinburghi Loss Sotimaa pealinna Edinburghi künka otsas on kaitserajatised asunud juba eelajaloolistel aegadel. Tänapäevase väljanägemise sai kindlus 14. sajandil, kui kuningas David II käsul alustati suure kindluse ehitamist, mida täiendasid juurdeehitistega ka kõik järgnevad kuningad. 16. sajandiks oli kindlusest saanud pigem kuningliku perekonna eluase kui militaarehitis, kuid alates 17. sajandist hakkas see jälle täitma oma algset kaitsefunktsiooni. 18
Kuressaare Castle The convent building of Kuressaare castle is the only medieval fortification in the Baltic States that has not undergone considerable alterations and due to that is an internationally important architectural monument. This castle is built of limestone. The roof is made of red stone. The construction of the stronghold was closely connected with the Estonians fight against the German feudals. The first documented data about Kuressaare castle originate only from 1380s. Kuressaare castle remained the residence for the bishops of Saare-Lääne Bishopric until the beginning of the Livonian War. At the end of the XIV and the beginning of the XV century the castle was surrounded by a new mighty 625 m long and 7 m high belt of walls, erected around the old belt of walls dating from the XIII century. The necessity to improve the defence of the castle was due to the invention and usage of firearms. The old parts of the walls ...
Loovtöö kokkuvõte ,,Eesti muistsed linnused"- turismikaart Karl-Gabriel Hiie 8c Sisukord Töö valik Ma valisin oma loovtöö teemaks ,,Eesti muistsed linnused-turismikaart", sest see tundus kõige huvitavam ja ma olen ise ka keskajast ja sellele eelnevast huvitatud. See teema tundus hetkel kõige parem ja siis ma selle valisingi. Töö kirjeldus Minu töö on Eesti muistsete linnuste turismikaart , kus ma tegin internetis kaardi loomis programmiga turismikaardi Eesti muistsetest linnustest koos lühikirjeldusega. Juurde on ka lisatud pildid, et näeks, mida sa külastama lähed. Tööst jätsin välja linnused, millest pole palju järel (nt. ainult 1 müüritükk, vundament vms.). Seega, et tööd terviklikumaks muuta tegin ma selle juurde veebilehe. Töö tegemise protsess Tööd pidi hakkama tegema sellest, et tuli leida kaarditegemis pro...
Andra Toom Rakvere Gümnaasium 10b KIIEV Esimesed andmed. Esimesed konkreetsed andmed on 9 sajandist. Arheoloogilistel andmetel asusid vanimad kindlused praeguse Kiievi Riikliku Ajaloomuuseumi krundil. Vanimad kindlused ehitati keiser Justinanuse ajal(527.- 565. a) Vanima kindluse rajajaks peetakse vürst Kii'd. Kiievi, kui linna kujunemine algas umbes 480 aastal. Keiser Justinianus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiievi kooseisu kuulusid: Kaupmeeste ja käsitööliste puithoonetega asundus. Vürsti kaaskondlaste kindlustatud residentsid Kindlused
2011 Sisukord: 1. Ehitusmaterjal 2. Pühakojad 3. Müürid ja lossid 4. Võlvi avastamine 5. Paabeli torn Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Nende poolt tekkisid ka põhilised kunstivormid, mis püsisid järgmistelgi sajanditel. Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud. 1. Ehitusmaterjal Kuna Mesopotaamia asub kõrbealal ja seal kive ei leidunud, käis ehitamine savitellistega. Telliste valmistamine oli üks põhilisi tootmisi, eriti lõunas. Jõgede kallastelt kogutud savi segati vee ja pillirooga, vormiti tellisteks ja kuivatati päikese käes. See tehnika aga ei muutnud telliseid vihmakindlaks. Põletati harva, sest see
EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE
Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre
Algas suursõda,mis oleks peaaegu eesti rahvale saatuslikuks saanud. Liivi sõda 1558-1583 Algas 1558 talvel sig.alei juhtimisel vene vägede luure ja rüüsteretkega eestisse.kevadel piirasid venelased sisse Tartu ja Narva.Narvas süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema ning linn langes.mõne aasta pärast küüdiati taru kergeusklikud kodanikud ja piiskop venemaale .tartu langedes lahkusid orduväed ida-eestist,kõik sealsed kindlused läksid vastupanuta venelastele.taani abiga sõlmiti vaherahu pooleks aastaks,seda enda huvides.kuningas Frederik 2 pidas salaja läbirääkimisi mitme vana-liivimaa feodaal riigi ostmiseks.sügisel omandas ta Saare-Lääne ja hiljem kuramaa piiskopkonna ja loovutas need oma 19 aastasele vennale Hertsog Magnusele,et endale saada Põhja saksamaad ja seda ta ka sai. Vana-liivimaa lõpp 1560 1560 tungisid taas vene väed eestisse,rünnati Härgmäel oomuli mõisa ja hävitati
1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põhja-Eesti kui Ingerimaal vallutatud kindlused. 1595- Venemaa-Rootsi (lõplik rahu, Täyssinä rahu) Rootsi pidi loobuma valdustest Ingerimaal. Venemaa tunnistas Rootsu valdusi Põhja-Eestis. 1617- Stolbovo rahu. Rootsi-Venemaa. Rootsi sai kogu Ingerimaa. R-V piir liikus kõvasti Rootsi kasuks ja püsis nii kuni põhjasõjani. Venemaa oli nüüd läänest täiesti ära lõigatud. 1629- Altmargi vaherahu. Rootsi-Poola
(generaalstaatide) kokkukutsumist Sellega loodeti nõrgestada asevalitseja võimu. Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse) esindajad Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused Kolmas seisus nõudis fundamentaalseadusi Kodusõdade vältimiseks keelustati aadliliigad ja lammutatu aadlike kindlused Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest Aadel nõudis aga vastupidist Richelieu ja kuningavõim Generaalstaatide istungitel paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu Piiskop sai riigisekretäriks Pärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid
Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Kardinal hertsog Armand Jean du Plessis de Richelieu · Prantsuse kiriku- ja riigitegelane. · Kuningas Louis XIII ajal sai Richelieu ministriks ja haige ja jõuetu kuninga varjus oligi Richelieu tegelik Prantsusmaa valitseja. · 1626. aastal andis ta kuninga nimel välja edikti, milles kästi maha lõikuda kõik aadlilosside kindlused, mis ei ole piirikindlused. Sellega oli aadlite sõjaline võim murtud. · Samal aastal kuulutati välja, et duellid on suurroimad. Kui kaks aadliku seda edikti ei kuulanud, lasti nad kuninga poolt hukata. Päikesekuningas Loius XIV Prantsusmaal 1) Nimeta kuninga kohustused? 2) Mida ei tohtinud kuningas ise teha? 3) Kirjelda Prantsuse kuningat Louis XIV ( vähemalt 4 lauset) 4) Kirjelda Päikesekuninga õukonda ( vähemalt 4 lauset) 5) Kes oli J.B
kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid, spordi- ja kultuuriüritused) Tartu maraton, Hansapäevad, Viljandi Folk jne. Arhitektuur (kirikud, ühiskondlikud hooned (raekoda, teatrihooned), mõisad, lossid, kindlused) Puitarhitektuur (Karlova linnaosa Tartus, Norra keskaegsed puitkirikud, vanad taluhooned ) Telliskiviarhitektuur (Tartu Jaani kirik) INIMESE POOLT LOODUD 1. Spetsiaalselt turismi eesmärgil 2. Esialgselt mingil teisel eesmärgil
tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1787. a Notaablite kogu duellid, lõhuti maha aadlike usuvabadus kaotati lõplikult, rahulolematus feodaalkorraga, (Maamaksu küsimus), kindlused, aadlikud koondati Merkantilism (riik 100% ,,Naiste sajand" - mood otsustasid ,,Ei", õukonda, kiusas taga hugenotte majanduses) nimetas ametisse KRIIS kutsuti kokku tühistas Nantes'i edikti (keelab riigiametnikud, andis välja generaalstaadid (seisuste esindused)
Rootsis viimane , kes kasutas tiitlit Jarl Seega polnud Jarl lisanimi , vaid tiitel Tõus võimule Tema eelkäija jarli ametis tema oli onu Ulf Fase Ulf Fase tapeti lahingus või hukati Birgessoni käsul Kuni oma surmani 1266 oli Rootsi tegelik valitseja Birger Jarli vapp Elu ja tegevus Väidetakse et ilma Birgerita poleks Rootsi riiki Tema lasi ehitada I kindlused ja lossid Kujundas maksusüsteemi, reformis rahasüsteemi Pani aluse vaimsele ja ilmalikule haridusele Viimne puhkepaik Maetud tsistertslaste kloostrisse 2000.a uuringud näitavad et 1266 oli Birger 50-55 aastat vana Monument Stockholmis Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Birger_jarl http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Portrait_of_Birger_Jarl.j http://en.wikipedia.org/wiki/Birger_Jarl
Usundid · Üksikute loodusnähtude kõrval või asemel usuti vaime, kas siis häid või halbu. · Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk (tootemid). · Ornamentsõnumi edastamise viis, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest, nüüdseks kaunistus. TEE SELGEKS · Sakraalsakraalarhidektuur on kultusliku otstarbega arhidektuur, nt. Buddha kujud · Profaanprofaanarhidektuur on ilmaliku funktsiooniga arhidektuur, nt. Lossid, paleed, kindlused · Monumentaalsuurejoonelise arhidektuuriansambli moodustav üldistatud ideega kunstilooming · Tahvelmaalteisaldatavale alusele (lõuend, paber, puittahvel) maalitud teos · Sügavtrükktrükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil · Kõrgtrükktrükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad · Lametrükktrükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane
Neid toetas puhkenud lumetorm,mis puhus venelastele otse vastu.Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.Kogu venelaste suurtükivägi langes rootlaste sõjasaagiks.Uued Vene vägede rüüsteretked Eesti alale algasid juba 1701. aasta suvel.1704. aasta alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist.Juulis 1704 vallutati Tartu tormijooksuga.Kuu aega hiljem vallutasid Vene väed ka Narva.Mitu aastat valitses Eestis olukord,kus idapoolsed linnad ja kindlused olid Vene vägede käes,läänepoolsed jäid aga Rootsi võimu alla.1708. aastal küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale.Küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke.Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes.Sõda ise jätkus veel kümmekond aastat.1721. aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga.Rootsi aeg Eestis oli lõppenud.Kaheks aastasajaks jäi Eesti Vene võimu alla.
alistamisest. Milline neist riikidest oli Vana liivimaale kõige ohtlikum? Põhjendage. Taani, Rootsi, Poola-Leedu, Venemaa. Venemaa oli ka kõige ohtlikum Vana- Liivimaale, kuna Venemaa oli kõige aktiivsemaks pretendiks Vana-Liivimaa pärandile. 3) Andke hinnang Vana Liivimaa ettevalmistumisele Liivi sõjaks. Vanal-Liivimaal tekkis küll idaohu pärast hirm, kuid päris tõsiselt ohtu ei võetud. Vaadati üle kindlused. Venemaad peeti vähearenenuks ja barbaarideks, keda on kerge üle mängida. 4) Kas Liivi soda oleks saanud vältida? Põhjendage oma seisukohta. Jah oleks, Kui nad oleks korralikult maksud ära maksnud ja teadlikud sellest olnud ei oleks sõda tulnudki. Sõja puhkemise ajendiks oli nn Tartu maks. 5) Mida endast kujutas "Tartu maks"? Maks, mida pidid maksma Vene tsaarile.
Poseidon merejumal,Zeusi vend. Hades allmaailma ja surnute valitseja,Zeusi vend. Demeter musta mulla,selle sigivue ja võrsuva vilja jumalanna.Põllutööd olid tema erilise kaitse all.Müüdis esines eelkõige armastava emana.Zeusi teine õde. Ares-sõjajumal ja jumalate sepp,Hera poeg ing Lonkus tulejumal Hephaistos Ei kuulnud kumbki kreeklaste lemmikute hulka. Athena sõjajumalanna,oli sündinud täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast.Temas peeti väga lugu.Tema kaitse all oli kindlused ja linnad ja nendega seoses ka kogu tsivilisatsioon nin teda austati ka kui tarkusejumalannat. Apollon kuldjuukseline,valgusejumal,luule,muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja.Oli üks kreeklaste armastatuimaid jumalaid. Artemis jahijumalanna,Apolloni kaksikõde,oli osav vibukütt ja kogu elava looduse ja metsloomade kaitsja. Hermes tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübraga.Kaitses teekäijaid,täitis ühtlasi jumalate
"Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul - milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Templid, paleed, valitsushooned, kindlused, raamarukogud, staadiumid, gümnaasiumid. 13. Kes oli Aleksander Suur ja milline oli tema panus kultuuri arengusse Makedoonia kuningas, asutas 1. teadusasutuse ''Museion''
I EkKunstiliigid · Kogu loomingulist kultuuri võib nimetada kunstiks. · Arhitektuur: · sakraal (püha) tänapäeval pole enam erilist tähtsust, usuga seotud, vanasti tähtis (kirikud, kabelid jne). · profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete
1160). Põhikirja sai ordu 1113. a. · Vaatamata sõjalistele kohustustele ei jätnud johanniidid hooletusse ka haigete ja abivajajate eest hoolitsemist. · Ordu hoolekandesüsteemi ja raviasutusi on õigusega peetud kaasaegse sotsiaalhoolekandesüsteemi omalaadseks eelkäijaks. · Hospitalide kõrval pidasid johanniidid ülal supikööke, hoolitsesid leidlaste eest ning tegeles muu heategevusega. · Pühal Maal usaldati hospitaliitide kätesse mitmed tugevad kindlused, mida nad ka viimase võimaluseni enese käes hoidsid. · Pärast Akkoni langemist 1291. a. siirdusid nad alul Küprosele, sealt 1310. a. Rhodosele ja 1522. a. Maltale, mistõttu neid ka Malta rüütliteks nimetama hakati. · Napoleoni sõdade järel kolis ordu üle Rooma, kus tema käsutuses on tänapäevani kaks hoonet. · Vaatamata oma territooriumi puudumisele peab ordu end iseseisvaks riigiks ning omab diplomaatilisi suhteid 40 riigiga. · Tunnusmärk
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu
Kes oli Cobert ja missugused muudatused ta tegi Prantsusmaal? Cobert-oli kuninga rahandusminister ja nõuandja kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehk tollimaksu laskis rajada teid ja kanaleid hankis asumaid ehk koloonjaid Rentis rikastele kaupmeestele maksukogumisõiguse! Andis sootsaid laene manufaktuuri rajamiseks Müüs tiitleid ja Ametikohti! 6. Hugenottide olukord Prantsusmaal : Oli õigus oma jumalateenistusi pidada Neil olid oma väesalgad ja kindlused kaitseks katoliiklaste vastu Neid kadestati rikkuse pärast Kuningas tühistas nende eesõigused Vallandati riigiametitest osa hugenotte vahetasid usku Osa Hugenotte Lahkusid: Inglismaale, Madalmaadesse või Saksamaale 7. Kodusõja põhjused Inglismaal Tüli parlamendi ja kuninga vahel Inglismaa Lõhenemine kahte leeri! Kuninga Leer/Parlamendi Leer! 8. Kes sõdisid kodusõjas ja kes neid toetasid ? Parlament-Puritaanid, kaupmehed, keskkiht Kuningas-Aadlikud, Anglikaani kirik! 9
Inglise reformatsioon Inglise reformatsioon hakkas kuningavõimu tõusuga Inglismaal. Pärast Rooside sõda sai troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII asus tugevdama kuningavõimu. Selleks saatis ta laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad ja lõhkus kindlused. Kuningat toetas nii rahvas, lootes kodusõdade lõppu, kui ka parlament. Ka majanduselu elavnes Inglismaal arenesid kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus ning järsult kasvas kalevitööstus. Kalevitööstuse tõus tõi kaasa lambakasvatuse laienemise, mille tagajärjel hakati rohkem karjamaid tegema ning talupojad aeti põllumaadelt välja. Paljud talupojad jäid töötuteks ja neist said varased ja hulkurid, kelle tabamisel kasutati vägivalda.
Ta sundis prantslasi tarbima kodumaist toodangut. Ehitas palju maanteid ja kanaleid. Ka Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa- alasid .Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Müüdi aadlitiitleid või ametikohti . Kirikupoliitika usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ja hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nad said õiguse pidada oma jumalateenistusi. Hugenottidel olid oma väesalgad ja kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Rahvas kadestas Hugenottide jõukust. Louis XIV olid vastumeelt ,et tema alamad on teist usku , Ta keelas jumalateenistused , kirikud suleti või hävitati ,vallandati riigiametist, neile määrati kõrgemad maksud. Osa hugenotte astuski üle katoliku usku, teised alustasid mässu, mis suruti maha. Üle 200 000 hugenotti lahkusid Prantsusmaalt.
Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp 1582 jaanuaris sõlmiti 1583 sõlmiti Pljussa Jam Zapolski suudmes Venemaa ja vaherahuga sai Ivan Rootsi vaheline Julm tagasi Vene vaherahu Rootsile alad, kuid loovutas PõhjaEesti, Lääne kõik Liivimaa Eesti ja Ingerimaa kindlused Saaremaa oli Taani LõunaEesti läks valduses Rzeczpospolita riigi võimu alla Eesti ala jaotatuna kolme kuninga vahel Kodune ülesanne Koosta küsimustik Liivi sõja kohta (6 10 küsimust) Õpik lk. 9399
eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega. Skulptuur, näited? Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM Püüti leida eeskuju Roomast. 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine. Kultuuritase oli madal. Kirjaoskajaid mõni tuhat. ARHIDEKTUUR Sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis püstitati lossikabel. San Vitale kirik eeskujuks. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Sambad on toodud Itaaliast. Valitsev kirikutüüp basiilika. Sarnaneb varakristlike basiilikatega.
pärit La Manchast. Don Quijotel oli isegi olemas oma kannupoiss, truu ja hea sõber, Sancho Panza. Koos reisisid nad ringi oma hobustel ja otsisid daame, keda hädast päästa, koletisi, kellega võidelda ja losse, kus ööbida ja kehakinnitust saada. Tegelikkuses olid asjad hoopis teisiti. Minu arvates oli antud etenduse mõte Don Quijote naljaaluseks tegemine. Rüütel ööbis kõrtsides, mis tema arvates olid kindlused ning võitles tuuleveskitega, mis tema arvates olid koletised. Lisaks oli Don Quijotel antud etenduse järgi oma südamedaam Aldonza ehk Dulcinea, kes tegelikkuses oli tavaline lõbunaine. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest Sancho Panza, keda mängis Ago Anderson. Ta nägi väga huvitav välja, oli tõsiselt südamlik ja tore ning tahtis oma rüütlile, Don Quijotele, ainult parimat. Etenduse kõige meeldejäävam hetk minu jaoks oligi Sancho soololaul. Mees laulis
Usuvad, et kui nad naasevad, siis on nad puhtad kui vastsündinu, kuna Allah on andestanud kõik nende patud. Araabia arhitektuur · Araabia = Islam Araabia arhitektuur hõlmab laias ulatuses nii ilmalikku kui ka religioosset. Islami asutamisest kuni tänapäevani mõjutab islami kultuur hoonete kujundust, struktuuri ning konstruktsiooni. Peamised tüübid on mosee, hauakambrid, palee ja kindlused. · Mohammedi mosee Mekas, kultuuriline märk. · Mosee, minarett on palve kordade teada andmiseks. · Mausoleum ja mosee hauarajatised. · Paleed ja kindlused · Erinevad saunad Rooma eeskujul, suured ühissaunad. · Aia arhitektuur · Elamud · Islami arhitektuur on sissepoole suunatud. Välisjooned pole nii olulised kui seesmised · Loori arhitektuur(naised kannavad sama eesmärgiga) · Majade mõõtmed näitavad kui tähtis too hoone on
Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916. aasta novembris asusid Saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest.
REFORMATSIOON INGLISMAAL Kuningavõimu tõus 16.saj. Poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.saj. 2 poolel (1455-1485) oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja - dünastiline sõda (Lancasteri dünasti vapil punane, Yorkidel valge roos). Kodusõja lõppedes sai troonile Tudori dünastia, esimene kuningas oli Henri 7 (1485-1509). Suurim samm - feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503 aastal, feodaalide ajal ehitatud kindlused lammutati. Relvastatud salkdade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Majanduslik areng 16.saj arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Tootmise alal muutus olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline. Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba
Riik ja uued suunad ei mõelnud üldse sellele, kuidas natukene vaesemad inimesed hakkama peakid saama. Sellel ajal võis see kõik kahesilma vahele jääda ja riigile isegi mingimoel kasulik olla. Ma leian, et riik oleks pidanud toetama neid kas töökohtadega või vähemasti rahaliselt. Poliitilistest probleemidest siis nii palju, et Inglismaa oli just elanud üle Rooside sõja ja Tudoride dünastia oli saanud võimule. Feodaalide relvastatud kaaskonnad aeti laiali ning nende kindlused lõhuti. Kuningavõimu tugevdamist pooldati seetõttu, et sõjad lõppeksid ja selle vastu ei olnud kuningal mitte midagi. Henry kaheksas jätkas oma isa suunda, kuid tal tekkis probleem. Nimelt ei olnud tal järeltulijaid ja ka naistega oli probleeme. Henry võttis endale naiseks Hispaania kuninganna tütre, millega ta kindlustas nende kahe riigi omavahelisi suhteid. See aga ei olnud kuigi hea lapsetooja ja kogu rahvas ning Henry õukond muutus kärsituks. Nii
Sisukord Läänerinne..............................................34 Idarinne.....................................................5 Kasutatud kirjandus...................................6 2 LÄÄNERINNE Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan
Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge lubja kristallid 10
on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Keraamika Savinõud -ja kujud loojatel kindel vormitaju, kasutati ka meistrilike materjale. Ehituskunst Peamised saavutused: templid, lossid, linnade kindlused. Ehitatud peamiselt savist. Oluliseks muutub monumentaalarhitektuur, ent selles pole midagi uut võrreldes Assüüria perioodil tehtud uuendustega nüüd järgitakse põhiliselt kassiitide ajal väljakujunenud tavasid. Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge. Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Istar Peetakse parimaks arhitektuuri mälestiseks. kaunistatud 575 mitmevärvilise lohe ja härja reljeefikujutisega
probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte
KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi Skulptuur võib otstarbe järgi jaguneda ka: 1. Vabaplastika- asukohast sõltumatu 2
kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, peaminister 1624-1642 Louis XIII valitsemisajal. • „Minu esimene eesmärk oli tagada kuninga suurus ja teine- riigi vägevus.“ • Piiras kõrgaadli võimu: hävitati kuninga vastaste kindlused, nende maavaldused konfiskeeriti, keelati duellid. • Püüdis taastada riigi usulist ühtsust-katoliikluse toel. Hugenottide tagakiusamine, La Rochelle kindluslinna piiramine ja hävitamine. • Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud. • Välispoliitika: 30-aastases sõjas toetas protestante Habsburgide vastu. Päikesekuningas Louis XIV (1643-1715) 1661. aastast valitses riiki ise • „Riik – see olen mina“ • „Üks kuningas, üks seadus, üks usk.“
Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste eesti talupoegade või eesti soost ametikandjate haudadel. Tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud - Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust
aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse. Vahepeal vaibunud venelased alustasid uusi sõjategevusi Ivan Julma juhtimisel. 1572-1577. aastatel vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. Venelaste käes olid küll kindlused, ent nende ümber asusid aktiivselt tegutsema talupoegade sissisalgad. Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast. Rootsi tahtis sõjaga laiendada oma ülemvõimu Läänemerel ja ühtlasi takistada Taani liidripositsiooni haaramist ning Venemaa tegutsemist. 1561. aasta juuni algul kehtestatigi Põhja-
*2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta) Suurimad linnad Kiiev - elanikke 2 616 000 - Ukraina pealinn Harkiv elanikke 1 618 000 - aastail 19191934 oli Ukraina NSV pealinnaks, tähtis tööstuslinn ja transpordisõlm Dnipropetrovsk - elanikke 1 187 000 - tähtis raudteesõlm Vaatamisväärsused Vaatamisväärsusteks on kultuuriobjektid: ajaloolised vanalinnad, kindlused, kirikud, kloostrid, kuulsad veiniistandused ning UNESCO nimistusse kuuluvad loodusobjektid.
... ...keda kaasa ei saanud võtta pisteti läbi või raiuti tükkideks." Rootsi tekitab talurahva väe - maamiilits - shippenback. -kokku teenis sõja ajal umb 15 000 meest Rootsi vägedes. 1701 - Erastvere lahing - vene võit. 1703 - hakatakse rajama Peterburgi.' 1704. alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist. Juulis vallutatakse Tartu tormijooksuga, kuu pärast vallutati ka Narva. Mitu aastat oli olukord, kus idapoolsed linnad/kindlused olid vene all, läänepoolsed olid aga jäänud Rootslaste kätte. Siinseid alasid käsitles tsaar kui ajutist saaki, jätkates rüüsteretki. 1708 . küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja tühi linn lasti õhku. -küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke. 1709 - Poltaavia lahing - vene võit, pööras sõjaõnne venelaste poolele. 1710. Riia kapituleerub, samal aastal alistatakse ka Tallinn ja Pärnu.
riik, tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Tema tegutsemisviis oli makjavellistlik: kõik tuli allutada riigi edule. Mõiste raison d'État - riigi huvides on Richelieu looming, millega pandi alus poliitilisele realismile rahvusvahelistes suhetes. Usuolude ühtlustamiseks alustas ta rünnakuid hugenottide vastu ja tühistas nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. Et piirata feodaalaadlite võimu lõhuti Richelieu käsul nende losside kindlused, keelati duellid, aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643- 1715)
majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed, konfiskeeris vandenõulaste maavaldused ja hävitas nende kindlused. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 aastat valitses kuninga kõrval esimene minister Jules Mazarin, kes kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Pärast ministri surma hakkas 23 aastane kuningas ise valitsema. Pooldas mõtet ,,üks kuningas, üks seadus, üks usk". Ta hakkas piirama
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas aeg ja palju lapsi. Linnatark Olev oli ehitanud kindlused ja tornid. Sõja kartuses joosti oma kodudesse peitu. Kalevipoeg hakkas inimesi kokku koguma, et moodustada uued linnad. Viru randa saabusid sajad sõdalased, tuhanded tapjad ja piinajad. Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast
c) Mükeene lõvivärav- asub Peloponnesose poolsaarel. Keskel pikergune ruum - megaron (paremal), millel oli üks või rohkem eeskoda. Paljude esinduslike megaronide keskpaigas asus sammastega piiratud kolle. puudub mandri keskustes suur keskne õu. Sai oa nime 2 reljeefse kuju järgi Mõisted: Skulptuur- Kõvast materjalist välja tahutud kuju. Reljeef- kivist välja taotud pilt(steel) Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur Nt: linnused, kindlused, lossid, räekojad, elamud jne. Sakraalarhitektuur- Usulised ehitused Nt: kirikud, kabelid, kloostrid, meseer, templidn,jkkjlbvjhjghj Keraamika- Savi esemed Graafika- trükimise abil kahemõõtmeline kunst Monumentaalmaal- Seina või lae maal Fresko- Märjale krohvile tehtud tempera maali Tahvelmaal- transporditav pilt mille aluseks on puuplaat Miniatuurmaal- väike pilt raamatutesse, keskajal Tarbekunst- Tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus
aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik Kui Gutenberg leiutas trükikunsti siis oli võimalik toota rohkem raamatuid ja see aitas väga palju kirjanduse ja hariduse arengule kaasa Raharendi plussid Feodaal ei pidanud enam endale mõttetult suurt lossi ehitama ainult seepärast et talupojad saaksid oma asjad tasutud. Talupoegadel aga oli motivatsioon rohkem raha teenida sest ülejäänud osa jäi talle endale.
hauakambreid(mausaleume). Kreeklaste eesmärk oli saavutada harmoonia e. Kooskõla ja tasakaal. Kõike harmoonilist peeti ilusaks. Arhidektuuris saavutati harmoonia vertikaalsete ja horisontaalsete tasakaalustumisega. Kreeka võimas ajastu jaguneb 4 ajastusse. a) Homerose ajastu 11 - 8 saj. e.Kr olid sik-sak nurgad, levind olid geomeetrilised kujundid. b) Arhailine periood 7 - 6 saj. e.Kr sellest ajast on säilinud esimesed algelised templid ja linnade kindlused. c) Klassikaline ajajärk 5 - 4 saj. e.Kr levis joonia stiil, nii skulptuuri kui kogu Kreeka õitsenguaeg. d) Hellenistlik ajastu 3 saj. e.Kr 1 saj. p.Kr Makedoonia ja Aleksandri valitsusaeg. Seda ajastut kujutabtundeküllane laad, emotsioonide ja vägivalla kujutamine. Keskus nihkub Ateenast Aleksandriasse. Amfiteater akropolil Zeusi tempel Ateenas Akropol, Ateena 3.Rooma kunst 6. sajandil e
väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Aacheni lossikabel Lorschi kloostri värav Saint Riquier' kloostrikirik Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
sümmeetriast või asümmeetriast taotletakse rütmilist suhestust, proportsionaalsust ka vastavust inimlikule mõõtmele ja vajadusele. Peale ruumikompositsiooni osalevad arhitektuuri kunstimõjus materjalide pinnalaad, värvus ning plastiline vorm. Arhitektuuri liigitatakse: · sakraalarhitektuuriks (templid, kirikud, kaablid) · profaanarhitektuuriks (lossid, kindlused, elamud, avalikud hooned) · maastikuarhitektuuriks (aiad, pargid) Kujutav kunst Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Kujutav kunst on üks kunsti haru, mis peegeldab tunnetavat tegelikust ja kunstniku olemust nägemusmeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste, kunstiliste kujundite kaudu.
annaabi.ee 
