Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Vesi on rohekas-helesinise või sinakasrohelise värvusega ja suvel on õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toi...
kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid,
''Kuido käega'' Mis on organum? mitmehäälse kirikulaulu tüüp Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasid organumeid? Millises kirikus nad tegutsesid? Leoninus ja Perotinus Kuidas nimetakse eri piirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal armastusest kangelastest Neitsi Maarjast Kes olid zonglöörid ehk menestrelid ja kuidas nad eristusid rüütlilaulikutest? Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele Mis on motett ja miks ta 13. sajandil kirikutes keelustati? Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. kompositsiooni keerukuse tõttu
sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kristluse harudes on kasutusel mõnevõrra erinevad piiblid. Samuti kattub heebrea piibel ehk Tanah suures osas Vana Testamendiga, kuid raamatute jaotus ja järjestus on erinev. Vana Testament keskendub juudi rahva ajaloole, Uus Testament Kristuse elule ja õpetustele. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookiajüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" vanim säilinud kasutus on kolmanda. Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protes...
Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. USKUMUSED See on usk kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine
Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed. Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja Maarja olid teel rahvaloendusele. Umbes 30-aastasena lahkus Jeesus Naatsaretist ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama. Ta kuulutas, et lootuse täitumine on lähedal. Jeesus tegi imetegusid ja kogus enda ümber 12 meest (jüngrit), kes saatsid teda kõikjal. Tema tegevus leidis peagi vastuseisu, sest võimud kahtlustasid, et ta valmistab ette juutide ülestõusu. Kuigi osad tahtsid teda tappa, tõid ta jutlused kokku veelgi rohkem rahvamasse
vaimulikud ja käsitöölised. Tekkis histriooni ehk rändnäitlejate staatus. Teatritükkide teemad käsitlesid peamiselt piiblilugusid või kujutasid pühakute imetegusid. Keskaja kiriklikud teatrizanrid olid; -liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega -müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse kannatused) Lihavõtete ajal kannatusmängud. -moralitee õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Keskaja teatri teise, nn rahvaliku zanrivaldkonna moodustasid 1) farss ja 2) narrimängud. Farssi esitati alguses (millal? kus?) rahvapidustustel. Narrimängud kuulusid (mille?) karnevalipidustuste juurde.
ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike on maailmas 160 miljonit inimest. (Religiooniturism 2014) 2.ÕIGEUSU KIRIK Õigeusu kirikud paistavad silma, kui väga kirevate ja värvikatena. Nende kirikute arhitektuuris kasutatakse sibula kujulisi kupleid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, ikoonide ees kummardatakse, iseendale lüüakse risti. 4 Õigeusk ei tunnista pärispatust mõjutamata eostumist (Lugu Maarjast ning Jeesusest). Pärispattu peetakse kõikidele inimestele loomupäraseks kurjusekalduvuseks. Kuid siiski õigeusklikud usuvad, et Maarja jäi pärast eostamist jätkuvalt neitsiks ning oli kogu elu ilma patuta. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:27) Õigeusu kirik on tänapäeval roomakatoliiklaste ja protestantide järel suuruselt kolmas kristlik rühm maailmas, millel on umbes 350 miljonit järgijat. Õigeusu kirikud jagunevad paljudeks
õpetused. Usutakse, et Jeesus on Jumala poeg. Jeesuse õpetusi levitasid tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Ristiusk kasvas esimeste sajandite jooksul teistest religioonidest suuremaks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, õigeusu ja protestantlikuks kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõigeväelisemasse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kelle ainus poeg , Pühast Vaimust ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõsis kolmandal päeval surnuist ülesse ja läks taevasse, kus istub Jumala käel. Samuti usutakse igavest elu, Püha Vaimu, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja pühade osadust. Kristlik piibel sisaldab heebrea Piiblit ( Vana Testament ) ning Kristuse elu ja õpetusi ( Uus testament ) Taara usk on Eesti usupaganlik rahvuslik usuline liikumine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aast...
Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks vaestele inimestele. Norrasaga järgitakse senini vana viikingite tava pimedal jõuluõhtul käivad lapsed majast majja, küsides maiustusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõuluõhtul akna peale pudrukausi asetama. Filipiinidel algavad jõulud aga üheksa päeva enne missaga. Igal aastal on kombeks sel ajal etendada lugu Joosepist ja Maarjast, kes otsivad endale peavarju. Missa lõppeb jõululaupäeval, kus käiakse kirikikus. Filipiini tavad on aga segunenud mitmete kultuuridega. Venemaal on kombeks koguneda kirikutesse, mis on kaunistatud kuuskede, lillede ja värviliste tuledega. Seal lauldakse jõululaule. Õhtul on kavas pidulik õhtusöök, kus süüakse hane- või sealiha. Põrandad ja lauad on kaetud heintega, mis peaks tooma õnne. Hispaanias on iga maja juures sõim, nagu kirikutelgi
Kõige rohkem sai keskaja tulekuga kannatada antiikne teater. See hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks võeti jumalateenistus. Sellest tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Kui varemalt olid suuremad müsteeriumid katkendid Trooja sõjast siis nüüd kujutati pühakute imetegusid, nt. Neitsi Maarjast. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid nii kirik kui ka kuningad. Kui varem oli teater väga võimas ja uhke asi, antiikajast on ju tuntud suured amfiteatrid, siis nüüd puudusid üldse teatrihooned. Kokkuvõttes võib öelda, et keskaeg ei olnud antiikkultuurile just kõige soosivam ajastu. Antiikaegne teater põhimõttelised hävitati ning muu uputati üle uute vaadetega. Siiski kumas
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediak...
Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Pauluse kirik Iseseisev töö kunsti õpetuses Tartu Pauluse kirik Kiriku ehitamise ajalugu 1911. aastal valiti välja krunt Riia tänavas, kus asusid varem kasarmud. Kaaluti ka pakkumisi Pihkva (Võru) ja Tähe tänavas ning Politseiplatsil. Viimasele taheti omal ajal ehitada Peetri kirikut. 21. detsembril 1911 käis arhitekt Eliel Saarinen Tartus ja vaatas koha üle. 1914. aastal algas Maailmasõda. 31. mail 1915 pandi kirikule nurgakivi. 1. oktoobril 1917. aastal pühitses praost Greinert kiriku sisse. Üle poole ehituse maksumusest oli võetud võlgu. Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine ...
poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid,
Keskaegne teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli
Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Õhtusöömaaeg
Paide Gümnaasium Vaimulik kirjandus Referaat Koostas: Sander Laurson Juhendaja: Jüri Kaugerand Sisukord Vaimulik kirjandus: 1. Vaimulik kirjandus - kui keskaja kirjanduse üks põhisuund......................................3 2. Vaimulik kirjandus: pühakute elulood ja religioossed legendid................................4 3. Kes oli pühak ning kuidas nende nimesi kasutati?....................................................5 4. Vaimulik kirjandus Eestis.............................
ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud kohtunikud määratakse 10 aastaks Ülemkohtu üldkogu. RELIGIOON JA RAHVASTIK Kristlasion 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%. Kristluse rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid
On luuletusi mis lõpevad leidliku puändiga ( ,,Jõuluvana lapselapsed" ). L. Tungla värsid on lihtsad, lapsekeelsed ja lapsemeelsed, ning jäävad kergesti meelde. Kirjanik on kirjutanud ka proosaraamatuid. 1986. aastal ilmunud ,,Kartul, lehm ja kosmonaut" on maaelu tutvustav jutt, mis suunatud rohkem noorematele lastele. Seiklusrikkas reisiloos ,,Neitsi Maarja neli päeva" on tuntavaid mallivõtmisi klassikalisest tütarlastekirjandusest. Lugu on edukast keskkooliõpilasest Maarjast ja tema kohati veidrikuna tunduv tädi. ,,Neitsi Maarja neli päeva" on ladus ja kergesti loetav, vaimukas ja parasjagu probleemne raamat. Jutustuses ,,Pool koera" esineb põnev seikluslikkus, koguni kriminaalne sündmustik, osa raamatust seotud eetiliste probleemidega täiskasvanute elus. Alkoholism, lapse seisukohast, on hästi kajastuv ,,Kirju liblika suves". Tiina emal on alkoholiprobleemid, kuid lõpuks laheneb kõik hästi, ema abiellub, vabaneb joomisest ning Tiina saab hea kasuisa
palveränduritel. Kuna ka keskajal taheti moes olla, siis arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeid Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Eesti valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Vanimad säilinud skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. sajandist ning on romaanipärased( Valjala kirik, Haapsalu toomkirik). 13. sajandi lõpul levis Eestis gooti stiil, mida iseloomustab hästi puuskulpuur istuvast Maarjast Kristus- lapsega Kaarma kirikus Saaremaal. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus Saaremaal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14. sajandil loodud terrakotaskulpuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse Kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida- Euroopas ning seda üllatavam on sellise teose leidumine Tartus. 14.
suursugusesse klassikalisse tegevuspaika ümber Platoni, kelle Raffael on teatavalt modelleerinud Leonardo da Vinci järgi, keskse figuuri. Suure kiviploki kõrval istuva Herakleitose mõtisklev figuur on portree Michelangelost, olles ilmseks viiteks viimase maalile Prohvet Jeremiast Sixtuse kabelis. Raffaeli enda portree on paremal oma õpetaja Perugino kõrval. Raffaeli populaarsuse allikas polnud aga tema suuremates teostes, vaid ta väikestes Firenze- teemalistes piltides Maarjast ja Jeesuslapsest. Ikka ja jälle maalis ta seda sama prisket rahuliku näoga blondi naist ja tema järjestikuseid trullakaid lapsi, kuulsaimaks näiteks ilmselt La Belle Jardinière ("Kauni aia Madonna"), mis nüüd asub Louvre-s. Tema suurem teos, Sixtuse Madonna, mida on kasutatud lugematutel toonitud klaasakendel, on 21. sajandisse toonud ikoonilise kujutise kahest väiksest amoretist, mida on jäljendatud kõikvõimalikel toodetel alates pabersalvrätikutest kuni vihmavarjudeni.
võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega Vatikani lossi kolm peoruumi ehk stanza`t /stantsa/. Neist kuulsaim on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te /lodza/ kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega. Raffaeli mitmete hingestatud madonna-piltide seast tõuseb esile ,,Sixtuse madonna" hõljuval sammul astuvast Neitsi Maarjast vasakul põlvitab paavst Sixtus III, paremal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust armastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja oma maalikunstnike koolkond. Armastati suurejoonelisust ja dekoratiivsust, maalidele on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu
EDA-INES ETTI MUUSIKA REFERAAT 2 SISUKORD: BIOGRAAFIA.....................................................................................................................3 ELULUGU...........................................................................................................................3 MUUSIKALINE KARJÄÄR.............................................................................................. 3 TELEVISIOON JA RAADIO............................................................................................. 4 SAAVUTUSED...................................................................................................................5 DISKOGFRAAFIA............................................................................................................. 6 Albumid:..........
Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna- Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas . Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Katoliiklus
poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid,
Siin ei rakendatud sakraararhidektuuris gooti stiili konstruktsiooni aga täies ulatuses,mistõttu kirikute aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Eriti silmapaistvad skulptuurid ja maalid on Saaremaal Karja kirikus. Karja kirku lõunaeeskoja ukse kohal asub 'Kolgata' reljeef. See kujutab stseeni Piiblist: keskel ristilöödud Kristus, vasakul Neitsi Maarja, vasakul on Ristija Johannes. Neitsi Maarjast vasakul on ristilöödud kurjategija, kes oma pattu kahetses. Tema hing lahkub kehast väikese lapse kujul, kelle võtab vastu ingel, kes viib selle taevasse. Kristuse pea on pööratud tema poole. 17. Missuguste Eesti jaoks tähtsate kunstnike töökojad asusid Lübeckis 15.saj., mida nad valmistasid? Mis on 'Surmatants', autor, aeg, asukoht ja teose mõte? Need olid Hermen Rode ja Bernt Notke, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökodasid.
Ta suundus kõigepealt Mantovasse ning siis Veneetsiasse. Seejärel pöördus ta tagasi Firenzesse, kus teda võeti vastu kui üht oma kaasaja suurimat kunstnikku. Umbes 1503. aastal kutsus jõukas firentslane Francesco del Giocondo Leonardot maalima portereed oma 26-aastasest naisest Mona Lisast. Mona Lisa oli üks Leonardo lemmikmaale ning see jäi kunstnikuga kuni tema surmani. Pehmed ümarad näojooned meenutavad mõningaid teisi Leonardo maalitud naise portreesid ning tema pilte Neitisi Maarjast. Naise ilmes peegeldub ülev väärikus ja rahu. Tema huulte kohal väreleb naeratus, mis muudab ta mõistatuslikuks. See on maalikunsti ajaloo kuulsaim naeratus. Mona Lisa on tuntud ka kui La Gioconda. Leonardo sai tuntuks oma sfumaato-tehnikas maalitud taustmaastikega, mis kordavad juba tema varaseimates portreedes nähtud lähedust ja kaugust rõhutavat efekti. Mona Lisa puhul katab kujutuslik kaljune maastik tervet tagaplaani, hajudes sinakashägusesse kaugusesse.
ütles, et Jeesus elab. Nad jõudsid järeldusele, et mees on surnust üles tõusnud ning seetõttu on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Sealt alates hakkasid inimesed Jeesust nimetama Messiaks(päästja, lunastaja), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus. 3 Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
ütles, et Jeesus elab. Nad jõudsid järeldusele, et mees on surnust üles tõusnud ning seetõttu on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Sealt alates hakkasid inimesed Jeesust nimetama Messiaks(päästja, lunastaja), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus. 3 Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
kelle persoonideks ehk hüpostaasideks on Jumal kui looja (Jumal-Isana), Jumal kui lunastaja (Jumala Poja Jeesuse Kristusena) ja Jumala Püha Vaim (pühitsejana, trööstijana, õpetajana). Kolmainu Jumal on nende kolme ühtsus. Seda väidab kolmainu ehk triniteedi dogma, mis loodi vajadusest ühendada judaistlik monoteism õpetusega Jeesusest Kristusest kui Jumala Pojast, kelles kristoloogilise dogma kohaselt nähakse tõelist Jumalat ja tõelist Inimest. 2. Jeesus on sündinud neistsist Maarjast, kes eostati Pühast Vaimust (conceptio immaculata). 3. Aadama pattulangemise läbi on kõik inimesed tema pärispatu (peccatum originale ) edasi pärandamise tõttu patused. Jumala vastu patustamise tagajärjeks on surm. 4. Jeesus kannatas ja suri ristil kõikide inimeste eest, et neid lunastada kuradi, patu ja surma meelevallast igaveseks eluks. 5. Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles, läks taevasse ja istub oma Isa paremal käel. 6
(Vt. Illustratsioonid. Pildid 70–71). Piiblis ei ole selle kohta mingeid viiteid. 2.1. Ristija Johannese kujutamine Hans Memlingi triptühhonil Ristija Johannest kujutatakse tihti Neitsi Maarja kõrval, nagu Hans Memlingi (1440 – 1494) Püha Ristija Johannese ja Püha Evangelist Johannese triptühhonil. Sellel Memlingi teosel on vasak pool (vaataja poolt) tervenisti pühendatud Ristija Johannesele. Triptühhoni keskosas seisab ta Neitsi Maarjast vasakul, üleval on stseenid Johannese elust – tema jutlustamine kõrbes, arreteerimine ja peata keha põletamine. Viimane stseen on samuti väljamõeldud. Piibli järgi maeti Johannes hauakambrisse20. Vasak tiib triptühhonist on stseen Johannese hukkamisest – Heroodiase tütar saab endale kandikul Johannese pead. Vasakul nurgas üleval stseen, kus tütarlaps esitab kuningale oma soovi. Heroodia istub kuningast paremalt poolt ja ilmselt annab nõu selles osas
saada meid mitte kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. 9. Tunnistagem oma püha ristiusku, mille peale meid endid on ristitud ja mille peale ka selle lapse tahame ristida: Meie usume Jumalasse Isasse, kõigeväelisse taeva ja maa Loojasse. -- Ja Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale toodud neitsist Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud põrguhauda, kolmandal päeval jälle üles tõusnud surnuist, üles läinud taevasse, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel; sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. -- Meie usume Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, liha ülestõusmist ja igavest elu. Aamen. Märkus. Soovitav on, et vanemad ja vaderid usutunnistust ühes loeksid
tähendab Jeesuse põlvnemist inimsoost esivanematest. Selle idee aluseks on kreekakeelse väljendi tõlge, mille üks võimalikke alltekste on just lapse-vanema suhe. Arusaam „Inimese Poja“ ja Jeesuse põlvnemise seosest oli aktuaalne varakristlikest filosoofidest ja gnostikutest kuni keskajani. Vastuargumendina toodi, et Jeesuse eripäraks oli ikkagi Jumala Pojaks olemine, milleks rõhutada siinkohal pärinemist Maarjast, Joosepist või Taavetist. Seoses Jumala Poja käsitlusega leidsid patristlikud uurijad, et väljend „Inimese Poeg“ on vajalik, et 1 rõhutada Jeesuse kahetist loomust: jumalikku ja inimlikku. Huvitav oleks ehk märkida, et inglisekeelne „son of man“ on sooliselt kallutatud, samal ajal kreekakeelne „anthropos“ võib osutada ka naisele, mistõttu peeti täiesti adekvaatset võimalikku refereerimist Maarjale
liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused - Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Õhtusöömaaeg - Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg)
Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
laupäeva ja ka järgmisel ööl. Belgia linna Antverpenisse sattudes astuge kindlasti sisse ka katedraali. Siin saate imetleda ühe suurima barokkmaalija Peter Paul Rubensi (1577-1640) suurt triptühhoni1, mille keskel on kujutatud Kristuse ristilt võtmist. Tööst õhkub ääretut siirust ning kaastunnet. Väga õnnestunud on ka maali diagonaalile üles ehitatud kompositsioon: paremal ülemises nurgas hoiab Peetrus ?) hammaste vahel surilina ja all vasakul toetab üks kolmest Maarjast surnud Jeesuse jalgu. Punases rüüs nooruke Johannes hoiab kätel armastatud õpetaja keha, kes nagu polekski surnud, vaid mõneks tunniks sügavasse unne vajunud. Rubens. Ristilt võtmine. Antverpeni katedraal. Rembrandt. Ristilt võtmine. Vana Pinakoteek. Münhen. Jeesuse ristilt võtmist on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Rembrandtil (1606-1669) on kolm "Kristuse ristilt võtmist" (kaks Münchenis, üks Washingtonis). Kõigile kolmele tööle on
Läänes jäi roomakatoliku kiriku peaks Rooma paavst, Idas sai ortodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstantinoopolis elav patriarh.Mõlemale kirikule iseloomulik kristlus on säilinud tänaseni. · Anglikaane 3% · Muid 4% Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
oma karjääri ei jätkanud. Ta tutvustas Ludovico il Morole oma relvaleiutisi, kuid sellele Milano magnaadile meeldis küll võib, kuid ta ei tahtnud seda saada sõja, relvade ja inimvere läbi. Niisis ei palganud ta Leonardot endale tööle. Kuid kui Leonardo sai jutule mehega ja nägi, et meest ei huvita relvad, rääkis ta oma vägevast kõike-oskavatest kätest ning sai tööle. Koos teiste kunstnikega pidi Leonardo maalima pildi Neitsi Maarjast Jeesuslapsega. Väikese tasu pärast tekkisid vaidlused. Siiski ta alustab ingli näo maalimist. 1484 aastal tuleb katk, inimesed surevad kümnete tuhandete kaupa, surnuaedadesse kaevatakse suured augud laipade jaoks. Paljud inimesed põgenesid kaljukoobastesse. Nii ka Leonardo. Seal arenes ta jälle edasi uuris pilvede tekkimist, kaljusid ja muud. Peagi alustab ta "Madonna kaljukoopas" (1483-86, Louvre, Pariis, teine 1503-08, National Gallery of Art, Washington) maalimisega
Belgia linna Antverpenisse sattudes astuge kindlasti sisse ka katedraali. Siin saate imetleda ühe suurima barokkmaalija Peter Paul Rubensi (1577-1640) suurt triptühhoni1, mille keskel on kujutatud Kristuse ristilt võtmist. Tööst õhkub ääretut siirust ning kaastunnet. Väga õnnestunud on ka maali diagonaalile üles ehitatud kompositsioon: paremal ülemises nurgas hoiab Peetrus ?) hammaste vahel surilina ja all vasakul toetab üks kolmest Maarjast surnud Jeesuse jalgu. Punases rüüs nooruke Johannes hoiab kätel armastatud õpetaja keha, kes nagu polekski surnud, vaid mõneks tunniks sügavasse unne vajunud. Jeesuse ristilt võtmist on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Rembrandtil (1606-1669) on kolm "Kristuse ristilt võtmist" (kaks Münchenis, üks Washingtonis). Kõigile kolmele tööle on iseloomulik just sellele suurele kunstnikule omane nn. keldriluugivalgus, mis nendel piltidel on suunatud Jeesuse surnukehale
1. JEESUSE EMA MAARJA JA EMAPOOLNE VANAEMA ANNA Otseses tõlkes oleks itaaliakeelne sõna MADONNA eesti keeles `mu emand', mis oligi endine daami kõnetussõna Itaalias. Prantsuse keeles on selle sõna vaste madame ja inglise keeles my lady. Kuid madonna on itaallastele samas ka Jumalaema, nii nagu prantslastele Notre-Dame ja inglastele Our Lady. Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek piltide kompo...
Eestikeelne Piibel ilmus tervikuna 1739. aastal. Õpetus Vanim kristlik usutunnistus on nn apostlik usutunnistus, mis kujunes Roomas 2. saj keskel. Enamik kristalsi usub, et Jumal on üks, kuid tal on kolm isikut ehk hüpostaasi (Isa, Poeg, Püha Vaim). Kristliku usu põhikomponendid on järgmised: 1. Jumal on üks, maailma Looja ja kõikväeline. 2. Jeesus on Jumala poeg, tal on nii inimlik kui ka jumalik loomus. 3. Jeesus sündis Neitsi Maarjast, tema isa oli Jumal. 4. Jeesus tõusis surnuist üles ja siirdus pärast surma põrgusse, kust läks kolmandal päeval taevasse, kus elab tänini. 5. Jeesus istub Jumala paremal käel ja tuleb viimsel päeval elavate ja surnute üle kohut mõistma. 6. Püha Vaim oli juba Loomise juures ja tema kaudu tegutseb Jumal maailmas tänini. 7. Kristlaste pere moodustaad nii maapealne kui ka taevane Kirik. Kõik kristlased (Kiriku liikmed) on pühad. 8
o Johannese o Apostlite tegude raamat o Kirjad (21) o Johannese Ilmutusraamat Johannese Apokalüpsis o www.piibel.net o Apokrüüfid näit Tooma evangeelium Kristlus usutunnistus · Dogma · Usutunnistus & usutunnistused: Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu
Liturgiline draama - Ilmestab kiriklikke jumalateenistusi. Kasutatakse piiblitekste. Esialgu lihtsalt dekoratsioonid, hiljem näidendid. Keskajal on populaarsed piibli- teemalised näidendid. Üht osa nim. müsteeriumideks. Üks kannab nime "Aadama mäng". Lihavõtteaegu etendati passioone, e. ristilöömist. 15. saj. lõpus on olemas ka juba ilmalikke näidendeid. Trooja sõjast, Jean D'Arc. Piibliainetest on ilmalikumad miraaklid. Need kujutavad pühakute elulugusi ja Neitsi Maarjast tehti palju miraakleid. Keskaja lõpus lisandub moralitee. Õpetliku sisuga. Keskaeg andis ka koomilise teatri osa, karnevalid ja narripühad. Farss. Veneetsias ja Saksamaal on vastlakarnevalid hästi kuulsad. Rio De Janieros on ka. Saksamaal nimetati farsse interluudiumideks. Enamasti on sisuks linnakodanike elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus
imelikust juhtumist õhtul kodus ning järgmisel hommikul mindi mäele juba mitmekesi. Naise kuju ilmutas end taas. Kolmandal päeval tuli imet vaatama veelgi rohkem inimesi ning nägemus kadus. Seejärel mindi mäele ning leiti paigast, kus naine oli end ilmutanud, Jumalaema kujutav ikoon. Parajasti läksid mööda Jaamaküla venelased ning eestlased andsid selle neile. (Ööbik 2010 ) Seda sündmust tunnistab õigeusu kirik Kuremäel, kui ilmutust kõige pühamast, Neitsi Maarjast, kes jättis inimestele õnnistuseks siit ilmast lahkumist ehk uinumist kujutava ikooni– Jumalaema Uinumise ikooni. (Ööbik 2010 ) 34 KLOOSTRIT JUHTINUD LISA10 IGUUMEN VARVARA JUTUSTAB LOO IMEKAUNIST NAISEST Legendi järgi nägid eestlastest karjused ühel varasel hommikul rohkem kui 400 aasta eest Kuremäel imelises taevasinises rüüs imekaunist naisterahvast. Ta seisis
Ruunikalender on puusse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilaud. Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva, küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
