-- , - . , . -- . , 2006 8 436 400 . B ou e uy: a 95%, 2.2% , 1.8% , 0.9%, 0.5% a 400 , -- 500 . . -- , -- , - -- . 800 . , -- . a a -- . : , , . : , , , . B e a a y a a a - , Chokha Papakhi. o x x x - , Shirvanshahs. , . ...
Haridusministri määrus, mis täpsustab õpilaste eksamikuupäevasid/ vaheaegade kuupäevasid * eeskirjad reguleerivad käitumist mingis ühiselu valdkonnas või asutuses Liikluseeskirjad, heakorraeeskirjad, sisekorraeeskirjad e. kodukord * Riigi teataja väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti vabariigis vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ja otsused. * viisa piiri ületamise luba; teise riiki sisenemise luba * riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud * tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid * moraal tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega Seadused 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused...
EESTI NSV 1.)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium : Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti...
Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste (armee ,politsei luure ja vastuluure,vanglad mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas elab riigi territooriumil, seega on riigivõimu tegevuse objektiks. Teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodanikud- kellel on riigi kodakondsus.Kodakondsuseta isikud- isikud kes mingil põhjusel asuvad riigi territooriumil ,kuid kellel ei ole riigi ja isiku vahel püsivat poliitilist seost.Kodakondsus:Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras...
Valituses peasb olema parlamendi usaldus ja ta vastutab parlamendi ees. (austria, iirimaa, itaalia, kreeka, portugal, saksamaa, soome) Riiklik korraldus iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Riikliku korralduse vorm iseloomustab näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks üksusteks. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid...
LÄHTUMINE RIIGIST VÕI LÄHTUMINE RAHVUSEST TERRITOORIUMIST VÕI KEELEST Euroopa keeled rootsi keel Läti territoorium eesti kirjandus Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond...
Kahe ms vahel Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama....
NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Ning mida me üldse mõtleme ,,tänase maailma" all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi. Või siis Pakistani aitamine peale 2005.aastal riigis toimunut maavärinat. Rahutagamise missioonidest NATO väljaõppemissioon Iraagis. Sõjalistest tegevustest Afganistani saadetud Eestlastest koosnenud demineerimismeeskond. Seega võib järeldada, et aastatid tagasi oli meil tõesti NATOt vaja. Paljud konfliktid said oma...
Arutluse teema üldiselt > Maailm peale I MS (muutused, roll USAl, poliitika, majandus, Saksamaa probleem, rahvusvahelised suhted) Kõik need tegurid viisid uue maailmasõja tekkeni: · Peale Esimest maailmasõda muutus USA olukord maailma mastaabis nad osutusid ainsaks selgeks võitjas maailmasõjas, nende territoorium jäi puutumata, inimesi hukkus võrdlemisi vähe ning majandus oli tõusuteel. · Kõige suurem pettumus oli Saksamaal, kes pidas Versailles'i rahulepingut ebaõiglaseks. Rahul polnud ka Venemaa ja Ungari. Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922. aastal Versailles' vastase koostöölepingu. · Antandi pool võidelnud riigid Jaapan ja Itaalia olid samuti nördinud. Nad jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad pidasid enda omadeks. Nad ei saanud...
-okt. sõlmiti Balti riikidega (Eestiga 28.sept., Lätiga 5.okt., Leeduga 10.okt. 1939) vastastikuse abistamise lepingud (baaside lepingud).Soomega see ei õnnestunud, Soome sai sõja. Vastavalt baaside lepingule toodi Balti riikidesse sisse ka väeosad baasidesse. 1940.a. juunis okupeeriti Balti riigid, tehti riigipööre , kuulutati välja nõukogude võim ja moodustati NSV-d ning inkorporeeriti Eesti, Läti ja Leedu NSV Nõukogude Liidu koosseisu. NSVL liitis ka Bessaraabia. NSVL territoorium laienes tänu MRP salajase lisaprotokolli elluviimisele. 5. Nõukogude-Saksa sõja puhkemine. 1940-1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NSVL vastastikku kallaletungiks. Mõlemad pooled valmistusid rünnakuks, mitte kaitseks. Edu pidi saavutama see, kes alustab esimesena. Saksamaal valmis NSVL vastane välksõjaplaan ,,Barbarossa". 22.juunil 1941.aastal tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule.Venemaal nimetatakse seda alanud sõda Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa...
Eesti Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist...
7. Eelkõige iseendale on vaja aktiivset kodanikku, kaudselt riigile . Riik saab olla inimestele parem koht kus elada kui riigijuhid on kursis oma riigi probleemidega. Inimesele ,kui tõstatad probleemi, nt. kuskil mingil tänaval on probleem siis riigijuhtid tegelevad selle probleemiga. Olles aktiivne kodanik teed enda ja teise elu ühiskonnas ehk paremaks. 8. Riigi kolm põhitunnust on territoorium , rahvas, suveränne riigivõim. Avalik ja erasektor on ühiskonna kaks tüüpi. 9. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi teooriad ühiskonnast on tuntumad. Järvamaa Kutsehariduskeskus 9.12.2012 Tony Jürisaar...
See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud strutuurüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine. 2)Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. 3)Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus-rahvas 5. Riigi mõiste. 1)avalik võim 2)territoorium, millel see avalik võim kehtib...
Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile . Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri....
Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas...
Tuleohutus puidutööstuses Evi Leet Juhendaja: Jürgen Dobris Tp-12 Sobivad käitumised! Teed mis oleks vabad ja viivad tulekustutusvahenditele ning –seadmestikule Puidutöötlemisettevõtte territoorium peab olema alati puhas Puidutöötlemisettevõtte territooriumil on suitsetamine lubatud üksnes selleks eraldatud, sisustatud ning tähistatud kohas. Eeskirjad Puidutöötlemisettevõtte sissesõidu juurde tuleb paigaldada territooriumi skemaatiline plaan, millele on märgitud teed, ladustatud materjal, tuletõrjehüdrandid ja veevõtukohad. Puidutöötlemisettevõtte territooriumile rajatud ehitised peavad omama kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojekti ja kasutusluba....
Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.[5] Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani ja Poola riikide koosseisu. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti rahvastikust moodustavad e...
FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED (45 punkti) 1. Ülesanne tekstikatke põhjal. (6 p) /---/ Pealesunnitud tööstusliku kiirarenguga kaasnes keskkonna kahjustamine ohtlikul määral. Olukord muutus eriti hulluks Eestis. 1980-ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23–24 miljonit tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine rikkus pinnast ja reostas põhjavett. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteaineid aastas. Kogu keskkonnakahjustuse pidi kandma Eesti, samas kui teised piirkonnad said lihtsalt elektrienergiat alla omahinna. /---/...
a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● Sõjaväe kohalolek oli kohalikele Valitsemine ● Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. ● EKP allus täielikult Moskvale. ● Eesti NSV valitsus täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. ● Eesti NSV Ülemnõukogul puudus tegelik võim. ● Valimised olid üksnes formaalsed. Eesti NSV kohalikud valitsejad ● 1944-1950 Nikolai Karotamm ● 1950-1978 Johannes Käbin ●...
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud....