pajaroog vasikakoodist Vasika koodilõik, kooritud tomat, küüslauguk, sibul, sool, valge pipar, suhkur, valge vein, nisujahu, või, porru, porgand, varsseller, lihapuljong, tüümian, loorber, petersell. Valmistamine: 1. Paneerida liha soola ja pipraga maitsestatud jahus, pruunista potis. Köögiviljad viilutada, panna liha peale. Valada üle puljongi ja tomatikonserviga, lisada küüslauk ja ürdid. 2. Hautada u 1-1,5 tundi. Pajapraad vasikalihast Kondita vasikaliha, lehttaigen, nisujahu, sool, valge pipar, või, sibul, porgand, varsseller, puljong, sampinjonid, küüslauk, kooritud tomat, tüümian, loorber, rosmariin. Valmistamine: 1. Lõigata liha kuubikuteks, paneerida soola ja pipraga maitsestatud jahus. Pruunistada kastrulis võis. Viilutada sibul, porgand ja seller, panna liha peale, valada puljongiga ja tomatikonserviga. Hautada 1-1,5 tundi. Pajapraad vasikalihast 2. Valada roog ahjuvormi ning katta lehttainaga.
Rulaad Veiseliha, 1,5-2kg lihatükid Hautatud 2-3 lõiku portsjonis seljatükk, ribi-, vasardatakse, Hautatud küljeliha keeratakse rulli ja liharoogade lisandid seotakse vorstisidumisvõttega Suuretükiline Vasikaliha, Vasardatud, Küpsetatud või 2-3 lõiku portsjonis küljetükk maitsestatud lihale keedetud lisatakse täidis, keeratakse kokku ja seotakse Suuretükiline Sealiha, Vasardatakse, Küpsetatud 2-3 lõiku portsjonis
kintsutükk viilud, portsjonis 1 tk 150 g Raguu Kondiga kuuikud Paneerimata Hautatakse 40g, portsjonis 130 g. Rulaad Veiseliha, lambaliha, 1,5-2 kg lihatükid, Paneerimata Hautatakse,küpsetatud vasikaliha, põdraliha, vasardatud, rulli metssealiha reietükid või keeratud, seotud küljetükid Liharullid Veiseliha, vasikaliha, Ovaalse kujuga Paneerimata Hautatakse sealiha, põdraliha, rullid, seotud või lambaliha, reietükk või tikuga kinnitatud, küljetükk portsjonis 2 tk. Asuu Veiseliha kintsutükk, 4x2 - 2,5x2 cm Paneerimata Hautatakse
8a Välimine praetükk: praad, liharullid 8b Sisemine praetükk (asub 8a all): lõigud, praed 9. Nimme-ja seljatükk: fileed, biifsteegid, lõigud 10. Seljatüki esiosa: hautised, supid, hakkliha 11. Kaelatükk: hakkliha 12. Sabaluu: lihasupid, puljongid 13. Välisfilee: biifsteegid, täidetud filee, böfstrooganov, lihavardad, tervelt küpsetatud filee 14. Sisefilee: biifsteegid, grillitud liha, lihavardad, fondüü, tervelt küpsetatud filee, VEISELIHA 1) vasikaliha kuni 3-kuu vanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noorloomaliha - 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekoerikkam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekoerikas VEISELIHA VASIKALIHA LIHAVEIS Hereford Aberdiin VEISE JA VASIKALIHA TOITEVÄÄRTUS Sõltub tõust , kasvutingimustest ja toidust
Sarolee. Tõug on pärit Prantsusmaalt, see kujundati rohkem kui 200 aastat tagasi kohalikust karjast, mis ristati simmentali ja hiljem valgete sorthorni pullidega. Algul kasutati saroleesid ka veoloomadena, mistõttu nad on aretatud suurekasvulisteks ja tugevateks. Värvuselt on veised kollakasvalged või valged. Esineb nii sarvelisi kui nudisid saroleesid. Sünnimass on 45-49kg Täiskasvanutel 1200-1400kg Veiselihast Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. http://www.youtube.com/watch?v=BqseEe1ZhJc Kasutatud allikad. http://www.lihaveis.ee/ http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/lihaveisekas
(pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. · Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. · Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. · Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks.
· Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha · küüliku/jäneseliha · linnuliha (kodu ja metslinnud) Veiseliha · Veisetõuge on mitusada, toiduks kasvatatakse umbes 30 tõugu · Lihakvaliteet oleneb looma vanusest ja tema kasvutingimustest · Mida vanem loom ja rohkem liikunud (tööd teinud), seda vintskem on ka liha. Veiseliha liigitus: · Piimavasikaliha (14päeva kuni 4 nädalat). Tailiha valkjas kuni heleroosa, rasvkude valge või roosakas.
Lemonade limonaad ginger beer alkoholivaba õlu coke koka salt - sool diet-toitumine, toit chew-närima beetroot-punapeet vegetable swallow-neelama spaghetti macaroni dish-toit, roog; corn flakes porridge-puder flour-jahu trout-forell salmon-lõhe herring-heeringas pork-sealiha minced meat-hakkliha beef-veiseliha bacon-peekon veal-vasikaliha jelly-tarretis indigestion-seedehäire oven-ahi chest-kummut drinkable-joodav edible-söödav tasty-maitsev appetizing-isuäratav lard-pekk buttermilk-hapupiim, kefir portion-osa helping-portsion spread-võileivakate mashed-püreestatud a loaf of bread-leivapäts mustard-sinep jug-kann gas cooker-gaasipliit recipe-retsept yeast-pärm cinnamon-kaneel greasy-rasvane sourkraut-hapukapapsas braise-hautama lumf of sugar-suhkrutükk spice-vürts vinegar-äädikas fry-praadima bake-küpsetama boil-keetma cook-küpsetama soluble-lahustuv ladle-kulp fork-kahvel sieve-sõel French bean-aeduba dough-tainas clove-nel...
................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha............................................................................................................ 10 2.5 Vasika-, küüliku- ja ulukiliha.............................................................................11 2.5.1 Vasikaliha....................................................................................................11 2.5.2 Küülikuliha..................................................................................................12 2.5.3 Uluki- ehk metsloomaliha........................................................................... 12 3 Lihatooted.................................................................................................................13 3.1 Vorstitooted.............
1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid Koduloomad : veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Metsloomad e. ulukid : põdrad, metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg,
Lihaliigid Veiseliha Igas korralikus restoranis on alati saadaval veiselihast road. Veiseliha, eriti sise- ja välisfilee, on tõeliste gurmaanide seas väga nõutud ja austatud - nii on see Eestis ja ka mujal maailmas. Paraku ei ole meie kodudes (vastupidiselt paljudele teistele riikidele) veiselihast toitude valmistamine veel eriti populaarne. Enamik eestlasi kaldub eelistama sealiha, kuid järjest rohkem kasutatakse toiduks ka veiseliha. Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. Eakamate loomade liha on ka tuimem ja sitkem kui nooremate oma. Seega on toiduvalmistamiseks parim just noorveiste liha. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva
Tavaline liha valmib hautamise käigus (koos lisanditega) kastmes, mis vajadusel paksendatakse … - serveeritakse kõik koos nn. saute – liha valmistatakse eraldi, ühendatakse kastme ja teiste komponentidega alles serveerimisel. Asuu Veiselihast (labatükk, kintsutükk) Tükelduskuju 6x2 – 2,5 cm kangid Toitu kuuluvad: praetud kartulid, hapukurk, pruun tomatikaste, küüslauk Guljašš Veiseliha Sealiha Vasikaliha Tükelduskuju: o Kuubik 3-4 cm Kastmele lisatakse tomatipasta Liha lõigata kuubikuteks (2x2) ja sibul väikesteks ruutudeks Kuumutada rasvaine ja pruunistada liha, maitsestada pipra ja soolaga. Lisada sibul ja praadida koos lihaga madalamal kuumusel (ära kõrveta) Lisada tomatipasta ja kuumuta läbi, lisada natuke vett, et põhja ei kõrbeks ja kuumutada kuni liha on peaaegu valmis (jälgi, et ei kõrbeks vajadusel
Maitseained Maitseainete liigitus: · Klassikalised ehk ehtsad vürtsid · Maitseained ehk ürdid · Maitselisandid · Maitseköögiviljad Klassikalised ürdid jagunevad: · Juurelised · Koorelised · Lehelised · Õielised · Seemnelised · Viljalised 1. Juurelised · Ingver · Kurkum (ehk kollajuur) Kasutamine: 1.1. Ingver · Liha- ja kalatoidud · Riis · Taignatooted · Kastmed · Puuviljasalatid · Kuumad joogid 1.2. Kurkum ehk kollajuur · Riis ja pasta · Supid · Kastmed · Majonees · Kala- ja mereannid · Linnuliha · Munad · Aedviljad 2. Koorelised · Kaneel Kasutamine: · Idamaised liharoad · Marinaadid · Magustoidud · Küpsetised · Kuumad joogid · Marinaadid 3. Lehelised · Loorber Kasutatakse: · Kala- ja lihamarinaadid · Uluki- veiseliharoad · Kalatoidud · Tumedad praekastmed ...
Words Unit 8 beef veiseliha snails teod veal vasikaliha raw toores lamb lambaliha boiled keedetud chicken kana steamed aurutatud pork sealiha fried praetud game metsloomaliha grilled grillitud turkey kalkun baked küpsetatud tuna tuunikala pickled marineeritud
võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %),tursk, lest tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. · Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g
25. incentive reward for increased productivity 26. responsibility - duty 27. expertise expert skill or knowledge 28. dairy foods piimatooted 29. grains seeds of plants such as wheat, corn, rye, oats, etc. 30. herbs ürdid/ravimtaimed 31. nuts pähklid 32. poultry linnuliha 33. seafood mereannid 34. shellfish koorikloom 35. parsley petersell 36. mutton lambaliha 37. veal vasikaliha 38. wheat nisu 39. barley oder 40. rye rukis 41. oats kaer 42. strength tugevus 43. circulation (vere)ringe 44. digestion - seedimine 45. muscles - lihased 46. nerves - närvid 47. reproduction paljunemine 48. respiration - hingamine 49. sense taju/meel 50. skeleton skelett 51. brain - aju 52. heart süda 53. kidneys neerud 54. large intestine jämesool 55. liver maks 56. lungs kopsud 57. pancreas pankreas, kõhunääre 58
Itaalia köök Kerli Purask Üldandmed Itaalia kohta: Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel: Itaalia Rahvaarv: 60 626 600 (2011) Rahvastiku tihedus: 199,8 in. km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17.03.1861 Rahaühik: Euro (EUR) Itaalia asukoht kaardil. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia lipp. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni President Giorgio Napolitano. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni ...
LIHA- on tapamajas tapetud ja töödeldud koduloomade ja lindude tapetud, kütitud ja farmis peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid,
supp keetes peab arvestama sellega, et koodiliha on väga sitke ja sooneline ning nõuab pikemat keetmist Vasika-, lamba-, küüliku ja ulukiliha on omamoodi eksootilised ja kalli hinna tõttu vähem nõutud, ka kaupluselettidelt leiab neid harvem. Tõeliste gurmaanide seas on need väga kõrges hinnas. Vasikaliha Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades noorveis ja noorveisest täiskasvanud veis ning mida vanemaks loom kasvab, seda tumedamaks liha muutub. Vasikalihaks nimetataksegi isase või emase noore veise liha. Piimavasikad on vasikad, keda on joodetud ainult Piimaga. Vanusejaotuse järgi on piimavasikad 2-4nädalased (tailiha: valkjas-heleroosa, rasv: valge- roosakas) ning vasikad 1-6 kuu vanused (tailiha: roosa-punakasroosa, rasv: võrdlemisi hele)
1 kursus Kaidi Vahtra Maitseained ja roogade maitsestamine Referaat Juhendaja: Merle Suurväli Veebruar 2010 Maitseained. Maitseainete sobivus toiduvalmistamisel : Aed piparrohi Aedruut * ulukiliha * kalatoidud * linnulihatoidud *lihatoidud ( vasikaliha,loomaliha) *lihatoidud ( sealiha, lambaliha) *köögiviljatoidud * supid *salatid * köögiviljatoidud Aniis Apteegitill *salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud *vasikalihatoidud *küpsetised *ahjukartulid *küpsetised Aroomisool Basiilik
(sea sisefilee, kartul, (mozzarella, (tallekarree, vesi) sibul, või, rosmariin, mustikad, lehtsalat, porgand, sibul, õli, pipar) meresool, must paprika, pipar) suvikõrvits) Valekrabisalat, vesi Vasikaliha Kanakarri, piim Värvikas seljanka, PÜHAPÄEV (riis, muna, mais, koorekastmes, (kanafilee, vesi lumekrabi, mais, keefir suitsupeekon, õli, (punane sibul, valge kurk, till, (aba-või praetükk, karri, kurkum, sibul, küüslauk, maitsestamata jogurt, õli, küüslauk, paprikapulber, oliiviõli, porgand,
Toit. Traditsiooniderikkas 3000 aasta vanuses kreeka köögis on oluline roll oliividel, feta juustul, veinil, aedviljadel, mereandidel ja lihal. Tänu oma heale geograafilisele asukohale on kreeka köögis segunenud nii ida kui lääneriikide traditsioonid. Kreeka rahvustoidud on rasvased ja sisaldavad ohtralt maitseaineid. Kreeklased söövad hommikusööki suhteliselt hilja. Rahvustoitude valmistamisel kasutatakse palju lamba- ja vasikaliha. Praadimiseks kasutatakse peaaegu alati üksnes oliiviõli. Populaarsemad kreeka toidud on kreeka salat, naturaalsest jogurtist, küüslaugust, kurgist ja maitseainetest tzadziki kaste, baklazaanisalat (melidzanosalata), juustusalat (tyrosalata), jõekala barbuni, juustuga aedviljasalatid, riisi- ja lihatäidisega praetomatid (domates gemistes), krevetid, merivähid, praetud kaheksajalad (chtapodja), praetud baklazaanid (melitsanes), puding ehk makaronisuflee (pastisio), kalamarjasalat (taramosal...
Üks rasvavaba kohuke või ükskõik milline väikese rasvasisaldusega jogurt Lõunasöök: 10 minutit enne söömist klaasitäis toatemperatuuril vett. Edasi valige üks variantidest: Uhhaa kahe õhukese rukki või täisteraleiva viiluga, kahest tomatist salat, kolme kuivatatud puuviljaga tee, mandariin. kala (150 g), mida on aurutatud või ilma rasvata grillitud. Suvalised lisandid ülaltoodud variantidest. Või 100 g soola ja õlita grillitud või praetud vasikaliha + keedetud metsik riis + toorsalat kurgist ja lehesalatist. Riisile võib lisada sojakastet. Ei mingit soola! Lisada võib natuke pipart. Õhtusöök: Klaasitäis toatemperatuuril vett (ärge unustage!). Ükskõik milline variant: Salat: marineeritud kalmaariviilud + tükeldatud muna + 2 supilusikatäit maisi, maitsestada oliiviõli ja sidrunimahlaga, lisada salatisse küüslauguküüs või sibulamugul. Pakk külmutatud krevette , metsik riis. Või 250 g ilma soola ja õlita
MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5...
Tavad: Hommikul piirdutakse tassi kohvi või kuuma sokolaadiga koos saiakese või võileivaga. Lõunasöök on mitmekäiguline, mis koosneb külmast eelroast, kuumast supist, pastaroast, liha- või kalaroast kartulite ja köögiviljadega ning magustoidust. Viimane võidakse asendada espresso võicappuccinoga. Õhtusöök on kerge eine: supp, külmad lihalõigud, salat, juust ja puuviljad. Peamised toiduained Lihadest eelistatakse veise- ja vasikaliha, hästi suhtutakse ka sea-, lamba-, uluki-, ja linnulihasse. Kaladest süüakse eriti palju forelli, sardiini, angerjat ja tuunikala. Mereandidest armastatakse austreid, rannakarpe, homaare, krevette, languste ja vähke. Köögiviljadest kasutatakse tomatit, paprikat, artisokke, sparglit, rooskapsast, obergiinit. Puuviljadest on melon Jahutooted, millest valmistatakse pastatooteid (spagette), valget nisuleiba, pitsasid, riisitoite
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib ...
Neid söödi värskena või keedeti, hautati, küpsetati, kusjuures alati teineteisest eraldi. Toidu komponente kunagi ei segatud omavahel. Suures koguses söödi sibulat ja küüslauku. Toitude maitsestamiseks kasutati juba 10.-11. Sajandil peterselli, ja vürtsidest aniisi, koriandrit, loorberit, musta pipart ja nelki. Liha keedeti alati kas hapukapsasupis või hautati pudruga. Praadimist ei tuntud. Enamlevinud lihaliigiks oli veiseliha, kuid samas vasikaliha oli rangelt keelatud. Piim ei olnud samuti igapäevane toiduaine. Aga olemasolul joodi piima värskena või hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni19. Sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. Teraviljaküpsetistest olid: Vatruskad. Ümmargused lahtised pirukad, mille täidiseks on kohupiim või harvem ka moos. Pliinid. Präänikud ehk meeleivad, milles mett on 50%, olid samuti teada-tuntud.
● Kreeka oli esimene kultuur, kes lõi hautise ehk liha ja aedviljad koos valmistatuna ● Enamus Kreeka toite on aromaatsed ja värvikirevad ning suhteliselt lihtsad valmistada ● Rikkalikus valikus on puu- ja köögivilju ● Tähtsal kohal on mereannid Liha-ja magustoidud ● Tuntud lihatoidud: moussaka (ahjuvorm hakkliha ja baklažaaniga), dolmades (hakkliha ja riisiga täidetud viinamarjalehed), stifado (hautatud vasikaliha sibulatega), gyros (vertikaalses ahjus küpsetatud lambaliha, kust lõigatakse ribadena tükke ja serveeritakse pitaleival koos salatiga). ● Kreeklaste magustoidud on idamaiselt magusad. Magustoitude sagedasteks koostisosadeks on mesi, rosinad ja pähklid näiteks baklava. Joogid ● Jookidest hinnatakse eeskätt veine. ● Tuntud Kreeka jook on veel ouzo, aniisiga maitsestatud viinamarjadest villitud piiritusjook, mis vee või jää
mida tarvitatakse täidisena erinevate liharullide/rulaadide valmistamisel. Sobib broileri ja sealihaga. Sidrunmeliss on õrnalt vürtsika, sidrunit meenutava maitsega ürt. Sidrunmelissi lehtedega maitsestatakse linnu ja vasikaliha. Sidrunputk ehk sidrunhein on tarvitusel Tai köögis. Tugeva sidrunimaitse ja lõhnaga varsi saab süüa ainult õhukesteks viiludeks lõigatuna ja ka kuivatatuna; neid lisatakse wokiroogadesse,marinaadidesse ja kastmetesse maitse andmiseks.
Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamin...
(maksekaardiga, sularahaga.) 5. Pakkumine kehtib kaks nädalat.13.11-27.12.2010 Kas kohvipausid on 22-le inimesel või rohkematele? LISA 1,LISA 2, LISA 3, LISA Pakkumise koostas: Sigrit Viira Väimela Mõisahotell Rekvisiidid [email protected] Väimela Mõisahotell Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] LISA 1 Menüü Kolmekäigulised lõunad või õhtusöögid 200.-EEK 1. Eelroog:Kanasalat pirni ja mandlitega, Põhiroog:hautatud vasikaliha köögiviljadega, Dessert:sokolaadikook 2 Eelroog:Seeneseljanka, Põhiroog:lõhe kreemises basiilikukastmes koos riisiga, Dessert: tervislik jõhvikasorbee 3. Eelroog:Waldorfi salat, Põhiroog:sealiha õunakastmes ja keedukartuliga, Dessert:kamavaht mustsõstra-vaarikatoormoosiga 4. Eelroog:Kuldne kalasupp, Põhiroog:kanakoivad sulatatud juustu ja seentega koos riisiga, Dessert:jäätis sokolaadi- ja maapähklivõikastmega Kohv lõuna- või õhtusöögi juurde 10.- EEK
Valmistamine: Valmistatakse hele segu (blond roux). Rasvaine sulatatakse kastmepannil, milles kuumutatakse nisujahu teralise konsistentsini (jahu värvus kollakas). Jahusegul lastakse jahtuda ja sellele lisatakse pidevalt segades puljong. Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni kuni ilmuvad mullikesed, sealt edasi keedetakse madalal kuumusel 30 minutit sagedasti segades. Valmis kaste kurnatakse läbi ja maitsestatakse lõpuni soola ja pipraga. Kasutamine: kanaliharoad, veise- ja vasikaliha road, kalaroad. Tuletatud heledad kastmed: Supreme kaste Kapparikaste Mädarõikakaste Karrikaste Tomatikaste Sinepikaste Munakaste Paprikakaste Tillikaste Sidrunikaste Valge veini kaste Aurora kaste 3 Magusad kastmed Tooraine: Marjad ja puuviljad (värsked, konserveeritud, külmutatud) Puuviljade ja marjade mahlad Mehud Püreed
verivorst(pohlamoosiga), kuulusid hapukapsad, jõululeib, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder ja kindlasti verivorst ning ka jõululeib Lihavõtted vasikalihasült, silgud muna Munatoidud, praetud kala ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim Vastlapäev läätsesupp, hernesupp Seajalad, hernesupp, vastlakukkel, hapukapsas seajalgadega, oasupp
ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt kollakas). Vasikaliha looma vanusest olenevalt kas hallikas roosa või roosa, nähtav rasv kõva ja valge. Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. Rümp on tapalooma nõuetekohaselt töödeldud (pea ja jalgadeta) lihakeha pärast veretustamist ning naha (sea rümbad on koos
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub lihaskiude ja voola...
päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127) Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organism ühed Tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55-60 %, rasvad 25-30% ja valgud 10-15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25-30 grammi.
Gunnar Aarma "Kuidas Toituda" Et elada selleks peame mitte hingama vaid ka sööma. Seejuures on oluline, MIDA me sööma ja KUIDAS me sööme. Sellest oleneb inimese tervis ja elujõud. Väga oluline on toidu mälumine. Arstitepoolt soovitatakse toitu mäluda 30-40 korda. On kindlaks tehtu, et sääraselt toimides vajab inimene poole vähem toitu ja on siiski tervem ja elujõulisem. Tänapäeval ravitakse verevaegus haigusi ka värske juur-või puuviljaga, mitte enam lihaga nagu vanasti. Lihatoidud arvatakse olevat paljude haiguste nagu reuma, artriit, uriinhappe mürgistused organismis põhjustajaks. Dr. Winsh kirjutab brosüüris ,,Vähi vastu" : ,, See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa Inglismaa on ka klassikaline vähihaiguste maa, ning et vähki esineb rohkem rikaste kui vaeste hulgas." On kindlaks tehtud et paljud inimesed kes on elanud kõrgesse ikka on olnud peamiselt taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeeal...
suurema tootevaliku. · Rimi Eesti Food AS teatas, et ei ole loobunud kauplusekettides Rimi ja Säästumarket eestimaise sea- ja veiseliha müügist, vaid peab jätkuvalt läbirääkimisi Eesti lihatööstustega nende toodangu tsentraalseks sisseotsmiseks.(kõige enam loodetakse koostööle Atria ja Saaremaa lihatööstustega). · Östholm rõhutas, et Rimi lihasortimendi muudatus puudutab ainult sea- ja veiseliha toorliha, kõik muud toorlihad, st kana-, lamba- ja vasikaliha ja marinaadis sea-ja veiseliha ostetakse endiselt sisse Eesti tootjatelt. KONFLIKTI TUTVUSTUS · Ilmselt on Rimi otsuste puhul tegemist harjumatult agressiivse hinnakujundusega. · Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja "Meie eesmärk ei ole kindlasti Eesti liha tõrjuda. /.../ Samas need mahud, mida täna Eestis pakutakse, on suhteliselt väikesed. Näiteks veisekasvatus on Eestis väga marginaalne, Rimi ei pea Eesti liha kehvaks
Tabelist on näha, et kalalihas on valke isegi rohkem kui Valkude osakaal % loomalihas. Tegelikkuses kasutab inimkond oma toiduks valke, mis oma rõhuvas enamuses on pärit maismaalt. Sealiha 16 Loomaliha 17 Vasikaliha 19 Linnuliha 21 Austrid 10 Krevetid 21 Kala (liha) 18-25 Veest püütud valkude osakaal on ainult ca 4% kogu tarbitud valgu kogusest. Siit ka üks
andma koos suurema elamuse kui kumbki omaette. . Valged veinid Valged veinid sobivad hästi aperatiiviks ja kergete suupistete kõrvale. Munaroogadega sobivad hästi kuivad ja poolkuivad vürtsikad valged veinid. Väga hästi läheb valge vein kokku mereandidega. Ka kalatoitude kõrvale sobivad erinevad valged veinid. Lisaks veel juurviljade, loomaliha (vasikaliha), sealiha ja linnuliha juurde. Roosad veinid sobivad aperatiiviks, kalaroogade, vasikaliha. Väga hästi sobivad rose- veinid linnulihaga kokku. 13 PAKENDAMINE Pudelite tüübid Veini sulgemine oli revolutsioon veinitootmises. Vein oli järsku muutunud värskelt joodavast kauasäilivaks ja pudelis laagerduvaks, mis muudab ta paremaks. Maailmas on kasutusel veinipudeli kaks erinevat baasvormi maskuliinne õlgadega bordeaux' pudel ja feminiinne sujuvajooneline burgundia pudel. Kolmas prantsuse
asendatakse osaliselt ligikaudu 30 aastat tagasi sisseviidud kaasvastutusmeetmed; meetmed talude restruktureerimise soodustamiseks, s.t. varane pensionilejäämine, metsastamine või saagi vähendamine ekstensiivsemate ja keskkonnasõbralikumate meetodite kasutamise teel. Põhilised seadusandlikud saavutused olid teraviljade ühisturu korralduse muutmine, teatavate põllukultuuride tootjate toetusesüsteem, määrused veise- ja vasikaliha, lamba- ja kitseliha ning muude toodete, näiteks tubaka kohta. 1992. a. reform koos struktuurifondide reformiga kutsus esile teatava nihke varasemalt turumeetmete ülekaalult maapiirkondade arengu rolli rõhutamisele, eesmärgiga lahendada olukord, mille oli tekitanud paljude maapiirkondade asustuse hõrenemine ja nende tühjenemine. Struktuurimeetmed Struktuurimeetmed ja põllumajanduslik abi lülitati struktuurifondidesse. Muud selles
õhtul vasikalihasülti, küpsetati vasikalihapraadi. Pühadelauale kuulusid varakevadel kättesaadavamad toidud, Ave Kiiber nagu kohupiim, magus kohupiim munaga (pasha), kohupiimapirukas, sai, praetud kala, silk sibulaga, piim, kohv, mitmesugused munatoidud. Traditsioonilisteks lihavõtetepühade toitudeks on: vasikalihasült, silgud muna ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim. Tänapäeval on pühade toitumisharjumused muutunud, kuid söömise asemele on tulnud tänapäeva traditsiooniks munade värvimised ja koksimised. Karjalaskepäev ehk jüripäev- (karjalaskepäev 1. aprill ja jüripäev 23. aprill) Majja toodi karjavits, mis oli vanasti ülimalt oluline maagilise mõjuga ese. Karjavits pidi olema sirge (muidu jooksevad loomad laiali), see tuli
marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. · Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast
· Pinot Grigio · Malvasia · Sangiovese Maailma kuulsamaid ja hinnatumaid kööke. Lihtsad toidud, mida valmistatakse vähestest komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Toidu hankimine, valmistamine ning söömine on itaallaste elus üks tähtsamaid toiminguid. Kööki on mõjutanud Kreeka, Saksamaa ja Araabia maad, samas on Itaalia köök olnud ISE suurem mõjutaja teistele köökidele. Peamised toiduained · Lihadest eelistatakse veise- ja vasikaliha, hästi suhtutakse ka sea-, lamba-, uluki-, ja linnulihasse. · Kaladest süüakse eriti palju forelli, sardiini, angerjat ja tuunikala. · Mereandidest armastatakse austreid, rannakarpe, homaare, krevette, languste ja vähke. · Köögiviljadest kasutatakse tomatit, paprikat, artisokke, sparglit, rooskapsast, obergiinit. · Puuviljadest on melon. · Jahutooted, millest valmistatakse pastatooteid (spagette), valget nisuleiba, pitsasid, riisitoite.
Neid söödi värskena või keedeti, hautati, küpsetati, kusjuures alati teineteisest eraldi. Toidu komponente kunagi ei segatud omavahel. Suures koguses söödi sibulat ja küüslauku. Toitude maitsestamiseks kasutati juba 10. ja 11. sajandil peterselli, ja vürtsidest aniisi, koriandrit, loorberit, musta pipart ja nelki. Liha keedeti alati kas hapukapsasupis või hautati pudruga. Praadimist ei tuntud. Enamlevinud lihaliigiks oli veiseliha, kuid samas vasikaliha oli rangelt keelatud. Piim ei olnud samuti igapäevane toiduaine. Aga olemasolul joodi piima värskena või hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni 19. sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. (http://www.hitsa.ee) 3.SAKSAMAA Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. Suuri lihatükke hautatakse 1,5 tundi 1 kg liha kohta. Hautatud lihatoidud: Pikitud liha-veiseliha, põdraliha, selja-või tagatükk 1,5 kg suuremad tükid, pikitud Rulaad-veiseliha,lambaliha,vasikaliha,1.5-2kg lihatükid, vasardatud, rulli keeratud Liharullid-veiseliha, vasikaliha, ovaalse kujuga rullid, seotud, portsjonis 2tükki. Klopsid-veiseliha kintsutükk, seljatükk 1,5-2cm paksused viilud, 160g, ovaalsed. Asuu-veiseliha kintsutükk, labatükk 4x2-2,5x2 cm kangid, portsjonis 160g Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha kuubikud 20-30g portsjonis 160g Raguu-Kondiga kuubikud 40g,portsjonis 130g hautakse kastmes Pilaff-Lambaliha abatükk, rinnatükk kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g riisiga Risto-kõik lihaliigid kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g koos riisiga
madalamatel tasanditel. Lagundajad saavad energia surnud orgaanilisest ainest, mis pärineb kõikidelt troofilistelt tasanditelt. Ökoloogilised püramiidid Ökoloogilised püramiidid aitavad kirjeldada elukoosluste troofilist struktuuri. Võib koostada erinevatel alustel. 1 poiss 4,5 vasikat 20 000 000 (2 x 10 7) lutserni taime Arvukuse püramiid Ökoloogilised püramiidid Poiss 4,72 x 10 4g Vasikaliha 9,62 x 10 5 g Lutserni taimed 8,03 x 10 7 g Biomassi püramiid Inimese kudede kasv 8,3x103 C Vasikaliha produktsioon 1,19x106 C Lutserni produktsioon 1,49x107 C Saadud energia päikeselt 6,3 x 10 10 C Energia püramiid Bioloogiline võimendumine Organism saab energiat toiduna ja ainult osa sellest kasutatakse organismi ülesehitamiseks. Ligikaudu 50%
kaunviljadega või munadega. Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2 grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla 30 %),tursk, lest, tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3= rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% rasva ja annab 145 kalorit, aga 50 g
Kiudained võib liikidada kaheks: vees lahustuvad (kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad) ja vees mittelahustuvad (täisteratooted: rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterariis). Mida tuleks süüa ja mida peaks vältima? · Valke sisaldavatest toiduaineist on madala glükeemilise indeksiga nahata broiler, kalkuniliha, lahja looma- ja sealiha, vasikaliha, tuunikala omas mahlas, krevetid, lahja sink, kala (kõik värske ja külmutatud). · Vältida võiks kalapulki, suitsuvorsti, maksa, maksavorsti, viinereid, sardelle, peekonit, salaamit, kanatiibu. · Tärklisest, teraviljatoodetest ja putrudest on madala glükeemilise indeksiga odrajahu, pruun riis, tatar, oad, läätsed, aedherned, täisteramakaronitooted, täisterariis, nisuidud, kuskus, kaer.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
