Inkade arhitektuur Kunstiajalugu 2010 Tallinn Sisukord Sissejuhatus Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Inkad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond Arhitektuur Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne. Hoone väliskujundusele pöörasid nad vähem rõhku kui sisekujundusele. Väliselt olid hooned lihtsad, kuid oma monumentaalsuses mõjuvad
Inkad Inkad olid vana Ameerika põlisrahvas, kes elasid LõunaAmeerikas Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Nende riigikeeleks oli ketsua keel, mille nad tõid endaga kaasa vallutatud aladelt. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni 15
neil oli oma aja täpseim sillutatud teid, oskasid kalender väga hästi müüre laduda) Tsivilisatsiooni U 400 eKr osa nende linnu Võõramaised sissetungijad 1532-1538 vallutasid langus hävitati, languse põhjused hävitasid nende linnu ja inkade riigi pole täpselt teada allutasid nad endale, hispaanlased lõplikult hävitati maiad 16. Saj kui hispaanlased nad alistasid
ARUTLUS Inkade kõrgkultuuri tugevad ja nõrgad küljed Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk-
liikmest. Ekspeditsiooni eesmärk oli leide läänepoolne India-tee. Pärast Atlandi ookeani ületamist liiguti piki Lõuna Ameerika rannikut Ameerika lõunatipuni. Seal olev väin nimetati Magalhaesi väinaks. Edasi mindi üle Vaikse ookeani Filipiinideni, kus hukkus retke juht, kokkupõrkes pärismaalastega. 1522. aasta septembris jõudis koju vaid üks laev 18 inimesega- Läänetee indiasse oli avastatud aga seda kasutusele võtta polnud otstarbekas. 7. ASTEEKIDE, MAIADE, INKADE RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS, RELIGIOON, HARIDUS JA KIRI, TEADUSE JA KULTUURI ARENG: SARNASUSED JA ERINEVUSED. ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud riik impeerium kolooniaid riikide liit omav suurriik
Zecharia Sitchin on oma teooriates jõudnud järeldusele, et eelnimetatud jutustus viitab biotehnilistele manipulatsioonidele. Manipulatsiooni tulemusena loodi uus rass Homo Sapiens. Seega Sitchini teooria kohaselt loodi inimene neandertali inimese baasil manipulatsiooni tagajärjena orjarassiks kulla kaevandamise eesmärgil. Peruu kulla maa Inkad olid Lõuna-Ameerika lääneosas, tänapäeva Boliivia ja Peruu territooriumil eksisteerinud Inkade riigi ülemklass. Iidsetel aegadel katsid Inkade valitsejad end kullaga. Kui Hispaania vallutas need alad 16.sajandil saadeti laevatäite kaupa iidsete mesoameeiklaste varandusi vallutajate kodumaale. Inkad kasutasid kulda staatuse sümbolina. Usuti, et kuld on tulnud otse jumalatelt. Kulda peeti raviomadustega metalliks, mida isegi süstiti puhtalt organismi. Kulda hinnati kui religioosset sümbolit ning väärtuslikku materjali ehete tegemiseks. Inkadele ning ka teistele Andide
Teater mahutas kuni 50 000 pealtvaatajat. Seal korraldati erinevaid suurejoonelisi etteasteid : gladiaatorite võitlused, lõvide-elevantide-sebrade-jõehobude jahtimine või suurejoonelised lavastatud merelahingud, sest areeni oli võimalik ka veega täita. Colosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit. Ehitusmaterjalideks on betoon, tellised, tufft ja lubjakivi, välisseinte katteks marmor. Iidne inkade linn Machu Picchu Machu Picchu avastas 1911. aastal Yale teadlane Hiram Bingham. Otsetõlkes tähendab Machu Picchu ,,vana mäetipp", mida nimetatakse
KADUNUD LINN MACHU MACHU PICCHU Katriin Altement, Andry Silla Machu Picchu on endine linn, mille ehitasid inkad umbes 1450 a. Ehitati inkade kuninga Pachacuti elupaigaks. Hüljati umbes 100 aastat hiljem, seoses hispaanlaste vallutustega Lõuna- Ameerikas. Suurem osa elanikest surid rõugetesse. Peruu kaguosas, Lõuna-Ameerika mandril Andide mäestikus 2400m kõrgusel merepinnast Kahe järsu mäenõlva vahel asuval mäetipukesel Umbes 12 000 km kaugusel Eestist Kolm rada, mis viivad Machu Picchuni. Mollepata rada, klassikaline rada ja ühe päeva rada.
vastata küsimustele kalendri alusel. Pühas 260 päevalises kalendris olid ka heaendelised päevad perele, sugulastele ja ühiskondlikutele rituaalidele. Haab ehk 365 päevaline kalender oli sarnane meie kalendrile. See koosnes 18 kuust milles oli 20 päeva. Viimaseid viit päeva peeti ebaõnne päevadeks, kuna need olid aasta viimased. See kalender seostus aastaaegade, põllumajanduse ja päikeseliste tsüklitega. Maajade kalender. Inkade kadunud tsivilisatsioon. Inkade tsivilasatsioon õitses umbes aastatel 1000 1532 pKr. Nende kohta ei ole palju andmeid. Umbes aastal 1100 pKr asustasid nad linna nimega Cuzco. Sellest ajast alates hakkasid nad vallutama teisi alasid. Inkade tsivilisatsioon ulatus Ecuadorist Põhja Tsiilini. Nende tsivilisatsioon hõlmas millioneid inimesi. Erinevalt teistest Lõuna Ameerike tsivilisatsioonidest vallutasid inkad teisi rahvaid ja valitsesid vahenikkudena
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NIMI klass Inkad Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Vana inkade müüt:..........................................................................................................3 Inkad..............................................................................................................................3 Elanikud.............................................................................................................................4 Tavainimesed...............................................................................................
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte
sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püstitati inkade peakindlus. Hoonekompleksi ühendasid linnaga tunnelid. Kolm maa-aluste ruumidega torni, mida ümbritsesid paksud müürid. Tähtsaima torni – ümartorni Moyok Marca sees asus joogivee allikas. See torn oli Sapa. Inca kindlus ning kõik selle müürid olid kaetud kullaga. Ehituseks ei kasutatud mörti. *Machu Picchu ehk ketšua keeles “vana mägi” või “vana tipp” on Andides
INKAD. Sissejuhatus. Inkad, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelenud indiaani hõim. Inkade impeerium asus Andides praeguse Peruu, Ecuadori ja Tsiili aladel. Inkariik tekkis umbes 1200. aastal.Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac.Valitseja tiitli järgi sa rahvas nimeks inkad. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil.
Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega kaunistatud kolp Asteekide kalendrikivi Inkad 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane, kasutati tohutuid kiviplokke, töödeldes neid väga täpselt Sagedaste maavärinate tõttu on inkade müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja, siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja
Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad. Inkariik tekkis ~ 1200. aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõusis kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus).
3. Indiaanlastel on pigmendilaik, nn. "mongoli laik", mis on omane asiaatide lastele. 4. Indiaanlastel ja asiaatidel on sarnased usulised kujutelmad 5. Arheoloogilised leiud on sarnased 6. Pole leitud vanemaid luustike kui 3000 aastat 7. Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa oli omavahel ühendatud jääkilbiga, mida mööda sai Aasiast jahiloomade kannul tulla Ameerikasse inimene 8. Ühised ja erinevad jooned asteekide, maiade ja inkade kultuuris. Ühisjooneks kõigis kolmes kultuuris on kõrgel tasemel arhitektuur, samuti kõrge teaduste tasa (kuigi maajadel, oli haridus kättesaadav vaid vähestele) ja usund austati enam-vähem sarnasid jumalaid ja ohverdati inimesi (kuigi inkade puhul polnud religioon nii tähtis ja inimesi ohverdati väga harva. Erinevusteks ongi hariduse omandamise võimaluse piiratus maajade riigis erinevalt asteekidest ja
Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng Inkad Koostas: Merilyn Meeder Asukoht Andid. Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia, Peruu, Ecuador, Tsiili ja Argentiina. Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi
· III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat · II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid · 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi · 200-700 p.Kr. Nazca kultuur · 8.saj. põhjarannikul tekkis Chimu impeerium · 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine · 1866-1879 Peruu-Hispaania sõda · 1879-1883 Peruu-Tsiili sõda, Peruu loovutas Tsiilile 3 provintsi
saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
Muistne Peruu & inkade riik. Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador, osa Kolumbiat ja osa Boliiviat. Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi
hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi - näiteks Nazca, Chimu, Mochica (Moche) kultuurid. 15. sajandil ühendasid praegugi Peruus ja Boliivias elavad ketsua rahvad, keda ajaloos rohkem tuntakse nende valitsejate tiitli järgi inkade nime all pika riba Ekuadorist Tsiili keskosani ühtseks riigiks. Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud.
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud
3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur 13 4.2.Tiahuanaco kultuur 14 4.3.Inkade kultuur 15 5.KOKKUVÕTE 17 6.KASUTATUD KIRJANDUS 18 1.SISSEJUHATUS Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492
Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika. Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid aga lausa rabavad meid oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Tähelepanuväärne on see , et indiaanlased ei
· tõid oma jumalate soosingu võitmiseks inimohvreid · Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril · Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge · Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Inkad · 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse · Olid vägagi sõjakad · Inkade hiigelriiki võib vabalt Inkade kadunud linn võrrelda Rooma impeeriumiga · Võtsid palju üle kõrgkultuuridest · Tähtsal kohal olid teede ehitused teed on tänapäevani kasutatavad · Rääkisid ketsua keelt · Kuulusid iidsesse indiaani hõimu · On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac · eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus · uhked linnad, mis olid ehitatud ilma
päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac. Tahuantinsuyu (Nelja Ilmakaare riik) oli jaotatud neljaks suurprovintsiks (suyu), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn Cuzco: Chinchaysuyu (Peruu loodeosa kuni Ecuadorini), Antisuyu (kirdeosa, põhiliselt Andide idanõlv ja
Esimesed suuremad asulad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja sisemaal tekkisid II aastatuhandel eKr. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annab tunnistust arenenud religioonist ja kogukonnaliikmete hästikooskõlastatud ühistegevusest. Kujutiste järgi otsustades austati loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaaguar ja madu. Elanike arv templiplatvome ümbritsevates asulates kasvas, ulatudes peagi mõne tuhandeni. Inkade suurriik Inkad elasid merest eemal, kõrgel Andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, nagu nad seda se nimetasid, oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused märgiti üles omamoodi sõlmkirjas. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele.
Uue aja seitse maailmaimet. 7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused. Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli sveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis. Hiina müür. Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest.
...............................................................11 Tiwanaku kultuur............................................................................................................................12 Sicani kultuur..................................................................................................................................12 Chimu kultuur ...............................................................................................................................13 Inkade kultuur ................................................................................................................................14 Kokkuvõte...................................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Ameerika põliskultuuris on olnud mitmeid tsivilisatsioone alates olmeegidest ja lõpetades inkadega
SEITSE UUT MAAILMAIMET Seitsme uue maailmaime valimise kampaania (2007. a) organisaatoriks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Picchu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. MACHU PICCHU Machu Picchu (ketsua keeles Machu Pikchu 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil) varemed asuvad umbes 450 meetri
Rahvastiku tihedus: 22 inimest/km2 Riigilipp: Lipu värvideks on punane ja valge. Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust. Keel: hispaania, ketsua ja aimara Ajavahe: GMT-5h, erinevus Eesti ajaga 7h, märtsist oktoobrini-8 h Raha: uus sol ( PEN), 1 SOL on ligikaudu 0,30 EUR Naaberriigid: Ecuador, Colombia,Brasiiia, Boliivia, Tsiili Machu Picchu [m'atsu p'iktsu] (ketsua keeles Machu Pikchu [mtu pixtu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi.Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis
kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200). Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, va i d nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. Inkade kultuur. Lõuna-Ameerikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. Inkad elasid müüridega kaitsrud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Väga osavad olid inkade ehitajad.
Esimesed suuremad asulad tekkisid II a.t eKr. Loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaguar ja madu. Inkad I a.t tõusis Lõuna- Ameerika rannikupiirkondades esile mitu tugevat riiki, kuid alles inkad ühendasid kogu tsivilisatsiooni oma võimu alla. Inkad elasid merest eemal, kaugel Andide mägismaal, kus paiknes pealinn Cuzco. XV sajandil rajasid nende kuningad ulatusliku suurriigi. Inkade impeerium oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riik jagunes neljaks suureks piirkonnaks, mille valitsejad pärinesid inkade ülikute seast. Lihtrahval lasus töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades hästi toimiva kaubavahetuse ja postivahetuse kogu impeeriumis. Suure osa kaupasid vedasid inimesed või laamad.
Kuigi juba enne maiasi oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika kõige täiuslikuma kirjasüsteemi - hieroglüüfkirja. 3. Inkad elasid merest eemal, kõrgel andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Pikka aega moodustasid nad suhteliselt tagasihpidliku rahvakillu tsivilisatsiooni äärealal. XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri. 4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine. Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda
30Kuidas nimetatakse hieroglüüvide maalimist? 6 sajand Koreast Kalligraafia 7Milliseid geograafukusu alasid hõlmab indi kunst? 31Mis on Jaapanlaste algne usund? Indoneesiat ja Indo-Hiinat. sintaism 8Milline on vanim India kultuur? Kuidas seda ala tänapäeval 32Millise rahva maa- alal asub tänapäeva Peruu? nimetatakse? Inkade Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India. Seee on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate maajad, oli oma kiri ja ajalookirjutus katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi
Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teotihuacani Templi sissepääs. (2.6. saj. ) ARHITEKTUUR Sõdalaste templi püramiid Tollanis u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. Arhitektuur 12nurkne kivi Macchu Picchu varemed. Sacsayhuamani kindluse Inkade kultuur. müüris Cuzcos. (u. u. 14001500. Inkade kultuur. 14001500) skulptuur Gigantne pea. Olmeegi kultuur. ( 1200 e.m.a. 600. m.a.j.) skulptuur Atlandid mehekujulised sambad Sõdalaste Templis Tollanis. u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. skulptuur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe side religiooniga. Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle ja ratast. Väga kõrgelt oli arenenud arhitektuur, ehtekunst, rituaalsed spordimängud, tarbekunst. Arhitektuur Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Tiahuanaco eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid.
300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid. · Paljud aadlikud ja palgasõdurid olid jäänud "tööta".1492a - aeti Hispaaniast välja Maurid. · Eurooplaste vajadus kulla, hõbeda ja vürtside järele. · Uuendused meresõidus. · Eurooplased olid tutvunud Araablaste matemaatika ja geograafiaga.
Olmeegid, maiad ning inkad Päritolu: Olmeekide päritolu on neist kolmest ainsana täielikult teadmata, kuid nad elasid Mehhiko lahe lõunakaldal, maiad elasid Yucatani poolsaarel, I at eKr ning püsisid seal kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub ning inkade päritolu pole samuti teada, kuid nad ilmusid 11. sajandil ning paiknesid Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tegevusalad: Olmeegid tegelesid peamiselt maisikasvatusega alepõllenduse meetodil, kaubandusega ning ka keraamikaga. Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega.
Maiad kasutasid hieroglüüfkirja, mida kasutati raidkirjade jäädvustamiseks ehitistele, paberist või pargitud hirvenahast raamatutes. Asteekide peamiseks teadussaavtuseks oli päikesekalender. Asteekide religioonis mängis samuti tähtsat rolli ohverdamine, toodi inimohverid mõlemale jumalale. Ohvritel lõigati püramiidi tipus süda seest, löödi pea maha ja nende kehad heideti treppidest alla väljakule. Suurimad rituaalid toimusid iga 52 aasta tagant. Asteekidel oli kirjaks piltkiri. Inkade religioonis kaasnesid kuninga matustega inimohvrid ning kuninga mumifitseeritud surnukeha austati edasi spetsiaalses pühamus, kust surnukeha riiklikel pidustustel rahva ette toodi. Inkad kasutasid sõlmkirja, kõik kohustused märgiti sellega üles köiele järjestikku tehtud sõlmedega. Põlluharimisviisid ja peamised põllukultuurid Maiade põlluharimisviisideks olid künnipõllundus ja alepõllundus, ning peamiselt kasvatati maisi, tubakat ja kakaod
sarnasuse esivanematega, aga kadusid kultuur kadus peamiselt klimaatiliste tingimuste jpm tingimuste pärast(epideemiad, maavärinad jne) Usund: maailma looja taevajumal, väga tähtsal kohal jumalatele ohverdamine. Jumalatele ohverdati mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, sealhulgas mehi, naisi ja isegi lapsi. Erinevate kalendrite alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastal tsüklil oli maiade jaoks väga suur tähtsus. INKADE RIIK: o Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestiku viljakatesse orgudesse ja asutasid seal linnriigid. o 15. saj Cuzco- Maailma Naba Linn o Hõimupealikud inkad o Inkad- valitsev klass o Tsentraliseeritud hiigrelriik- Lõuna Ekuadorist Põhja Tsiilini o Nelja Ilmakaare riik o Kehtis üleüldine töökohustus o Ainuke totalitaarne riik o Päikesekultus riigiusund o Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja
kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega
kõrgel tase mel oli mate maatika ja astronoomia. Tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. (kalender) Maajade templid olid Vana-Ame erika suurimad. Näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas - üle 70 mkõrge. S einad kaetud reljeefidega, nende s s egunevad inime se ja looma tunnused. 6.Milline sõjaka s rahvas võis olla osaline Yucatani poolsaare linnade allakäigus? Toleegid 7.Millise tänapä eva riigi ma a-alal a sus inkade riik? Lõuna - Ame erikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. 13 sajandi alguses asutati inkade pealinn Cuzco. 8. Kirjelda elukorraldust s elles riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Nende usuelu oli
Sintoism (õpetab, et kogu loodus on hingestatud, jaapanlaste keiser tenno on vahendajaks maa ja taeva vahel ja pärineb päikesejumalannast, ei soosinud kujutavat kunsti). 17.Millised olid Maajade templid? Maajade templid olid Vana-Ameerika surimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70m kõrge. Templi seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid,kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. 18. Millise tänapäeva riigi maa- alal asus inkade riik? Peruu 19.Kirjelda elukorraldust inkade riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijad. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 20. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine) Mõisted: Aatrium- lahtise laega ruum
rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsade hävimise nullmäärani jõuda. 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega.
kõrgkultuuri kõigi selle olulisemaste tunnustega- sealhulgas ka tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemi. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Kuningat austati pooljumalana ja ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitsejate maavaldusi. Kasutati ka orjatööd. Asteekide riik purunes, kui 1519-1521 vallutasid selle hispaanlased. Hispaania keel on siiamaani mehhikos kasutusel. 5. Inkade riik Inkad elasid merest kaugel Andides. Pealinn oli Cuzco, inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni kõikide elanike ja alamate tegevust. Kuningavõim oli päritav, kuid lossi ja maa pidi järeltulija endale vallutama ja uue lossi ehitama. Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale
UNESCO vastu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi objektide nimekirja, mis koosneb umbes kuuesajast arhitektuuri meistriteosest, sinna kuuluvad ka looduspargid. Seitse uut maailmaimet valiti 2007.a. Portugalis ülemaailmse hääletuse tulemusel. Kampaania algatajaks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitluses osales telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. MACHU PICCU Vanad, maha jäetud varemeis linnad tekitavad imetlust ja küsimusi: kuidas suudeti nii täpselt püstitada massiivseid müüre, samuti see, mis otstarve iidsetel linnadel oli. Miks linn nii äkki maha jäeti? Machu Picchu varemed asuvad umbes 450 meetri kõrgusel Amazonasesse
Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos
Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos
annaabi.ee 
