Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 ISESEISEV TÖÖ nr. 3. Sularahamakse + kohe makstud aeganõudev raha lugemine kiire tasumisviis valearvestused kindel valeraha Deebetkaardimakse + turvaline Välismaal ei pruugita igas poes või kohvikus deebetkaarti vastu võtta nimelise isiku kasutuses kaart on rikkis parooliga kaitstud tõhus ning kiire Kreeditkaardimakse + võimaldab selle omanikul lükata tegelikku kaotuse k...
Krediitkaarti kasutamise üks miinustest on see, et kui sa tahad kaartilt võtta sularahaautomaadist raha välja siis pead selle eest teenustasu maksma. Pangakaartiga makstes on raha piiratud ehk siis sa ei saa osta midagi sellist, mis läheb üle sinu kaartil olevast summast. Pangakaarti kasutamise plussiks on see , et sealt läheb kohe raha maha ja sa ei pea hiljem pangale maksma. Sularahaga maksmisel ei pea sa sisestama mingisuguseid PIN-koode sellessuhtes on mugavam. Miinuseks on see, et sularaha võib rikneda ja sellega ei saa enam maksta , loomulikult saab raha vahetada ümber pangas, aga ka see on tülikas. Internetipangas on mugav teha ülekandeid, aga sa pead olema hoolas pangakonto numbri sisestamisel , kui sa sisestad pangakonto numbri valesti, siis sa arvatavasti seda raha enam tagasi ei saa mille oled üle kandnud. Internetipangas on hea maksta arvete ja asjade eest mida oled tellinud, ei pea kuskile kohale minema.
ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj.
Raha - mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Sularaha - pangatähed ja mündid. likviidsus - näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid? · Et vältida riskantseid pangatehinguid ja pankrotiohtu, peavad panga omanikud paigutama panka ka oma raha. Seda raha nimetatakse ...
Erinevad makseviisid Tänapäeval on meile kätte toodud päris palju erinevaid maksevõimalusi. Mõnda makset saab isegi kodust lahkumata maksta. Neid võimalusi on 5, ning nendel on ka muidugi omad plussid ja miinused. 1. Sularahas · Plussid: *Kaob käest aeglasemalt. · Miinused: *Poes läheb kauam aega täpse summa otsimiseks. * Kui rahakott on kadunud, siis saab seda sularaha kasutada. * Ei tea kuhu raha läheb, mille peale ja kui palju, kui tsekke alles ei jäta. 2. Pangakaardiga(deebetkaart) · Plussid: *Saab mugavalt maksta.(Näiteks poes: Ei pea hakkama rahakotist täpset raha otsima). *Kiire ja mugav. *Saab maksta makseautomaatides *Saab silma peal hoida, kuhu raha on läinud. Kuna väljavõtte näitab ära kus
Kasuta www.minuraha.ee Vali 1) paremalt menüüst pangateenused 2) vasakult menüüst pangakaardid Lõpeta laused: Deebetkaardiga makstes debiteeritakse koheselt raha kaardiomaniku pangakontolt ehk võetakse kontolt raha maha. Deebetkaardiga saab teha järgmiseid tehinguid: 1) maksta kauplustes ja teendindusasutustes nii Eestis kui välismaal 2) teha pangaautomaadis ülekandeid 3) vaadata kontoinfot 4) võtta välja sularaha. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata tegelikku ostude eest tasumist ajas edasi. Krediitkaart annab võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antavat krediiti ehk panga poolt sulle laenatud raha. Krediitkaardi limiidi suurus sõltub üldjuhul sinu regulaarsest netosissetulekust. Krediitkaart on mõeldud eelkõige ostude eest tasumiseks, aga sellega on võimalik
........... 2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija? ....................................................................................... 3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? ....................................................................................... 4. Millele viitab raha nimetus "kroon"? ....................................................................................... 5. Mida kujutab endast sularaha tagatis? ....................................................................................... 6. Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?.......................................................................... 10.1.2 Raha funktsioonid Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta üks näide: 1. vahetusvahend;.............................................................................................................................
eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Raha Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini kvaliteedinõuded oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e. funktsioonidega
..................................... 10.4.3 Rahapakkumise muutumine Pankadel on omadus luua juurde või vähendada mittesularahalisi maksevahendeid. Selle mõistmiseks vaatame lihtsustatud näidet. 1. Hoiustamine Pangas hoiustatakse 1 000 kr. Pangal tekib (võõr)vara 1 000 kr ja kohustus hoius tagasi maksta. Varad Kohustused aktiva passiva 2. Sularaha laenamine Pank laenab hoiustatud raha välja. Laenu suurus on 900 kr, sest 10% hoiustest peab jääma reservi. Aktiva Passiva 3. Sularahatu laenamine Oletame, et sama summa ei anta laenajale kätte sularahas, vaid pank kirjutab laenu saajale tseki 900 kr väärtuses. Sellisel juhul reserv ei vähene. Passiva pool täieneb kohustusega tsekk välja lunastada.
palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. tähtajaline hoius ehk deposiithoius hoius, mida ei kasuta kokkulepitud ajaperioodi jooksul, saades selle eest intressi näol vastavat tasu. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. kasvik kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid. liitintress intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. rikkus aineliste varade koguväärtus.
Vali üks: Tõene Väär Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vali üks: Tõene Väär jne..
b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent. 6) Mis on keskpanga ülesanne? a) Raharingluse korraldamine; b) Raha usaldatavuse säilitamine; c) Panganduse järelvalve; d) Kõik eelpool mainitu on keskpanga ülesanded. 7) Mida valuutakomitee tohib teha majanduse reguleerimiseks? a) Anda laenu riigile ja kommertspankadele; b) Müüa reserve; c) Väljastada raha, mis pole välisvaluutaga kaetud; d) Muuta kommertspankade kohustusliku reservi määra. 8) Mitu miljardit krooni ringleb Eestis sularaha? a) 5; b) 10; c) 15; d) 20. 9) Mis asi on jooksevkonto? a) pangakonto eraisiku või ettevõtte jooksvate tehingute sooritamiseks; b) maksebilansi osa, mis sisaldab ülevaadet kaupade ja teenuste ekspordist ning impordist; c) maksebilansi osa, mis sisaldab infot investeeringutest ja laenudest; d) summad, mis automaatselt kontole jooksevad. 10) Millised tagajärjed on, kui jooksevkonto on negatiivne? a) riigi majandus sõltub üha enam väliskapitalist; b) riigi välislaen suureneb;
·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil.
otsekohe. tehtud kulutused. Kulutusi on võimalik teha Krediitkaardifirma annab ainult kaardiomaniku arvel kaardiomanikule lühiajalist krediiti. oleva summa piires. Maksta saab teatud piires ka siis kui kaardiomaniku arvel parajasti raha üldse pole. Deebetkaart Välismaal saab tasuda ostude eest ning võtta automaadist sularaha. Teie kontol ei pea olema selle riigi valuutat, kus viibite. Sularahaautomaadist saate kohalikku valuutat, mis konverteeritakse Eesti kroonidest kaardiorganisatsiooni kursi järgi. Välismaal sularaha väljavõtmise teenustasu on erinev, oleneb pangast. Kui olete PINkoodi sisestamisel eksinud, sisestage kood uuesti. Olge tähelepanelik, sest kui olete PINkoodi kolm korda valesti sisestanud, läheb kaart lukku ning seda ei saa enam kasutada
Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Euro Euroopa ühisraha alates 01.01
PV kapitali nüüdisväärtus (present value) = PV(rate;nper FV kapitali tulevikuväärtus (future value) = FV(rate;nper RATE perioodi intressimäär (interest rate) = RATE(nper;pmt NPER perioodide arv (number of periods) = NPER(rate;pmt PMT perioodilise makse suurus (payment) = PMT(rate;nper Type näitab, kas tehingud tehakse perioodi alguses (1) või lõpus (0) NB! Sularaha, mis panka makstakse, esitatakse negatiivse väärtusena, pangast võetud sula Näide 1 Soovid koguda raha projekti käivitamiseks ja paigutad panka 10 000 kr. Pangas on intressim intressi arvestatakse iga kuu. Lisaks säästad aasta vältel iga kuu 1 000 kr ja paigutad summ lõpul panka. Kui palju raha on pangas aasta pärast? pv rate pmt nper type ### 0.50% ### 12 0 Näide 2
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid
pangaautomaati, millest kümne asukoht muudetakse.Virtsu kontekstis, kus reisijate hulk läbi aleviku on üsna märkimisväärne, hakkaks aprillist käima pangabuss ja seda kõigest kaks korda kuus. Järgmised lähimad pangaautomaadid asuksid Lihulas ja Ristil. Kohalikud elanikud on mures just vanurite pärast, sest neil võib olla raskusi liikumisega, eriti kaugemale näiteks Lihulasse. Samuti suunasid nad tähelepanu ka juba praegu päevakorras olevale probleemile, et vanuritelt varastatakse sularaha, sest juba teatakse, et nad võtavad suure osa sularahast välja. Pangabussi tulekuga võib see probleem süveneda arvestades pangabussi käimise graafikut. Küll aga Swedbank'i poolelt asja vaadates, ütles Swedbank'i jaepanganduse juht Ulla Ilisson, et ühe pangaautomaadi ülalpidamine maksab 1000 eurot kuus ning pank äriettevõttena peab jälgima oma kulusid-tulusid. Need pangaautomaadid, kus tehingute arv on väga madal, ei tasu ülalpidamine pangale lihtsalt ära.
1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja
Õigusõpetuse kodutöö 24.09.2010 4.4 Seadused, mis sätestavad sanktsiooni: Tolliseadus. 1 peatükk. § 9. Tollikontrolli teostamine (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4
Bilanss 6.tund AKTIVA PASSIVA Raha ( pangakontol, sularaha kassas ) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal;
Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) • Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek ◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu)
present value annuiteet PV=PVA+PV 21369.600 1.2166529 98631.253 13,105.34 € Ülesanne i= 5% annuiteetlaen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 31,545.74 10,000.00 21,545.74 78,454.26 2 78,454.26 31,545.74 7,845.43 23,700.31 54,753.95 3 54,753.95 31,545.74 5,475.39 26,070.35 28,683.60 4 28,683.60 31,545.74 2,868.36 28,683.60 0.00 lõppsumma 0 126,182.96 26,189.18 100,000.00 0.00 fikseeritud põhiosaga laen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 35,000.00 10,000.00 25,000.00 75,000.00 2 75,000.00 32,500.00 7,500.00 25,000.00 50,000.00 3 50,000.00 ...
a) barterkaubandus on allhanke tööde tegemine suurtele firmadele; b) b) barterkaubandus on kaupade ja teenuste vahetamine, ilmaraha vahetamine ilma raha vahenduseta; vahenduseta; c) barterkaubandus on tehingud suurte kauplusekettide ja hulgiladude vahel. 8. Milliseid raha mõisteid tänapäeval kasutatakse? a) M1 võtab arvesse ainult neid väärtpabereid, mis on ette nähtud kohesteks tehinguteks. See sisaldab sularaha väljaspool panka (ringluses), kõiki hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab i ld b M1, M1 pluss l kohese k h tagasiostmise t i t i kokkulepped, k kk l d rahaturu h t
suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%. / = e/e- Pw/Pw+P/P / = 1 2/100 + 4/100= 2/100 ehk eesti krooni reaalne vahetuskurss kallines 2% võrra. 2. Riigis on sularaha ringluses 10 miljardit krooni, nõ udmiseni hoiuseid on 5 miljardit krooni, tähtajalisi hoiuseid 2 miljardit krooni, SKP on 20 miljardit krooni. Määrake selle riigi rahapakkumise maht M0, M1 ja M2. Milline on selle riigi suhteline monetariseeritus (laiendatud rahapakkumise suhe reaalmajanduse mahtu)? Mitu korda peab rahaühik keskmiselt käibima aasta jooksul (lähtuge sularaha mahust)? Inflatsioon on 0%. M0=10, M1=10+5=15 M2=15+2=17
Põhikohaga sõiduõpetajaid on 1-2, lepingulisi kuni 5. Ilma raamatupidamiseta ei saaks ettevõte hakkama. Raamatupidamise lihtsustamiseks on ettevõttes kasutusel programm ,,Merit". Töö ajalise korralduse kohta saimed teada, et kontoritöötajatel ja koristajatel on tavaliselt kindel tööaeg. Palka makstakse neile kuutasuna. Sõiduõpetajad saavad tunnitasu. Algandmete koha pealt on ettevõttes vajalikud kõik andmed. Dokumentidena kasutatakse müügiarveid, ostuarveid, sularaha kviitungeid, kassa sissetuleku ja väljamineku kviitungeid, palgalehti ja tsekke. Dokumente koostab tavaliselt raamatupidaja. Need kantakse programmi sisse ning selle kaudu on võimalik neid ka kontrollida. Ettevõte võtab vastu sularaha, kuid sõidutundide võib tasuda ka pangaülekandega. Ettevõtte väikevahendid kantakse otse kuludesse. Väikevahendite maksumus alates 63,92 - 639,12 . Kõik mille hind on üle 639, 12 on põhivara (kasutusaeh üle 1 aasta). Põhivara võetakse arvele
lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Algdokumendi käive ja säilitamine Raamatupidamisregistrite pidamine Varade ja kohustuste inventeerimine Kontoplaan Koodide kasutamine Käibe- ja põhivara Rahaliste vahendite arvestus Sularaha arvestus Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara mahakandmine Amortisatsiooni arvestus Väikevara Aruannete koostamise kord Lisad 3 1) Kontoplaan
Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on
Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni same teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet ettevalmistustest oleks järgnevad. Esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille raames anti välja voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte. Teiseks võime juba praegu paljudel poetsekkidel näha ostuhinda nii kroonides, kui ka eurodes. Kas need meid üleminekul ka aitavad, seda ei oska me praegu keegi täpselt öelda, kuid siinkohal võib tuua näite Suurbritanniast, kes 1971 aastal läks varem kasutatud naela, sillingi ning penni süsteemilt üle naela ja (uue) penni süsteemile. Kuigi
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Mü...
Sissetulek (raha) Tööjõud Majapidamised Ettevõtted Kaubad Kulutused (raha) Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Fiskaalpoliitika - tegeleb valisus- maksude või valisuskulutuste muutmine. Monetaar ehk rahapoliitikaga tegeleb keskpank, muudetakse peamiselt intressimäärasid või sularaha hulka majanudses monetaristid. Ametiühingud (25 veebruar) Ressursid või Tootmistegurid (03.02.2010) Kõik need vahendid,mida kasutatakse hüviste tootmiseks · Maa · Töö · Kapital · Ettevõtlikkus Üldmõiste. Mis ühendab kõiki loodusressursse · Maad · Vett · Metsa · Mineraale · Hapnikku · Loomi
Enamikes poodides ja asutustes, kus me saame mingit teenust või kaupa osta on kaardimaksevõimalus. Klienditeenindajad ei pööra eriti suurt tähelepanu, missuguse kaardiga kliendid maksavad, ometigi on olemad üsna palju erinevaid pangakaarte. Pangakaardid jagunevad automaadikaartideks ja maksekaartideks, millest maksekaardid veel omakorda deebetkaartideks ja krediitkaartideks. 1 AUTOMAADIKAARDID Automaadikaarti saab kasutada pangaautomaadist sularaha välja võtmiseks ja saldo kontrollimiseks. Poes automaadikaardiga maksta ei saa. Enamikest automaatidest saab raha välja võtta alates kahekümne viiest kroonist. Tänapäeval pakuvad paljud pangad ajutist automadikaarti, mis kehtib üks kuu ning mille hinnaks on tavaliselt kolmkümmend krooni. 2 MAKSEKAARDID Esimese maksekaardi maailmas väljastas mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal, mis oli mõeldud eeskätt klubiliikmetele maksete teostamiseks piiratud arvuga
akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t
6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 3-Apr osteti mööblit 4800 6-Apr sularaha panka 7200 9-Apr tasuti mööbli arve osaliselt 3800 13-Apr tagastati mööblit 248 19-Apr osteti seadmeid 2240 26-Apr müüdi osad seadmed 300 300 27-Apr tasuti mööbli arve osaliselt 232 29-Apr eraisik laenas ettevõttele 2000 30-Apr sularaha kassasse 400 400
nagu näiteks teatripiletite ja lotopiletite müük. 3.1.3 Algdokumendid Selveri majandustehingute kirjendamise aluseks olevad algdokumendid on sissetuleku algdokumendid ning väljamineku- ja muude kulude algdokumendid. Sissetulekute algdokumendid (tuludokumendid): klientidele esitatud arved; lepingud; pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid; kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid; agentide, operaatorfirmade vms aruanded perioodi tulude kohta, kui õiendi põhjal ei koostata neile arvet; raamatupidamisõiendid (nt kassapidajate puudujäägi aktid); 8 muud tuludokumendid. Väljamineku- ja muude kulude algdokumendid: hankijate poolt esitatud aktid ja arved; lepingud; avansiesildised; aruandekohustuslike isikute kuluaruanded;
4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusakti koostamisega, milleks on revisjoniakt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õigsuse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvestamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5. revisjoni teostamisel kohustada maksumaksjat ette näitama oma sularaha 9. Maksuhalduril on õigus nõuda 1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kuid eelnevalt tuleb neid nõuda maksukohustuslaselt 3. dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, kuid viimasel on õigus keelduda sularaha ettenäitamisest maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 4. sularaha ettenäitamist maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 5
rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu
rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu
viljakas keskosa, kaunite randade ja arvukate saartega ääristatud poolsaar lõunas ning kuivema kliimaga platoo põhjaks. See on Tai lipp. See on Tai vapp. Kehtiv rahaühik on tai baht, mis jaguneb 100 satangiks. Tai baht on seotud USA dollariga. 1 EUR = ca 38 THB; ! USD = ca 30 THB. Kehtivad kõik rahvusvahelised krediitkaardis nagu Visa, EuroMaster, American Express, Diners jne. Nii krediit- kui ka deebetkaartidega saab sularaha peaaegu kõigist kohalike pankade sularahaautomaatidest ning kontoritest. Sularaha ATM-st välja võttes läheb summa pealt 2,5 % teenustasu + ~2 EURi. Keeleks on Tai keel. Turismikeskustes ja hotellides räägitakse ka inglise keelt, ent tugev kohalik aktsent segab tihti arusaamist. Tai asub laius kraadidel 96E ja 106E ning pikkus kraadidel 19N ja 4N. Tai asub kagu-aasia mandril. Tai asub Indohiina poolsaarel. Tai asub Aasias.
Raamatupidamis sise-eeskirjades tuleb näidata automatiseertud andmetöötluse põhikirjeldus, millise programmi järgi arvutil raamatupidamisandmete töötlemine toimub [7 : 31]. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: · käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; · kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus [16]. 3.1.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: · sularaha kviitungid, tsekid; · avansi- ja töölähetusaruanded; · ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarveldamiselepingud [9 : 16-17]; · kaasadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt.); · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.); · palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.); · arved (ost, müük); · ostu-müügi dokumendid (ostu-müüguleping, arvedm kassaorder, saatelehed);
aastat on ette nähtud ka sellega seotud dokumentatsiooni säilitamine kuni lepingu lõpptähtajani.) · Müügiarved: · Müügiarveid koostavad müügimehed nii Tartus kui Tallinnas ise; · Üle ühe päeva sisestab raamatupidaja laekumised programmi, selle protsessi ajal kontrollib ta ka müügiarvete lausendamise õigsust; 8 · Sularaha arvete korral teeb raamatupidaja Tallinna osakonna arvete puhul kassa sissetulekuorderi, Tartu osakonnas tehakse seda samuti ise; · Müügiarved erinevad vastavalt osakondadele üksteisest numeratsiooni alusel: Tartu arved algavad 28***, Tallinna arved 28**** ning Soome arved 328***. · Hiljem pannakse need arved mis on kontrollitud ja kinnitatud kolme eraldi ostuarvete kausta vastavalt eelpoolnimetatud liigitusele.
järgi * Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem
................................................................................................................ 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?.................................................................8 Uurimus Kas sulle meeldib maksta rohkem sularaha või pangakaardiga?........................8 Raha eestis......................................................................................................................... 9 Uurimus kas sulle meeldib ,et Eestis tuleb kunagi kasutusele euro?...............................10 Ütlusi raha kohta..............................................................................................................11 Kokkuvõte...............................................................................
3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse arvestuse kord ja dokumenteerimine oma sise-eeskirjadega. Kassaarvestus võib näiteks toimuda ka ainult kassaraamatus, mille kannete õigsust kinnitab vastutav isik oma allkirjaga. Samas aga peab kassaarvestus võimaldama kassas oleva sularaha jäägi tuvastamist iga päeva lõikes. Kui ettevõttes on vajalik koostada kassaordereid, siis peavad orderitel olema täidetud dokumentidele esitatud nõuded. Siin tuuakse eraldi välja millised on nõuded kassakäibe dokumentidele ja millal vormistatakse. Näiteks, sissetuleku dokument vormistatakse tehingu toimumisel ja väljastatakse kliendile. Väljamineku dokumendil peab olema sularaha arvestuse eest vastutava isiku allkiri. 3 NÕUETE JA ETTEMAKSETE ARVESTUS
(antud hetkel riigis) t keskmine tulumäär (kui palju kulutused perioodis võivad muutuda lähtuvalt hinnast) P hinnaindeks G valitsuse kulutused Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator MS M0
· isik, kes loetakse siseteavet omavaks emitendi juhid emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid Insaideri lähikondne · Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing 19. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata. Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR
Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. laekub arveldusarvele 1 200 EUR ostjate tasumata arveid 6.) 10.03. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7.) 16.03. saadi monteeritava seadme (põhivara) arve, kus ostuhind oli 700 EUR ja monteerimismaksumus 90 EUR 8.) 17.03
Pangaautomaadist sularaha välja võtmine. - + - + - - - + - -
ogu üldkulu. Ülesanne on lahendatud nii, et kogu üldkulu. Ülesanne on lahendatud nii, et rent tasutakse 6 kuu asumiaruandesse, kuid seda ülesandes ei ole. äheb, sest väljamaksmine on veebruaris, kuid jooksva aasta kasumiaruande prognoosi mitte. elarve (jaan-märts)Jaanuar Veebruar Märts Kokku Vajadus laenu järgi ainult nende 3 kuu algul 80,000 75,000 75,000 75,000 Kassas on jaanuari algul sularaha 235,600 270,800 311,200 817,600 Veebruaris laekub 1 600 rohkem j inekud -268,200 -269,200 -274,000 -811,400 Jaanuarikuu laenuvajaduse tingis -32,600 1,600 37,200 6,200 mingi probleem. Näha on, et laen arvel väljaminekud 5,000 5,000 lepingud üle ja asuda läbirääkimis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
