.................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal..........................................................................................................................................................5 Kammersaal.....................................................................................................................................................5 Valge saal ................
Paar aastat oli see maja ikka edasi hotell ja kohvik. Paari aasta pärast aga ehitati see ümber ja sellest sai teater. Algselt ei edenenud see asi üldse lõpuks aga leidis Anna-Liina endale näitlejad. Anna-Liina mõtles kõik näitemängud ise välja ja lavastas need. Anna-Liina oli väga lahke ja lubas mõndadel oma näitlejatel ööbida seal, kuna seal majas oli ka tube. See maja oli väga suur kaks korrust olid täis magamistube ja ühel korrusel oli kaks saali. Saalid olid ise väiksed aga muidu oli seal majas palju ruumi. Aasta pärast said Anna-Liina ja Aleksander endale ühe lapse. Tema nimeks sai Mariana see oli Anna-Liina ema nimi. Mariana oli ilus ja armas laps. Kui laps oli 18 aastane suri tema ema Anna-Liina vähki. See aeg oli väga raske kuna keegi ei mõelnud enam näidendeid. Kord ütles isa oma tütrele: “Nüüd pead sina näidendeid mõtlema nagu su ema, tee seda oma ema pärast“. Ja nii tegigi Mariana ja nii hakkas jälle asi sujuma
Rooma ajalugu 8 saj. e.Kr tekkis Rooma linnriik 6 saj ekr kehtestati Roomas vabariik 46-44 ekKR julius Caesari diktatuur 79 p kr vesuuvi purse 115 p- kr rooma riigi suurim ulatus keiser Trajanuse ajal (lõuna- ja lääne euroopa , põhja aafrika l2his ida 476 p kr rooma riigi lõpp Rooma kultuur roomalased jäljendadasid oma eluviisis kreeklasi peale vana-kreeka alistamist tegelesid roomas kuntsiga üksnes kreelased kreekast toodi skulptuure, hakati tegema koopiad olulised olid ka kreeka jumalad, kellele roomlased andsid küll oa nimed zeus- jupiter aphrodite - venus Rooma arhitektuur ekruskide vahendusel omandati kivist kaarte, võvide ja kulpite ladumise oskus tähtsaimad ehitusmaterjalid ...
ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL oli kerge ja kõverjalgne, istmed kaetud heleda siidiga. Eriti saavutusterohke oli mööblivääristamiskunst elevandiluu, pärlmutri, intarsiaga, pronksiga. Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus. Tuli moodi väikeplastika- väikesed kujukesed. Saksas alustas tööd portselani (pärineb Hiinast) tehas Meissenis. Lauanõud...
Sini-valgete Delfti piltkahtlitega ahi Kadrioru lossis Kadrioru loss Kadrioru lossi saal, 2000 a. Kadrioru lossi näitusesaal, 2000 a. Kadrioru loss, saali vapp, 2000 a. Peeter I maja Regendistiilne ja rokokoointerjöör ning mööbel Pole ühtki n.-ö. Puhast interjööri. Üksikelementidest väärivad mainimist laed ja uksed. Rikkalik stukitöö, siidist või maalitud tapeetidega kaunistatud saalid, söögitoad, kabinetid ja magamistoad. Interjööri ja sisustuse värvid ja materjalid olid omavahel kooskõlas. Rokokood võib leiduda ka all-linna majadest seda leidub nii trepikujunduses, ustel ja laemaalingutel. Mööbel Interjööri juurde kuulus kindlasti kappkell ja sageli spinett või klaasvessiin. Akende ette riputati kardinad, mille värv vastas mööblipolstri toonile. Kivipõrandaga eeskojas olid laele ja uksele
kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehkvalgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. · Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. · Saunad, nn. Termid olid Roomas suure ühiskondliku tähtsusega. Nende ülesanded olid aga hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. · Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument.
Tallinnfilmist teati Kaljo Saksa sõjaväes olemisest. Sel ajal ei saanud enam ära ja ei tulnud kõne alla ka ära minna , sest Kaljol oli väike tütar. Ta abiellus 1947.aastal ja tütar sündis 1948. Kui ta Moskvas oli, siis abikaasa sai isegi Eesti esindusse tööle paariks aastaks. Nüüd on nende lapselaps, Elo, juba suur inimene. Kui ta Draamateatrsse tuli , tehti kohe esimese lavastuse Kulno Süvalepaga „Kevade“. Saalid olid puupüsti täis ja tütarlapsed ootasid neid peale etendust tagaukse juures ja küsisid autogramme. Siis kutsuti Kaljot Tallinnfilmi, kuhu tuli üks vene rezissöör Jegorov tegema siinmail eismest kunstilist filmi „Jahid merel“. Öeldi: „Meil rezissööre pole, aga ta on umbvenelane ja kedagi on vaja appi ja ka õppima, me maksame teile 180 rubla kuus.“ “Draamateatrist sai vist 60 rubla,” räägib Kaljo Kiisk.
Ermitaaz Essee Ermitaaz on üks maailma suurimaid kunstimuuseume, mille ekspositsioon asub ühtekokku viies hoones. Mina käisin seal umbes 2 aastat tagasi ja elamus, mille ma sealt sain on kirjeldamatu. Nagu ka terve see nädal, mille ma veetsin Venemaal Peterburi kultuuri- ja kunstiväärtustega tutvudes. Ermitaazi külastus oli meil eelviimasel päeval enne kojusõitu. Ermitaaz koosneb kuuest suurejoonelisest hoonest, mis asuvad Neeva jõe kaldal otse Peterburi südames. Tähtsaim neist hoonetest on Talvepalee, mis algselt oli olnud Vene tsaaride residents. Ermitaazis on tohutult ruume, giid mainis täpset arvu ka paar korda, kuid kahjuks ma ei mäleta seda enam. Iga ruum oli justkui omaette avastus- kõikjal oli nii palju maale, kujukesi ja muid ornamente. Ermitaazis on umbes 3 miljonit erinevat kunstiteost. Mulle tuletas peaaegu igasse uute ruumi astumine meelde ...
ja ojadest Pont du Gard Itaalias Rooma arhitektuuri süsteem Termid Ehitustüüp loodi I sajandi keskel Kujutasid endast müüriga ümbritsetud väikseid linnu Roomas oli neid terme umbes tuhande ringis Caracalla term Roomas Roomlastele oli saun tasuta Rooma arhitektuuri süsteem Erineva temperatuuriga higistamisruumid Basseinid Suured saalid lõdvestumiseks Jalutamiseks Suhtlemiseks Caracalla term tänapäeval Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Amfiteatrid Peeti veriseid gladiaatorite võitlusi Selleks ehitati mitmekordseid amfiteatreid Tuntum neist Colosseum Moodustab ovaalse suletud kehandi 80 ligipääsu Mahutab umbes 50 000 pealtvaatajat Kolm korrust kaari Rooma arhitektuuri süsteem Kasutati kreeka
konkreetselt naise huultega. Aga sellegipoolest värvide paigutus oli väga hea, samamoodi ka varjundid ja pintsli töö. Eesti näituse saalis kohtasin ka erinevaid filmide plakateid, mis olid raamide sisse paigutatud. Need andsid endalegi idee, et vahepeal võiks ka ise vaadata mõnda eesti filmi. Kunsti muuesumis külastades võib just leida erinevaid ja huvitavaid ideid, mida saaks siis ka tava elus kasutada. Olid ka väikesed kino saalid, kus näidati siis tavaelust väikseid klippe ning meeldejäävam oli kunstniku enda tehtud video. Huvitav oli sellepoolest, et see tundus vanaaegne, video oli kujutatud must valgena. Kaasaegsest kunstist, kõige meeldejäävaim tuba oli Saksa näitusesaal. Seal oli kujutatud hiigel pesumasin, baarilett, laev jne. Tegemist oli erinevate objektidega siis, mitte maalidega. Enda arvamuse seisukohalt võin öelda, et huvitavam on vaadata kunstnike poolt loodud objekte, mitte maale
· Tulekahju oht oli konstantne ja linnavalitsus võttis vastu seadusi tuleohutuse tõstmiseks. Nt. ei tohtinud majal olla rookatus. Neid seadusi aga ignoreeriti. · Samuti oli konstantne oht katku haigestuda. · Londonis oli ei rohkem, ega vähem, kui 16 katkupuhangut 1348. aastast lõpetades 1665. aasta "Suure Katkuga". · Kaupmehed said linnavalitsusega hästi hakkama, kuid neil oli vaja kohti kus nõu pidada. · Igal kaupmeeste gildil olid oma majad ja saalid, kuid 1411 alustati Guildhall-i ehitust, kus kohtuksid kõikide gildide esindajad.
ligi 6000 inimest ning aastas ~1.3 miljonit inimest. Turistidel on võimalik külastada 360’st ruumist 15. • Lossil on 6 korrust ning üle 360 ruumi, millest turistidele on vaatamiseks lubatud tänapäeval 15 ruumi. Lossil on ka kaks torni. Loss on hiiglaslik. • Lossi väravad on tehtud punastest kividest, mis annab edasi maalilise kontrasti ning kollasest lubjakivist. Suurel määral on hoone ehitatud lubjakivist. • Esimene korrus oli n-ö sisehoov, teisel korrusel olid saalid ja köök, kolmandal korrusel olid teenindajate elutoad, neljandal korrusel aga külaliste toad ning viiendal ja kuuendal korrusel olid kuninga ruumid. • Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. • Loss on ehitatud Alpide nõlvale. • Ühelt poolt on näha imelist vaadet tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele.
Esinejad paiknevad järvesaarel, kuulajad aga kaldanõlvadel. Lisaks kaunile loodusele ja paeluvale muusikale on Leigole ainuomased öine tulevärk, lõkked kaldanõlvadel, sajad küünlad järvel ning õhus hõljuvad küünaldega õhupallid. Kava on jagatud mitme nädalalõpu vahel ning esinajaid on romantilisest klassikuteni. Osalejate arv kontserditel kokku ulastub ligi 10 000 külaliseni aastas Valgamaa turismiatraktsioon Sangaste lossi külastatavus on aastas 11 000 inimest.' Lossi uhked saalid, arhitektuur ja ajalugu võimaldavad lossis pidada suurejoonelisi pulmi, koosviibimisi või ööbida ehtsas lossitoas. Lossi restoran pakub kohalikku toitu ja Sangaste rukkist toodetud ehtsat rukkiviina. Lisaks lossile saab vaadata talli, meiereid, aita, veetorni ja dendroparki. Soovitused Valgamaa turismi arendamiseks Ettevõtted peaksid rohkem koostööd omavahel tegema Valga linna atraktiivsuse tõstmine Igale Valgamaa piirkonnale oma turismiveebi väljaarendamine(aluseks võtta maakonna
Eesti professionaalse kunsti sünd 19.sajandil 19.sajandil sai alguse ning tärkas eesti rahvuslik kujutav kunst. Ühtlasi tekkis rahvuslikul tärkaval eesti kunstil sidemeid välismaaga ning ennast täiendamas käisid nii mitmetki tuntud kunstnikud. Tähtsat rolli omasid eesti kunstis sel aja perioodil kolm meest: J. Köler, A. Adamson ning A. Weitzenberg, kes käisid Pariisis end täiendamas ja töötamas. Märgatavaid jälgi jätsid need kunstnikud ka kokkupuutel teiste maadega nagu Itaalia, Venemaa ja Saksamaa. Algselt olid esmased eestlastest kunstnikud sunnitud töötama välismaal ja seda ostjas- ja toetajaskonna puudumise tõttu. Välismaal õppimise ja enda täiendamise kõrvalt sai esimene eesti kunstnikepõlvkond oma hariduse peamiselt siiski Peterburi Kunstiakadeemias, mis asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal valitses konservatiivne klassitsis...
tunde kogu õhtuks. Ruumikates antiikmööbliga sisutatud tubades saate mõnusalt lõõgastuda. Igal toal on oma nägu, mis tõttu ei leidu hotellis ühtegi sarnast tuba, samuti on igal toal oma lugu jutustada. Cantervilla majutab kuni 56 inimest mõisa peahoones. Igas toas on duss, WC ja Wifi. Toitlustust pakutakse viies erinevas saalis. Valida saab Ballisaali, Jahisaali, muusikute saali ja sinise saali ja veranda vahel. Suurtemate pidude ajal saab saalid omavahel ühendada, nii jagub kohti kuni 100 inimesele. Samuti on avatud ka baar. Cantervilla Lossis saab pidada seminare ja korraldada pulmi. Inimesed Cantervillas omavad pikaajalist kogemust pulmade korraldamises ja planeerimises. Pakutakse omalt poolt majutust, toitlustust, kaunistusi ja soovitatakse pulmaisa ning ansamblit. Samuti on Cantervillas võimalik nautida erinevaid saunu ja massaasi teenuseid. Saunamõnusid saab nautida ka pikkjärvel
Hans von Rosen (Rootsi) ja teised. Pärast kodukooli läksid õpilased Tallinna gümnaasiumidesse. Kodukool Saare mõisahoones oli Haapsalu ja Tallinna koolidest odavam ning õpilased võisid põllumajandustöödel kaasa aidata. Igal aastal olid ka kohustuslikud kontrolleksamid. Praegune Saare mõisa komplekt on taastatud 1995./2001. aastal. Taastatud on hobusetalli (18. saj.) varemed esialgses stiilis, kus nüüd asub Lyckholmi muuseum. Mõisa peamajas on külalistemaja, kohvituba ja saalid ürituste jaoks. Taastajad on dr. Gustav Fhrh. von Rosen ja tema naine Lore (sünd. Crety). Praegune mõisa omanik on dr. Gustav Fhrh. von Roseni vanem poeg dr. Lothar Alexander von Rosen. Muuseum avati 1. märtsil 1997, peamaja augustis 2001. Lyckholmi muuseum Peamaja/ Saare mõis Muuseum vene ajal Saare mõis vene ajal Muuseum seest
mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned. H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi pildistamise ajaks oli h jõudnud eklektilisse järku ja interjöörid on romantilise kujunduse ja mööbliga üle kuhjatud. Alates 19.saj keskpaigast levis komme kujundada maja erinevaid ruume eri stiilides nn "tark valik". Näit kabinet tehti gootistiilne, söögituba renessanss, salong rokokoos ja saalid barokis. Üks kaasaegseid on meenutanud Liivimaaa mõisatest jäänud muljet: "...Tollane mööbel tundus nii ilus, et iga parem seltskond püüdis seda võimalikult palju kokku kuhjata." Mööbliesemeid endid on alles üsna palju, alates Tallinna raekoja neogooti troonist ja lõpetades Mustpeade klubi suurejooneliste esemetega. Mööblis ilmneb stiilide rohkus suurepäraselt ning demonstreerib kõike mis omane tollasele Euroopale.Kes tolleaegset
Via Appia maantee oli umbes 600 m pikk. Konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Rooma linnad vajasid hulgaliselt vett ja selle juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid kõrgetele kaaristutele. Betoonist oli võimalik ehitada linnamüüre ja kuplitega võis katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared.
ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esialgu oli tähtis tekst, mida ilmestas muusika. 17. sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud. Et ooperi juured ulatuvad kaugele sajandite taha, siis peab selles olema midagi sõnadega seletamatut, mis paneb lavastajaid ikka ja jälle lavale tooma samasid etendusi. Ikka ja jälle täidavad pealtvaatajad saalid ja ooperimajad. Asjatundjate arvates on ooperit on kerge armastada, sest ta on nii ilus ja tundeid täis. Ooperis tulevat end lihtsalt vabaks lasta ja kõik see muusika, täis emotsioone, mida pakutakse, vastu võtta. Essee pealkirjas olev küsimus paneb mind mõtlema ooperi olemusele nii sisult kui vormilt. Parim viis end sellega ääri-veeri siduda on kodused Saaremaa Ooperipäevad. Eeloleva aasta kultuuri tippsündmus meie saarel toimub juba 16. korda ja kuuldavasti pole kunagi
Teisest küljest, kui kaja ei ole piisavalt pikk, siis võivad kannatada toonide tasakaal ja valjudus. Muusikas on reverberatsiooni aja pikkus kõige olulisem just kontserdisaalides, mida esineb mitut tüüüpi. - Kõige tüüpilisem on nn kingakarbi kujuga saal (nagu ”Estonia” kontserdisaal) –parim akustika - Samuti on levinud ovaalsaalid (nagu Austraalias Sydney Ooperimaja)-ei ole väga hea akustikaga - Vähem levinud on saalid, kus publik ümbritseb esinejat klõigist neljast küljest (nagu Pärnu Kontserdimaja) – ka hea akustika - Ruudu kujulised kammersaalid – kõige kehvema akustikaga Kõik materjalid, mis on kontsertsaalis, sh publik ja nende riided, aitavad kaja efekti vähendada. Kirikus on kaja efekt suurem tänu puidust pinkidele, kõrgetele, sageli tornikujulisele laele/ katusele ja kivist paljastele seintele. Kiriku akustika on kõige suurem.
sõnul on tema unistus alati olnud teatrist mitte nii palju sõltuda ja teha seda, mis talle meeldib ja just nii palju kui aega ja suutmist on. Ja komöödia ongi see, mis talle meeldib. ,,Suur rõõm väikestest asjadest" on tema teine stand-up komöödia. Esimene monotükk etendus juba paar aastat tagasi, kuid näitleja on öelnud, et viimasest korrast on piisavalt aega möödas, ta on nüüd küpsem uue turnee jaoks. Praegu endiselt kestev turnee ongi palju paremini vastu võetud. Saalid erinevates teatrites on täis, kuigi etendusi on olnud juba väga palju. ,,Suur rõõm väikestest asjadest" oli vürtsitatud piisavalt teravate, kuid viisakate naljadega. Naerutavate naljade sisuks olid kõikvõimalikud igapäevased teemad poliitikast, era- ja pereelust, näitlemisest jne. Nalja tegi ta ka oma enese pere kohta, rääkis väga humoorikalt oma lapse tegemistest ja imiteeris neid väga hästi. Suurem osa teemasid, mida pilgati, olid minu arvamustega päri
Lossil on 6 korrust ning üle 360 ruumi, millest turistidele on vaatamiseks lubatud tänapäeval 15 ruumi. Lossil on ka kaks torni. Loss on hiiglaslik. Lossi väravad, lõid maalilise kontrasti, olles tehtud punastest kividest ning kollasest lubjakivist. Loss on ise tehtud suurel osas lubjakivist. 1. korrus oli nii öelda sisehoov (paremal oleval pildil). 2. korrusel olid saalid, köök ühesõnaga kokku võtta ruumis, kus pakuti teenuseid, võeti külalisi vastu jne. 3. korrusel olid teenindajate elutoad. 4. korrusel olid aga külaliste toad ning viiendal ja kuuendal korrusel olid kuninga oma ruumid. Loss on ehitatud suurepärasele kohale – Alpide nõlvale. Ühelt poolt on näha hämmastavat
Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda.- on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteonil oli väga hea sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein 13. Mis on termid? Mis seal tehti?-Saunad, lõdvestuti, ujuti, saalid jalutamiseks ja suhtlemiseks 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati?-Väljakud, 15. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulasim.- on ühe või mitme väravaavaga, enamasti kaunistatud reljeefide, kujude, raidkirjadega. ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Tuntuimad on Tituse. 16. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas?- Trajanuse sammas on kuulsaim keisrile püstitatud monument. 17
Romaan on kirjutatud müstilise tooniga. Peategelane on noor mees. Ta on pikkakasvuga ja ebatavaliselt sümpaatne. Sotsiaalsest aspektist ta on rikkas ja elab seltskonnaeluga. Tal on palju neiusid ja ta on üksi. Tal on sõber, kellega ta võttab osa ettevõttes. Peategelast kõik armastavad aga ta on paha inimene. Ta on mõrvar. Peategelasel on saladus-tema portree. Portree muutub sõltuvalt Doriani käitumisest. Tegevuskohad romaanis on peamiselt rikkad ja elegaansed lossid ja saalid. Seenedel on pildid, põrandal on vaibad. Aga see ei tee romani muljet lõbusalt. Raamatu toon on pime. Lõpp on ootav. Lugesin läbi Tuglasi novelli ,,Jutt pimerottega". Novellis on kaks peategelast. Esimene on noor mees tava välimusega, aga ta on pime sünnist. Tema juttut võib märata, et ta on tähelepanelik inimene tugeva hingega. Teine tegelane on mees ka, aga tema kohta pole midagi teada. Võib rääkida, et ta on lahke, sest aitas pime inimest. Novelli tuja on üsna kurb ja tõsine
Hermaküla lavastused ja osatäitmised Vanamuises on unustamatud. Lavamärgn oli nii tõeline, et publik pidas seda tegelikkuseks, mitte teatriks. MatiUndi suured etendused sündisi aga hiljem Vanemuises, Kaarel Irdi ehitatud sotsialistlikus parteilises teatris. Aastaid hiljem lõpetas Ird teatri tegevuse, millega Vanemuine muutus väikseks ja mahajäetuks. Siis lahkusid ka Unt ja Hermaküla Tallinnasse. Kuid Vanemuises tehti veel endiselt kunsti , aga mitte endise hooga, sest saalid olid tühjaks jäänud. Jällegi ei toonud teater sisse. Terves Eestis algasid teatrimajade rekonstrueerimine, et taastada müüki, mida eesti teatris kunagi nähtud. Suur rekonstruktsioon võttis endaga kaasa Evald Hermaküla. Endised tegijad haihtusid. Kust ei sobinud enam uutesse majandesse, mis oli täis valgusparke ja helipulte, arvuteid ja internetti, kuid mitte inimesi. Suleti nii vanu kui ka uusi uksi , inimene sai endale koodi ja pääses vaid
Vana-Rooma arhitektuur Sinagina Liza ,Tsistokletova Nadja Vana Rooma arhitektuur Vana-Rooma arhitektuur Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Vana Rooma arhitektuur Ehitati : 1. Foorumeid toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid terme,basiilikaid,staadione jne 3. Võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide auks keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 4. Mausoleume tähtsatele isikutele hauakambreid Vana-Rooma arhitektuur Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi ...
Piltidel Michelangelo "Taavet" ja "Viimne kohtupäev". Kolmas suur kõrgrenessansi meister oli Raffael (1483-1520) Ta kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Niisugused on Raffaeli madonnad - inimlikud ja siiski luulelised, sellised on tegelased hiiglaslikel paljufiguurilistel freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saalid. Pildil Raffaeli "Sixtuse madonna". Kasutatud kirjandus Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/in dex.htm Wikipedia.org "Renessanss". http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
see ei olnud samuti väga õnnestunud. Oli kasutatud kohatut kõnepruuki ning kaasaaegseid väljendeid kuigi etendus on pärit ammusest ajast ja tekst jäi seetõttu ka tihti mõistetamatuks. Õnneks on Vanemuise teatri lava kohal tabloo, kus oli ka kogu etenduse vältel inglisekeelne tõlge. Eriti oli vaja vaadata seda tablood just laulutekstide mõistmiseks. Segase diktsiooni võib panna ka saali arvele, kus muusikali esitati, sest Vanemuise lavad ja saalid on eelkõige näidendite võimalikult hea esitamise seisukohalt ehitatud. Soololauludest enam meeldisid mulle lood, kus lisaks solistile esines ka Vanemuise ooperikoor, mis muutis muusikapala tugevamaks ja valjemaks. Kogu etenduse vältel valitses saalis vaikus ja ei olnud kuulda hetkekski sosinaid ega muid sahistamisi, mis tähendab arvatavasti seda, et publik jälgis etendust põnevusega. Etenduse
vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles. Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Ehtides See kleit on kapis rippund kaua- kaua - oli, olid kurvad kannatamisajad -, nüüd puhkend rinnas jälle soovid sajad ja meeled maha jätnud kainushaua. See kleit on kapis rippund kaua- kaua – Mu lemmik, tule! Kus on roosiaiad, kus sätendavad saalid, pidumajad, kus katnud elu meile rõõmulaua? Eks tõuse kleidi liniklõimestusest veel lõhna tolle aja iharusest, eks tungi viinana ta verre taas?! All kahiseva, kallistava siidi mu ihu tuksub pillamise püüdi, on murdumas kui lillist tulvil vaas. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html https://www.google.ee/search
duellide keelustamine; saatis laiali Generaalstaadid; keelustas usuvabaduse; seega kogu võim läks üle kuninga kätte ning tema otsustas kõike. Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? - Richelieu (oli Louis XIII ajal). - Mazarin (Louis XIV ajal). Mille poolest on eriline Versailles’i loss ja park? - lossi park piiratud 40 km müüriga; pargis erinevad väikesed lossid; loss olid kuningate ja kuningannade elu-ja tseremooniaruumid; suured ja uhked saalid, kus peeti pidusid. Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? - kehtestas maksud (maamaks, soolamaks, tollimaks). - pensionid kultuuritegelastele. - koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere?
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat...
aastal Walter von Schilling (surn 1923) ja kes oli ühtlasi ka mõisa viimaseks omanikuks. Praegune mõisa puidust härrastemaja on ehitatud 19. saj II poolel (täpne ehituse aeg on teadmata). 1860. aastal ehitati hoonele juurde puidust veranda. Hoone on kahekorruseline, kus käesoleval ajal asuvad II korrusel kodumajanduse erialale klassid (teooria klass, õmblusklass, kangastelgedega klassid). I korrusel asub kooli raamatukogu, interneti punkt, kooli muuseum ja vastuvõttude saalid. Mõisakomplekti kuulub veel saeveski (ehitatud 1805.a), kivist kelder (ehitatud 1900.a), kivist ehitatud teenijate maja (ehitatud 1885.a) ja saunahoone (ehitatud 1850.a). Mõisa juurde kuulus ka mõisatööliste elamute kvartal (elamud ehitati aastatel 1865, 1867, 1873, 1874 ja 1877), mis praeguseks ajaks on likvideeritud. Mõisatööliste elamute juures oli ka esimene külakaev. Majad olid kaetud õlgedega ja iseloomulikuks tunnuseks oli katusel nn kalasaba nurk. 1913
Peale isa surma jäi elama Pariisi. Luges palju (eriti Hugo ja Balzaci teoseid) ning sulandus Pariisi kultuuritegelaste seltskonda (puutus kokku Hugo, Balzaci ja Georges Sandiga). Olulisemateks muusikalisteks mõjutajateks olid Berlioz ja Paganini, hiljem ka Chopin. 1830. ja 1840. aastad olid pianistikarjääri hiilgeaeg andis üle mitme tuhande kontserdi üle kogu Euroopa, samuti esines Iirimaal, Rumeenias, Türgis, Venemaal ja isegi Eestis (Tartus), tema populaarsus oli tohutu, saalid olid kõikjal välja müüdud, Liszti kuulsus võttis kultuse mõõtmed (Heine nim seda lisztomaaniaks). Nende aastatega kogus Liszt endale ka korraliku varanduse, kindlustades end majanduslikult kogu eluks. Aastatel 1848-61 elas Weimaris. Pühendus rohkem heliloomingule ning võttis seetõttu vastu Weimari õukonna kapellmeistri koha. Õukonnas oli hea orkester ja ooperiteater Liszt lõi sümfoonilisi teoseid ning dirigeeris neid ise.
teenustega. Eriti rahvarohked olid termid talvel, mil kodus ja tänaval oli külm ja rõske. Naised käisid termides hommikupoolikul (pidid kandma supelriietust), mehed õhtupoolikul, veetes seal aega kuni pimeduse saabumiseni. Polnud haruldane seegi, et muu rahva hulgas viibis saunas alasti keiser niisamasuguses ülikonnas saatjaskonnaga. Termide ülesanded olid hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid seal saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Mõndes termides oli ka muid asutusi: raamatukogu, võimla (palestra), kõrts jne. Termid kujunesid avaliku elu ja vaba aja veetmise kohtadeks ja olid väga kärarikkad asutused. Üldse oli 4. Sajandil m.a.j. Rooma linnas umbes 1000 sauna. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Tuntuimad termid olid: Nero, Tituse, Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid.
Liustiku risti- ja pikilõhed M A A T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes M voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. A A OOS T E A D U S Mõhnad: kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse su...
1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhental, lühidalt ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene: Рухенталь, läti: Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis. Asub Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Pilsrundāle külas. Loss ehitati aastatel 1736 kuni 1740 Itaalia päritolu Vene arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi Kuramaa hertsogi Ernst Johann Bironi suveresidentsiks, aga seisis tühjana 1760. aastateni kuni Rastrelli lõpetas lossi sisetööd. Lossi interjöör, eeskätt saalid on kujundatud rokokoostiilis. Lossis on 138 ruumi. Pärast Kuramaa ühendamist Venemaaga 1795. aastal anti loss keisrinna Katariina II armukese Platon Zubovi kasutusse. Pärast Zubovi surma 1822. aastal päris Rundāle lossi tema noor lesk, kohaliku mõisniku tütar Thekla Walentinowicz (1801–1873), kes hiljem abiellus ülemõuemarssal krahv Andrei Šuvaloviga (1802–1873). Nii läks loss Šuvalovite suguvõsale ja oli viimaste omanduses kuni 1917. aastani.
Kunagi vanasti tantsisid poloneesi ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks. Hiljem võtsid poloneesi tantsimises osa ka naised, tantsides seda omaette, eraldatuna meestest. Viimaseks arengustaadiumiks oli sega paaride polonees. Sai tavaks, et kõik aadliballid avati poloneesiga. See polnud niivõrd tants selle tavalises mõttes, kuivõrd pidulik sammumine, rongkäik, mis läbis kõik lossi saalid, koridorid ja ulatus suvekuudel isegi aeda. BALLAADID Arvult oli neid neli, loodud ajavahemikul 1831- 1842. Ballaad tungis luulest vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahvuslike jutustavate teemdega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm kantkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid.
Uue- Riisipere mõis (Neu- Riesenberg) Referaat Tallinn 2009 Uue- Riisipere ehk Neu- Riesenberg Kirjalikes allikates on Riisiperet mõisana mainitud 14. sajandi lõpul. Nime sai see kunagise Taani vasallide Risberite (ka Riesebieter, Risbiter) järgi. Kuni 19. sjandini alguseni asus mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uu...
Rooma Kunst Referaat Sissejuhatus Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele Rooma riigis. Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui ne...
HOTELLI TEENUSTE PAKKUMINE JA LIIGITAMINE · Majutusteenus /accommodation service · Toitlustusteenus /catering service · Meelelahutusteenus / entertainment service · Lisateenused / additional services · Abi- ehk hõlbustavad teenused /facilitating service (nt vastuvõtt, toateenindus jne) · Lisa- ehk toetavteenus / additional service Lisateenuste pakkumine · Äriteenused o Konverentsiteenused - väiksemad nõupidamiste ruumid, suured saalid. Kohvipausid ja lõunasöögid. Tehniline varustus: dataprojektorid, ekraanid, whiteboard, pabertahvlid, sülearvuti ühendamisvõimalused, IT support, helistamisteenused, tõlketeenused, tõlkeboksid o Väikesed ühekordsed kontorid ehk business corner'id. Printimine, scannimine, koopiad, kullerteenused jne. o Rahvusvaheliste ajakirjade tellimisvõimaluse olemasolu o Seif väärisasjade hoidmiskoht
Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''
selle valitsejad ise. Iga järgmine muutis eelmise tehtut või lisas midagi uut. Ruumide ülesanded ja ilmed vahetusid, kuid nende luksuslikkus ei kahanenud.Üks suurejooneline ruum vaheldub teisega, pilku paeluvad luksuslikud peeglid, lühtrid, rääkimata mööblist, maalidest, skulptuuridest ja nipsasjakestest. Iga ruum ootab uue ahvatlusega, kõik küllastunud ajaloost ja tuntud nimedest. Magamistoad ja eestoad, söögitoad ja salongid, saalid ja galeriid mida need ruumid kõik näinud on! Toonased portreed on omamoodi võluvad eks täitsid maalid neil aegadel ju praeguse fotograafia ülesandeid. Nii mõnigi prints nägi oma tulevase naise küllap vajadusel ka ilustatud palet esmalt talle saadetud portreemaalilt. Erilist imetlust väärib meistrite oskus luua maalidel kangaid: rõivad on nii ehtsalt kujutatud, et võib eristada, mis siid, mis samet, mis taft, mis õhkõrn pits .
GIUSEPPE VERDI(1813-1901) Sündis samal aastal Wagneriga.Muusikahariduse omandas eraviisil,sest konservatooriumi teda vastu ei võetud.Esimesed helitööd kirjutas 15.aastaselt.Verdi on kirjutanud 26 ooperi ja juba esimesest ooperist alates olid need ülimenukad.Loome algperioodil kirjutas ta isegi 2ooperit aastas.1871-1887.s.o.16 aastat ei kirjutanud ta midagi vaid asus elama maale,kus töötas koos talupoegadega põllul.Veel vanas eas jättis ta maha ooperiteatri toredad kullast säravad saalid,et minna hommikuti,kõbla õlal,koos talupoegadega põllule.Peale 80.eluaastat loob ta aga äkki lühikese ajaga kaks ooperit-,,OT HELLO"ja"Falstaff",mõlemad Shakespeare`i ainetel.Verdi esimese loomeperioodil tuntumad ooperid on: ,,Trubaduur","Traviate",Maskiball",Don Carlos","Aida","Rigoletto","Nubucco".Nagu Wagner nii ka Verdi uuendas ooperit,ent pidas siiski tähtsaks lauluhääle valitsemist orkestri üle.Ooperite sisuga muutis Verdi oma kunsti rahvusliku vabadusvõitluse relvaks.
perioodi, hoone saalruum tsentraalse ülesehituse poolest jääb Esimese maailmasõja eelsesse aega. 1920-1930. aastatel selgelt tsentraalse ruumivormiga kirikute ehitamine eestis vähenes. Üks põhjusi oli kindlasti ka see, et üldse vähenes suurte, hea kuuldavuse ja nähtavusega kirikute ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali esindasid mõned vennastekoguduse elamu tüüpi palvelate saalid ja üksikud baptisti koguduste saalid. 1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga. Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik. Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik
Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam- poolringi kujuline kivirida.Ristvõlv (toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda
muljetavaldavamaid iidseid monumente Egiptuses oma elegantse näitega vanaegiptuse templiarhitektuurist. Templi juurde viib Sfinkside allee, mis oli kunagi 2 km pikk, ulatudes Luxorist Karnakini. Öösiti on tempel valgustatuna eriti kaunis. Karnaki templikompleks Karnaki määratu kompleksi südames seisab jumalate kuningale pühendatud Amoni tempel. Templikompleksi keerukus võtab silme eest kirjuks: lõputud õued, saalid, hiigelkujud ja tohutu suur püha järv. Vaarao vaarao järel lasi midagi lisada 11. dünastia aegu rajatud tagasihoidlikule pühakojale, soovides jätta endast jälje riigi tähtsaimasse templisse. Karnaki templi ehitamine kestis 1500 aastat ehk kogu Amoni-kultuse perioodi ja tema preestrite võimsuse aja. Tempel seisis liiva alla mattununa üle 1000 aasta, enne kui seda 19. sajandi keskpaigas hakati välja kaevama. Praegu on käsil tohutu ülesanne-templi restaureerimine
Kontrolltöö ,,Mõisted" 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen- kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. ...
Köögi koristus värvikoodid koristustarvikutele, enesekontroll, enesekontrolli plaan Hotelli üldruumide koristamisel tuleb arvesse võtta alati ajakava, mis hotellis toimub. Hommikul vara koristada hotelli vastuvõtt, lobby baar, hommikusöögi restoran, trepp, üldkasutatavad wc -d. Kontrollida üle saun, kui hotellis pakutakse hommikusauna kasutamisvõimalust. Konveretsi saalid. Vaadata aja graafikust, mis kell konverets algab, et selleks ajaks oleksid konverentsisaalid puhtad ja vajalikud toolid, lauad paigas. Peale hommikusööki restoran, wc-d. Pärast lõunal trepid, lift, kontor, oma pere söökla. Kui konveretsil on lõunapaus, vaadata üle konverentsisaal, wc-d. Korrustel koridorid koristatakse pärast seda, kui toateenijad on lõpetanud tubade koristuse
Treenerite arvult on jällegi suurim Arctic Sport Club, kellel on 26 treenerit, põhiliselt on tegemist rühmatreeneritega. Kõige vähem on treenereid aga Fittesti spordiklubil, ainult 16, kuid siiski piisav arv, et igasse päeva mahuks palju erinevaid treeninguid. Treeningsaalidest on enim saale jällegi Arctic Sport Clubil, kuid kuigi Fittest klubil on kõigest 3 saali ja mis on tunudvamalt väiksemad kui teiste spordiklubide saalid, vahetavad siiski paljud konkureerivate spordiklubide liikmed just Fittesti vastu. Võibolla peitubki edu väikestes ruumides, koduses ja meeldivas õhkkonnas, sõbralikus personalis. Lisateenustest on kõigil spordiklubidel ühine personaaltreening, milleta üks spordiklubi muidugi hakkama ei saakski, kuid lisaks on veel Fittest klubis olemas ka kosmeetik ja füsioterapeut, mida kahjuks pole aga Arctic Sport Clubis, kus on jällegi solaarium, kardiotuba ja Shiatsu massaaz.
Kuressaare: rakendati puhtakujulise konvendihoone põhiskeemi. 4 võrdse suurusega hoonetiiba on kontsentreeritud ühtseks kuubina mõjuvaks tervikuks. Kindluseväravaga fassaaditiiba kaitsevad mõlemal pool nurkadel 4-tahulised tornid. Keldrikorrusel olid avarad ruumid ja 2-löövilised saalid lao- ja majapidamiseks. Samuti mahukad kuumõhukütte seadmeid, mis soojendasid peakorrust. Peakorrusel on pikad 2-löövilides saalid ja väiksemad vahe- ning nurgaruumid. Lõunanurgas paikneb läbi 2 korruse ulatuv kabel. Kabeli kõrval edelatiivas asub remter. Ehitusmeistrid tõid siia range ja raskepärase ehituslaadi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
