Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Knossose loss Referaat Juhendaja: R. Vilumaa Tallinn 2009 Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3
Knossose loss Omapärane kunstiteos on Knossose loss Kreeta saarel. Kui räägitakse Knossose lossist, siis räägitakse seda tavaliselt seoses Egeuse kunstiga ehk Kreeta-Mükeene kultuuriga. See on väga vana kultuur, mis sai alguse ligi 3000 aastat enne Kristust ja kestis kuni 1100 aastani enne Kristust. Knossose loss oli üks suurimaid ja ilusamaid ehitisi Kreeta saarel. Mis tegi selle ilusaks, et selle lossi ilust rääkis kogu antiikmaailm? Saladus oli selles, et seal kasutati väga säravaid värve lossi kaunistamisel. Lossi seinad olid kollakast kivist, sambad lossis aga värvitud jõulise punase ja musta värviga. Päikesevalguses need värvid särasid. Seinamaalingud olid väga elurõõmsad. Need kujutasid sündmusi usulistel teemadel, naisi, loodust, loomi, ja eriti mereloomi
Kunsti KT 1. Millal ja kus tärkab Egeuse kultuur ja millal lõpeb? Umbes 3000 eKr. Egeuse mere saartel ja rannikul. Lõppes 12. saj eKr. (põhjast saabuvad doorlaste hõimud hävitasid Mükeene kultuuri) 2. Tähtsamad keskused Egeuse kultuuris? Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel Mükeene. 3. Kreeta kunsti tähtsamad saavutused? Peamised kunstiligid ja teemad? Knossose palee, Phaistos, Hagia Triada. Peamised kunstiliigid: arhitektuur, maalikunst, skulptuur, tarbekunst. Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue.
ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal.
Milline keel võis olla tema emakeel? 9. Kuninganna Kleopatra VII surma järel Egiptus romaniseerus. Mida see tähendab? 7. Kolmest Guiza püramiidist on vaid keskmise püramiidi tipp kaetud siledate kiviplaatidega. Miks on need püramiidid suuremalt jaolt krobelised? 8. Kes oli see riigimees, kes andis tõuke egüptoloogia sünnile? Kui vana on see teadus? 10. Kas Prantsusmaa peaks Egiptuse riigile tagasi andma Louvre'is eksponeeritud Egiptuse muinsused? Põhjenda! 3. KNOSSOSE PALEE KREETAL (u. 26 saj. eKr.) NB! Suurenda pilte! a) Knossose palee restaureetud veranda tänapäeval b) Knossose pale rekonstruktsioon c) Knossose palee fresko hüüdnimega ."Prints liiliatega" (See fresko on teostatud A. Evansi näpunäidete järgi) Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 aastat eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel arenema omanäoline kunst. Siis ei elanud siin veel kreeklased, vaid Kreeta põliselanikud
Antiik-kreeka tähtsamad sakraalehitised? Põhiplaan. tähtsaimateks saavutusteks. Paleed koosnesid paljudest Templid. Tavaliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templit väikestest ruumidest, mis paiknesid ümber siseõue. Paleede ümbritsevad tavaliselt igast küljest tiheda reana sambad. seinad olid kivist, laed puust. Lossidel ponud paraadlikke 8. Nimeta 3 vanakreeka stiili (orderit), missugune oli neist sissekäike; vormide mäng ja värviküllus. Knossose palee vanim? Dooria (vanim), Joonia ja Korintose stiil. äärmiselt keerukas põhiplaan on tekitanud legendi 9. Võrdle omavahel dooria ja joonia stiili. Joonia stiil on labürindist, kuhu asunu ei suutnud enam leida väljapääsu. hilisem, selle stiili sammas peenem, elegantsem ja Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise kogumulje ehitisest kergem ning rikkalikum. Joonia stiili Minotauruse jaoks
Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid. Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi.
Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid. Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi.
Egeuse kunst Egeuse kunst tekkis juba ligi 5000 aastat tagasi Egeuse mere saartel Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni ta ~12.saj e.m.a kreeklaste poolt välja tõrjuti Egeuse kunst oli väga muljetavaldav ning õnneks on sellest säilinud ka mitmeid kunstimälestisi Osaliselt säilinud Knossose palee koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest Samuti on säilinud ka mitmeid seinamaale Nendel kujutatakse tavaliselt näiteks pidulikke sündmusi, jumalannasid ja ka taimi ning loomi Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid 15. sajandil e.m.a purustati Knossose palee ahhailaste poolt, kes võtsid Egeuse merel ka võimu. Hiljem haarati see kreeklaste poolt tagasi
ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline
Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Knossose loss-punased sambad, seinamaalid Kükloopilised kivimüürid-Mükeene Lõvivärav Zeus-taevas,torm,äike Hera- zeusi õde/abikaasa. Abielukaitsja Aleks Suur-336-323, Egiptus(seleukiidide riik),väike-aasia, makedoonia
kõrge kultuur, mille tugeva mõju all seisis Ateena, võib- olla ka poliitiliselt. Säärasel juhul oleks siis müüdi sümbolistliku külje taga õige sisu. Kreeta väljakaevamisi on toimetatud Arthur Evans. Hilisemail aastail on ka ameeriklased seal kaevanud. Kaevamistega on paljastatud hulk linnu, losse ja kultuskohti - kõik väga rikaste leidudega. Saare keskkohalt põhjarannalt on välja kaevatud uhke Knossose kuningaloss. Teine tähtis - Phaistose - loss asus saare lõunarannal mitte kaugel Knossosest. Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur,
Skulptuur Nofretete Echnatoni abikaasa. ~ 1340 e.m.a. Nofretetet peetaksegi iluideaaliks. Selle kuju avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt. Skulptuur Vaarao Chephren ~ 2520 2494 e.m.a. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Egeuse kunst Tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid(Knossose, Phaistos, Hagia Triada) Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumistel korrustel olid peamiselt laoruumid. Knossose palee Knossose palee Kreeta saarel. Põhjapoole sissepääs ~1700 a. e.Kr Kreeta tähtsamaid vaatamisväärsusi Click to edit Master text styles Second level Third level
Tiryns losside seinad kivist ning laotud ilma mördita ja lisaks sellele olid laed tehtud puust ka sambad olid tehtud puust, mis ahenesid allpool. sambad värviti nt. punase musta kollasega Arthur evans alustas 1900 kreeta saarel väljakaevamisi ehitas uuesti ülesse Knossose kasutas puu asemel puu imitatsiooniga betooni. ehitas 3 korrust kuigi pole mingit alust arvata, et varem oleks olnud üle kahe korruse. Tirynsi linnamüür massiivsetest kividest arvatakse, et need ehitasid kükloobid (ühesilmsed suured koletised) läbimõõt väga suur
asupaik. Agoraast lõunas oli suur tempel (10x6,5 m), mis oli ilmselt pühendatud Eileithyiale. Lato avastati 19. saj. keskel. Süstemaatilised väljakaevamised Latos algasid 1899-1901. vaade prütaneionile 9 Knossos Palee Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri iseloomulikud jooned: mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja- lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses nt oli lääneõue viiv trepp eriti
kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid
Albert Einstein Ø 1905. aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria, hiljem ka järelduse, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. Ø Need avastused tekitasid inimestes imetlusega segatud õudumaailm osutus palju salapärasemaks ja raskemini mõistetavaks, kui arvatud. Albert Einstein Ø Sensatsioonilised olid ka Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni päevavalgele toomine, Ø hormoonide avastamine ja Ø mandrite triivimise teooria teke. Ø Avastati tõhus süüfiliseravim. Ø Kogu järgnevale sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus. Knossose palee sambad Sigmund Freud AITÄH KUULAMAST!
kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör 2. Knossose loss Kujutav kunst Egeuse kujutav kunst koosnes peamiselt skulptuuridest, kuldmaskidest, seinamaalidest ja vaasidest. Skulptuurid oli tüüpiliselt marmorist, suuruselt väikesed ning liigsete detailideta.
Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et ei olegi enam võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Ajaloohuviliste maiuspala on III-II aastatuhandel eKr. tekkinud unikaalne Kreeta ehk Minose kultuuri, mis mõjutas tugevalt mandri-kreeka edaspidist arengut ja sealtkaudu kogu Euroopa kultuuri kujunemist. Enamik Minose leidudest on eksponeeritud Iraklioni Arheoloogiamuuseumis, mis koos Knossose paleevaremetega kuulub Kreeka kõige tähtsamate ajalooliste vaatamisväärsuste hulka Peale seda on veel Mükeene kultuur ning Homerose kangelaste ajastu. Kreetal on väga palju säilinud erinevad kultuuripärandeid: Knossose palee, Samaria Kuristik ja Lassithi platoo. 3 1. Minoise kultuur 1.1. Tähtsamad sümbolid Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. eKr. 3000 a. eKr
jms) Majanduslik alus palju idüllilisem kui nt Vana-Egiptuses ja Mesoptaamias parem kliima ja pinnas. Kreetalaste elu seotud merega kalastamine, kaubandus, mereröövimine. Tihe ja vaba läbisaamine teiste maade ja rahvastega. Religioon liberaalne, vaba, looduslähedane puudusid templid ja eraldi preesterkond. Viljakus- ja sigivusjumalate kultuur. Valitsesid: Siirus, naiivsevõitu rõõm ja meelelisus 14. Kirjelda Kreeta paleed Knossose näitel! Väga suur palee. Palju enamvähem ühesuurusi ruumi, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue. Valitses mugavus veevärk ja kanalisatsioon. 15. Minotauruse legend ja selle seos Knossosega. Legendi järgi lasi Knossose ehitada kuningas Minos, selleks et anda elukoht enda naise patust sündinud poolsõnnist pojale Minotaurusele. 16. Kirjelda Kreeta kujutavat kunsti. Milles seisneb selle eripära?
tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose palee (labürint) · Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja
Ajalugu Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükeene periood u. 2000 – 1100 eKr Jaguneb: minoiliseks (2000-1500) ja Mükeene perioodiks (1500-1100) - Maa jagatud kuningriikideks, tähtsaim keskus Knossos. - kuningas Kreetal nii maine- kui usujuht, Mükeenes ka sõjapealik. - labrüss – kaksikkirves - labürint – kaksikkirve maja Minos – müütiline Knossose kuningas Zeus - P
Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi. Apolloni pühamu Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus- ehitistega.Pühamus oli ametis preestritar, kes täitis oraakli ülesandeid.Pühamu suleti aastal 390 keiser Theodosiuse poolt. Tänaseks on mõned pühamuosad siiski säilinud. Knossose palee Kreeta saare suurim vaatmisväärsus on mitekorruseline Knossose palee, mis ehitati umbes 2000. aastal eKr. See oli oma aja hiiglaslikemaid hooneid,mis koosnes paljudest rohkete freskodega kaunistatud ruumidest,keskel asus piklik siseõu. Panathinako Ateena kesklinnas asuval Panathi- naiko ehk Panateena staadionil peeti aastast 1896 esimesed kaasaegsed olümpiamängud ning täpselt sama koha peal asus ka antiikolümpia- mägude ajal. Staadion ehitati umbes aastal 330eKr.
profiilis, silm otsevaates. 11. Kuidas kujutati Egiptuse kujutavas kunstis vaaraosid ja kuidas lihtrahvast? Vaarosid kujutati kas seistes või istudes ja üsnagi suurtena. Lihtrahvast kujutati väikestena ja alati töötades 12. Nimeta templi liike. Millistest osadest nad koosnesid? Kaljutempel, tavaline tempel. Püloon, lahtine sammassaal, sammassaal, jumalakuju asupaik 13. Mida tead a)Knossose lossist, b) Kükloopide müürist, c) Mükeene lõviväravast. Kus asuvad? Kirjelda! a)Knossose loss- asub Kreetal, koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonsaal, sammassaale, vaateterasse, isegi vannitube. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid , tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline b) Kükloopide müür- Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega
kultuuri, mis alates 16.sajandist e.m.a. avaldas tugevat mõju kultuuri arengule Kreeka mandrialal, ja sellest mõjutatud Mükeene kultuuri, milles keskused olid Kreeka emamaal. Hoolimata tihedatest suhetest teiste kultuuridega, eriti Lähis-Idaga, säilitas Kreeta-Mükeene oma iseseisvuse. (4) Kreeta ja Mükeene paleed ning linnad kajastasid poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist koondumust; oletada võib ka külade olemasolu ja neile vastavat tootmisviisi. 1900 alustas A.Evans Knossose palee järjekindlat väljakaevamist, mis tõi päevavalgele Minose kultuuri. Lähtudes Kreeta ja Egiptuse tihedaist sidemeist, seostati Knossose kultuurkihtide vanuseline järjestus Egiptuse ajaloo periodiseeinguga ning tuletati kronoloogia, mis kehtib tänapäevani. Kivi ja vase-kivi ajajärgule järgnevad kihid rühmitas ta kolme järku, mille piire hiljem veidi nihutati. (4) Varasest ajajärgust on säilinud ümarhaudade jäänuseid (Messaras), lihvitud kivianumaid,
aluse paljudele teooriatele. Kahekümmnenda sajandi algul avastati suursuguse palee varemed Kreeta saarel, mida kutsutakse Knossoseks. Naabersaarelt leiti ka linna varemed, mis olid jäänud tuhandete tonnide vulkaanilise tuha alla. Sellest on tulnud teooria, et see sama palee ja linn võivadki olla Atlantise kadunud tsivilisatsiooni jäänused. Platon kirjeldas oma dialoogides utoopilist linna, mis oli rikas raha ja teaduse poolest. Nende arhidektuur oli tol ajal kõige arenenum. Knossose palees on hulgaliselt esemeid, mis on säilinud 3.5 tuhat aastat. Mitmeid potte potimaalidega ja seinamaale on veel avastamata. Knossoses oli ka arenenud kanalisatsiooni ja veesüsteem, mis eelnes teiste riikide arengust 1000 aastaga. Knossose paleel oli mitu korrust ja see oli ehitatud künka otsa. Knossose palee oli ehitanud kivimist, mis sätendas nagu kristall. Kõik see vastab Platoni kirjeldusele Atlantisest. Vahemerel toimub pidevalt maavärinaid, mis on laastanud Knossost.
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad
· Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Seetõttu tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. · Sambad jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Knossose loss tänapäeval Lossi rekonstruktsioon Seinamaalid · Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud.
Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused Knossose paleed arheoloogiamuuseum Heraklionis Euroopa pikim kuristik Samaria
Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8
kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid.
Kreeka mkeene ehk minoiline kunst pèrineb Egeuse mere saartelt. K¢ige rohkem teatakse arhitektuurist, leidus palju losse ja linnuseid-materjaliks oli kivi, varasemal ajajèrgul olid lossid kindlustamata, suurim ja tuntum loss oli Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil
KreekaRooma 1 1.Tõene või Väär/10/ 1) Kreeta ehituskunsti suurimaks saavutuseks olid suured lossid.T 2) Knossose lossi keeruline põhiplaan andis arvatavasti aluse labürindilegendi tekkeks.T 3) Kreeka templid asetsesid kõrgel alusel.T 4) Kreeka ehituses kasutati tihti mingite mõõtude saamiseks mooduli põhimõtet.T 5) Enamikku kuulsatest kreeka skulptuuridest tunneme rooma aja koopiate põhjal.T 6) Kreeka maalikunstist kirjutatakse enamasti vaasimaalide põhjal. T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T
Õppejõud: XXX NIMI KURSUS 2014 Sügis Esiaja arhitektuur: Newgrange´i käikhaud Iirimaal (4. at eKr) Stonehenge´i kromlehh Suurbritannias (2. at eKr) Mesopotaamia arhitektuur: Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) St Galleni klooster (9.saj)
päikesejumal Atonit. Kunst muutus tema valitsusajal vabamaks, polnud enam nii rangeid reegleid inimese kujutamisel. 10. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja millised kunstiteoseid tema hauakambrist leiti? Kuningas Tutanhamon sai kuulsaks oma hauakambri tõttu. Nimelt oli tema hauakamber leides täiesti puutumatu ja see sisaldas meeletuid aardeid. Tema hauakambris oli kullast sarkofaag. Seintel värviküllased maalingud. Hauakambris asus tema troon. 11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid, sambaid ja muid detaile. Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi
päikesejumal Atonit. Kunst muutus tema valitsusajal vabamaks, polnud enam nii rangeid reegleid inimese kujutamisel. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja millised kunstiteoseid tema hauakambrist leiti? Kuningas Tutanhamon sai kuulsaks oma hauakambri tõttu. Nimelt oli tema hauakamber leides täiesti puutumatu ja see sisaldas meeletuid aardeid. Tema hauakambris oli kullast sarkofaag. Seintel värviküllased maalingud. Hauakambris asus tema troon. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid, sambaid ja muid detaile. Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi
Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps. Kuulus valitseja Minos Agamemnon Erinevus nr 1 Rahulik Sõjakas Erinevus nr 2 Kindlustamata lossid Lossidel on müür Erinevus nr 3 Kreetalased Kreeklased ● Mis võiks olla mõlema kultuuri sarnasus? Vastus: Mõlema kultuuri keskusteks olid lossid. Knossose loss Mükeene loss Trooja sõda Vastamisel toetu enda teadmistele, võid kasutada ka interneti abi. ● Kus asus Trooja linn ja mis riik seal tänapäeval asub? Vastus: Trooja linn asus Illioses, tänapäeva Türgis. ● Miks puhkes Trooja sõda? Võid toetuda eeposele, mis sõda kirjeldab. Vastus: Sõda puhkes, sest Trooja prints Paris röövis Sparta kuninganna Helena. ● Millal sõda toimus? Vastus: 13.saj või 12.saj eKr ● Kuidas sõda lõppes?
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad.
Aristarchos - esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Archimedes - vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma kaalust niipalju, kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses Homeros kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Minos müütiline Knossose kuningas Agamemnon ,,Illiase" kangelane, Mükeene kuningas Drakon- riigiametnik, kes kirjuatas Ateenas, deemose nõudmisel seadused Lykurgos- pani legendi järgi aluse riigikorraldusele, lõi seadused Delfi oraakli nõuannete järgi Perikles Ateena kuulsaim strateeg Dareion I Pärsia valitseja kelle juhtimisel toimusid Kreeka-Pärsia sõjad Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4
MINOILISE KULTUURI ÕITSEAEG 2000 1500 A. E.KR. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. · Knossos Knossose palee pindala: 20 000 m2. Võrdle: tolle aja suurim palee kuningas Nebukadnetsari Babüloni palee pindala oli 40 000 m2, kuid ta oli vaid ühekorruseline. Paleed olid alati suurejooneliselt kujundatud. Pindalalt kõige suurema osa paleest moodustasid töökojad, laod, majapidamisruumid. Sepistused, vasevalamine ja pitsatite valmistamine toimus just palees. Peatelg: põhilõuna (ilmselt on see seotud VäikeAasiast pärinevate religioossete ettekirjutustega). Sama telg esineb ka teiste
Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid. Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast
eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht Peloponnesose Liit, juhtriik Vallutused panid aluse palee, oskus sulatada rauda Sparta idamaiste mõjutustega kreeka Mükeene 8. sajandil sai alguse Kreeka linnriikide hiilgeaeg 480- kultuuri levikule kogu
Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned. Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamiselt härja kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Kunstis oli domineeriv naiste kujutamine (inimestest). Kreeka: U. 2000 aastat tagasi tungisid põhjast sisse tänapäeva Kreeklaste esivanemad. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt lahinguis hobukaarikuid, mis tagas neile üleoleku Egeuse mere piirkonnas. U. 15.saj. tungis osa kreeklasi Kreetale ja vallutas Knossose, ning hakkas valitsema kogu Kreeta saart. Uued valitsejad võtsid üle saare rahvaste kombed ja eluviisi, niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku. Ka Kreekal said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, mille eesotsas seisis kaks kõrget võimukandjat - valitseja ja sõjapealik. Neist tuntuim on Mükeene.
Vana Kreeka Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid
arhitektuurile On püramiidid. Neid ehitati suurtest kiviplokkidest ja täpne ehitustehnika jääb ilmselt saladuseks. Joonis 2. Hatsepsuti kaljutempel, Egiptus 1.3 Kreeta-Mükeene ehk Egeuse arhitektuur Joonis 3. Knossose palee jäänused täna ja kunstniku visioon Üks iseloomulikumaid rajatisi egeuse arhitektuurist. Paleed olid justkui väikesed linnad kõikide oma ruumide siseõu ja isegi kanalisatsiooniga. 3 1.4 Vana-Kreeka arhitektuur Ateena akropolil on iseloomulik peripter ja tempel asetseb massiivsel
· Praegu soositud turismiobjektid · Luxori templi ees on 1 obelist, tema paariline asub pariisis Concorde väljakul Kreeta-Mükeene e Egeuse kultuur. · kujunes umbes 2000 a ekr · kultuuri loojad pole teada · ei osata lugeda sellel ajal kasutusel olnud kirja, lineaarkirja A, sest see on kõikidest teistest kirjasüsteemidest erinev · väga iseloomulikud labürinditaolised lossid, näiteks Knossose palee · hävis umbes 1500 ekr, arvatavastu vulkaanupurske tagajärjel Knossose palee · leiti ja väljakaevamisi alustati 1900a. · kuningas Minose elupaik. · Palee all on ulatuslik veevärgi-ja kanalisatisiooni süsteem. · üle 1500 ruumi ning kokupindala 22 000m2 · palees elas ilmselt 600-1000 inimest ning ümbritsevs linnas hinnanguliselt 82 000 elanikku. Mükeene kultuur
pidi arenema kogu maailm. Kiiresti arenes tööstus, mis tõi endaga kaasa urbaniseerumise(linnastumise). Toimus teaduse ja tehnika revolutsioon: F. Zeppelin- konstrueeris zeppelini(õhusõiduk). Wrightid- Lennumasin, mis püsis 12 sekundit õhus. G. Marconi- andis eetrisse esimese raadiosaate. M. Planck- kvantmehhaanika leiutaja. J.Thomson- avastas elektroni. E. Rutherford- Planetaarse aatommolekuli avastaja. A. Einstein- relatiivsusteooria J. Evans- kaevs välja Knossose lossi, tänu temale saame rääkida Minose kultuurist ehk Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale nõudma enesemääramisõigust, mis paljudel realiseerus I maailmasõja lõpus. 7) Tööliste ja kapitalistide vaheliste suhete paranemine.
Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse, millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd.
annaabi.ee 
