Looduskaitse. 1. Bioloogiline mitmekesisus. 2. Kaitsealused liigid. 3. Kaitsekategooriad 4. Kaitstavad maastikud Eestis, Ida-Virumaal. Looduskaitse 1)bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...
istutatud kolmest pärnast. 9 · MUKRI RABA * Mukri rabas asub 14 m körgune vaatetorn * Rabasse viib laudtee * Rabamätastelt saad marju korajata Avatud ööpäevaringselt. Mukri raba külastamine on tasuta. 10 KASUTATUD ALLIKAD ,,Eesti maastikud," Tallinn , Eesti Raamat , 1984 http://sigrid-mallene.blogspot.com/2009/04/opime-veel-eesti-kaarti.html http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk- Eesti_voored_ja_tasandikud/Tasandikud_ja_voorestikud/ http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi http://www.turismiweb.ee/ee/category/Looduslikud%20vaatamisväärsused/263/? maakond=0&linn=0&saar=0®ioon=9&x=4&y=11 http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_j%C3%A4rv
CHITWANI RAHVUSPARK Tarmo Torn 8.kl Asukoht Kuninglik Chitwani rahvuspark Nepalis tekkis 1973. aastal väikese ninasarvikute kaitseala suurendamise tulemusena. See on esimene kaitse alla võetud territoorium selles riigis. Pargi rajamine Kuni 1951.aastani oli Nepal välismaalastele suletud riik,Chiwani piirkond aga peaaegu asustamata Aastal 1960 saadi sel territooriumil jagu maalaariast,mis tekitasmassilise uute asukate juurdevoolu Suured metsaalad raiuti ja juuriti metsast puhtaks ning muudeti põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962.aastal neile aastal neile Rapti jõest lõuna pool väikene kaitseala 1973. aastal seda territooriumi laiendati ning nimetati Chitwani rahvuspargiks. Taimed Kuninglikus Chitwani rahvuspargis esineb kahte põhilist tüüpi metsi.Levinumad neist on kürgemal asetsevatel aladel kasvavad metsad. Peale ne...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine;
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu
KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv) MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel) KONRAD MÄE MEDAL alates 1979.aastast antakse välja iga aasta 1.november esimesena sai JUHAN MUKS
VEENUS Kadi Jürisson ja Erika Ofitserova Koostis · 96.5% süsihappegaasi Click to edit Master text styles 3.4% lämmastikku Second level · · Vingugaas Third level · Väävedioksiid Fourth level · Veeaur Fifth level · Leidub ka vesinikku ja hapnikku · Temperatuur on kuni +500o C · Rõhk kuni 90 atmosfääri · Vedelal kujul vesi puudub Võrdlus Maaga · Pöörlemine on Maa pöörlemisele vastupidine, Veenuse Päike tõuseb läänest ja loojub idas · Läbimõõt 20% ja tihedus 5% väiksem kui Maal · Ühtlaselt segatud gaasidega troposfäär nagu Maalgi Hea teada · Inimese jaoks tihe ja mür...
1. Mida mõistetakse kaasajal maastikena? Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. 2. Mis on maastike kujunemise aluseks ja miks? Pinnavormid oma ainesega on maastike aluseks. Ligilähedaselt ühesuguses ilmastus on reljeef ja selle vorme moodustav aines kõige määravam komponent maastike arengus. See tuleneb eelkõige sellest, et need tegurid suunavad pinna- ja põhjavee liikumist ning ainete migratsiooni, samuti tingivad soojuse ja niiskuse ümberjaotust. 3. Millised on antropogeense maastiku iseärasused? 4. Kirjelda maastikuliste üksuste hieharhilist jada. Paik ehk faatsies kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul) paigas - kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul) paigastik kujunenud ühesuguse arengukäiguga mesoreljeefi vormistikul (küngastikul, orustik...
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhij...
Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012) 4. Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne- Eesti_tasandikud/Moreenrannad,_rannikuluitestikud_ja_viirsavitasandikud/ (Viimati külastatud: 01.04.2012) 5
Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Täriv...
· Vooremaa on oluline loods- ja maastikuväärtuse poolest. Ka on Vooremaa maastik oluline turisminduses. · Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme muutunud. · Inimtegevuse on tekitanud taimkatte hävimist ja eutrofeerumist. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Kasutatud kirjandus 1. Alasi, L. 2011. Eesti maastikud. Haapsalu Kutsehariduskeskus. Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html (05.04.2014) 2. Arold, I 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 3.Eesti Entsüklopeedia. Vooremaa. Kättesaadav: http://entsyklopeedia
17. Sürrealism Endiste dadaistlike (ja metafüüsiliste kunstnike) seltskonnas Dada tüütas ära, taheti tõsisemat kunsti. Sigmund Freudi teooriast leiti abivahend → psühhoanalüüsi kasutamine; unenägude, vaimuhaigete uurimine. Andre Breton 1924 sürrealismi manifest. Mõistuse kontrollist vabanemine. Sur realism – realismi peal – ülirealism Psühhiaater, huvi kirjanduse 1. Veristlik sürrealism = realistlik sürrealism (it.k) Reaalsed objektid, maastikud. Katki paisatud jne. Eeskuju: Chirico (Dali, Ernst, Magritte) 2. Mitteveristlik sürrealism – puudub seos reaalsusega (Masson, Miro, Tanguy) Salvadore Dali – veristlik Tõstis esimesena mässu Bretoni vastu, visatakse sürrealistide rühmitusest välja, sest hakkab Franco pooldajaks. Kuid saab tuntuimaks! „Mae West“ – Holliwoody näitlejanna. Peitepildid „Mälestuse püsivus“ – vedelad kellad.. „Kodusõja eelaimus“ – 1936 kunstniku õudusunenägu
Toitainevaeste liivade naabruse tõttu algas soostumine siirdesoo tekkega ( Kurm 1959). Sellisel viisil on tekkinud Läänemaa Suursoo . Nüüdisaja klimaatilised tingimused, mille puhul sademete hulk ületab peaaegu kahekordselt aurumise, soodustavad halbade äravoolutingimuste korral soostumise jätkumist. Nüüdseks on turbakiht soos kasvanud kuni viie meetri ( 5,25 m ) paksuseks, soos on enda ala matnud arvukalt rannamoodustusi ja neelanud mitmeid endisi madalaid rannajärvi (Eesti maastikud, 2008). Suursoo on säilinud suhteliselt terviklikult. Soopinnast kerkivad endiselt kõrgemale rannamoodustised ja mereluited, mis paiknevad kaarjalt kirde-edela-suunaliselt, tähistades kunagise rannajoone asupaika. Eriti soo loodeosa ilmestavad mitmed endised luited, mida turba juurdekasv igast küljest kahandab ( Eesti maastikud, 2008). Järved. Suursoo ilmestavad toitevaesed nn. lobeeliajärved ( Tänav- ja Veskijärv). Kolmas suurem järv
hilisemad heledates. kõlavad, eksalteeritud Pintslitehnika Lõtv, korduv, tundlik, Tihedad ja rasked Jõulised,pintslitõmbed. Pikad ja peenikesed pintslilöögid. uuriv pintslitöö, pintslilöögid. äge, rahutu (nägemismulje reaaliseermine) Teema/sisu Maastikud, natüürmordid Eksootiline loodus Maastikud, portreed, Inimesed teatrites ja lõbustusasutustes, Pariisi ja portreed. maastik, pildid kunstnikku elu, kabareed, lõbustusasutused jne külad, talud ümbritsevatest lihtsatest Reklaamplakatid.
Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaanlaste võit Madamaade linna üle, nii võitjad kui kaotajad väärikalt kujutatud Zurbaran usuline temaatika, põhiliselt ordude tellimused, askeetlik ja vaga laad, ka värvide poolest Murillo sügav ja siiras usutunne, ka ilutsemist ja idealiseerimist, nt. ,,Madonna ja laps". Realistlikumad on tänavapoisid, nt. ,,Noor kerjus" Flandria äärmuslikult barokne maalikunst Rubens lai haare, maastikud, portreed, mütoloogia, allegooria, dekoratiivsed teosed jne. Ühendas eluläheduse ja idealiseerimise. Lopsakad figuurid, hoogne diagonaalne kompositsioon, ülevoolav fantaasia, mütoloogilistes töödes ohjeldamatu meeleline nautlemine Lüürilised maastikud ning portreed tagasihoidlikumad Tellimusi oli nii palju, et tihti õpilaste abi. Mitmed teosed väga suuremõõdulised, uhke ateljee ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" ,,Leukippose tütarde röövimine" ,,Õlgkübar"
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne
Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (1880-1838) Maastikud, linnavaated, aktid, portreed Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914) Ludwig Kirchner, "Autoportree sõdurina" (1915) Erich Heckel (1883-1970) Graafik, maali alal iseõppija Säravad värvid, kandilised vormid Erich Heckel Erich Heckel, "Poolakt" (1909) Erich Heckel, "Kaks meest laua ääres" (1913)
Päikese tõus". Tunnused: · Maaliti vabas õhus · Heledad, puhtad värvid · Vaba kompositsioon · Elurõõmsad, päikesesküllased tööd · Puudub kindel kontuur · Maaliti väikeste komataoliste pintslitõmmetega · Maaliti hetkemeeleolu · Puhtad värvilaigud sulavad teatud kaugusel kokku · Tähtis ei olnud see kuidas kujutati vaid see kuidas pilt maalitud oli · Sama detaili maaliti erinevatel aegadel (päeval ,õhtul) Teemadeks olid portreed, maastikud, linnavaated, olmestseenid. Edouard Manet 1832-1883 · Prantslane · Impressionistide eelkäija ja juht · Maalis figuraalkompositsioone · Shokeeris publikut teosega ,,Eine roheluses" · ,,Eine roheluses"- Soliidselt riietatud härrad einetavad alasti naisterahvastega.Figuurid ranged, maastik taga impressionistlik. · ,,Olympia"-prostituut, kellele austaja saadab lillekimbu. · ,,Rõdu" Claude Monet
· Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis · Mosaiik Aleksandrist Issose lahingus(suur pind kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi. · Temaatika : mütoloogia (Dyonysose legendid), kirjandus( Odüsseuse eksirännakud), olustik, maastikud, esemete kujutus ( natüürmort). · Tahvelmaal. Populaarsed olid portreed. (muumiaportree Faijumist)
Eesti kunst 20. sajandi alguses 19. sajandi lõpp · Johann Köler · akademistlik maalikunst · silmapaistev joonistaja · peamiselt maastikud ja portreed · ''Tatarlanna Msatka mõisa aias'' (müüdi oksjonil maha 2,7 milj eest) · ''Aleksander II'' 4 portreed, ''Aleksander III'' · eesti motiivid: ''Isa ja ema portree'' · A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud
9. Akvarell - on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile (M.Vrubeli tööd) 10. Tahvelmaal - maal, mida võib liigutada (transporteerida) /Maal vabalt ümberpaigutatavatel, kompaktsetel ja selgelt piiritletud puidust vasest, lõuendist pildikandjatel. ( ikoonid, maalid,pildid) 11. Seinamaal - seinale tehtud maal ning seda ei saa liigutada ! (freskid, maastikud, müfoloogia) 12. Mosaiik - kunstiteos, tehtud värviliste kivide pisikestest osakestest ( nt "Pompei") Kaminskiy 13.Vitraaz kunstiteos, tehtud värviliste klaaside pisikestest osakestest 14. Marinist meremaalija (Aivasovski, Sagrits, Turner) 15. Figuraalkompositioon pilt, kus on kujutatud palju inimesi V.Surikov ,, Bojaarõnja Morozova" Ivanov ,,Javlenie Hrista Narodu" K
Renessanss Vararenessanss: Skulptuur: Ghiberti. Paradiisi värav Ghiberti. Iisaku ohverdamine Ghiberti. Stseen Joosepi elust Donatello. Taavet Donatello. Gattamelata Donatello. Niccolo Uzano büst ...
männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi
ja oma emotsiooni. Väljendas tundeid kunsti kaudu. Oma teostes kasutas vihjeid Aafrika kunstile 1)"Autoportree sõdurina",(tundis võimetust maalida sõja tõttu.) 2)”Street, Berlin” 3) Kopf des Malers Erich Heckel Nurgelistes töödes olevad figuurid piinatud ja tugevas ängis. Kunstnik vaimustus vene romaanikirjanikest. 1)Autoportree 2)lamav Franz 3)Maja Dangastis Karl Schmidt-Rottluff Ekspressionist. Teostes on müstilised maastikud, eredad värvilaigud ja lihtsustatud vormid. Jõuilised graafilised lehed, eriti puulõiked. 1)"Sissesõidutee" (1910) 2) "Õhtu mere ääres" (1919) 3) "Vestlused surmast" (1920) 4)"Rohelise habemega mees" (1920) Uuri: Kes olid ja milline oli nende kunstnike looming: Ernst Barlack ja Wilhelm Lehmbruck. <- Ernst Barlack-skulptor, religioossed teemad, kujutab inimesi kes on väga emotsionaalsed.
-maal oli kaotanud oma ruumilisuse ( eiratakse perspektiivireegleid) . -joon on pannud vormid lainetama -väga hoogsa pintslitööga on edasi antud emotsioone- väljendatud meeleolu -segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa -peaesindaja -tema töödes on näha säravat värvipinda -põhiteemadeks maastikud, naised , lilled, interjöör -teosed dekoratiivsed ja harmoonilised -,,Tants" ,,Fovism" ,,Proua Matisse" ,,Elurõõm" Juugend · 19.saj lõpu ja 20.saj kunstivool · Eesmärk vabaneda 19.saj ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust · Kunstnikud said inspiratsiooni taimevormidest, jaapani kunstist, rokokoost, kohalikust rahvakunstist · Põhirõhk oli dekoratiivsusel · Kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud · Tunnusjooned:
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi", mille ta maalis aastal 1908. Tegemist on tusijoonistusega. Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega", mille maalis aastatel 19081909 ja "Norra maastik männiga" aastal 1910. Lilleline väli majakesega Konrad Mägi esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise
1)Vara- · Boticelli-,,3 kuningat", ,,Primavera" (kevad), ,,Venuse sünd", pildid Madonnadest, peenus ja graatsia, sujuv liikumine, kaunid hingestatud näod · Masaccio-,,Paradiisist väljaajamine", värvid tumedad ja sügavad, kehade kumerus kombatav · Maalijad lähtusid loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulikke poose ja mitmekesiste tunnete edasiandmist · Maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu, seal kujutaud hooned või maastikud väga teravate joontega · Vararenessanss alles püüdles täiuslikkuse poole · Portreedest suur osa maalitud külgvaates 2)Kõrg- · Leonardo da Vinci-,,Vitruviuse mees", lennumasin, inimeste lahkamine, uuris loote arengut, ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"-hägustatud piirjooned, horisont erineva kõrgusega, oskuslik perspektiivikasutus · Michelangelo-Sixtuse kabeli laemaaling ,,Maailma loomine, ,,Viimne
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tu...
Pildil Andrea Palladio "Villa Rotonda". Maalikunst Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi.. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28- aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429). Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Pildil Masaccio "Paradiisist väljaajamine". Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda
väsinud näoilmega portreedaame, hakkad uskuma, et küll nende pealuud väikekodanliste vooruste sültüdi asemel on laetud resignatsiooni mürgi ja ilmamuredünamiidiga, mis iga silmapilk võib plahvatada ja millele siis katastroof järgneb." Evi Pihlak on Triigi raamatus selle peatüki pealkirjaks pannud "35-aastane konservatiiv". Räägiti, et pärast ränka kriitikat hakkas Triik jooma. Tema hilisem looming pole enam nii huvitav ikka maastikud ja realistlikud portreed. Konservatiiviks jäi ta elu lõpuni. Nikolai Triik suri 1940. aastal ja ta on maetud Paldiski lähedale. Triigi ja fovistide võrdlus. Triik oli oma loomingus pigem juugendstiili austaja kuigi imetles ja oma sõnade järgi ka õppis van Goghi töödest, kes oli fovistide suur eeskuju.Triigi loomingu tähtsamateks teosteks on Eesti haritlaste portreed. Detailide rohked ja väga realistlikud. Fovistid aga hülgasid pea täielikult
Pierre-Auguste Renoir · Prantsuse maalikunstnik (1841-1919) · Arendas oskusi portselanimaalimis- töökojas. · A. Sisley, F. Bazille'i ja C. Monet'ga koos elades hakkas arenema impressionism. · Renoir' kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. · Mööduvad hetked ja meeleolud. · Maalimislaad pehme, värvid on õrnad, heledad ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks. · Renoir oli väga viljakas kunstnik. · Tegi elu jooksul mitmeid tuhandeid maale. · Suurim kollektsioon tema töödest, mis sisaldab 181 maali, asub Philadelphia kunstimuuseumis. "Portree endast"
Madrid · Abiellus oma õpetaja tütrega kaks last · Märkimisväärs ed teosed · Realismi mõjud Old Woman Frying Eggs Kuninga õukond · Valmis üks kuulsamaid maale · Saab kuninga õukonna peakunstnikuks · 24aastaselt maalis Felipe IV portree · Korraldas tseremooniaid · Suri palavikku 1660. aastal Luis de Góngora y Looming · Portreed · Maastikud · Mütoloogilised ja religioossed teemad · Igapäevane elu · Hea värvi-, valguse -ja ruumikasutus · "Kunstnike kunstnik" Maria Teresa of Spain Portrait of Philip IV in Court The Surrender of Breda Innocentius X Las Meninas
Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2
Ritter inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Ratzel - inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Passarge maastikuteaduse rajaja EV eelne: Scmidt uuringud Eesti aluspõhja Klinge soodeuurija Grewingk koostas baltimaade geoloogilise kaardi EV aegne: Gräno Eesti geograafia ja maastikuteaduse rajaja, jaotas maastikuvormid nelja gruppi. Tammekann uurimus ,,Eesti maastikud", aerofotod Kant Eesti 1. majandusgeograafia professor. Piiritles maastikud kaheks, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti Kirde uuris kliimat Nõmmik Eesti esimene mullastikukaart II ms järgne: Varep Teise ms järel üks suurimaid geograafia teadlasi. Koostas 12 maastikutüüpi. Kildema Kompleksprofiil Lillema mullastikukaart Setete kompleks: 1. Aluskord kristallsed kivimid(gneiss, graniit jne) 2. Aluspõhi vanad mered, kus kuhjunud settekivimid(lubijakivi, liivakivi jne) 3. Pinnakate tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või kohale kantud
(5.09 , 1774 7.05 , 1840) Elulugu Sündis Greifswaldi külas, 1774 aastal. Õppis kuni 1798 Kopenhaagenis. Peale kooli asus elama Dresdenisse. Hakkas silma oma uue stiili: spiritualismiga. Looming Esimene tõsisem töö tuli alles 34 aastaselt. Rist mägedes (1808). Romantismi esindaja. Peamiselt maastiku maalija. Loomingu saab jagada kolmeks: maastikud, üksindus ja patriotism. Maastikumaalid Tema maalistiil oli innovatiivne oma aja kohta Friedrich ükskord ütles: "Maalija ei peaks ainult maalima seda,mida ta näeb väljast vaid ka seda, mida ta näeb objektide sees. Jäämeri (1823-1824). Üksindus Kogu loodud kunstis peegeldub üksinduse elemente, mis ilmneb hilisemas loomingus. Kannatas
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele
Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad · Koloriit on tagasihoidlik- eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud, linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente (viiulid, kitarrid, klarnetid). Uudne võte- kollaa. See on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine. Kubismi kuulsaim esindaja on Pablo Picasso. Picasso on kuulsamaid moodsa kunsti esindajaid üldse. On mitmekülgne, andekas, väga viljakas. On maalija, graafik, skulptor, keraamik. On kubismi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane.
Kompanii vahesadamaks Indoneesiasse suunduvatele laevadele. See on teiselt kõige suurema rahvastatusega linn LõunaAafrikas. Sadam Linn on kuulus enda kauni sadama poolest. Sadamas liikus väga palju inimesi ning veesõidukeid. Seal toimusid tänavaetendused ning peaaegu et iga nurga pealt võis leida laadaletikese või väikese võltsfirma poekese. Kliima ja loodus Kaplinnas on väga soojad ilmad. Aasta keskmine temperatuur on 30 kraadi. Seal on väga ilusad maastikud ning taimne olustik. Kuna see asub LõunaAfrika tipus, on seal mägine maastik ning palju on koske ning kaljustikke. Kohalikud elanikud Käisime uurimas ka, kuidas elavad kohalikud. Üks tore külapoiss rääkis, kuidas seal pruulitakse ise õlu. Neid tehakse suurtes tinanõudes ning on elanikele nii toiteväärtuse kui ka alkohoolse mõju tõttu üpris oluline. Muljed Sealsed elanikud kasutavad lambarasva, et teha endale kultuurseteks
6. Mis on elementaarmaastiku tüsedus? Elementaarmaastiku tüseduse all mõistetakse kaugust tema ülemise ja alumise piiri vahel. Ülemine piir on troposfääris ja määratakse maise tolmu ja organismide leviku vööga. Alumine piir on pinnasevee kiht. 7. Elementaarmaastike tüübid migratsioonitingimuste järgi: eluviaalset, superakvaalsed (maapealne) ja subakvaalset (veealune). 8. Allutatud maastikud Alluvad maastikud on geokeemilise maastiku koostisosad ja järelikult nende klassifitseerimine võtab arvesse lammide, järvede jne geokeemilisi iseärasusi. 9. Millest sõltuvad elementide klargid? elementide klargid sõltuvad aatomi tuuma ehitusest, aga nende migratsioon välistest elektronidest, mis määravad ära elementide keemilised omadused. 10. Mis on kontsentratsiooniklark? (KK) kontsentratsiooniklark, see on antud süsteemis oleva elemendi sisalduse ja tema klargi suhtarv. Kui KK
Liivi lahe rannikumadalik Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyk...
See maal on loomamaal ning on romantismi stiilis. Teose sisuks on kõrgendikul seisvate hobuste valvamine eemal aasal olevat lehmakarja. On tuuline ja hakkab juba hämarduma. Teos kujutab justkui loomade omavahelisi suhteid. Tekitab natuke väsinud ja kurva meeleolu, üksindus. Võrreldes seda teost kunstniku teiste teostega, sarnaneb ta teiste tema loomamaalidega. Enamikel Potteri maalidel on koduloomad (hobused või lehmad) ning mõned üksikud viltused puud, pilvised taevad, künklikud maastikud. Kõik on maalitud õlivärvidega. Greete Tragon 11 A
EESTI KUNST Paul Raud 18651930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 18651943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 18661942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 18921917 joonestaja
POST- JA NEOIMPRESSIONISMI teke, mõiste ja olemus 1888-1910 – pole stiil, vaid kunstnikud: alustasid impressionismiga, eemaldusid, arendasid– post ja neoimpressionistid. Ekspressionismi eelkäijad. Radikaalne värvikäsitlus ja maalitehnika ning kunsti sisu uuendamine oma tunnete ja ideede väljendamiseks, mitte jäljendamiseks. •Temaatika – mitmekesine: portreed, natüürmordid, maastikud, religioossed ja sümboolsed süźeed. •Stiil ja tehnika –palju uuendusi: vormimoonutused, ebaloomulik koloriit. Vincent van Gogh (1853-1890), hollandlane Postimpressionist Väljendas värvidega, pintsitõmmetega oma tundeid, ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks Tähisöö” 1889; Päevalilled” 1888 Paul Gauguin (1848-1903), prantslane. Postimpressionist Tasapinnaline siluettkujutis tumedate kontuuridega, varjudeta. (Süntetistlik stiil.) Saavutas
Oli esimene kunstnik kes korraldas kontranäituse(- väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematus suure näituse korraldusega või zürii põhimõtetega). Edaspidi said kontranäitused sagedasemaks ka teiste seas, kus esitati uudset kunsti. Tema põhimõtteks oli maalida seda, mida silmad näevad. Lubas endale vaid maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt maalitud aktid ja maastikud. Tema teostes ilmneb kohati jõhker realism. Veel Courbet´ poolt maalitud teoseid: ,,Flagy talupojad"(1845) ,,Magajad"(1866) ,,Suplejad"(1853) ,,Kohtumine"(1854) ,,Matus Ornans'is" ,,Kivilõhkujad"
Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis, u
mägilambad (muflonid), pimerott jne. Enamus loomad on pärit naaberriikidest. Loomade pilte Känguru Ida-vöötorav Mägilambad Inimene vahemerelises vööndis On väga tiheda inimasutusega ,kuna sealne kliima on inimesele sobiv. Vahemereline vöönd on ka üks peamiseid turistide puhkamispaiku. Aastatuhandeid kestnud intensiivse karjakasvatuse, maaharimise ja tiheda asutuse tõttu on seal kujunenud välja poollooduslikud maastikud. Inimeste peamised elatusalad : valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puuvilju, kasvatatakse oliive. Kasutatud allikad: 8.klassi Geograafia õpik www.bio.edu.ee www.wikipedia.org
Maastik jaotatakse sageli: · loodusmaastik · kultuurmaastik Sageli on loodusteaduslikes töödes vaadeldud: · loodus ja kultuurmaastikku kui vastaseid · ühe ja sama maastiku eri tasandeid või kihte. Loodus ja kultuurmaastik ei välista teineteist. Kultuurmaastiku eristamise kriteerium on muutunud järjest subjektiivsemaks. Maastik, kus leitakse esivanematelt leiduvaid inimtegevuse jälgi pärandmaastikud Kõik maastikud kokku moodustavad maastikusfääri, (epigeosfäär) Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
