"Saastaja maksab" printsiip Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu "Saastaja maksab" printsiibist. See teema on tänapäeval väga tähtis ja asetatud tõsiste keskkonnavastutusalade hulka, kuna tootmisel tekkivaid toksilisi ja mürgiseid aineid tekib ajast- aega aina rohkem ning nende hävitamise eest peab maksma nende tootja, mitte tarbija, et ei tekiks olukorda, kus lõpuks maksab kõrge hinna keskkond ja eelkõige inimesed ja nende tervis. Selle teema valisin, kuna tahtsin ise selle printsiibi kohta rohkem teada ning õnnestus ka valikust see üles noppida.
keskkonnakaitse põhimõtete alusel ning mille kasutamise sihtotstarve on keskkonnakaitse. Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte · Taastuvaid ja taastumatuid looduvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku juurdekasvu ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva või taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad. Saastaja maksab Saastaja maksab 1972 OECD: esimest korda võis lugeda sellest printsiibist. · rahvusvaheline kaubandus konkurentsitingimused "NO SUBSIDY" Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine to internalise the externality saatusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt nii saavutatakse toodete "õige hind" Saastaja maksab printsiip kitsas tähenduses saastaja peab maksma saastatus ennetamise kulutuste eest.
inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. b. keskkonnarisk Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus c. keskkonnaoht Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus Põhimõtted 3. Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine. Saastusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt – nii saavutatakse toodete “õige hind”. Eesmärk on tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine. See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest “kasu” peab ka maksma „kahju „ärahoidmise meetmete eest.
3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine 11 10 Keskkonnaalased õigused 12
Kuhu ehitada puhkeala või keemiatehas. Keskkonnaharidus- lisaks üldisele KK alase teadmise andmisele on firmadel kohustus anda tarbijale infot toote keskkonnaohtlikuse ja selle tootmise käigus tekitatud kk kahjude kohta. Keelud- kasutatakse siis kui mõni toode või tootmises kasutatav aine on tunnistatud eriti ohtlikuks. Trahvimist kasutatakse siis kui standarditest kini ei peeta või maksudest kõrvale hiilitakse. KKP meetmete rakendamisel lähtutakse: 1. Saastaja maksab printsiibist- kulud mis tehakse saastuse ennetamiseks, piiramiseks ja vähendamiseks maksab saastaja, kuid tegelikult teeb seda tarbija läbi suurema hinna. 2. Ettevaatlikuse printsiip- põhimõte mille kohaselt tuleb KK probleemidega seotud riski ennetada ka siis kui pole selge kas tegevusega kaasneb KK mõju ja milline on selle arvatav ulatus ja iseloom. Limits to Growth 1972 sõnum: kui meie planeedil ei hakata majandus- ja rahvastikukasvu
Eesmärgid on: - minimeerida veokordade arvu - kasutada jaotusautosid tootlikult ja efektiivselt - vähendada keskkonna- ja mürasaastet 8. Suundumusi transpordilogistikas: - IT lahenduste edasine levik (raadioandmeside, EDI/XML, mobiilside) - Transpordi ümbersuunamine 8.1 Transpordi ümbersuunamine: selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed 8.2 ,,Kasutaja maksab" ja ,,saastaja maksab" pritsiibid ,,Kasutaja maksab" kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma ,,Saastaja maksab" kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. 9. Ekspedeerimine vedude korraldamine (lihtsustatult).
parandamiseks. Keskkonnakomisjon arutas kirjas esitatud ettepanekuid ja leidis, et nendega tuleb edasi tegeleda, kuid tänaseks päevaks ei ole vastavat fondi siiski loodud. Küll aga on Eesti liitunud rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondiga, mille kaudu on võimalik taotleda kompensatsiooni naftareostusest põhjustatud kahju korral. Vabariigi Valitsuse otsusega on heaks kiidetud ,,Valitsuse Euroopa Liidu poliitika, mille üks punktidest sõnastab ,,saastaja maksab" printsiibi. Selle kohaselt ,,ELi keskkonnapoliitika kujundamine peab lähtuda keskkonnaprobleemide lahendamisel põhimõttest "saastaja maksab", kasutades selleks makse ja kaotades dotatsioonid keskkonnakahjulikule tootmisele." Reostaja maksab printsiibi rakendamine merereostuse likvideerimiseks eeldab seadusandlikke muudatusi, et ei korduks olukord, kus võimaliku avarii korral maksab reostustõrje tööd kinni
organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, hulk, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada või mille piiresse tuleb jääda. 4. Printsiipide roll keskkonnaõiguses –Õpik – 47 – 51. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) 5. Saastaja maksab põhimõte – Loeng, Õpik lk. 120 – 122, Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. 6. Ettevaatuspõhimõte – Loeng; Õpik 51 – 103
Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu
Keskkonnakahjustusi tuleb vältida Otsuseid tehes peab olema ettevaatlik Keskkonnamõju hindamise protseduur (KMH) Jälgitaksesäästva arengu põhimõtteid Kavandatava tegevuse mõju loodusele hinnatakse võimalikult laialt Selgitatakse välja igasugune negatiivne mõju Pakutakse välja, kuidas negatiivset mõju vältida Loomulik osa Eesti arendustegevuses Säästva arengu eesmärgid Piirata fossiilsete kütuste tarbimist Rakendada printsiipi „saastaja või tarbija maksab“ Parandada toodete kvaliteeti Vähendada transpordikulusid Edendada traditsioonilist loodushoidu Lahendada globaalseid ja regionaalised keskkonnaprobleeme Areng on säästev siis, kui... On tagatud sotsiaalne võrdõiguslikkus Majandus on elujõuline, isetasuv Keskkond on jätkusuutlik TÄNAME KUULAMAST!
Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoon on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi tähtsus: 1. Sisaldab osooni, trihapnikku - terava lõhnaga gaasi 2. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest Osooni halvad omadused: 1. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ja happevihmade üks komponente 2. Vahetu kokkupuude kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse 3. Väiksemad kogused võivad inimestel põhjustada sellised haiguseid nagu bronhiit ning astma 4. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustus juba ühe päevaga Põhjused: 1. Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloorograanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. 2. Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5
transpordipoliitikas (2). “Kasutaja maksab” – Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale 7.Esitage liiklusõnnetuste kulude kõige üldisem klassifikatsioon. ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma Inimesega seotud kulud ja varakulud “Saastaja maksab” (PPP - printsiip) – Kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. 8.Milline maks on Eestis osaliselt rakendatud teehoiu finantseerimiseks? 9.Millise riigiasutuse eelarves kajastatakse vahendeid põhimaanteede Kütuseaktsiis hooldele?
võetavate meetmete kohta; 10. jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust (RT I, 09.11.2011, 1). 6 Jäätmehoolduse arendamise eesmärgiks on vähendada või vältida jäätmeteket, tõstes sealjuures jäätmehoolduse taset. Jäätmeteket loodusesse üritatakse kontrolli all hoida ka ’saastaja maksab’ põhimõtte abil. Meie riigis pole selle eesmärgi areng kuigi tõusev, kuna prahistajaid on palju ning alati ei suudeta iga väiksema prügihunniku tekitajat tuvastada. Tihti ei kata saastajad kõiki jäätmekäitluskulusid, osa sellest jääb siiski kohaliku omavalitsuse kanda. Saastajad tunnevad end seeläbi aina mugavamalt, mõeldes et kahjusid tasuvadki linna- või vallavalitsused. Selline suhtumine ning kohaliku omavalitsuse nõusolek kulutusi hüvitada
Õhusaaste Koostajad: Karina H. Alina T. 9.b klass Õhu kvaliteedi halvenemise põhjused · Autode heitgaasid · Vabrikud · Katlamajade suits · Sünteetilised värvid või lehkavad kattematerjalid · Suitsetamine · Aerosoolid · Müra · Kemikaalid · Osoonikihti lõhuvad kõrgel lendavad lennukid Ka müra võib olla saastaja · Palju müra on tööstusettevõtetes. · Müra püütakse vähendada. · Kui see ei õnnestu, on inimestele kaitseks ette nähtud kõrvaklappid. · Automootoris tekkivat müra vähendatakse summutiga. · Autode müra leviku vähendamiseks kiirteedelt elumajadeni, on teede ääres püstitavad müratõkkeid. · Pika tugeva müra keskkonnas viibinud või liiga valjut muusikat kuulanud inimene võib mõne aja jooksul kurdistuda. Tagajärjed
Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud. III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusvaheline roll, ehk mida rohkem on koostööpartnereid seda suurem on maailma mõjutus, teatud aja tagant on konverentsid: ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid:
Parimini kohastunud! Säästva arengu printsiip – põhiideeks on looduse järjepidevuse tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise ohtu. (taastuvad energiaallikad, keskkonnasõbralikud tooted, tagada jätkusuuteline areng) Keskkonnakaitse printsiibid – säästva arengu printsiip; loodusressursside mitmekülgse kasutamise printsiip; ennetava tegevuse printsiip; jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine; parim võimalik tehnoloogia; parim keskkonnapoliitika; saastaja maksab (MIDAGI OLI SELLEGA!); tootmise läheduse põhimõte. Prügi käitlemise hierarhia: 1) jäätmete tekke vältimine, 2) korduvkasutamine, 3) taaskasutus, 4) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Eutrofeerumine – P ja N (fosfori ja lämmastiku) veekogude rikastamine toitainetega. (F ja P tekitavad vetikaid vist?? Uuri ise lähemalt, ma ei mäleta täpselt)
a. Keskkonnahäiring – loeng, Kommentaarid lk – 22 -32 b. keskkonnarisk, - loeng, Kommentaarid lk – 33 – 36 c. keskkonnaoht - loeng, Kommentaarid lk – 37 – 39 d. käitaja ja käitis - loeng, Kommentaarid lk. 40 - 45 e. heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus - loeng, Kommentaarid lk 46 - 55 II Põhimõtted Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses –loeng, Kommentaarid lk 56 -58 Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk – 80 - 85 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine - Loeng, Kommentaarid lk 69 – 79. Keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 59 - 63. Lõimimispõhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 64 - 68. III keskkonnaalased õigused Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõiguste seos keskkonnaseisundiga – Loeng
Elluviimine - Rahvusvahelised kokkulepped vabatahtlikud kas tahetakse ellu viia? Probleemid EL tasandil, Tugev motivatsioon erasektoris kulusid kokku hoida, Vastutuse keeruliseks muutumine. Tasandid - Ülemaailmne, Regionaalne, Riiklik, Kohalik. Tsentraliseerimine kui lahendus - Dunoff 2007 milline tasand peaks otsustama konkreetse probleemi üle ning millal tuleks tasandit vahetada? Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid - Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Saastaja maksab, Ettevaatus ja vältimine, Säästev areng, Õigus puhtale keskkonnale, Abistavad printsiibid. Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine.
11) 12) Lõimimispõhimõte- Keskkonnakaitse kõrget taset tagavad kaalutlused peavad olema arvesse võetud kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel, et tagada säästev areng. 13) Kahju vältimispõhimõtte- 14) Ettevaatuspõhimõttest- on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom 15) ,,Saastaja maksab"- on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Sellega saab mõjutada tarbijate valikuid keskkonnahoidlike toodete ja teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi 16) Keskkonnaõiguse kesksed mõisted- 17) Keskkonnaoht-kui ulatusliku keskkonna reostamise, mis võib põhjustada soovimatuid ja
400 226 200 57 72 109 0 ge Li tv ia - a -1 5 a De en Es C k Sw d Fi a ar ni an ni AC ra ed ua EU EU nm to La nl ve th Allikas: Eurostat ja Wuppertal Institute Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja saastaja on energeetikasektor. 2005.aastal paisati Narva elektrijaamades õhku kogu Eesti kütuste põletamisest tulenevast saastest: 90% SO2 -st,82% NOx-st ja 83% tahketest osadest, 70% CO2 -st.Aastane jahutusvee tarve Narva jaamades on ligikaudu 1,3 miljardit m³ mis on ligi 80% kogu Eesti pinnaveetarbest .Põhjavett tarbib põlevkivienergia ligikaudu 20% kogu põhjaveetarbest Suuresti "tänu" põlevkivienergeetikale on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas
keskkonnasõbralik. (Agenda 21) SA seadus (Eesti 1995) SA-t nähakse eelkõige loodusvarade säästliku kasutamisega. Säästvaarengu põhimõtted: Keskkond kui ühine rikkus ja vastutus SA põhimõtete arvestamine planeerimisel. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Keskkonna kahjustuste ennetamine ja vältimine. Ettevaatluspõhimõte otsustamisel Keskkonnanõuete lülitamine teistesse valdkondadesse Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majanduses ,,saastaja maksab" põhimõttel. Koostöö teiste riikidega regionaalsete ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel Subsidiaarsuspõhimõte Traditsioonilise looduskaitse arendamine Jäätmete vähendamine, tasakaalustamine. Fossiilkütuste tarbimise piiramine Toodete eluea pikendamine Tootmine tarbijale võimalikult lähedal. Agenda 21: Vastuvõetud Rio de Janeiro konverentsil 1992.a. SA tegevuskava. Käsitletavad teemad: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde
paberitootmine praegu ja lähitulevikus veel vajalik. Samas aga üritab paberitööstus vähemalt Eestis enda poolt tekitatud kahju keskkonnale heastada. See tähendab, et nende puude asemele, mis paberitööstusesse lähevad, istutatakse uued. Tegelikult on aga seegi seaduse poolt reguleeritud. Nimelt ütleb keskkonnavastutuse seaduse § 1.1: Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Seega, kui nad neid puid ei istutaks, ei tohiks nad ka teisi maha võtta. Mõned võivad arvata, et seoses arvuti ja interneti tähtsuse suurenemisega hakkab paberi tähtsus langema. Tegelikkuses see siiski nii ei ole, vaid asjalood on üpris vastupidised. Nimelt eeldatakse vähemalt aastani 2020 pidevat paberituru kasvu, kusjuures kui arenguküpsetes riikides võib rääkida ~ 0.5-1% kasvust, siis arengumaades on see lausa kuni 4%.
- riigiabiga seonduv Proportsionaalsuse 4 kriteeriumi, seotud 3 eelneva valdkonnaga: - tuleb demonstreerida, et meetmel on keskkonna-alane eesmärk - meetme kehtestamise ja keskkonnaalase eesmärgi vahelise põhjusliku seose tõestamne, et välstada konkurentsi häirimine puht hüpoteetilistel eesmärkidel - meede on üksnes siis vajalik ja õigustatud, kui sama ei saa saavutada teiste, vähem häirivate meetmetega - tasakaal meetme ja eesmärgi vahel ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SAASTAJA-MAKSAB PRINTSIIP Sageli maksab selle tegelikult kinni tarbija. EÜ asutamisleping art 87 sätestab, et riigiabi, mis kahjustab konkurentsi, nii on kokkusobimatu nivõrd, kuivõrd see kahjustab riikidevahelist kaubandust. Ühisturuga peetakse kokkusobivaks: - üleeuroopaliset tähtsate projektide elluviimiseks - teatud maj.tegevuste või piirkondade arengu soodustamiseks. DISKRETSIOON Definitsioon: Kontekst :
toidu veoks ette nähtud autot (õige) kilekotte (vale) pole vahet (vale) 4. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 5. Toidukauba vastuvõtmisel ei pea jälgima... : reliseerimistähtaegu (vale) autojuhi nime (õige) toidukauba temperatuuri (vale) tootjapoolset kvaliteedisertifikaati (vale) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? : hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 7. Millise temperatuurini peab minimaalselt kuumutama soojendatava toidu? : 55 kraadi (vale) 65 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 100 kraadi (vale) 8. Kui kaua tohib hoida sooja toitu soojas ilma kestvuskatseid tegemata? : 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 9
.. kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 0Punkt(i) 4. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? +60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige) alla +100 kraadi (vale) 0Punkt(i) 5. Kui kaua tohib hoida sooja toitu soojas ilma kestvuskatseid tegemata? 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 1Punkt(i) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 1Punkt(i) 7. Kuidas saab kindlaks määrata toidu keemilist saastumist? laboratoorselt (õige) metallidetektoriga (vale) visuaalselt (vale) käega katsudes (vale) 1Punkt(i) 8. Sügavkülmkapis toitu säilitades... mikroobid ei paljune kuid osal säilib eluvõime (õige) mikroobid paljunevad, kuid aeglaselt (vale) kõik mikroobid surevad (vale)
kõige eluks vajalikuga. Suundumusi transpordilogistikas Transpordi ümbersuunamine (modal shift) selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed „Kasutaja maksab“ Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma „saastaja maksab“ Kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja.
"keskkonnastandard", "keskkonnanormatiiv". Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad
· Eesti kultuuriruumi püsimine ( ulatus, kultuuri funktsionaalsus ja ajaline pidevus ja avatus) · Heaolu kasv ( majandusliku jõukuse kasv, turvalisuse/tervise paranemine) · Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott
· Eesti kultuuriruumi püsimine ( ulatus, kultuuri funktsionaalsus ja ajaline pidevus ja avatus) · Heaolu kasv ( majandusliku jõukuse kasv, turvalisuse/tervise paranemine) · Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott
Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams siis sureb taim , kui kariloom sööb selle taime ära satub saaste tema piima või liha sisse mida inimene tarvitab toiduks . Jäätmed saastavad pinnas ega lase taimel kasvada.Illegaalseid pürgimägesid leidub arvukalt . Need võivad tekitada loomadele mürgitusi , põletikke , lämbumist . · Metsade hävinemine. Metsad hävinevad eelkõige inimtegevuse tagajärel. Inimtegevuse tõttu kaob igal aastal umbes 150 000 km2
- Eesti kultuuriruumi püsimine; - heaolu kasv; - sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal; - keskkonnajulgeolek ja bioloogiline ohutus. 11. Arengueeldused Eesti jaoks: - jätkustsenaarium (mitte- või vähesekkumine); - konservatiivne stsenaarium (rahvuskeskne); - sotsiaalne partnerlus; - teadmusühiskond. 12. Läänemere Agenda 21 põhimõtted on: - ennetus (ettevaatuse) põhimõte, - saastaja maksab põhimõte; - subsidiaarsuse põhimõte; - omavalitsuste põhimõte. 13. Läänemere piirkond kui tervik: - On asunud säästva arengu teele; - Ei ole veel asunud säästva arengu teele. 14. Kasvuhoonegaaside heitkogused on seoses Kyoto prtsessiga vähenenud - Ei ole vähenenud; - On vähenenud poole võrra; - Kasvuhoonegaase atmosfääri ei emiteerita. - 15. Keskkonna hapestumine on vähenenud kuna
metanaal HCHO etanaal CH3CHO Aldehüüdid · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Aldehüüdid · Metanaal moodustub organismis metanooli oksüdeerimisel. Mürgilise omadusega, negatiivselt mõjutab silmi, hingamisteid, suguelundeid,nahka ja ka kesknärvisüsteemi. · Etanaal on õhu saastaja suitsetamisel ja põlemisel. Ketoonid · Ketorühmas on karbonüülrühm seotud kahe C aatomiga. · Ketoonid ketorühma sisaldavad ühendid. · Ketoonid tekivad ainult siis, kui oksüdeerivad sekundaarsed alkoholid. https://et.wikipedia.org/wiki/Ketoonid #/media/File:Ketone-displayed.png Ketoonid · Looduslikult leidub paljusid ketoonide eeterlikes õlides
Peamised Eesti raudteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maanteetransport Maanteetransport on reisijate või kauba transportimine teedel. Sobib lühemate vedude puhuks, sest laadimine käib kähku ja auto sõidukiirus on suur. Vedu ise on kallis. Eesti maantee kogupikkus on u 50 000 km, millest kõvakattega on u 10 000 km. Auto on suur keskkonna saastaja, sest selle heitgaasid on mürgised. Autode suure hulga tõttu on maanteed jäänud kitsaks, teekate kulub kiiresti ja linnades on probleeme parkimisega. Eesti maanteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meretransport Meretransport on olnud suurim kauba vedaja läbi teadaoleva ajaloo. Ta kõige odavam kuid aeglaseim kauba transportimisviis.
tina sulam pronks, mis on vasest kõvem materjal ja sobib paremini tööriistade valmistamiseks. Nii sai alguse pronksiaeg. Vase ja tsingi sulam on messing ehk valgevask. Melhiori teine koostisosa on nikkel ( Ni ). Nikkel on Läikiv hõbedane metall. Tihedus 8908 kg/m-3. Kõvadus 4,0 Mohsi skaalas. Sulamistemperatuur 1728 K (1455 °C). Ferromagneetik. Nikkel on vajalik microelement nii taim kui loomorganismides. Suuremates kogudes on nikkel ohtlik keskonna saastaja. Nikkel võib põhjustada ka allergiat ja nikkel võib olla ka erogeense toimega. Paljud inimesed on nikkli suhtes allergilised. Nii olen seda ka mina. Ei sa pikalt kanda käekellu, mis sisaldavad nikklit ja kõrvarõngaid, mis pole valmistatud päris hõbedast või kullast. Muidugi ka kõiksugused mud ehted, mis sisaldavad nikklit võivad tekitada allergilist reaktsiooni. Nikkel ja nikliühendid põhjustavad soodustavad vähi teket inimese organismis
* mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elektromagnetväljad. Nende keemiliste ja füüsikaliste tegurite mõju väljendub inimese tervise halvenemises, taimede produktsiooni kahanemises, osoonikihi paksuse vähenemises ja kliima muutumises. Olulisemad pahandusetekitajad : * paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks; * transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja; * radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetväljade ja ultraviolettkiirguse allikana; * röntgeni- ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuses ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana. Kõiki neid protsesse püütakse rahvusvaheliste konventsioonide abil reguleerida, inimtegevuse mõju piirata ja vähendada. Alates 70ndatest aastatest on püütud vähendada saasteainete välisõhku paiskamist
Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja) Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste allaaerosoolsed saastajad. Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosoolgaasilised jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed).
Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti passiivne, teavitatakse, et midagi toimub ja oleme kaasatud. Keskkonnahäiring- inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju Keskkonnarisk- keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnaoht- keskkonnahäiringu tekkimise suur tõenäosus KESKKONNAALASED ÕIGUSED: puhas keskkond juurdepääsu infole jne
inf selle kohta, millistes valdkondades on teadmised puudulikud. Seejärel saab isik osaleda otsuse tegemise menetluses ja jälgida seda, kuidas võetakse arvesse teaduslikku ebakindlust. Lõpuks on isikul õigus (juhul, kui tal on kaebeõigus) pöörduda kohtusse ja allutada meetmete võtmine kohtulikule kontrollile. Ettevaatusprintsiibi rakendamine on hea halduse üks väljendusi. Saastajamaksabprintsiip Veidi vale väljend, saastaja = kk kui üldise hüve arvel kasu saaja (ja tegelt mitte alati kasumit). See põhimõte tähendab, et keskkonnakahjust tulenevaid kulusid peavad kandma need, kes kahju põhjustasid. Kkkulutused maksab siiski tarbija, me ju toodame ning tarbime. Hind peab stimuleerima, tunnetatav peab olema. Aga meie ühiskonnas arvatakse, et keegi hea onu kuskil maksab... Kui kkkasutamisega seotud kulutused eikajastu turuhindades, antakse turgudele
maailma riike jõupingutusi energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks, energiatootmise ja -tarbimise efektiivsuse tõstmiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu laiendamiseks. Uute, kõiki keskkonnapiiranguid rahuldavate tootmisüksuste ehitamise maksumus on praeguste elektrijaamade omast palju suurem. Kui aga arvestada Euroopas ja mujal maailmas valitsevat trendi keskkonnanõuete karmistamisele, saastaja- maksab-põhimõtte laialdasemale rakendamisele ja fossiilkütustele määratud subsiidiumide kaotamisele, osutub keskkonnahoidlike jõujaamade ehitamine pikemas perspektiivis majanduslikult põhjendatuks. Viimastel aastakümnetel on energiasektor olnud Eestis suurim vee ja mineraalsete loodusvarade kasutaja ning jäätmetekitaja. Fossiilkütuste (põlevkivi, masuudi ja maagaasi) põletamine, elektri ja sooja tootmine ning imporditud autokütused
Keskkonnaõigus: Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. ÕIGUS – osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST
sulgemisele ja PRÜGISTAMISE vähendamisele on... ....Korraldatud olmejäätmevedu + jäätmejaamade võrgustik Jäätmekäitluse olulisemad väljakutsed: 1) ca 10 a. jooksul (2003-2013) sulgeda kõik vanad prüglad (tinglikult eelneva 30-40 a. võlg) 2) samal ajal ehitada välja kaasaja nõudeid arvestav Jäätmekäitlusalane Infrastruktuur ca 25-30 a. vajadusteks => 10 a. perioodil tuleb jäätmekäitluses teha kokku 60-70 a. investeeringud, kusjuures 'saastaja maksab' põhimõtte rakendamine on tihti küsitav Põlevkivi tuhk- Eesti suurim jäätmeprobleem Väljakutsed ja probleemid 1) Investeerimisvajadused suuremad senistest võimalustest 2) Oluliste kulude hinnangulisus (näit. Põlevkivituha ladestamise nõuetekohasuse tagamine) 3) Kohalike Omavalitsuse madal finantsvõime (ja kohati ka huvi) jäätmekäitlusprojektide suhtes, 'saastaja maksab' põhimõtte rakendmine ainult osaliselt
määral vähendada. Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Samas ei ole paljude tegevuste ohtlikkus täiel määral tõestatud, ent see võib pädeva hüpoteesi kohaselt esineda. Sellisel puhul tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist, mille kohaselt vältida tuleks juba keskkonnakahju ohu tekkimist. Mida tead „saastaja maksab“ printsiibist? Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. Millised on keskkonnaõiguse kesksed mõisted? Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju
Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe kõvera vahe sotsiaalselt efektiivse tootmismahu juures annab meile Pigou maksu ulatuse. Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu
2)metall I,II,III A rühm (liitiumoksiid,magneesiumoskiid) 3) ülejäänud metallid: raud(III) oksiid vask(I) oskiid CaO-kustutamata lubi,valge tahke aine,ehituses FeO raud(III)oksiid,rooste,tekib raual CO-süsinikdioksiid,tekib kütuse ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel.süsihappegaas CO-süsinikoksiid, väga mürgine vingugaas,värvusetu,tekib hapniku mittetäielikul põlemisel NO ja NO lämmastikoksiid ja kämmastikdioksiid, mürgine keskkonna saastaja, punakaspruun SiO ränidioksiid ehk kvarts,kõva kristalne aine HAPPED: HCl- vesinikkloriid hape ehk soolhape H SO väävelhape HNO lämmastikhape H PO fosforhape H CO süsihape HCl-vesinikkloriidhape,lahustub hästi vees,aurud on mürgised,tugev hape, terava lõhnaga H S-divesiniksulfiidhape,väga mürgine,mädamuna lõhnaga,gaasiline hape H SO väävelhape,üks tugevamaid happeid,tugev oksüdeerija,õlitaoline vedelik,seob tugevalt
saada väärtuslikku kompostmulda ja vähendada prügilast tulenevat keskkonnareostust. Taaskasutatavad jäätmed nagu metall, klaas ja paber kogutakse eraldi ning võetakse uuesti kasutusse. Ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, autoakud, kemikaalid ja elavhõbedalambid töödeldakse selleks sobilikes seadmetes. Ja see prügi, mida teistmoodi kasutada veel ei osata, ladestatakse kaasaegsetes keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet “saastaja maksab”, mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise. Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused. Oma haldusterritooriumil juhib jäätmealast tegevust kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, korraldades jäätmeveo, edendades taaskasutust ja korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust
aasta tasemest. · Hetkel käib Kopenhaagenis kliimakonverents, kus püütakse saavutada üleilmne poliitiliselt siduv kokkulepe kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise kohta. Eesti osa kliimamuutustes · 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud · Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. · Sellise näitajaga on ,,keskmine eestlane" maailma 15 suurima saastaja hulgas (sh nt USA, Kuveit, Kanada, Tsehhi). · Ka Eesti majandus on väga süsinikuintensiivne, Lätiga võrreldes toodab Eesti ühe SKT ühiku kohta 2 korda ja Rootsiga võrreldes 4 korda rohkem CO2. · Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 2530% rohkem soojust kui Helsingis. 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2 2002. aastal 11 tonni CO2 inimese kohta
Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja
Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida. Enne ettevaatusprintsiibi tekkimist käsitlesid keskkonnakahju hüvitamist ja ärahoidmist põhimõte "saastaja maksab" ja kahju vältimise printsiip, millest esimene oli suunatud juba tekkinud kahju hüvitamisele ning teine ennetusmeetmete rakendamisele olukorras, kus oli teada, mis põhjusel ja milline kahju võib tekkida. Tänasel päeval seisame aga silmitsi paljude uut laadi keskkonnaprobleemidega, mille puhul on raske kindlaks teha, kas ohud on tegelikud või hüpoteetilised. Tekkinud on uus riskide põlvkond, mille puhul mõju on pigem globaalne kui kohalik, kahju võib tekkida
Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele) - Integreerimine ( säästev Eesti 21) - Kahju vältimine ( ravimid viia apteeki) - Ettevaatus ( keskkonnamõju hindamine) - Saastaja maksab ( kommunaalmaksed) - Keskkonna kaitstuse kõrge tase ( El 7. keskkonna programm) Leia 1 selle aasta kaasamise teave, mis puudutab kohalikku omavalitsus ! www.keskkonnaamet.ee (kiirelt kätte jne) Looduskaitseseadus Seaduse eesmärgid: - Kaitse ja soodne seisund - Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik - Loodusvarad Põhimõtted, millest lähtutakse - Alade kasutamise piiramine - Toimingute reguleerimine
hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Siiski on tegemist lootustandva sammuga, mis annab märku inimeste suurenevast teadlikkusest. Looduskaitsjatele avaldavad tugevat vastupanu konservatiivid, kelle arvates ei ole nii aktiivne keskkonnakaitse mõttekas. Kyoto protokolli ebaedu peamiseks põhjuseks ongi see, et maailma suurim saastaja USA ei ole lepingut ratifitseerinud. President Bushi sõnul ei ole Kyoto programmiga liitumine majanduslikult otstarbekas. Keskkonda saastava tegevuse piiramine tähendaks kallima tehnoloogia kasutuselevõttu, Bush aga arvab, et see investeering ei tasu end ära. Samal seisukohal oli mõni aasta tagasi ka Venemaa, kuni sealsed majandusnõunikud avastasid, et saastekvootide müümisega saab riik raha juurde teenida.
annaabi.ee 
