Kes reageerib millal, kuidas ja mille peale: publiku-uuringutest teatrisündmuseni Selle artikli eesmärk on anda ülevaade teatriuuringutest ja selle arengust alates 1960ndatest aastatest. Oma artiklis kirjeldab rootsi teatriuurija Willmar Sauter kõigepealt varaseid teatriuuringuid. Seejärel toob ta detailselt välja retseptsiooniuuringute makro- ja mikroaspektid. Lõpuks selgitab Sauter teatriteooria tagamaid ning seda, mis on teatrisündmus.
maapinnajoonistustest. Fotokunst- Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Videokunst- Videokunst on kunstiliik , mis tugineb liikuvatel piltidel ja hõlmab video-ja audio andmeid . Performans-Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Tootedisain Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaintoodete üks oluline omadus on nende kasutatavus ja otstarve kui käärid ei lõika, siis pole nad hästi disainitud ja neist pole lihtsalt kasu. Graafiline disain Visuaalne kommunikatsioon
a "Carmen" on prantsuse kirjaniku, Giorge Bizet'i loodud traagiline ooper. Ooper räägib veetlevast ning lihtsameelsest mustlasnaisest, kellel on kombeks meestega manipuleerida. Ühel päeval meestega manipuleerides märkab ta eemal istuvat Josed, kelle tähelepanu ta lilleõiega püüdis. Sellest hetkest saab alguse nende armulugu, mis on ka teose läbivaks teemaks. Ooperi esietendus toimus Pariisis 3. märtsil 1875. Esietendust ei võetud publiku poolt üldiselt hästi vastu ning see laideti maha. Vähesed nägid "Carmen"'it kui tõelist kunstiteost. Etendust käisin vaatamas 15.01.2016 Vanemuise teatris. Teatrisse jõudsin pool tundi enne etenduse algust. Rahvamass oli suur ning seetõttu kulus see aeg täpselt riiete ära andmisele ja saalis istekohtade leidmiseks. Etendus algas imelike helide kombinatsiooniga, mis ajas algul segadusse, kuid kui see lõppes, kõlas juba tuttav "Prelüüd" ning avanes eesriie.
fastsinatsiooni konnotatsioonide(tundmuslik lisatähendus) pinnal. Propagandasõnumis edestataval informatsioonil ei ole mitte midagi pistmist tõega, sest propagandasõnumi konkreetne sisu võib ka tahtlikult vale olla (desinformatsioon) Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju. Seadumusel on kaht liiki näitajad: 1. Püsivad, mis kujunadavad MEELSUSE 2. Kõikuvad, mis väljenduvad MEELEOLUNA Meelsus on püsiv psüühiline seadumus, mis iseloomustab vastuvõtlikkust propagandale. Kvantiteedi alusel võib eristada kaht meelsuse liiki: 1.individuaalne meelsus, 2. kollektiivne meelsus. Kollektiivne meelsus domineerib ja korrigeerib individuaalsust kaheti: 1
" on olnud Rakvere Teatri tunnuslauseks alates 1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar (Karulin 2013: 8). Teatri kaduvus ja lühiajalisus ongi selle kunstiliigi üheks tunnuslauseks. Etendused ja teatrikunst on looming, millesse panustavad väga paljud inimesed. Etenduste keskmiseks kestvuseks on kaks tundi. Uurimistöö käigus tahan välja selgitada, kas teatrikunsti eesmärgiks ongi saavutada vaid lühiajaline publiku tähelepanu ja aplaus või on etendusi, mis jäävad publiku südamesse pikemas ajaks püsima. Uurimistöö teemaks on ,,Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016". Kuna uurimistöö tegemist on alustatud 2017. aastal, siis kolmeaastaseks ajavahemikuks oli otstarbekas võtta aastad 2014-2016. Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned
!?! ● Klass?!?! Elisabethi-aegne dramaturgia ✗Inglise renessansiteatri hiigelaeg langes kokku Elisabeth I valitsusajaga. ✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei olnud teatrisõbralikud. ✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. ✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti. ✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud. Publik teatris ✗ Loožides istuvatel naistel olid hariklikult näokatted
Ei olnud seal mingi putkat, kus jagati pileteid, vaid neid müüdi maja ees parkivast autost. The Sun konsert oli väga efektid rohke, kõik valgustus mis seal oli andis lauludele palju kaasa, sammuti ka leegid, mis tulid lava eest. Lisalugude ajal pandi ka kõikide seinte külgedel olevad tõrvikud põlema. Ka the suni laulmise algus oli teistsugune bänd oli laval ja hakkas mängima, kuid tanel padarit, kes on bändilaulja, polnud kuskil aga laulu hääl tuli. Nimelt oli ta publiku taga teisel korrusel ja laulis seal, kuni laskus seal lavale. Kõige efektsem asi oli konsertil see ühe loo ajal sattus järsku publiku kohale haldjaks maskeerinud akrobaat, kes tiireles publiku kohal terve ühe loo ajal. The Sun esines natuke üle tunni, kuid see, mis nad laval tegid oli väga vaimustav ja publikuel läks see peale. Peale konserti lõppu sain bänd väga suure aplausi osaliseks. Minule see konsert väga meeldis nagu ka uue plaadi lood
ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks. Etendus oli üles ehitatud teemal, kuidas leida firma jaoks parimat kommertsdirektorit. Kõik neli näitlejat kogunesid ühte ruumi, kus neil pidi toimuma tööintervju. Tegelikult oli ainukene nö intervjueeritav Margus Prangel. Ülejäänud kolm näitlejat olid antud firma töötajad, kuid testi raames mängisid samuti intervjueeritavaid. Kogu etenduse jooksul pandi artistid täitma
Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega jalanude ja krgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tpe, sest miimika, mida nd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tttu publikust. Teater koosnes jrgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi
Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva pelkirja leidmine, Ideede leimine kõne jaoks 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele?Ära lange stereotüüpide ohvriks, Ära eelda, et sinu huumor töötab, Ole aupaklik, Ära tervita publikut nende keeles, milles sa ei räägi 10. Kuidas võita publiku sümpaatiat?, Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? Kaks rusikareeglitTee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse
Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva pelkirja leidmine, Ideede leimine kõne jaoks 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele?Ära lange stereotüüpide ohvriks, Ära eelda, et sinu huumor töötab, Ole aupaklik, Ära tervita publikut nende keeles, milles sa ei räägi 10. Kuidas võita publiku sümpaatiat?, Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne
võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega. Muusikal " Evita " on justkui tagasivaade Eva elule . Muusikalis esitatud laulud olid suurepärased. Kõige lemmikumat välja valida ei oskagi , aga Eva laulud oli siiski kõige südamelähedasemad. Pidin üllatusega tõdema, et muusikal ei ole populaarne vaid eesti publiku hulgas, sest publiku hulgas oli ka välismaalasi. See võis tingitud olla sellest, et Vanemuises näidatakse etendust koos soome ja inglisekeelsete subtiitritega või siis sellest , et MaarjaLiis on tuntud ka väljaspool Eestit. Eva Peroni osatäitjaks on MaarjaLiis Ilus, keda võib julgelt pidada Eesti üheks parimaks naislauljaks. Olen näinud ka muusikali " Helisev muusika" , kus MaarjaLiis mängis samuti peaosas. Tema kehastatud Eva meeldis mulle rohkem , kui tema kehastatud Maria. Päris
Läksin etendustele teatavate eelarvamustega. Olin palju head selle kohta kuulnud ning seetõttu olid ootused samuti kõrged. Ma ei pidanud pettuma. Veel oli mul oma kujutluspilt Peeter Ojast. Minu jaoks on ta siiani olnud mitte eriti tõsiseltvõetav mullipuhuja teleekraanilt, kuid selle etendusega ta suutis seda arvamus kardinaalselt muuta. Peeter Ojast sai minu jaoks Härra Oja. Ta jättis laval ääretult sümpaatse ning inimliku mulje. Inimliku selles mõttes, et ta oli justkui üks meie, publiku, seast. Mees oleks võinud tal lasunud tähelepanu palju rohkem ära kasutada ning end maksma panna, kuid ta ei teinud seda. Üleoleva inimese asemel seadis ta ennast rahvaga ühele pulgale ning suhtles kui võrdne võrdsega. Arvan, et see oli mõeldud pigem sarkastilise kommentaarina, kuid sellegipoolest mõjus see hästi, kui ühel inimesel publiku seast telefon helises ning Oja selle peale ütles: „ Räägi rahulikult ära, me ootame. Tervita kindlasti
Assamblaaz - Kolmemõõtmeline kollaaz mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos, mis pole skulptuur. Ready-made - kunstiteosena eksponeeritud valmisobjekt, mis omandab uues kontekstis/keskkonnas uue tähenduse. Installatsioon - on kunsti liik, milles tavaliselt esitatakse vaatajale mingit valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. Performance - tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Happening improviseeritud etendus, millel puudub süzee. Rõhk on improviseerimisel ja publiku kaasamisel etendusse. Ando Keskküla Ando Keskküla lõpetas ERKI disaini eriala 1973. aastal ja sööstis meteoriidina Eesti kunstiellu avangardkunsti rühmituse SOUP69 koosseisus. Jahedad, hüperrealistlikus laadis maalitud maalid tõid talle kiire tunnustuse ja maalikunsti uuendaja maine
on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. Enim meeldisid selle etenduse puhul mulle naisnäitlejad. Pole palju selliseid vanemapoolseid näitlejaid, kes oleksid nõus saalitäie publiku ees end poolalasti võtma ja tunneksid end sealjuures hästi. Kõik nad mängisid oma rolli väga hästi välja ja olid laval tõeliselt võimsad ja väärikad.
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97
inimeste tunnete mõjutamine. Tänapäeval analüüsitakse eeskätt riigiesindajate või avaliku elu tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ? Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest järeldused ning lühike ja selge kokkuvõte. Kõnes on heaks tooniks tuua elulisi või isiklike näiteid. Kõne on õnnestunud, kui publik saab selle sisust aru ning kõne eesmärk on
ansambel. Rääkides tema esitusest, siis see oli üllatav ning ka väga originaalne, sest Dub Fxi ning tema naise kokkulaulmine sobivad kui põimitult ja nende vokaalne esitus on väga hea kõlaga ning kuulamise tegi meeldivaks nende teksti selgus. Ühelt healt kontserdilt ei saa olla puudu ka huumor ning ka seal ei olnud sellest puudust.Tehnikast rääkides, siis heli oli meeldiv ning puhas, aga minu meelest oli puudust valgusefektidest, mis oleks publikut veelgi rohkem kaasa haaranud. Ka publiku suhtumine põhiesineja vastu oli väga hea ning seda järeldan sellest, et hämmastav oli vaadata, kuidas paljud inimesed laulsid ning elasid kaasa kogu hingest ning seda terve esituse saatel. Eriti võimas oli Dub FX-i teose " Love Someone" esitus, sest kaasahaarav rütm, mis minul ka hiljem kõrvus kumisema jäi ning üllatavalt hea vokaalne esitus, panid publiku erakordselt valjult kaasa laulma ning tantsima. Kokkuvõtteks pean ütlema, et oli väga meeldiv kontsert
tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Sündis Ungaris, isa oli ametnik. 9-aastaselt esinesesimest korda publiku ees. Pärast seda õppis Viinis. Sel ajal kohtus ta ka Beethoveniga. Hiljem alustas koostööd Pariisi klavereid tootva firmaga. 1827.a. pärast isa surma süvenes religioosesse müstikasse. Alates 1830. a. tegeles muusikalise enesetäiendusega. Ta kohtus Paganiniga, kes sütitas temas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. a. armus ta krahvinnasse ja põgenes Itaaliasse. Neil oli 3 last. 1842. a. võttis vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a
Kasutusele võeti tahvli materjal ja kriit. Toa sisekujundus oli joonistatud. Näiteks kui mingi asi pandi lauale või visati maha, siis näitlejad kiiresti visandasid selle vastavale kohale. Selline modernne lähenemine oli minu meelest publikule väga vastuvõetav. Publik paiknes saalis astmeliselt, seega ka ülemised read olid võimelised nägema joonistusi ning lugema seletusi, mida visandatud ese endast kujutab. See võimaldas säilitada pidevat kontakti näitleja ja publiku vahel. Värvilahendus oli samuti tagasihoidlik. Mustad, hallikad ja valged toonid domineerisid terve etenduse vältel. Alceste, keda autor toob välja kui positiivset tegelast, oli üleni valges, mis võib tähendada tema puhtust ning ausust. Tema armastatu, Célimène, oli aga vastupidi, riietatud üleni mustas. Ning ülejäänud tegelased olid hallides kostüümides. See tekitab kahe äärmuse tunde: Alceste, valges, on hea, Célimène,
palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli
Metsatöll on Eesti kuulsaim folk-metal bänd, mis alustas tegutsemist juba aastal 1999. ,,Kõva Kont" võtab kokku nende tegevuse kuni 2008. aasta lõpuni. Kogumik sisaldab endas 2 DVD-d ja 1 CD-d erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa laulma- plaksutama. ,,Järgmine lugu räägib soo jätkamisest ja sellest kui mahedalt mõnus see tegevus on!" Loomulikult on juttu ,,Iivakivist"
sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsid hoopis eelpuberteetide mulje. Puudu jäi loomulikust särast silmades ja naer oli lausa eemaletõukav. Vaikselt kerkis juba kahtlus, et positiivne mulje Kitzbergi teosest kaob koos selle etendusega
Retsensioon Külastasime koos teiste Keskkooli õpilastega Estonia Kontserdimaja 3.mail.2011.aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud,
surma... 11. Johannes Tinctoris (c.1435 - 1511): Virgo Dei throno digna / Püha Neitsi, väärt Jumala trooni III osa Kontserdi algus oli teemakohane ning meeldejääv. Esinejad tulid lava kõrvalt väikesest ruumist ning kaks neist - mees ja naine, asusid treppidele lava kõrval, mis üksteise vastast alla laskusid. Need võisid vaid kuningas ning tulevane kuninganna olla, kuna mehel oli peas kroon, naise pea oli aga katmata. Ülejäänud esinejad seadsid end publiku kõrvale väikesesse kaetud alasse. Üks meesesinejatest alustas laulu ning esinejad nii teppidelt kui ka publiku kõrvalt alustasid lava poole liikumist. Kui nad publiku vaatevälja jõudsid, võis näha, et laulja kõrval hoidis üks meesesinejatest küünalt. Nende ees aga kõndis naine, hoides käes sametpadjal krooni. Kui nii kuningas kui ka tema kaasa olid lavale jõudnud, võttis kuningas krooni ning asetas selle oma naise pähe
Esemete seas nagu öeldud oli ka riidenagi, millel rippusid paar-kolm riiet, nende paari riide tükiga anti edasi üks jutustus ja see oli ka kõik. Üle jäänud osa etendusest ei toimunud kostüümi, grimmi ega maski vahetust. Näitleja Lauri Saatpalu mängis väga hästi oma rolli monoloog etenduses. Rekvisiitori välimus oli nagu igapäevane riietus, millega sobib käia tööl ning hääl oli selge, julge ja kostev nagu härras mehele omane. Tegelane liikus päris palju ringi, käis ka publiku juures ja ilmus isegi publiku selja taha, mis oli suur üllatus ning istus korra isegi publiku kõrval ning suhtles publikuga andes korra ka ühele külastajale klaasi hoida. Lavalist liikumist toimus ka päris palju, sest rekvisiitor nägi võimalust esineda nii ooperilaulja, balletitantsija kui draamanäitlejana. Nende veenvaks ette kandmiseks ja muidugi balleti tantsimiseks liikus rekvisiitor laval päris palju
asub Kuningliku Teatri ruumes. Kirjutab hulgaliselt oopereid: · Julius Ceasar · Alcina · Xerxes · Deidamia (viimane ooper) ·Peategelased antiikmaailma kangelased. Ehedad ja inimlikud tunded, tõepärased portreed. Händel tahab publikut kasvatada asjatundlikuks kuulajaks. ·Geniaalsed meloodiad, lihtsus, kontrastirikkus ·Aariad kirjutatud enamasti kastraatidele ·Tõsised ooperid hakkasid kaotama oma kohta muusikaelus 17281732 ebaedu periood · Publiku maitse muutus, ballaadooperite populaarsus · Ooperiteatri 3 pankrotti · Kuninglik Muusikaakadeemia lõpetab tegevuse · Konkureeris teiste teatritega · Vastuolud lauljatega · Ränk kriitika ajakirjanduses · Ajurabandus, tervis halveneb ORATOORIUMID · Majanduslikud raskused, avaldab trükis oma varasemaid teoseid. Katsetab oratooriumiga. · 1732 Esther, ingliskeelne tekst Vanast Testamendist · 1736 John Drydeni luulele Aleksandri Pidu
Enne uinumist tee midagi lõõgastavat. Vähemalt tund aega enne magamaminekut ära uuenda enam slaide või teisi esinemiseks vajalikke materjale, et aju saaks puhata. Ära joo alkoholi, sest see võib rikkuda unekvaliteeti. Pane kogu riietus valmis. Ole enesekindel ja usu, et sa tead, mida teed. Selleks on kindlasti oma põhjus, miks just sina selle ettekande teed – sa oskad küll. Ja teised on seda märganud. Uuri aegsasti publiku tausta. Kust nad pärit on? Milline on nende taust? Millised teemad on neile kõige olulisemad? Küsi oma kõne alguses, mille kohta nad enim kuulda tahaksid. Varu oma kõnepulti klaas vett ja kurgupastille juhuks, kui suu peaks kuivama hakkama. Arvesta, et umbes nädala pärast ei mäleta kuulajad enam nii hästi sind kui seda infot, mis nad sinult said. Kui avalikud esinemised põhjustavad sinust nii
Muusika ise oli väga mitmekülgne. Omapära andsid juurde rohked soolod, mida esitasid absoluutselt kõik bändiliikmed. Enamus lood panid kõigil jala tatsuma või puusa nõksuma. Tape That esitab omamoodi ning üllatuslikke rock- ja popmuusika töötlusi. Lahkujad olid väga positiivselt meelestatud. Raekeldris on väga omapärane õhkkond – seal tekkis hästi mõnus ja hubane tunne. Minu arust jäi publik natukene liiga tagasihoidlikuks. Ansamblist hakkas kahju just publiku külmuse tõttu, sest enamik lihtsalt istus ja vaatas. Muusikud soovisid näha tantsu ja tralli, kuid minu arvates ei ole väga lihtne kaasa laulda improviseeritud loole. Publik tundis ennast ilmselt kohmetult. Mind häiris ka bändiliikmete omavaheline naljade viskamine, mida nad vaikselt üksteisele tegid, järelikult ei keskendunud nad 100% kontserdi andmisele ja publiku üles kütmisele. Unustades kontserdi negatiivse poole, oli sellest ka kindlasti positiivset kaja. Mulle
Kohe sai selge pildi, et tegemist on professionaalsete muusikutega. Ülimalt keerulised ja huvitavad rütmid, pidev taktimõõdu vaheldumine, palju erinevaid emotsioone, ilus, ettearvamatu meloodia, kuid kõik see ei tundu liigse eputamisena. Kõla on väga kvaliteetne, muusika on väga täpne ja veatu. Pillide sound on tõesti mõnus ja sametine. Lood kantakse ette väga enesekindlalt ja ilma äpardusteta. Maha mängitakse väga palju keerulisi soolosid, mida saadab publiku tugev aplaus, lausa ovatsioon. Kõrv võib puhata. Muusika stiiliks on nad määranud jazzi, kuid see on väga omanäoline. Igal lool on 'maik', mis ühendab loomingut ja on omane ainult neile kolmene. Võiks öelda, et nende muusika on abstraktne. Kõlab romantilisi, tormilisi, võimsaid, rahulikke, äkilisi viise. Ma arvan, et esitatavat muusikat on raske mõista ja kuulata inimesel, kes igapäevaselt jazzi, ja muusikaga üldse, kokku ei puutu. Kuna kohvikusse on
KONTSERDIARVUSTUS ,,SÜGISULG" Mina külastasin 23.novembril Sügisulu finaalkontserti, mis toimus Pärnu kontserdimajas. Esinesid eelvoorudest edasi saanud 10-19 aastased pärnumaa noored lauljad, kes suutsid publiku väga hästi endaga kaasa tõmmata ning saali meeldiva meeleolu lüüa. Teoseid esitati omaloomingust kuni tuntute hittideni välja. Sügisulg tähistas see aasta juba oma 10. Sünnipäeva, finaalkontserdil esines 58 noort ja andekat lauljat. Võisteldi A-ja B-kategoorias. Alustasid nooremad lauljad 10-12 aastased, kelle seast pälviti parimateks Sirle Allikivi ning Tauno Tamm. Edasi tulid juba väheke
,,Krahvinna Mariza",minu jaoks oli ülepingutatud kostüümidega ja see häiriv kuna halb on kuulata kui silm puhata ei saa.Iseeneset lauluhäälel ja kõlal ei olnud viga , kuigi kui on artistil vaja teha ka paar tantsusammu siis ei tasu neid sassi ajada. Minu jaoks oli kontsert väga õnnestunud,kuna oli nii noori artiste kui ka juba kogenuimad lavaesinejad.Samuti oli näha ka seda lõpust,kui kogu saal püstitõusis ja aplodeerimisel ei olnud lõppu paistmas.Erinevad aariad tõid nii publiku nägudess muigeid kui ka mõtlikust.Kava oli väga hästi koostatud,kuna alguses kõlasid V.Jürna lemmik teosed ja hiljem alles tuntud välisma heliloojate poolt loodud aariad.Oli tore näha ka laval V.Jürna ema ja naist,kuna see tõi südamesse sooja tunde,kui vana naine üritab trepist ülesse saada, et publiku tänada,et nad tema poja sünipäeva puhul kõik saalis istuvad.Muusika poole pealt oli kõla väga hea ja artistid ,kes esinesid tunnevad oma tööd ja oskavad hästi esineda
Etenduse analüüs Vanemuise kodulehekülje lavastuse tutvustus annab ülevaate etenduse sündmustikust. See annab teada tegelastest ning kuidas nad on omavahel seotud. Kuna tegemist on balletiga , siis tekitab huvi kuidas on sündmusi tantsides kujutatud. Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid peamiselt täiskasvanud ja vanemad inimesed. Tundus, et publikus olid ülekaalus naised. Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides. Enamiku inimeste käitumisstiil oli viisakas, etenduse ajal jälgiti huviga. Etenduse jälgimist segas vahepeal noorema publiku omavaheline rääkimine ja mobiiil- telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris.
Levimuusikapäevadel. 1981. aastast kuni 1984. aastani oli ta ansamblis Radar. Sellele järgnes Jaak Joala bänd Lainer, millest omakorda kasvas välja Ultima Thule - Eesti rokkmuusika elav legend ja lipulaev. Raul Vaigla on välja andnud ka kaks sooloplaati: ,,Soul of bass" ja live- plaat Jaak Sooääre ja Tanel Rubeniga. Kristjan Priks lõpetas 2006. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Ta on kutseline rahvamuusik ja kitarriõpetaja. Muusikaliste edusammude rida algas 2002. aastal: publiku- ja peapreemiad ansamblitega Virre, Wirbel ja Zetod. Aja jooksul on jõudnud ta musitseerida ka ansamblites Vägilased, Kiritöö, Raud-Ants ja Sass-projekt. Siiamaani on ta rütmipillide mängija ansamblites Vinland ja Klapp. Aastal 2008 teenis ta välja Seto Kuningriigi kandlemängija tiitli. Kolmapäeva õhtu kohta oli Talveaias päris palju rahvast. Sain nautida poolteist tundi mõnusat dzässi ja bluusi. Kõik oli väga mugavaks tehtud, kuna publik oli samal ajal nii öelda
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Kõikide aegade suurimaid klaverikunstnikke. Andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Isa tegeles harrastusmuusikuna. Koolis lisaainena prantsuse keelt. Alustas 9a pianistina. Õppis algul Viinis hiljem Pariisis. 1861 kolis Rooma, sinna ka jäi. Looming lõi uue klaverimängu stiili. Armastab esineda valitud publiku ees. Püüdis klaveril edasi andda selliseid varjundeid, mis meenutasid orkestri pille. Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit. ,,Rännuaastad", ligi 40a kirjutas, 19 Ungari rapsoodiat, 2klaverikontserti, 2sümfooniat,(rapsoodia- vaba, rändav). Klaveripalad ilusa meloodia ja massiivsed. Parem käsi meloodiline, vasak kiire. Äärmuslikud kõlavõimalused võtab kasutusele, kasutades äärmuslikke heliregistreid
äärmiselt kandva ja kauni häälega suutis ta pugeda iga pealtvaataja südamesse. Suurt rolli mängisid ka tema suurepärased kostüümid, mis olid hingematvalt kaunid ning mida ta pidevalt vahetas, nagu naisterahvastele kombeks. Veljo Tormis on selles teoses jätnud meestegelased eesti mehele küllaltki iseloomulikult kidakeelseks. Kuid Oliver Kuusik (Virve isa, metsavaht) oli sellest hoolimata leidnud mingeid humoorikaid nüansse (maamehelik naer "he-hee!"), mis panid ka publiku mõnusalt muhelema. Lavadekoratsioonid olid minimaalsed, kuid väga oskuslikult ära kasutatud. Väga hea idee oli laval olevale ekraanile kunstnike maalide suunamine, mis mängisid mitmes stseenis hästi kaasa. Kuna see oli minu esimene nähtud ooper, siis ei oska ma seda võrrelda teiste ooperitega. Kuid minu arusaam ooperist, mis valitseb üldjuhul enamus noorte inimeste seas ning kannab endas arvamust, et ooper on igav ja mõttetu kiljumine, muutus täielikult ning ma
mulle Tuhkatriinu-lugu kirjutama?" Vastasin küsimusele küsimusega: ,,Ja teie valmis seda seejärel muusikasse seadma?" Järgmisel hommikul oli mul esimene mustand valmis ja Rossini asusu palavikuliselt tööle. Kolmekümne ühe päeva pärast, 25. Jaanuaril 1817 toimus Rooma Teatro Valle's ooperi ,,Tuhkatriinu" (La Cenerantola) esietendus. Rossini ,,Tuhkatriinu" oma sädelevate aariate, eluliste tegelaste ja vaimukate stseenidega sai kiiresti publiku lemmikuks üle maailma. Nii jõudis see ooper peale Euroopa ja Ameerika 1844. aastal ka Austraaliasse, olles esimeseks sellel mandril tervikuna ette kantud ooperietenduseks. Nagu enamus Rossini ooperitest, kadus ka ,,Tuhkatriinu" 19.sajandi lõpus mõneks ajaks ooperiteatrite lavadelt, kuna lauljate seas nappis sobiva häälekooliga osatäitjaid peaosasse. Viimasel viiel aastakümnel on lauljad taas omandanud vajaliku vokaaltehnika. Nüüd jõuab see hoogne, humoorikas ja
Korraldajad võivad rahul olla iga sammuga, mis nad teinud olid. Selline igaaastane festival on üheks väga suureks sümboliks meie musikaalsele rahvale. Ühinesid välismaa kõige meisterlikumad muusikud ja loovad koos Eesti interpreetitega uusi vokaale ja lisasid vürtsi igasse loose. Nii eestlased kui ka välimaa riigi külalised nautisid kontserdi samade emotsioonidega. Muusika on keel, mis ei vaja tõlimist,see on loetav ühtemoodi, hoolimata maailmakultuurist. Jazzkaarel oli tunda publiku haarangut igasse loose, mis artistide pillidest välja voogas. Iga soolokoht oli plaksutamist väärt, mitte kaasaelamine, nagu eestlasele ilma alkoholita kombeks oli sellel üritusel välistatud. Esinejate kui ka korraldajate vahel tekkis väikeseid segadusi. Leedulane Liudas Mockunas, bass- saksofonist, kes esines ansambliga Heavy Beauty, pidi mitmeid korda üle lava karjuma ühte ja samat lauset: "Pange lava valgust maha, ma ei näe noote lugeda". Peale valguse korrikeerimist ei
ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste külastatavus 1500 inimese piiri. Enamasti jääb see alla tuhande. Samas kui klassikaline maalikunst meelitab kohale üle 10 000 vaataja (nagu Enn Kunila erakogu näitus 2010. aastal). Nii on kaasaegse kunsti ja publiku suhte näol tegemist vahekorraga, mis erineb märkimisväärselt ülejäänud kultuurivaldkonnas väljakujunenust. Erinevalt teatrist, mille toimimiseks vajalikku publiku heakskiitu indikeerib ostetud pilet ning aplaus; muusikast, kus eelnimetatule lisandub plaadimüük; samuti filmikunstist ja kirjandusest, mille loojad sõltuvad suurel määral külastajate ja raamatuostude hulgast, toimib kujutav kunst majanduslikus ja kommunikatiivses vaakumis.
moraal, kombed, õigus jne. Kultuur on õpitud vastavalt kultuuriruumile, kus inimene kasvab. AVALIK ESINEMINE 1. Kuidas olla veenev? Ütle neile, mida sa tahad, enneta vastuargumente, jäta teisele alati võimalus väärikalt taganeda, alusta kokkupuutepunktidest. 2. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom, pädevus, enesevalitsemine, meeldivus, ekstravertsus. 3. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast Väljenda oma emotsioone Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 4. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused?
Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni era muusikakoolis. Harmooniat õppis ta samuti helilooja Josef Drechsleri juures ning viiulit Anton Kollmanni käeall. Kes oli ühtlasi ka balettirepetiitor viini õukonna ooperi juures. 1844.a moodustas Johann Strauss II omaenda väikese orkestri.millega debüteeris Hietzing Dommayeri kasiinos. Esitades nii enda kui ka oma isa loodud teoseid. Temast saigi isale suur konkurent ning publiku poolehoid hakkas peagi juuniori poole kanduma. Straussi debüüti Dommayeri kasiinos on väga meeleolukalt kujutatud ka filmis "Suur Valss" kus kuulema laulmas ka kuulsat ameerika tenorit George Hustonit. Pärast oma isa surma 1949.aastal liitis Johann Jr enda ja oma isa orkestrid. Millega tegi ringreise nii Austrias,Poolas kui ka Saksamaal. Aastatel 1856-1865 andis ta igal suvel kotserte ka venemaal Pavlovskis. 1867.a külastas ta Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. Ning 1872
Julius Epstein, Robert Funch ja Franz Krenn. 3 aastat hiljem läks ta õppima Viini Ülikooli, kus õppis Anton Bruckneri käe all. Ülikooli kõrvalt töötas ta muusikaõpetajana. 1880. aastal alustas Mahler oma karjääri dirigendina suveteatris Bad Hall. Järgnevatel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperimajades Ljubljanas, Viinis, Kasselis, Prahas, Leipzigis ja Budapestis. Oma mainet kriitikute ja publiku seas tõstis ta dirigeerides Wagneri Der Ring des Nibelungen' it (Nibelungide sõrmus ). Järgmisel aastal esitas ta Carl Maria von Webberi lõpetamata ooperi Die drei Pinto. 1891-1897 töötas Mahler Hamburgi Operas. Sel ajal kui ta seal elas soritas tema noorim vend Otto, kes oli samuti helilooja, enesetapu(1875), olles vaid 21 aastane. Puhates Steinbachis, Ülem-Austrias Mahler redigeeris oma "Sümfoonia nr 1", lõi "Sümfoonia nr 2", visandas "Sümfoonia nr 3". 1879
Minu arvamus on see, et näitkes kama on just imehea vahepala. Kuid ma tean, et selle koha peal on alati vaidlus. See pole absoluutselt asi, mis mind etenduse suhtes heidutanud oleks. Pigem oli asi, mis vahepeal ära tüütas, pidev karjuv kõneviis. Nii mõnigi humoorikas jutt oli selline, mida oleks saanud ka ilma karjumiseta rääkida, kuid ilmselt pidi see nii olema. Siiski väga märkimisväärne on näitlejameisterlikkus, mis väljendus publiku tähelepanu haaramises ja kogu lava keskpunktiks olemises. Rahvas naeris enamasti küll vahetpidamata ning kui näitleja publikut kõnetada proovis, ei läinud tihti keegi kuidagi kaasa. Kuid siis oli ta taaskord osav ja keeras publiku vaikuse ja häbelikkusegi naljaks. Ott Sepp on näitlejana mulle alati meeldinud, sest tema huumorisoon on must ja isegi natuke ropp. Kuid ütlen, et vahest on mõne nalja või pilkamise efekt just üks ropp sõna, mis selle jutu
meelest läinud, algab kokutamine, higistamine, hirm ning kogu hästi ettevalmistatud esinemise võib läbikukkunuks nimetada. Hea, kui on võimalik oma ettekanne kellelegi kodus ette kanda- pereliikmele, sõbrale. Harjutada tuleks keha hoiakut- seista sirgelt, mitte kõikuda ning jalalt-jalale tammuda. Käed tuleks taskust välja jätta, vastasel juhul jätad endast väga ebakindla mulje. Enese kindlustamiseks tuleb ette valmistada ka publiku poolt võimalikud tekkivad küsimused. See lisab enesekindlust veelgi, kui oled vastused läbi mõelnud. Enne esinemist tuleb jõuda veendumuseni, et minu ettekanne on hea. See veendumus peaks baseeruma objektiivsusel, millele saavad kaasa aidata pereliikmed või sõbrad. Ettekanne peab olema lõppkokkuvõttes nii hea, et kuulaja ei tunneks oma aega raisatud olevat. Siin tuleb jälle välja see, miks on 4 tähtis oma kuulajaskonda kaardistada ehk milliste huvide ja varasemate teadmistega
Fursettlaud , ehk suupistelaud lapsesünnipäevaks (püstijalateenindus) ,( 4 täiskasvanut , 4 last ) Tellija: Aime Mäeots Aeg: 20.08.09 , kell 14.00 -15.30 Koht: Restoran Seegimaja Sündmus: lapsesünnipäev Kultuuriprogramm: Kohale kutsutakse ka kloun Ummi , kes esineb kell 14.30 14.45. Samal ajal jagavad kelnerid sooje suupisteid. Kloun Zonglöörib 3 ja 4 palliga , Zonglöörib 3 klotsiga, (samas antakse ka publikule proovida) , Maal (kunstiline klounaad, kus kasutatakse samuti publiku abi Mustkunst ( Torust rätikute ja lintide väljatõmbamine, rätikutega zonglöörimine ja muud mustkunsti trikid ja samuti publiku kaasamine mustkunsti). Üleüldist üritus juhib õhtujuht Maimu Karm . MENÜÜ: Külmad suupisted: · Canape' lõhemarjaga · Lehttaigna suupiste õrnsoolaforelli ja vutimunaga · Eklääripallike mereahvena musseega · Kravatud veisefilee küüslauguleival · Seabalõki meloni varras · Kalkunirind apelsiniga · Minikorvike kana-puuvilja salatiga
Sündmused ja etendused happening'id ja performance'id Häppening ing k to happen - toimuma, aset leidma on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm kujunes 1960. aastatel eesmärgiks likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel olulised tunnused on mängulisus ja keskkondlikkus üldjuhul ei proovita enne läbi ja tavaliselt toimub mingiteemaline häppening vaid ühe korra toimuvad vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena Etendus ing k performance - etendus happening'iga võrreldes plaanipärasem esineja, esinejad ja publik on rohkem eraldatud performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri
Orkester mängis ettearvatult kõrgel professionaalsel tasemel, enim meeldisid puhkpillisoolod ning ka keelpillide kindlat ja kõlavat esitust oli hea kuulata. Selles klaverikontserdis oli palju nurgelisi kontraste ning laulvaid meloodiaid polnud. Pianistilt nõudis Sergei Prokofjevi teose esitus kõrget professionaalsust, mida ta ka osavalt publikule demonstreeris. Kuna selles klaverikontserdis polnud meloodilisi lõike, oli minul seda natuke raske kuulata ja jälgida. Pianist esitas publiku tungival soovil ka ühe lisapala tsüklist "Romeo ja Julia".Vladimir Mistsuki isikupärane esinemine köitis publiku kuulama ja teda tänati esinemise eest tugeva aplausiga.Tema esitus oli julge, stiilne ja omapärane. Orkestrandid tegid dirigendiga heatasemelist koostööd, mängisid puhtalt ja heakõlaliselt. Kontserdi teises pooles esitas ERSO Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel Ludvig van Beethoveni kuulsa viienda sümfoonia, mis on tuntud ka Saatusesümfoonia nima all
Teoses oli dramaatilisust, pingeid, rahu, erinevad hääled imiteerisid metsa hingamist ja helisid. Meeshääled tõid teosesse rahu, naishääled lisasid erinevaid kõlavärvinguid ja karakterit. Seejärel saabus valgus - György Ligeti „Igavene valgus“. See Ungari 20. sajandi avangardhelilooja on loonud väljakutsuva teose 16-häälsele segakoorile, mis räägib ilmselt küll valgusest, kuid on täidetud erinevate emotsioonide ja tundmuste virrvarriga, täis üllatusmomente ning viib publiku täiesti tundmatule ja ootamatule rännakule. Teos mõjub kohati rusuvalt, kohati õudusttekitavalt, aeg-ajalt tasakaalustab helilooja selle suure segaduse ja annab lootust valgusele, harmooniale. Teos lõpeb täielikus hääbumises vaikusesse ning ka vaikusest saab mõneks minutiks muusika ning seeläbi teose osa. Programmi lõpetab Johann Sebastian Bach oma teosega „Komm, Jesu, Komm“, mille helilooja kirjutas matuseteenistuseks ja mis võimsa lõppakordina võib-olla vabastab publiku
Performance & Happening Happening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Tegevuskunstiks nimetatakse 1960ndatel tekkinud etenduslikke kunstivorme nagu näiteks happening ja performance, eesti keeles sündmused ja etendused. Teatrietendustest eristab häppeningu tavaliselt süzee puudumine, mingid sündmused, mis kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Häppening (ing k to happen - toimuma, aset leidma) on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm, mis kujunes 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel. Üldiselt toimuvad häppeningid vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena (tegevusakt, ettevõtmine), kusjuures tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel. Üldjuhul häppeninge ei proovita
Kineetilises kunstis võivad teos ja/või vaataja liikuda. Tuntumad kineetilise kunstivoolu esindajad Aleksander Calder "Mobile" “Punane Mobile” Happening On tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Loodi eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu, kunstniku ja publiku vahel. Happeningu tunnused Jätmaks interpreteerimisvõimalusi, ei proovita happening`e enne läbi ning happening toimub vaid ühe korra. Publiku kaasahaaramisega soovitakse muuta vaatajate nägemis- ja mõtteharjumusi. Tuntumad happening kunstiliigi esindajad Joseph Beuys Jaan Toomik
annaabi.ee 
