MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES
2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana:
Tartu 2010 Tugi ja liikumiselundite haigused · Podagra · Osteoporoos · Reuma · Reumatoidartriit · Koksartroos · Raynaud`tõbi · Süsteemsed sidekoehaigused Podagra on kusihappe ainevahetuse haigus, kus kudedesse ladestuvad kusihappe soolad ja liigestes tekivad põletikulised muutused · Ühised sümptomid · Erisused Valu · Põletiku tunnused: turse, punetus, kuumamine · · Deformatsioonid liigestes · Haigushoog algab öösel · · CRV tõus Halb enesetunne: väsimus, nõrkus · Äge valu suure varba · Subfebriilne palavik põhiliigeses · Häiritud liikumine · Podagra sõlmed ehk toofused · Veres kusihape
lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre horisontaalekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Küünarvarre liigutused küünarliigeses ja radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre fleksiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. biceps brachii · M. brachialis · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. flexor digitorum superficialis Küünarvarre ekstensiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. triceps brachii · M. anconeus Küünarvarre liigutused radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre pronatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. pronator teres · M. brachioradialis · M
Luude ja liigeste haigused, ning nendest hoidumine Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. 1. Osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise haiguse üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib
tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine · Dermise olulisem osa, mis tagab rakkude varustatavuse toitainetega ja jääkainete transportimise; peamiseks koostisaineks on glükoproteiinid 2. Dermise rakud sidekoe, vere- ja rasvarakud 3. Dermise kiud: · Kollageenkiud · Elastiinkiud · Retikuliinkiud Kollageen tugivalk ja oluline valkaine sidekoes, liigestes, kõhredes ja luudes; on ehitusaineks ja elastsuse tagaja; kollageeni on moodustunud aminohapete ketist, selles on 19 aminohapet; kollageeni on mitut tüüpi (nahas esineb I ja III tüüpi kollageeni) Kollageenkiud sisaldavad fibrille, on võimelised muutma oma asendit Kollagenaas kollageeni lõhustav ensüüm Fibroplastrakud toodavad kollageenmolekule Elastiin kollageeni sarnane, leidub dermas, liigestes, kudedes; sisaldab 18 aminohapet; nahas 2-4%; vastutab sidekoe venivuse eest,
VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja ve...
Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Podagra Arthritis urica (ld.k) Gout (ingl.k) Ülevaade Podagra on ainevahetushaigus, mis tekib kusihappe soolade ladestumisest kudedes ja liigestes ja mis avaldub liigesepõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena. See on maailmas üks varasemalt kirja pandud meditsiiniline seisund, mis tunnustati juba 5. sajandil e.m.a. Hippokratese poolt, kes nimetas selle ,,kõndimatuks tõveks" ( ,,unwalkable disease" ), kuna kristallid ladestuvad tavaliselt suurde varbasse ja muudavad kõndimise valulikuks. Kreeka keeles tähendab podagra püünisesse või lõksu jäänud jalga.
ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal selgitas McCarty põhjalikult kusihappekristallide tähtsust liigestes ägeda podagrahoo tekkimisel
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
kõrvaldamine) valude ja liigesesiseste põletike vähendamine liigese töövõime parandamine Ravivõimalused füsioteraapia sanatoorne ravi endoproteesimist (kunstliigeste paigaldamine) Haiguse kulg. krooniline aeglaselt progresseeruv märkamatu hommikune liigesejäikus on kuni 30 minutit mehaaniline valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahulolekus valu on iseloomult tuim ja tugevneb päeva teisel poolel haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, tugevneb krigin liigestes (krepitatsioonid) Liiges deformeerub põhiliselt luuliste vohandite arvel. Riskitegurite püsimine ja sagedased põletikulised episoodid liigestes (aktiveeritud artroos e. sekundaarne sünoviit e kondrolüütiline episood) kiirendavad liigeste deformeerumist, jäigastumist ja funktsionaalse puudulikkuse suurenemist. Gonartroos ehk põlveliigese artroos esineb kuni 33%-l osteoartroosi juhtudest tavaliselt kahepoolne sagedamini naistel gonartroosi diagnoosimiseks
· Abaluu allapoole rotatsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. rhomboideus major et minor o M. pectoralis minor o M. levator scapulae · Abaluu retraktsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. rhomboideus major et minor o M. trapezius · Abaluu protraktsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. serratus anterior o M. pectoralis minor · Roideid sternokostaalsetes ja kostospinaalsetes liigestes tõstvad lihased o M. serratus posterior superior o Mm. Levatores costarum o M. pectoralis minor o M. subclavius o Diafragma o Mm. Intercostales externi o M. scalenus anterior o M. scalenus medius o M. scalenus posterior · Roideid sternokostaalsetes ja kostospinaalsetes liigestes langetavad lihased o M. serratus posterior inferior o Mm. Subcostales o mm. Intercostale interni o m. transversus thoracis
Borrelioos Kaisa Siitan 12.c Põhjustaja Nakatumine Bakter, mis leidub puugi Puugi hammustuse tagajärjel seedekanalis Nakkuse saamiseks kulub enamsti kaks ööpäeva või kauem Sümptomid Nahalööve 1-4 nädala pärast - punetav laik, mis pidevalt laieneb Peavalu Iiveldus Kerge palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Kehakaalu langus Harvemini haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Diagnoosimine Haigusloo ja analüüside põhjal Vereproov Mõnikord analüüsiks seljaajuvedelik Kahjustab Click to edit Master text styles Second level Third level Närvisüsteemi Fourth level Fifth level Nahka Südant Liigeseid Ravi
Arutlus Interaktiivne inimene vs kehaliselt aktiivne inimene. On selge, et inimese keha on mõeldud liikumiseks. Et keha heas vormis hoida tuleb end liikutada. Nii hoiad saad ära näiteks tervise probleemid mis tekivad interaktiivsetel inimestel kes ei liiguta ennast. Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavaid tegevusi
tibialis anterior o M. flexor digitorum longus o M. extensor hallucis longus o M. flexor hallucis longus · Jala eversiooni subtalaarses liigeses teostavad lihased o M. extensor digitorum o M. fibularis longus longus o M. fibularis brevis o M. fibularis tertius · Varvaste liigutused metatarsofalangeaalsetes (MTP) liigestes: · Varvaste fleksiooni metatarsofalangeaalsetes liigeses teostavad lihased o M. flexor digitorum brevis (2-5 varvas) o M. flexor digitorum longus (2-5 varvas) o M. quadratus plantae (2.-5. varvas) o Mm. Lubricales pedis (2.-5. varvas) o M. flexor hallucis brevis (suur varvas) o M. flexor hallucis (suur varvas) o M. flexor digiti minimi pedis (väike varvas) · Varvaste ekstensiooni metatarsofalangeaalsetes liigeses teostavad lihased
aastal esimest korda kuulub looduskoldeliste haiguste rühma Spiroheet (Borrelia burgdotferi), mida leidub puugis seedekanalites Nakatumine nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=p&sisu=disease&did=960 (07.04.2013) http://puugiinfo.blogspot.com/p/puukborrelioosehklymeitobi.html (07.04.2013)
Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisteguri ehk hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu Eristatakse hemofiiliat A ja hemofiiliat B Ahemofiilia tekib faktor VIII ja Bhemofiilia faktor IX puuduse tõttu. Hemofiiliat põhjustab Xkromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt Kandjateks naised Haigestuvad mehed Suured verevalumid lihastes Iseeneslik veritsuse tekkimine Veritsus liigestes, sellega kaasnev valu ja paistetus Maosooletrakti ja kuseteede verejooks Veri uriinis või väljaheites Pikaajaline veritsus vigastatud kohtadest, hamba tõmbamise ja operatsioonide järgselt Kroonilised liigesmuutused, mis on tekkinud korduvatest liigesesisestest verejooksudest Korduvad verekomponentide ülekanded tõstavad hepatiidiviirusega või inimese immuundefitsiitse viirusega (HIV) nakatumise ohtu Ajusisese verevalumi tekkimise oht
Puusaluudes ,selgroolülides , roietes , toruluude käsnolluses on punane luuüdi , toruluude õõnsuses , aga kollane luuüdi . Kollane luuüdi on toitainete eriti rasvade varupaik . Punane luuüdi on vereloomeelund . Osa punastest luuüdist asendub vanades kollase luuüdiga. Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil . Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata
Luustik 1. Millest koosneb luustik ehk skelett? Luustik ehk skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi
Kertu Kipper Liigesed Referaat Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad meil liikuda. Inimesel on kolme liiki liigeseid: silinder-, plokk- ja keraliiges. Liigeste ülesandeks on ühendada luud omavahel liikuvalt. Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist liikuvate osade vahel nagu ka liigesevedelik. See on nagu määrdeõli masinaosades, mis kaitseb hõõrdumise ning kulumise eest. Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi. Kõige vabamalt liiguvad meil käed, õlaliigesed ja puusaliigesed. Seevastu küünarnukkidega ja sõrmedega saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle
Normaalselt on inimesel seistes jalatallal risti ja pikivölv. Ristivölv kulgeb veidi allpool varbaid tallaga risti. Pikivõlv asub pöial sisemisel pinnal suunaga kannast varvasteni. Lampjalgsuse tekkepõhjused Jalalaba piki ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Vahel võib aga võlvide kujunemine häiruda ning ka täiskasvanul esineb lame jalatald. Lampjalgsuse põhjuseks võivad olla ka muutused jalalaba liigestes ja luudes, kas eelneva trauma tõttu või liigeseid moondava haiguse ehk artroosi tagajärjel. Lampjalgusust esineb ka lastel, sel juhul on kõige sagedasemaks põhjuseks tserebraalparalüüs. Diagnoosimine Lampjalgu on võiamlik diagnoosida juba välisel vaatlusel ja kõnnakul. Eristatakse elastset ja jäika lampjalga. Lisaks vajalik teha röntgenfilmid, mis nätavad pöialaba luude ja liigeste seisundit. Ravivõimalused Üldiselt on lampajalgade ravi mittekirurgiline
Mis on katarakt? vanusega seotud haigus? Vananedes suureneb organismi Glaukoom ehk roheline kae on silma tundlikus, mis võib põhjustada teatud Katarakt ehk hallkae on silmahaigus, haigus, mille korral kahjustub silma ja mille korral tekkib läätse pinnal taandarenguid organites, kudedes, aju omavahel ühendav nägemisnärv. veresoontes, liigestes, närvisüsteemides, silmavedelikus olevatest valkudest Glaukoom on krooniline haigus, mille moodustunud klompide kogumik. , mille seedetraktis, südames ja mujal kehas. käigus võib kaduda lõpuks nägemine. Vananedes avalduvad haiguslikud tagajärjel halveneb või kaob üldse silma
LIIGESEHAIGUSED Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Liigesvalu
Juuakse veega segatult, tabletti neelatakse. Mõnikord metadooni lahustatakse ja siis süstitakse. Mõju algab umbes poole tunni pärast ja kestab umbes ööpäeva. Miks tarvitatakse? Metadooni kasutatakse heroiinist, moonivedelikust või valgest hiinlasest (fentanüülist) sõltuvuses olevate inimeste ravimiseks. Kui sellisel inimesel jääb järgmine narkootikumikogus saamata, jääb ta mõne tunni jooksul sisuliselt "haigeks": tekivad sülje- ja pisaratevool, kõhukrambid, valud liigestes, tugevad lihaste tõmblused, kananahk ja külmahood. Metadoon hoiab ära taoliste kehaliste hädade tekkimise ja nii on inimesel võimalik hakata vähehaaval oma elu korda seadma. Mis juhtub? Kui metadooni võtab inimene, kes ei ole igapäevane opiaatide tarvitaja, on selle mõju ja tarvitamise tagajärjed sarnased heroiiniga, ainult et vähem tugevad. Kasutajat haarab õnnelaine koos soojustunde ja unisusega, ta tunneb ennast eemal igasugustest muredest. Miks on kahjulik?
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb li...
BAKTERIAALSED HAIGUSED TUBERKULOOS Laialt levinud nakkushaigus Äge või krooniline Kopsudele ja nende lümfisõlmedele Iga päev sureb u. 5000 inimest Eestis on haigeid umbes 30/100 000 Ravitav! Peiteperiood 2-12 nädalat Puukborrelioos Haigus võib avalduda väga erinevalt Spetsiifiline ringikujuline nahapunetus (1-4 nädala pärast) Haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades · Esineb kõige enam alla 10 aasta vanustel lastel Salmonelloos · Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella.
· Jaguneb kolme alatüüpi: oligoartriit, mille puhul on põletikus 14 liigest, kuid mis võib edasi kanduda ka silma; polüartriit, mille puhul on põletikus peale suurte liigeste ka sõrme- ja varbaliigesed, ning süsteemne artriit ehk Stilli tõbi, mille puhul võivad 3 liigesehädadega kaasneda siseorganite põletikud. · Haiguse sümptomiteks on alaliigist olenevalt valu liigestes, (mitmetunnine) jäikus või tundlikkus liigestes pärast magamist, väsimus ja jõuetus. · Õigeaegse ja sobiva medikamentoosse ning liikumisravi saamise puhul on haigust võimalik hoida kontrolli all. Raviks kasutatavatel tugevatel ravimitel võib olla kõrvalmõjusid. · Ravile allumatuse korral võib artriit põhjustada liigeste väärasendeid, nende puhul tulevad kõne alla kas operatsioonid ja/või tugivahendid. LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS Üldnähtudega liigesepõletik
TUGIELUNDKOND TUGIELUNDKOND Tugielundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed. LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: -kolju, -selgroog, -rinnakorv, -ülajäsemete luud, -õlavöötme luud, -alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüd...
vallandub närviimpluss valuaistinguga). Postsünaptiline pidurdus Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt. valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5
vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid: Keraliiges võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda (nt. Õlaliiges, puusaliiges) Plokkliiges võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasitagasi (nt. Küünarliiges, põlveliiges) Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi (nt. Kaks ülemist kaelalüli) Koljuõmblused liikumatul on inimese kehas seotud nt. ajukolju luud (koljuõmblused). Luude tähtsus:
enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad. Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks.
SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskestadel. Piirdunud alal tekivad gummad, vivad haavanduda, levida luudele, phjustada luude hrenemist. ravi: antibiootikumid, mrab arst. GONORRA e. tripper tekitaja: sugulisel teel, gonokokk petieperiood: 3-7peva/...-2ndalat tunnused: kipitustunne kusitil, hallikas eritis, mis mnepevaga muutub paksuks kollakaks mdaks. Urineerimine valulik. Kusiti vlissuudme mbrus punetab ja tursub
võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges 2)Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Näiteks saab pead pöörata.
ja nende seinad muutuvad hapraks Nahal nähtav veresoonte võrgustik Higinäärmed atrofeeruvadVäheneb tundlikkus temperatuurile, kuid tõuseb tundlikkus valule Juuksed hallinevad ja hõrenevad Sõrmeküüned õhenevad, varbaküüned paksenevad jne 12.Muutused sidemetes. Sidemed ja kõõlused koosnevad suurest hulgast kollageenist, milles ea suurenedes ristiasetus ja jäikus suurenevad ning see viib liigese liikuvuse vähenemisele. 13.Muutused liigestes Väheneb kõõluste vastupidavus venitusele Lülisamba diskide tuumaosa tõmbub kokku Väheneb kõhre veesisaldus, elastsus, paksus, seega väheneb lülisamba elastsus ja koormustaluvus 14.Muutused hingamiselundites. Rindkere jäigastumine; Hingamislihased nõrgenevad;Väheneb kopsude elastsus; Nõrgeneb väljahingamine ja köharefleks ;Bronhide puhastusmehhanismid nõrgenevad; Kopsude kaitsevõime väheneb; Alveoolide pindala
Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid. Ületreening on kõige sagedasem spordialadel, kus treenitakse palju jõusaalis, näiteks nagu kulturism. Trennide puhul siis saab vahel vähemaga parema trenni, kui saaks seda rohkema vaeva korral. Ületreenimine toob endaga kaasa palju probleeme: väsimustunne, erinevad valud, ärritatavus, depressioon, valu liigestes, jõudluse vähenemine ka vaimsel tööl, magamishäired, peavalud, nõrk immuunsus, efektiivsuse kahanemine erinevatel tegevustel, tujukus, entusiasmi vähenemine, kahanenud söögiisu, palju vigastusi, ning mis kõige hullem, treeningtulemuste langemine ajendab inimest sageli veel treenima, et tulemused ikka paremaks läheks. Tuleb arvestada sellega, et keha lihasmassi kasv ning jõu suurenemine ei toimu jõusaalis, vaid
ja nii edasi. Pärast treeningut on vaja teha lõppu jahutus ja venitus, et vererõhk ja südamelöögi sagedus vaikselt tagasi normaalseks saada ja et lihased ning liigesed valutama ei hakkaks. Jahutus peaks kestma 5-10 minutit ning peaks olema vähem intensiivsem treeningust. Kokkuvõte Soojendus on igaks treeninguks vajalik. Soojenduse peamine eesmärk on keha ettevalmistada treeningul kaasneva füüsilise koormusega. Ilma soojenduseta võib tekkida lihastes kramp ja liigestes valu, mis võib pikaajaliselt mõjuda halvasti. Soojenduse tähtsaim osa on kerge aeroobne liigutus ning staatiline ja dünaamiline venitus. Ka treeningu lõpus peab venitama ja jahutama, et ära hoida lihaste ja liigeste valutamine. Kasutatud allikad 1.http://she- marathon.blogspot.com.ee/2011/12/milleks-ja- kuidas-teha-soojendus.html 2.http://sport.delfi.ee/news/liikumine/spordimedit siin/treeningueelne-soojendus-on-vajalik? id=64910076 3.http://www.fitness
(liigesekihn, liigeseõõs, liigestuvad pinnad) Liigeste abiaparaadid: · Liigesmokad- kiudkõhrkoeste äärised · Liigeskettad- koosnevad kiudkõhrkoest ja paiknevad liigesõõnsuses · Liigesesidemes ehk ligamendid- liigesesisesed ja liigesevälised Kõik liigestuvad pinnad on kaetud kõhrega, mis teeb nad väga siledaks ja tasandab liigutusi. Luude liigespindu katab hüaliinse kõhrkoe kiht. Kõhre funktsioon- tagada liikuvus liigestes Kõhrkoe liigid- hüaliinkõhr, elastne kõhr, kiudkõhr Liigesed jaotuvad: · Üheteljelised (plokkliiges, ratasliiges) · Kaheteljelised (ellipsoidliiges, sadulliiges) · Kolme- ja enamteljelised liigesed (keraliiges) Lihastes on väga hea vere- ja närvivarustus. Lihas koosneb lihaskoest ( valgud) ja sidekoest. Lihaskoe järgi eritatakse kolme gruppi lihast · Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu)
omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülide vahel) luukude(- rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes, skeleti põhikomponent.) kiuline sidekue(rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel, kõigis organeis moodustab sidemeid.)kohev sidekude(paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik)rasvkude(rakud on suured ja
Mis on laktoos? LAKTOOS ehk piimasuhkur kuulub kõigi imetajate piima koostisse. Eri liikide piima laktoosisisaldus on erinev. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 4,8 5,0% laktoosi. Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% energeetilisest väärtusest. Laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust glükoosist ja galaktoosist. Mis on laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia? Piimasuhkru ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüümlaktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. Kui piimasuhkur jääb lõhustumata, siis hakkab see sooles käärima, tekivad gaasid ( vesinik, süsinikdioksiid ja metaan) ja happed (piim ja äädikhape). Gaasid venitavad ja ärritavad peensoolt, kutsudes esile kõhuvalu, kõhupuhituse , korisemise ja la...
Luude ülesanne Toetab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihaste kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaitseb siseselundeid On mineraalide talletaja On vereloome elund On rasvade talletaja Inimese skelett Luurakud Luukude on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud. Luukoe tüübid on põimikluukude ja lamellaarne luukude. Luukude koosneb luurakkudest (osteotsüüdid ja osteoblastid), osteoklastidest (luud lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid, 55% mineraalaineid ning 20% vett. Iga luu on kaetud luuümbrisega, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis t...
Tekitaja Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult ük...
kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ja on lihastele kinntuskohaks. Samuti moodustavad luud ruume mis on siseelundite kui ka närvisüsteemi kaitsemiseks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luud on omavahel ühendatud. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahale jääb liigeseõõs. Keraliigesed on suure likumisulatusega , plokkliisesed liiguvad vaid ühes taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju , selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu
Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, kasvab. Kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks
hingeldamata, mahtumine eelmise suve riietesse, rahulik uni terve öö vältel. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on rohkem terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel inimestel. Organismiski valitseb ju seadus- kõik mis liigub, see kasvab. Peamised terviseprobleemid, mis kaasnevad vähesest kehalisest aktiivsusest on : 1) Ülekaalulisus 2) Südamehaigused 3) Kõrge vererõhk 4) Valud liigestes 5) Stress 6) Depressioon ja ärevus Inimese keha optimaalne kaal sõltub väga erinevatest asjaoludest, nagu näiteks vanus, pikkus, kehakaal, lihaste mass, uude mass. Ülekaalulisuse näitjana usaldatakse siiski tänapäeval kehamassi indeksi. Selle leidmisel jagatakse kehkaal kilogrammides pikkuse ruuduga (meetrites). Kehamassi indeksi hindamine: KMI Hinnang Ülekaalu % alla 19 alatoitumine -
HELILAINED KUULMEKÄIKU. KUULMEKÄIK LÕPPEB TRUMMIKILEGA, MIS HAKKAB HELILAINETE TOIMEL VÕNKUMA. SEEJÄREL LÄHEVAD HELILAINED KUULMELUUKESTALE, KUS EDASI VÕIMENDAVAD JA EDASTAVAD HELI TEOLE. TEOS ASUVAD HELIRETSEPTORID MUUNDAVAD HELIVÕNKED NÄRVIIMPULSSIDEKS. NEED LIIGUVAD MÖÖDA KUULMISNÄRVI PEAAJU OIMUSAGARA KUULMISKESKUSSE NING SEAL TEKIB KUULMISAISTING. PUUTEAISTING KUS TEKIB, KUS ON KÕIGE ROHKEM PUUTERETSEPTOREID? TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS , LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES . NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED
sissehingamisel - ninasõõrmete ja suuõõne kaudu - segunevad maitsmis- ja haistmisaisting Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali Kompimisaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele Kõige rohkem on puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi Kvaliteet - igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti
KUULMEKÄIK LÕPPEB TRUMMIKILEGA, MIS HAKKAB HELILAINETE TOIMEL VÕNKUMA. SEEJÄREL LÄHEVAD HELILAINED KUULMELUUKESTALE, KUS EDASI VÕIMENDAVAD JA EDASTAVAD HELI TEOLE. TEOS ASUVAD HELIRETSEPTORID MUUNDAVAD HELIVÕNKED NÄRVIIMPULSSIDEKS. NEED LIIGUVAD MÖÖDA KUULMISNÄRVI PEAAJU OIMUSAGARA KUULMISKESKUSSE NING SEAL TEKIB KUULMISAISTING. PUUTEAISTING KUS TEKIB, KUS ON KÕIGE ROHKEM PUUTERETSEPTOREID? TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS, LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES. NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED
puudub. Vahel kaebuseks isutus, nõrkus. Paljudel peavalu ja kaelavalu. Kolmandane süüfilis Tekivad nahas, suus, luudes või mis tahes organis suured valutud sõlmed. Hiljem need haavanduvad ja paranevad armiga. Kõige kurikuulsam on ninavaheseina lagunemisest tekkiv sadulnina. Palju probleeme tekib südameveresoonkonnaga. Kuid ka närvisüsteem. NS haaratuse tunnusteks võivad olla kõnehäired, valu ja tundlikuse häired liigestes, liigutuste kordineerimtus , isegi halvatus, meeleelundite kahjustused kuni pimeduse ja kurtuseni. Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik. Ravivõimalused ja prognoos Süüfilist ravitakse antibiootikumide abil. Haigus allub hästi ravile, kuid ravi pikkus sõltub süüfilise staadiumist. Prognoosist: Kaugtulemused sõltuvad haiguse avastamise hetkest ja ravikorralduste täitmisest. Varastes staadiumites terveneb inimene raviga
väga tugevasse sõltuvusse, on heroiin. Heroiini kasutatakse enamasti murede peletamiseks ning see tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end tavalisena tunda. Samasuguse mõju saamiseks läheb vaja aina suuremaid koguseid. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud: valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood. Eestis sureb igal aastal kümneid inimesi, kes on kogemata süstinud liiga palju heroiini. Keelatud asjade tegemine noorte seas on paratamatu. Nüüdisaja maailmas on alkohol, suitsetamine ja narkootikumide tarvitamine täiesti igapäevased nähtused. Kui võrrelda tänapäeva elementaarseid asju kauge minevikuga omadega, võib järeldada, et eelpool nimetatud ained on trendiks saanud. Ajad muutuvad, trendid samuti
· 7 kaelalüli; 12 rinnalüli; 4-5 õndralüli-õndraluu; 5 nimmelüli; 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli- ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
